Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse, kaotades
03.2010 Eesti Euroopa Liidus Liikmelisusest tulenev bürokraatia Euroopa Liidu asjade koordineerimine Eestis · Alates 1. maist 2004 on Eesti täieõiguslik Euroopa Liidu (EL) liikmesriik. · Veebilehelt www.riigikantselei.ee/euroopa saate teada, kuidas Eesti osaleb ELi institutsioonide töös ning milline on Eesti riigi Euroopa Liidu poliitika. · Lisaks on lehel hulk kasulikke infomaterjale ning viiteid ELi infoallikatele. Milline on Eesti Euroopa Liidu poliitika? · Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalus rääkida kaasa ELi poliitikate kujundamises ning menetleda ELi õigusakte. · Eesti Euroopa Liidu suunaline poliitika väljendub valitsusametnike ning ministrite poolt ELi otsustusprotsessis esitatavates seisukohtades, ELi teemalistes sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides. 1
suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka
MUUTUV MAAILM Infoühiskond Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Üldiselt võib öelda,et infoühiskond kujutab endast ühiskonda, kes tähtsustavad ning kasutavad maksimaalselt informatsiooni, seda kas siis hankivas, tootvas, talletavas või levitavas mõttes. Mitmed ühiskonnateadlased peavad infoühiskonda inimkonna ajaloo neljandaks elulaadiks. Üleminek infoühiskonda asetub kusagile 1990. aastate algusse. Aasta 2000 probleem
Sellisel juhul võib ametikõnelust saata edu. Kuna tänapäeva kõige defitsiitsem ressurss on aeg, tuleks oma teade maksimaalselt kokku suruda ning väljendada end lühidalt ja selgelt. Tähelepanu tuleks pöörata neljale faktorile. Need on teate sisukus ja tihedus, keelekasutuse lihtsus ja väljenduse emotsionaalsus. Sisukas teade sisaldab ainult olulist infot, on asjatundlik, konkreetne, selge sisuga ja tõene. Viidata tuleks ka infoallikatele ja nende usaldusväärsusele. Kasutada tuleks lihtsaid, paraja pikkusega lauseid ja vältida keerukate võõrsõnade kasutamist. Mõtteid tuleks loogiliselt seostada ja oluline ebaolulisest eristada. Mõjusam on isikupärane ja ilmekas väljenduslaad. 45. Emotsionaalne küpsus ja edu tagavad käitumisvormid Küpsuse-ebaküpsuse kontiinum (Chris Argyris) Ebaküpsuse tunnused _ Passiivsus _ Sõltuvus _ Kitsas käitumise repertuaar _ Pinnapealsed huvid _ Lühiajalised eesmärgid
, V. Väär., T. Sildre. Õe käsiraamat. AS Medicina, Tallinn 2001. Lk 105 107. · Astrazeneca, 2011. Milles seisneb astma ja KOK erinevus?; Astma. http://www.astma.ee/kok1/ http://www.astma.ee/astma/ · Eesti Kopsuliit, 2005. Astma; Krooniline Obstruktiivne Kopsuhaigus. http://www.kopsuliit.ee/index.php?id=19 http://www.kopsuliit.ee/index.php?id=21 · K. Vijar, 2005. Astmahaigete laste ja nende vanemate hinnangud astmaalastele teadmistele ja infoallikatele. Magistritöö Rahvatervishoius. Tartu Ülikooli Instituut. · L. Jannus - Pruljan, R. Jõgi., R. Kiivet., H. Leesik., H. Lill., H. M. Loit., J. Põlluste., E. Püttsepp., J. Vahtramäe. Krooniline Obstruktiivne Kopsuhaigus, diagnostika ja ravi. Tallinn, 1997. · S. C. Smeltzer., B. Bare., L. Williams & Wilkins. Brunner and Suddarth's Textbook of Medical Surgical Nursing, 10th edition, 2004. Page 569; 587 589. · Terviseportaal, 2005
kaal. Määramatuse esitamisel kasutataksesoovituslikult järgmisi tähistus: u(...) – määramatus standardhälbe tasemel (sulgudes antakse suuruse või hinnangu tähis, mille määramisega on tegemist, näiteks u(m) väljendab massi määramatust. u A – määramatuse A tüüpi hinnang, mis saadakse mõõtmiste seeria(te) analüüsi teel stataistiliste meetoditega. u B – määramatuse B tüüpi hinnang, mis tugineb muudele infoallikatele, mitte aga mõõtetulemuste statistilisele analüüsile. (mõõteriista klassist tulenev) u c – liit(standard)määramatus, enamikel juhtudel u C = u A 2 u B 2 U – laiendamääramatus U=k(P)u C , kus k(P) on kattetegur, see tähendab arvtegur, mida kasutatakse liitstandardmääramatuse korrutustegurina laiendamääramatuse saamiseks usaldatavusega P. k=1, kui P=68% k=2, kui P=95% k=3, kui P=99%
kasutav ühiskond. Infoühiskonna tunnused : 1. arvutite massiline kasutamine 2. kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused. 3. Olulisim tunnus on maailma majanduse globaliseerumine. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Inimese abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse.
