Enesekontrolli test 1 1.Järjesta skaalad informatiivsuse järgi, alustades kõige vähem informatiivsemast kõige vähem informatiivsem nimiskaala suurema informatiivsusega järjestusskaala kõige informatiivsem intervallskaala Esita 2. Uuringufirma viib Eesti elanikkonna hulgas läbi tööjõuuuringut. Vali õiged terminid, mis tähistavad toodud mõisteid. inimese vanus tunnus
temaatika. Mainitud juttudes tuleb ilmsiks Schaperi mõnus soe huumor, millel ei puudu küll nõrk irooniavarjund ja muie, ent mis pole väga sarkastiline, isegi mitte koomiline. „Maailmalõpp Hiiumaal“ puhul võlub Schaper lugejat esiti oma suurepärase Baltimaade rahvaste tundmise ja tunnetamisega ning olenemata tihedalt lugudesse pikitud kohanimedest on tegu valdavalt lugudega, mis sünnivad inimeses eneses. Tegemist ei ole pelgalt ajaloolise sissevaatega, vaid teos suudab puht informatiivsuse kõrval pakkuda ka psühholoogiliselt ja esteetiliselt köitvat sisu. Edzard Schaperi maailmalõpulood toimuvad Paldiskis, Hiiumaal, Kostromas, Peterburis, Kretingas ja Jenisseiskis. See sündmuspaikade varieerumine seab jutustatavad lood mugavalt hoomatavatesse perspektiividesse. Schaper oskab osavalt luua ajastule kohase, kergelt tuhmades toonides kujutluspildi, millel on sellegipoolest olemas vajalik atribuutika, et lugu töötama panna. Miski ei näi olevat ülearune. Autor on hästi
piisava veenvusastmega tõestada, et teda ei saa olemas olla. Luule lähteparadoks seisneb järgnevas: teatavasti ei kujuta ükski loomulik keel endast teda moodustavate elementide reeglistamata, see tähendab korrastamata kogumit. Nende ühendamisele paigutuvad teatud kindlad kitsendused, mis moodustavadki antud keele reeglistiku. Niisuguste kitsendusteta ei saa keel täita kommunikatiivseid eesmärke. Kuid samaaegselt keelele paigutuvate kitsenduste kasvuga kaasneb teatavasti tema informatiivsuse langus. Luuletekst allub antud loomuliku keele kõigile reeglitele. Kuid ta koormatakse uute, antud keele suhtes lisareeglitega: teatud kindlatest meetrilis-rütmilistest normidest kinnipidamise nõue; organiseeritus fonoloogia-, riimi-, sõnavara- ning idee- ja kompositsioonitasandil. See kõik muudab luuleteksti tavalise kõnekeelega võrreldes palju vähem «vabaks». On teada, et «laulust ei saa sõnu välja jätta». Tundub, et see peab endaga kaasa tooma liiasuse enneolematu kasvu 1 M
määra. Ordinaatmõõtme (ratsionaalsest informatiivsusest sõltuva psüühilise aktiivsuse telje) võib liigendada terve mõistuse kvaliteedi järgi. Telje positiivses osas jaguneb see nullist alates kolmeks järjestikuseks vahemikuks: 1.ilu 2.headus (kasu) 3."tõde", s.t õigsus (usutavus) Igaühes neist vahemikest saab eristada kaht astet: 1a. Imetlus 1b imestus 2a.uudishimu 2b.huvi 3a kahtlus 3b uuring Telje negatiivses osas jaguneb ordinaatmõõde (informatiivsuse kahanemise määral) samadel alustel nullist alates kolmeks järjestikuseks vahemikuks: -1 koledus(inetus) -2 kurjus (kahjustus) -3 vale Igaühes neist vahemikest saab eristada kaht astet: -1a. pettumus -1b petetus -2a.kahjutunne -2b. Meeleolu rikutus -3a segadus, hirm -3b meeleheide 2.PROPAGANDIST 2.1 Väärtused Väärtus on vajaduse rahuldamise võimalusena ajend publiku käitumiseks. Väärtus on vajaduse rahuldamise võimalusena ajend publiku käitumiseks. Väärtus on
