valdkonnas. IFLA- See on Rahvusvaheline Raamatukogunduse Assotsiatsioon. IFLA asutati 1927. aastal Sotimaal. Ta esindab raamatukogunduse ja infoteenuseid ja nende kasutajaid. Eesmärgid : · soodustada erinevate maade rahvaste vahel üksteise mõistmist ja koostööd · korraldada diskusioone raamatukogu kõikides valdkondades · esindada liikmete huvisid kogu maailmas Põhiülesandeks on arendada heatasemelist raamatukogu ja infoteenuste edastamist, tugevdada raamatukogu- ja infoteenuste väärtustamist. Ühendus on suunatud eelkõige raamatukoguhoidjatele, ühingu liikmetele ja kõigile, kes on asjast huvitatud. Liikemaks on 53-523 , olenevalt milliseks liikmeks soovitakse astuda. Liikmeteks on ühingud, institutsioonid ja erafirmad 150 riigis ülemaailma, raamatukogunduse ja infokeskkondade õpilased on ka oodatud ühinema. Liikmeid on praegu umbes 1600 erinevates 150 riigis, peakontor asub Hollandis.
valdkonnas. IFLA- See on Rahvusvaheline Raamatukogunduse Assotsiatsioon. IFLA asutati 1927. aastal Sotimaal. Ta esindab raamatukogunduse ja infoteenuseid ja nende kasutajaid. Eesmärgid : · soodustada erinevate maade rahvaste vahel üksteise mõistmist ja koostööd · korraldada diskusioone raamatukogu kõikides valdkondades · esindada liikmete huvisid kogu maailmas Põhiülesandeks on arendada heatasemelist raamatukogu ja infoteenuste edastamist, tugevdada raamatukogu- ja infoteenuste väärtustamist. Ühendus on suunatud eelkõige raamatukoguhoidjatele, ühingu liikmetele ja kõigile, kes on asjast huvitatud. Liikemaks on 53-523 , olenevalt milliseks liikmeks soovitakse astuda. Liikmeteks on ühingud, institutsioonid ja erafirmad 150 riigis ülemaailma, raamatukogunduse ja infokeskkondade õpilased on ka oodatud ühinema. Liikmeid on praegu umbes 1600 erinevates 150 riigis, peakontor asub Hollandis.
raamatukogude, informatsiooni teenuste ja nende kasutajate huve. Organisatsioon rajati 1927. aasta ülemaailmsel konverentsil Šotimaal. IFLAs on 150s riigis üle kogu maailma kokku üle 1500 inimese. Peakorter asub Hollandi rahvusraamatukogus. IFLA on sõltumatu, rahvusvaheline, valitsusväline ja mittetulunduslik organisatsioon. Eesmärkideks on edendada raamatukogude ja informatsiooni teenuste korraldamise ning kätte toimetamise taset; julgustada heade raamatukogude ja infoteenuste väärtustamist; esindada oma liikmeid üle kogu maailma. Hääleõigusega liikmeid on kahte sorti: ühingu liikmed ja institutsionaalsed liikmed. Nemad saavad oma arvamust avaldada valimistel ja kohtumistel. Lisaks on organisatsioonil ka president. 5. EBLIDA - http://www.eblida.org/ EBLIDA ehk the European Bureau of Library, Information and Documentation Associations. Organisatsioon on iseseisev raamatukogude, informatsiooni, dokumentatsiooni ja arhiivinduse
informatsiooni ja eelkõige teadusinformatsiooni kiire kasv. 3. Infoteaduse kujunemist mõjutanud uurijad Vastus: Marcia J. Bates, Henry E. Bliss, A.C. Bradford, A.J. Lotka, G.Z. Zipf, S.R. Ranganhan, Karl Ludwig von Bertalanffy, John von Neumann, Oskar Morgenstern, Norbert Wiener, Claude Shannon. 4. Infoteaduse kujunemist mõjutanud sündmused. Vastus: 1948. aastal Teadusliku Informatsiooni konverents- põhiteemaks infoteenuste teadustöö tõhustamiseks 1958. aastal Rahvusvahelise Teadusliku Informatsiooni konverents 1966. aastal kogumiku “Annual Review of Infotmation Science and Technology” väljaandmine. 1970. aastal Tefko Saracevici infoteaduse ülevaate “Introduction to Information Science” 5. Informatsiooni uurivad teadused Vastus: Informatsiooni eriaspektid on uurimisaineks mitmetel teadusaladel: küberneetika, matemaatiline kommunikatsiooniteooria, lingvistika, semiootika,
(ka raamatukogunduse professiooni) tervikuna kogu maailmas 1970ndate aastate lõpus seostati rahvusvahelist raamatukogundust rohkem just rahvusvaheliste organisatsioonide tegevusega, selgituseks definitsioon Keresztesi'lt (1981): Rahvusvahelise raamatukogunduse ajaloo tähtis/õige/sobivaks aluseks on multilateraalsed, rahvusülesed organisatsioonid ja institutsioonid, mis loodi raamatukogu ja infoteenuste arendamiseks ja edendamiseks ühispingutuse tulemusel üle kogu maailm. Ja nagu Keresztesi, lisas Carroll palju kitsamat tähelepanu rahvusvahelisele raamatukogundusele. Carrolli 1 (1979)arvates oli rahvusvahelise raamatukogunduse valdkonna. "Rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende vahelise koostöö kaudu on rahvusvahelised ühendused loodud..
