Elektromagnetiline induktsioon elektrivoolu tekkimine suletud juhtme keerus, kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Lenzi reegel : suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuripinna püüab kompenseerida välismõju põhjustatud magnetvoo muutumist. elektromotoorjõud Vabadele laengutele mõjuvad kõrvaljõude töö positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses. Kontuuripinda läbiva magnetvoo muutumisel tekivad kõrvaljõud, mille mõju iseloomustab induktsiooni elektromotoorjõud. Paigalseisvas juhis paneb elektronid liikuma elektriväli, mille tekitab muutuv magnetväli. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse olemus seisneb vabadele laengutele mõjuva elektrivälja tekkimises. pööriselektriväljad elektrivälja jõujoontel pole algust ega lõppu, vaid need on kinnised kõverad nagu magn...
jõudu. Magnetilise indukstiooni jooned: 1. kinnised pole algust ega lõppu 2. neid võib joonestada läbi mistahes ruumipunkti sest kõik ruumipunktid on samaväärsed 3. ei lõiku üksteisega sest magnetilisel indukstsioonil on igas ruumipunktis üks kindel väärtus 4. joonte tihedus on seda suurem mida suurem on magnetiline induktsioon. Magnetiline läbitavus: on ühikuta füüsikaline suurus mis nt mitu korda erineb magnet. indukt. aines magnetilisest induktsioonist vaakumis. Dimagneetikud- sisemine magnetväli nõrgendab välist magnetvälja H2O Ag Zn. Paramagneetikud- sisemine magnetväli tugevdab välist magnetvälja O Al W. Ferromagneetikud- tunduvalt suurem sisemine magnetväli tugevdab oluliselt välist magnetvälja.Ni Co
Elektromagnetism- käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi. Elektromagnetiline induktsioon- nähtus, kus muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu. Selline on induktsioonivool. Dünamo- koosneb pöörlevast osast- rootorist (kindlal viisil paigutatud püsimagnetid) ja paigalseisvast osast- staatorist (vasktraadist). Kui rootor hakkab pöörlema, siis magnetite asukohad juhtmelõikude suhtes muutuvad ja muutuv magnetväli. Tänu elektromagnetilisele nähtusele tekib mähises vool. Induktsiooni elektromotoorjõud- pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme lõigu otstele kui juhtmes puudub vool. U=vlBsin. Pööriselektriväli- induktsioonivooluga kaasnev elektriväli, tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. Magnetvoog- näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu mag väljas. =BScosB 1Wb. Faraday induktsiooni seadus...
Kui magnetid hakkavad liikuma, muutub magnetväli erinevate juhtmelõikude suhtes ja tekib elektrivool . 6.Mis on induktsioonivool ? Magnetvälja muutusel tekkinud vool. 7.Mis on pööriselektriväli ? Elektriväli , kus jõujooned on kinnised ehk ilma alguse ja lõputa. (tekib elektromagnetilise induktsiooni tulemusena) 8.Millest sõltub pinge juhi otstel kui juhet liigutada magnetväljas ? +valem Sõltub kiirusest, juhtmepikkusest ja magnetilisest induktsioonist. U= v*B*l(sin ) 9.Mis on induktsiooni elektromotoorjõud `? Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele, kui juhtmes puudub vool. 10.Mida näitab magnetvoog ? + valem, ühik Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas . = B*S*cos 11
1A I Voolutugevuse muutus 14. Henry seadus. Valem. Endainduktsiooni emj. sõltub induktiivsusest ja voolutugevuse muutumise kiirusest. e= -L t 15. Millest sõltub magnetvälja energia?Valem Sõltub voolutugevuse ruudust ja induktsioonist. induktiivsus voolutugevus
veidi tugevam väljast vaakumis ( µ 1) ; Ferromagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad välise välja mõjul olulisel määral välise välja suunas, mille tõttu summaarne magnetväli ferromagneetiku sees on oluliselt tugevam väljast vaakumis ( µ 1) ; Suhteline magnetiline läbitavus suurus, mis iseloomustab magneetikuid ja näitab, mitu korda on magnetvälja induktsioon magneetiku sees B suurem magnetilisest induktsioonist vaakumis B0: B µ= . B0 ,,Pehmed" ferromagneetikud ferromagneetikud, mille molekulide magnetväljade orientatsioon välise välja suunas kaob peale välise välja kadumist (ei ole ise magnetvälja tekitajateks); ,,Jäigad" ferromagneetikud ferromagneetikud, mille molekulide magnetväljad säilitavad välise
asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad kiirusvektori suunale vastupidist suunda. F on jõud (ühik njuuton N) E on elektriväli (volti meetri kohta V/m) B on magnetväli (veeberit ruutmeetri kohta Wb/m2, ehk tesla T) q on osakese laeng (kulonit C) v on osakese hetke kiirus (meetrit sekundis m/s). Magnetiline läbitavus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda erineb magnetiline induktsioon homogeenses keskkonnas magnetilisest induktsioonist vaakumis. Diamagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad vähesel määral välise magnetvälja mõjul välisele väljale vastupidises suunas, mille tõttu summaarne magnetväli diamagneetiku sees on veidi nõrgem väljast vaakumis ( µ 1) ; Paramagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad vähesel määral välise magnetvälja mõjul välise
kaob peale välise magnetvälja mõju lakkamist. Püsimagneteid aga ümbritseb magnetväli ka siis, kui välise välja mõju ei ole. 6. Mis suurust nimetatakse aine suhteliseks magnetiliseks läbitavuseks (sõnaliselt ja valemina koos tähiste selgitusega)? Aine suhteline magnetiline läbitavus - füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda erineb magnetiline induktsioon homogeenses keskkonnas magnetilisest induktsioonist vaakumis. μr – suhteline magnetiline läbitavus; B ‒ magnetiline induktsioon keskkonnas; B0 ‒ magnetiline induktsioon vaakumis Milline sisuline tähendus on suhtelise magnetilise läbitavuse väärtustel, et see on a) ühest veidi väiksem – tegemist on diamagneetiku suhtelise magnetilise läbitavusega b) ühest veidi suurem – tegmist on paramagneetiku suhtelise magnetilise läbitavusega
tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentxi jõu suunda. Lorentzi jõu mõjul muutub ainult osakese kiirus ja suund. Magnetvälja osakese kiirus ja suund. Magnetvälja mõju liikuvatele laengutele kasut. Nt: otsilloskoopides ja kineskoopides. Ainete magnetilised omadused.Aine võib magnetvälja nõrgendada või tugevdada.Def:aine magnetiline läbitavus näitab mitu korda on magnet induktsioon suurem magnet induktsioonist vaakumist. µ=B/B 0. Magnetiliste omaduste järgi jaotatakse ained kolmeks:1)diamagneetikud.Aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljast poolt mõjuv magnetv. paneb e aatomiks liikuma nii et tkib nõrk vastupidise suunaga väli. Magnetv. Nõrgeneb diamagneetikus veidi. µ=B/B 0 <1. (joonis6)2) paramagneetikud. Aine aatomis ei ole e summarne magnetv null. Aatomid pöörduvad eelistatult asendisse, kus nende magnetv oli välis magnetv suunaline
tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentxi jõu suunda. Lorentzi jõu mõjul muutub ainult osakese kiirus ja suund. Magnetvälja osakese kiirus ja suund. Magnetvälja mõju liikuvatele laengutele kasut. Nt: otsilloskoopides ja kineskoopides. Ainete magnetilised omadused.Aine võib magnetvälja nõrgendada või tugevdada.Def:aine magnetiline läbitavus näitab mitu korda on magnet induktsioon suurem magnet induktsioonist vaakumist. µ=B/B 0. Magnetiliste omaduste järgi jaotatakse ained kolmeks:1)diamagneetikud.Aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljast poolt mõjuv magnetv. paneb e aatomiks liikuma nii et tkib nõrk vastupidise suunaga väli. Magnetv. Nõrgeneb diamagneetikus veidi. µ=B/B 0 <1. (joonis6)2) paramagneetikud. Aine aatomis ei ole e summarne magnetv null. Aatomid pöörduvad eelistatult asendisse, kus nende magnetv oli välis magnetv suunaline
Kahe punkti vahelist potentsiaali. Kui palju tööd tehakse ühikulise positiivse laengu viimiseks ühest punktist teise. 21. Mida näitab potentsiaal? Kui suur on vaadeldavas punktis potentsiaalne energia ühe kuloni kohta. 22. Mida näitab Lorentzi jõud? Lorentzi jõud näitab magnetväljas liikuvale laetud kehale mõjuvat jõudu. 23. Millest sõltub magnetväljas liikuva juhtme otstel tekkiva pinge suurus? Kiirusest, juhtme pikkusest ja induktsioonist. 24. Mis on elektromotoorjõud ja mida näitab? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. See näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. 25. Faraday seadus. Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 26. Mida näitab elektrijõu tugevus?