2. ANDMETE KIRJELDAMINE andmeid saab kirjeldada arvuliselt ja graafiliselt. · Sagedustabel kirjeldab ühte olulist valimi omadust valimi jaotust. Mittearvulised või diskreetsed tunnused. Loed kokku mitu korda mingit väärtust esineb ja esitad sagedustabelis. Saad leida väärtuste esinemise suhtelised sagedused e osakaalud (arvutatakse vastava osakaalu ja vastuste koguarvu jagatsena). Pidevad tunnused? suurema informatiivsuse saavutamiseks jagatakse tunnuse võimalikud väärtused intervalidesse. Tehakse sagedustabeli intervallidest, kus näidatakse mitu väärtust valimis langeb ühte või teise intervalli. Intervallide arv ei tohi olla liiga suur! Saadakse histogramm pideva tunnuse jaotumise kirjeldamiseks (järjestikuste tulpade vahele vahesid ei jäeta). · Suhteline sagedus · Protsent · Keskmine vt valemit
kulunud aeg, pulsi sagedus, töötajate arv. Intervallskaalad jagunevad veel kaheks: 5 · vahemikskaala - nullpunkti asukoht on kokkuleppeline (Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks, aeg). Võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid. · suhteskaala - nullpunkt on fikseeritud absoluutselt (pikkus, kaal). Intervallskaala võib olla a) diskreetne, b) pidev. Informatiivsuse poolest on nominaalskaala kõige madalam ja intervallskaala kõige kõrgem. Nominaaltunnuseid ja järjestustunnuseid nimetatakse ka kvalitatiivseteks tunnusteks. Intervallskaalal mõõdetud tunnuseid nimetatakse kvantitatiivsteks ehk lihtsalt arvtunnusteks. Arvtunnuse võib teisendada järjestustunnuseks või nominaaltunnuseks. Vastupidine teisendus ei ole üldiselt võimalik. Madalama taseme skaala korral kasutatavad meetodeid võib kasutada ka kõrgema taseme skaala korral
Sissejuhatus - Test 1 1. Järjesta skaalad informatiivsuse järgi, alustades kõige vähem informatiivsemast a. kõige vähem informatiivsem nimiskaala b. suurema informatiivsusega järjestusskaala c. kõige informatiivsem intervallskaala 2. Uuringufirma viib Eesti elanikkonna hulgas läbi tööjõu-uuringut. Vali õiged terminid, mis tähistavad toodud mõisteid. a. Eesti elanik objekt b. Uuringu teostamiseks kasutatakse intervjuusid mõõtmismeetod c. Tallinna elanikud osakogum d. need isikud, keda küsitletakse valim e. Intervjuul esitatavate küsimuste komplekt mõõtmisvahend f. Eesti elanikkond üldkogum g. inimese vanus tunnus h. need inimesed, kelle sissetulek on väiksem kui 5000 kr osakogum i. inimese sissetulek tunnus 3. Milliste vaatlustega on tegemist? ...
7. etapp Õpilane valmistab koos juhendajaga ette uurimistöö kaitsekõne. 8. etapp Uurimistöö kaitsmine. 5 3. UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS 3.1. Pealkiri ja tiitelleht Töö pealkiri olgu väga hoolikalt läbi mõeldud. See peab osutama uurimisobjektile, probleemipüstitusele ja käsitluse mahule ega tohi lubada rohkem kui töö hõlmata suudab. Informatiivsuse ja täpsuse saavutamiseks on uurimistööde pealkirjad pigem pikad kui lühikesed. Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö tüüp (uurimistöö, referaat vms), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe vormistust vt ptk 4.2. 3.2. Võõrkeelne kokkuvõte Töö juurde lisatakse võõrkeelne kokkuvõte (õpilane valib ise, millises keeles). Kokkuvõtte
b. Kõrvalseisja roll (external receiver actor) c. Esmane süsteemne roll (primary system actor) d. Väline teenindaja roll (external server actor) e. Aeg Küsimus 16 Objektide leidmiseks kasutatakse kasutusmalli stsenaariumi tekstid. Tehnika, mille abil stsenaariumi tekstis identifitseeritakse objektid, on Vali üks: a. Object-oriented analysis b. Textual analysis c. Semantic analysis d. Syntax analysis e. Business analysis Küsimus 17 Erinevate formaatide võrdlus: Funktsionaalsuse ja informatiivsuse poolest System Analysis Narrative formaat (Whitten&Bentley 2007) vastab Fully Dressed formaadile (Larman 2004). Vali üks: Tõene Väär Küsimus 18 Whitten&Bentley (2007) pakuvad järgmised stsenaariumi kirjeldamise formaadi Vastus 1 Tekst annab tegevuse kirjelduse, kuid ei tee vahet automaatse ja manuaalse tegevuse vahel Expanded Requirements Narrative Tekst annab põhjaliku kirjelduse, lisab Vastus 2