..................................................................................41 2.Sundeksemplariseadus Eesti Vabariigis.............................................................................42 3.Inforessursside valiku põhimõtted. ...................................................................................43 INFOTEENINDUS...................................................................................................................45 1.Raamatukogu poolt pakutavate infoteenuste iseloomustus................................................45 2.Infovajaduse väljaselgitamise ja uurimise meetodid..........................................................46 3.Päringuintervjuu tähtsus infoteenindusprotsessis. Teenindaja suhtlemisoskuse osa selles. ...............................................................................................................................................47 4.Raamatukogu- ja infoteenuste muutumist mõjutavad tegurid............
Kaasates võimalikult suurt hulka inimesi ühiskonnaellu ja otsustusprotsessidesse, on infoühiskonna areng aidanud kaasa demokraatia arengule. Infotehnoloogia areng pakub arenguvõimalusi. Samal ajal võib liiga kiire areng tuua kaasa mõningaid riske: 1) riikide süvenev ebavõrdsus olukorras, kus teadmised ja nende töötlemise infrastruktuur muutuvad üheks olulisemaks ressursiks; 2) regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames infoteenuste laiendamisega kaasneb suurem võimaluse nende tsentraliseerimiseks kui ka detsentraliseerimiseks; 3) inimeste süvenev ebavõrdsus lähtuvalt sellest, kes valdab infot ja kes mitte; 4) oht inimese privaatsusele; 5) regionaalne tööhõive vähenemine, nt haldusinfoteenuste tsentraliseerimisel; 6) ebaefektiivsete asjaajamismeetodite nö. betoneerimine infotöötluse vahenditega; 7) kultuurikeskkonna deformeerumine, nt
4. Ökoloogiline funktsioon (aine ja energiatsüklid) 5. Maastiku struktuur 6. Valmistumine muutusteks (kliimas) Selleks on vaja kaitstavaid alasid, võtmebiotoopide taastamist, liikide reintrodutseerimist. 2. Uurimistööd – saamaks teadmisi BM muutustest, väärtustest, selleks tuleb: ● Teaduslik uurimistöö ● Inventariseerimine ● Bm trendide monitooring ja analüüs ● Infoteenuste arendamine, kaasata avalikkus. 3.Säästlik eluviis pidev selgitustöö säilitamaks gen infot liikide ökosüsteemide mitmekesisust. 71. Regionaalse elurikkuse kaitse eelised. Bioloogilist mitmekesisust saab kaitsta vaid ulatuslikul territooriumil, majandades seda kui regionaalset üksust. ● Ökoloogiline koosseis – liike on võimalik säilitada nendele iseloomulikes kooslustes,
oska võtta 10 protsenti. Euro kasutuselevõtu edasilükkumise puhul leiab 23 protsenti elanikest, et olekski hea, kui seda kunagi Eestis kasutusele ei võetaks. 14 protsenti elanikest suhtub edasilükkumisse neutraalselt, kuna Eesti majanduslik stabiilsus on juba tagatud seoses krooni ja euro seotusega. Otseselt halvaks peab eurole ülemineku edasilükkumist erinevatel põhjustel alla kümnendiku elanikkonnast. Emori uuringu kohaselt on Euroopa Liidu alaste infoteenuste ja allikate seas kõige tuntum Euroopa Liidu teabeportaal (www.europa.eu), millest on kuulnud 26 protsenti elanikest ning mida on kasutanud 19 protsenti neist, kes on kuulnud vähemalt ühest infoteenusest. Järgnevad tasuta euroinfotelefon, millest on kuulnud 21 protsenti elanikest, kuid mida on kasutanud vaid 3 protsenti vähemalt ühest infoteenusest kuulnutest, ning ühisraha tutvustav Euroveeb, millest on kuulnud vastavalt 18 protsenti ja kasutanud 9 protsenti.