kasutav ühiskond. Infoühiskonna tunnused : 1. arvutite massiline kasutamine 2. kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused. 3. Olulisim tunnus on maailma majanduse globaliseerumine. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Inimese abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse.
Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse,
Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav - hankiv, tootev, talletav, levitav ühiskond. Infoühiskond on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Tehnoloogiline areng ja informatsiooniline infrastruktuur toovad paratamatult kaasa põhjalikke muutusi senistest sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. Infotehnoloogia ja
kaal. Määramatuse esitamisel kasutataksesoovituslikult järgmisi tähistus: u(...) – määramatus standardhälbe tasemel (sulgudes antakse suuruse või hinnangu tähis, mille määramisega on tegemist, näiteks u(m) väljendab massi määramatust. u – määramatuse A tüüpi hinnang, mis saadakse mõõtmiste seeria(te) analüüsi teel stataistiliste meetoditega. u – määramatuse B tüüpi hinnang, mis tugineb muudele infoallikatele, mitte aga mõõtetulemuste statistilisele analüüsile. (mõõteriista klassist tulenev) u – liit(standard)määramatus, enamikel juhtudel u = U – laiendamääramatus U=k(P)u , kus k(P) on kattetegur, see tähendab arvtegur, mida kasutatakse liitstandardmääramatuse korrutustegurina laiendamääramatuse saamiseks usaldatavusega P. k=1, kui P=68% k=2, kui P=95% k=3, kui P=99% Katteteguri kasutamine eeldab teadmist määramatuse jaotuse kohta. Toodud katteteguri
Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma
mida soovitakse mõista ja seletada (sõltuv muutuja). Seejärel nimetatakse see valdkond, mille seoseid või mõju eelmisele tahetakse selgitada (sõltumatu muutuja). Kolmandaks nende nähtuste ala, mis mõjutavad sõltuvat muutujat, aga ei ole esmajärjekorras uurimuse objektiks (taustmuutujad). ELEKTROONILINE TEABEOTSING Kõige kergem on infot otsida elektrooniliselt, internetist, mille puhul ei pea kodust lahkumagi. Teabeotsing keskendub primaarsetele, sekundaarsetele ja tertsiaarsetele infoallikatele. Primaarallikais antakse täielik või esmakordne seletus uurimuse või selle läbiviimise kohta. Primaarallikad on nii trükitud kui elektroonilises vormis avaldatud monograafiad, aruanded, uurimused, stuudiumitööd, artiklid ja õpperaamatud. Sekundaarsete infoallikate all mõeldakse neid publikatsioone ja andmestikke, milles leidub informatsiooni primaarallikate kohta. Sekundaarpublikatsioonide hulka kuuluvad resümeed, indeksid ja entsüklopeediad, mille abil