vaid ühte funktsiooni. Suhtlemispostulaadid Tavaliselt on kommunikatsioonis osalejatel üks eesmärk: saavutada üksteisemõistmine. See on üks suhtlemise põhiprintsiipe, mida nimetatakse kooperatsiooniprintsiibiks. Sellest printsiibist lähtuvalt tuletas ameerika loogik Paul Grice universaalsed suhtlemispostulaadid, efektiivse suhtlemise reeglid: Suhtlemispostulaadid e implikatuurid Informatiivsuse (kvantiteet) ("Sinu ütlus peab olema informatiivne") Tõesuse (kvaliteet)("Ära räägi seda, mida sa pead valeks", "Ära räägi seda, milleks sul ei ole piisavalt alust") Relevantsuse (suhe)("Räägi seda, mis antud hetkel puutub asjasse") Väljenduse selguse (kord) ("Väldi mitmetähenduslikkust", "Räägi lühidalt") H. P. GRICE'i arvates sõna tähendus ei ole seotud tema referendiga, sellega millele ta viitab Tähendus on kasutamine (nagu Wittgensteinil)
karistust kartmata, kui tegutsetakse seaduslikkuse piirides. Võib öelda, et algul tegeles ajakirjandusteooria ajakirjanduse rolliga poliitilises protsessis. Termini ,,neljas võim" mõtles välja E. Burke 18.saj lõpu Inglismaal, osutamaks poliitilisele võimule, mida press omas samaväärselt ülejäänud 3 võimuga Briti kuningriigis: lordid, kirik ja saadikud. Ajakirjanduse võim põhines tema informatiivsuse potentsiaalil ja tema võimel anda avalikku tuntust ja tunnustamist. Ajakirjanduse keskne vabadus oli anda ülevaateid ja kommenteerida nõupidamisi, istungeid ja valitsusakte. Angloameerika mõttetraditsioonis oli pressivabadus lähedalt seotud üksikisikute vabadusega ja liberaalse ja utilitaarse poliitiis filosoofiaga. Iseregulatsiooni mehhanism (J. Milton) vabalt väljendatud tõde võidab kindlalt eksimuse, kui mõlemad saavad end vabalt väljendada. 19. saj lõpuks ja 20
28. Seosed eelarvete kirjete vahel (nt proportsionaalne jne) (osata ka joonisel kujutada) Finantskirjete vahel võivad olla nii proportsionaalsed, lineaarsed kui ka mittelineaarsed seosed. Protsendimeetod eeldab sisuliselt proportsionaalset seost, ökonomeetrilised meetodid lahtuvad enamasti lineaarsetest seostest. 29. Kasumieelarve skeem 1 peamised erinevused skeemist 2 Kasumiaruande skeem 1 kajastab ettevõtte majandustulemusi uldjuhul operatiivsemalt, kuid informatiivsuse arvel. Aruanne sisaldab vahem infot, mis ei pruugi rahuldada omanike infovajadusi. Vaiksem infohulk nõuab omanikult ka tulemuste põhjalikumat analuusi, mis võib olla vaga ajamahukas. Skeem 1 on aga parim alternatiiv mittetootmislike ja vaikeste (teenindus)ettevõtete puhul, kelle kuludest moodustavad markimisvaarse osa amortisatsiooni- ja tööjõukulud. Skeemis 1 on arikulud liigendatud lahtudes kulude olemusest kuluressursi kasutamise jargi
kvalitatiivsete tunnustena; näiteks võime tunnuse kroonlehtede arv (4; 5; või 6) väljendada seisunditena 1; 2; 3, või siis kolme binaarse tunnusena. 4.4. Tunnuste informatiivsus oleneb tunnuse seisundite jaotumusest uuri- tud OTUdel ja on määratav Shannoni valemi abil. Arusaadavalt on kõigi uuritavate OTUde juures samas seisundis esineva tunnuse informatiivsus null; kui igal objektil on tunnuse seisund erinev, on see väga informatiiv- ne tunnus. Informatiivsuse määr on oluline näit. "määrajate" koostamisel - informatiivsete tunnuste eeliskasutamine võimaldab koostada lühikesi ja seega mugavaid määramistabeleid. Informatsiooni mõõt on sama mis entroopia puhul: korratuse määr suletud süsteemis (bittides) Ha = -Σ pk ⋅ log2 p2 (log2x = log10 x / log10 2) kus a on mingi tunnus, millel on mitmed erinevad seisundid k; pk on iga seisundi tõenäosus (s.t. meie juhul - esinemissagedus uuritud OTUdel).