Ökoloogiline funktsioon (aine ja energiatsüklid) Maastiku struktuur Valmistumine muutusteks (kliimas) Selleks on vaja kaitstavaid alasid, võtmebiotoopide taastamist, liikide reintrodutseerimist. 2. Uurimistööd saamaks teadmisi BM muutustest, väärtustest, selleks tuleb: Teaduslik uurimistöö Inventariseerimine Bm trendide monitooring ja analüüs Infoteenuste arendamine, kaasata avalikkus. 3. Säästlik eluviis- pidev selgitustöö säilitamaks gen infot liikide ökosüsteemide mitmekesisust. 71. Regionaalse elurikkuse kaitse eelised. Bioloogilist mitmekesisust saab kaitsta vaid ulatuslikul territooriumil, majandades seda kui regionaalset üksust. Ökoloogiline koosseis liike on võimalik säilitada nendele iseloomulikes kooslustes, kaitstes seda kui tervikut
Kaasates võimalikult suurt hulka inimesi ühiskonnaellu ja otsustusprotsessidesse, on infoühiskonna areng aidanud kaasa demokraatia arengule. Infotehnoloogia areng pakub arenguvõimalusi. Samal ajal võib liiga kiire areng tuua kaasa näiteks järgmisi riske: riikide süvenev ebavõrdsus olukorras, kus teadmised ja nende töötlemise infrastruktuur muutuvad üheks olulisemaks ressursiks, regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames infoteenuste laiendamisega kaasneb suurem võimalus nii nende tsentraliseerimiseks kui ka detsentraliseerimiseks, inimeste süvenev ebavõrdsus lähtuvalt sellest, kes omab informatsiooni ja kes mitte, oht inimeste privaatsusele, regionaalne tööhõive vähenemine, nt haldusinfoteenuste tsentraliseerimisel, ebaefektiivsete asjaajamis meetodite ,,betoneerimine" infotöötluse vahenditega, Infotehnoloogia areng on viinud maailma aga ka nn viienda generatsiooni sõdadeni. Nimetuse
Kaasates võimalikult suurt hulka inimesi ühiskonnaellu ja otsustusprotsessidesse, on infoühiskonna areng aidanud kaasa demokraatia arengule. Infotehnoloogia areng pakub arenguvõimalusi. Samal ajal võib liiga kiire areng tuua kaasa näiteks järgmisi riske: riikide süvenev ebavõrdsus olukorras, kus teadmised ja nende töötlemise infrastruktuur muutuvad üheks olulisemaks ressursiks, regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames infoteenuste laiendamisega kaasneb suurem võimalus nii nende tsentraliseerimiseks kui ka detsentraliseerimiseks, inimeste süvenev ebavõrdsus lähtuvalt sellest, kes omab informatsiooni ja kes mitte, oht inimeste privaatsusele, regionaalne tööhõive vähenemine, nt haldusinfoteenuste tsentraliseerisel, ebaefektiivsete asjaajamis meetodite ,,betoneerimine" infotöötluse vahenditega, Infotehnoloogia areng on viinud maailma aga ka nn viienda generatsiooni sõdadeni.
Kaasates võimalikult suurt hulka inimesi ühiskonnaellu ja otsustusprotsessidesse, on infoühiskonna areng aidanud kaasa demokraatia arengule. Infotehnoloogia areng pakub arenguvõimalusi. Samal ajal võib liiga kiire areng tuua kaasa näiteks järgmisi riske: riikide süvenev ebavõrdsus olukorras, kus teadmised ja nende töötlemise infrastruktuur muutuvad üheks olulisemaks ressursiks, regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames infoteenuste laiendamisega kaasneb suurem võimalus nii nende tsentraliseerimiseks kui ka detsentraliseerimiseks, inimeste süvenev ebavõrdsus lähtuvalt sellest, kes omab informatsiooni ja kes mitte, oht inimeste privaatsusele, regionaalne tööhõive vähenemine, nt haldusinfoteenuste tsentraliseerimisel, ebaefektiivsete asjaajamis meetodite ,,betoneerimine" infotöötluse vahenditega, Infotehnoloogia areng on viinud maailma aga ka nn viienda generatsiooni sõdadeni. Nimetuse sõja
ühiskonnaellu ja otsustusprotsessidesse, on infoühiskonna areng aidanud kaasa demokraatia arengule. Infotehnoloogia areng pakub arenguvõimalusi. Samal ajal võib liiga kiire areng tuua kaasa riske nagu: riikide süvenev ebavõrdsus olukorras, kus teadmised ja nende töötlemise infrastruktuur muutuvad üheks olulisemaks ressursiks, regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames - infoteenuste laienemisega kaasneb suurem võimalus nii nende tsentraliseerimiseks kui ka detsentraliseerimiseks, inimeste süvenev ebavõrdsus lähtuvalt sellest, kes omab informatsiooni ja kes mitte, oht inimeste privaatsusele, regionaalne tööhõive vähenemine, nt. haldusinfoteenuste tsentraliseerimisel, ebaefektiivsete asjaajamismeetodite "betoneerimine" infotöötluse vahenditega, kultuurikeskkonna deformeerumine, nt
juurdepääs kultuuriinformatsioonile. Kooskõlas riiklike haldusorganite informatsiooni kättesaadavust käsitlevas tegevuskavas e-Euroopa 2002 sisalduvate eeskirjadega, pakutakse käsiraamatus välja lisaks sisu käsitlevate kriteeriumide vastuvõtmisele ja rakendamisele ka kvaliteeti käsitlevate ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja kultuurialastes veebirakendustes pakutavate vahetute arvutipõhiste infoteenuste juurdepääsukriteeriumide määratlemise ja rakendamise põhimõtteid. Erilist tähelepanu pööratakse erivajadustega kasutajatele, kusjuures see on avatud infoühiskonna tagamise oluliseks eelduseks. Ühiste kvaliteedikriteeriumide kohaldamine kõikidele kultuurialastele veebirakendustele tagab selle, et heatasemelist informatsiooni kultuuripärandi kohta antakse vähimate Euroopa normide kohaselt. Kvaliteedikriteeriume
annaabi.ee 