Sellisel juhul võib ametikõnelust saata edu. Kuna tänapäeva kõige defitsiitsem ressurss on aeg, tuleks oma teade maksimaalselt kokku suruda ning väljendada end lühidalt ja selgelt. Tähelepanu tuleks pöörata neljale faktorile. Need on teate sisukus ja tihedus, keelekasutuse lihtsus ja väljenduse emotsionaalsus. Sisukas teade sisaldab ainult olulist infot, on asjatundlik, konkreetne, selge sisuga ja tõene. Viidata tuleks ka infoallikatele ja nende usaldusväärsusele. Kasutada tuleks lihtsaid, paraja pikkusega lauseid ja vältida keerukate võõrsõnade kasutamist. Mõtteid tuleks loogiliselt seostada ja oluline ebaolulisest eristada. Mõjusam on isikupärane ja ilmekas väljenduslaad. Suhtlemise lõpetamine toimub psühholoogilise kontakti katkestamisega. See nõuab ettevalmistust kahel tasandil: sõnalisel tasandil ja mitteverbaalsel tasandil. Sõnalisel tasandil tuleks teha kokkuvõte, kus peegeldub kõige olulisem
Kas on tegemist tõsise töö ja infoga või lihtsalt tühisuse, edevusega? II TÄPSUS, KORREKTSUS ACCURANCY 1. Kas informatsioon on usaldusväärne ja veavaba? Kas olulist infot on välja jäänud? Kes on vastutav info täpsuse eest? Kas on olemas toimetaja või keegi, kes parandab/kontrollib esitatavat? 2. Kas tekstis on grammatika või õigekirja vigu? Kas graafikud või diagrammid on arusaadavad? 3. Millistele infoallikatele toetudes on info kogutud ja esitatud? Kas on kasutatud allikate loetelu? Kas on antud faktiinfo allikad, et neid saaks kontrollida? 4. Kui leheküljel on reklaami, siis kas see on eristatud lehekülje informatsioonilisest sisust? 5. Kas kasutatud keel viitab faktiinterpretatsioonile/faktilise materjali analüüsile või hoopis arvamustele, kuulujuttudele, seisukohavõttudele, huumorile? Mis on dokumendi eesmärk ja miks see loodi?
õigsuses ning elulisuses (rakendatus ja reaalse elu vajadused) · vajalike näitlike vahendite olemasolu ja nende valdamise ning esitlemise oskus · võimalike vastuseisude ennetamise ja maandamise oskus · oskus arvestada vastaspoole isikut ja individuaalseid erisusi (vanus, sugu, haritus, positsioon jne.) · teada, mida väärtustab vastaspool (ootused, nõuded, tõdemused, kriteeriumid, kujutlused jne.) · teada, millistele infoallikatele tugineb vastaspoole positsiooni kinnistatus · ava ennast tasa ja targu, jättes trumbid tagavaraks · ära reeda oma tingimuste muutuvust · väldi info ennatlikku lekkimist · pühendumise põhjalikkus · detailide ülekontroll · ANNA AEGA ATRA SEADA (venitamistaktika) VEENMISE EFEKTIIVSUST VÄHENDAVAD TEGURID: · elukogemuste põhjal tekkinud hoiakud, veendumused ja stereotüübid · haridustase mida kõrgem see on, seda sagedasem kriitilisem
välja kujunenud veebile omane, raamatutest ja ajalehtedest erinev kirjutusstiil. 78 LEHEKÜLJE STRUKTUUR Kontekst: lehekülg on levinuim ja sageli ainuvõimalik viis saidil sisalduva informatsiooni esitamiseks. Infosisu kõrval peab aga lehekülg pakkuma ka vahendid, mille abil kasutaja saaks saidiga suhelda: navigeerimisriba, lingid teistele infoallikatele, vajalikud veebitööriistad, jne. Tingimused: kasutaja peab lehekülje erinevatele tsoonidele hõlpsalt juurde pääsema ja tsoonide sisu peab olema omavahel seotud (s.t kasutaja vajab antud lehekülje infosisu selget seostatust sellele leheküljele juhtiva navigeerimisteega). Probleem: kuidas lehekülg selliselt üles ehitada, et kasutaja hõlpsalt eristaks infosisu ja toetavat informatsiooni viimase all mõeldakse näiteks saidi äratuntavust, navigeerimisvahendeid, reklaami, jne.
annaabi.ee 