See vastab korrektsuse nõudele. See koosneb kahest disjunktiivsest ehk eralduvast osahulgast, mis moodustavad koos põhjendamise tuuma lausetehulga ning millest üks konklusioonide hulk järeldub loogiliselt teisest 2. Seaduslikkuse nõue. See on õigussüsteemi siseselt koherentne, kusjuures see koherentsus saavutatakse vähemalt ühe kehtiva universaalse ja üldise õigusnormi kaudu, millist esineb põhiliselt eelduste ehk premisside hulgas 3. Informatiivsuse nõue. See on õigussüsteemi väliselt koherentne, kuna ta sisaldab olukorra kirjeldust, millise asjaolude täpsustamine on loogiliselt ekvivalentne vastasisulise normiga ja millest esineb põhiliselt premisside hulgas 4. Täpsuse nõue. Kõik premisside hulgas olevad õiguslaused on sellele järeldusele eriomased ja alati selle otsuse jaoks vajalikud ning piisavad. Mittelojaalsed, koguni demagooglised argumendid
saavutamiseks on kiirelt suurenevas tempos üha vähema tõenäosusega. Ja teisalt - kugu geneetika alusmüüriks on teadmine sellest, et järeltulijad on vanematega sarnased. Siiski on vajalikud paar märkust. Kui meil on tegemist ülaltoodud näitega, siis on pilt selge. Kui aga redusteerida ülesanne palju abstraktsemale kujule (nagu see tavaliselt ongi) ja vaadata tunnusena näiteks kahel erineval liigil (isendil) toimunud A muutumist G’ks mingi geeni mingis positsioonis, siis tuleb selle informatiivsuse hindamiseks teada juba märksa rohkemat - peab omama ettekujutust molekulaarse evolutsiooni kiirusest selles geenis, geeni selles osas jne. Kui on tegemist koodoni kolmanda positsiooniga ammu lahknenud liikide esindajate puhul, siis pole midagi ebatõenäost oletuses, et tegemist on paralleelse sündmusega. Liikide kauguse (sarnasuse) mõiste on aga fülogeneesis määratletud nii, et liik paigutatakse kokku (grupeeritakse) selle liigiga, kellega ta jagab suurima arvu ühiseid tunnuseid
Saidil kasutatud lingid peaksid olema ajakohased (s.t vältida tuleks linke tühjadele või teostamisel olevaile saitidele, n-ö surnud või juurdepääsuta saitidele) Lisaks peavad kaasajastatuse kriteeriumid olema kasutajale arusaadavad, see tähendab, et sisu kehtivuse ajaline piir ja saidi uuendamise aeg peavad olema selgelt märgitud. Ammendavus. Ammendavuse mõiste on tihedalt seotud kasutajate sihtrühmade ja nende eesmärkidega. See mõiste määratleb veebirakenduse informatiivsuse astme käsitletavat kultuuriüksust ja kasutajate sihtrühma arvestades. Määratluse järgi sõltub ammendavus suuresti käsitletava kultuurivaldkonna olemusest, lõppkasutajate sihtrühma koostisest, nii kultuuriüksuse kui ka kasutaja eesmärkidest ja informatsiooni võimalikest kasutusviisidest. Veebirakenduselt ei tohiks puududa olulise tähtsusega informatsioon (mida vajavad kõik võimalikud kasutajad), ent pakutav infohulk
abil. Raskesti määratletavate, kuid kergesti visualiseeritavate mõistete puhul (võimlemisharjutused, meremehesõlmed, seeneliigid vms) võib nii olla märgatavalt ökonoomsem. Sõnastikus antav info 87 Parafraas Üldkeelesõnastikes võidakse selgituse kohal esitada parafraas, mis muudab sõna saamisviisi läbipaistvamaks, kuid olulist lisainfot ei anna. Oskussõnastikes on parafraas oma vähese informatiivsuse tõttu üsna ebapopulaarne. (12) suurendamine: suuremaks muutmine 12.3 Selgituste sõnastamisest Selgitusele esitatavaid nõudeid Järgneb loetelu soove, milline selgitus peaks olema või võiks olla, umbes tähtsuse kahanemise järjekorras. Selgitus peaks vastama tõele ehk olema piisavalt kitsas. Alustame vigasest näitest: (13) jalgratas – kaherattaline inimjõul liikuv sõiduk Näite 13 määratlus ei vasta tõele, kuna on liiga kitsas, jättes välja
annaabi.ee 