20. Mida näitab pinge? Kahe punkti vahelist potentsiaali. Kui palju tööd tehakse ühikulise positiivse laengu viimiseks ühest punktist teise. 21. Mida näitab potentsiaal? Kui suur on vaadeldavas punktis potentsiaalne energia ühe kuloni kohta. 22. Mida näitab Lorentzi jõud? Lorentzi jõud näitab magnetväljas liikuvale laetud kehale mõjuvat jõudu. 23. Millest sõltub magnetväljas liikuva juhtme otstel tekkiva pinge suurus? Kiirusest, juhtme pikkusest ja induktsioonist. 24. Mis on elektromotoorjõud ja mida näitab? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. See näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. 25. Faraday seadus. Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 26. Mida näitab elektrijõu tugevus? Kui suur on kehade vastastikmõju. 27
välise välja suunas ka peale välise välja kadumist säilitavad omaduse olla ise magnetvälja tekitajaks. Sellistest ainetest valmistatakse püsimagnetid. Ainete omadust nõrgendada või tugevdada magnetvälja võrreldes väljaga vaakumis iseloomustatakse aine (keskkonna) suhtelise magnetilise läbitavusega µ = B/Bo. See näitab, mitu korda on magnetvälja induktsioon aines B suurem välja magnetilisest induktsioonist vaakumis Bo. Diamagneetikutel µ < 1; Paramagneetikutel µ > 1; Ferromagneetikutel µ >> 1. Küsimused: 1. Millist kehadevahelist vastastikmõju nimetatakse magnetiliseks? 2. Mille kaudu antakse edasi kehadevaheline magnetiline vastastikmõju? 3. Kuidas teha kindlaks magnetvälja olemasolu ruumi mingis osas? 4. Mis suurus iseloomustab magnetvälja selle mingis punktis? 5. Kuidas on määratletud selle vektoriaalse suuruse moodul ja suund? Heiti Aarna
põhjapoolusel vaid sellest 2000 km eemal(Kanada põhjaosas). Seda näitab deklinatsioon nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused magnetpoolustest. Magnetiline induktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas kohas. Tähiseks on B ja ühikuks tesla(T). Magnetiline läbipaistvus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda erineb magnetiline induktsioon homogeenses keskkonnas magnetilisest induktsioonist vaakumis. (µ) Planetaarne indeks Kp kajastab planetaarset magnetilist aktiivsust kesklaiusel. Maa magnetväli kaitseb Maa elanikke kosmilise kiirguse eest.
nähtuse uurimisest siis ei pea neid otsast peale hakkama uurima,see oleks lihtsalt aja raiskamine. Meie ajal on uurimisi päris põhjalikult tehtud ja mingi nähtuse uurimiseks ei peaks otsast peale alustama. Samas on Baconil aga ka õigus. Kunagi ei saa sada protsenti milleski kindel olla. Kui midagi uurima hakata ,tuleks otsast peale alustada,kuna eelnevalt selle nähtuse kohta tehtud uurimused ei pruugi sada protsenti tõesed olla.Klassikalised näited induktsioonist (induktiivsest järeldusest) on järgmised:See luik on valge.(Too luik on valge. Too kolmas luik on valge. Jne.) Järelikult kõik luiged on valged.Päike on seni igal hommikul tõusnud. Järelikult homme hommikul päike tõuseb.Esimene näide illustreerib induktiivse arutluse kehtivuse ning seega ka usaldatavuse puudumist.Kuigi Euroopas nähti ainult valgeid luiki, avastati Austraalias mustluiged
analüüsitakse kõnelejate endi tegevuse põhjal. 26) Induktsioon arutlus, mis viib empiirilistest eeldustest empiirilistele järeldustele. St järeldatakse midagi sellist, mida eelduste sisus pole, kuid mis on tõenäoline või eeldustele tuginev. Ehk induktsioon liikumine üksikult üldisele; näitest üldistus. 27) Deduktsioon loogiline arutlus, mis viib eeldustelt järeldusele. Selle erinevus induktsioonist: ei saa järeldada seda, mis eeldustest loogiliselt ei järeldu.
Marta Strauss DAVID HUME JA INDUKTSIOONIPROBLEEM Essee Õppejõud: Peeter Müürsepp Tallinn 2018 Eesti Keele instituudi eesti keele seletav sõnaraamat seletab sõna induktsioon kui 1. loog üksiku v. erilise põhjal üldise järeldamine. (EKI, 2018) Induktsioonist võib järeldada, et kui ühtedel asjadel on kindel omadus, on see ka teistel sarnastel asjadel ja see sarnane omadus on minevikus, tulevikusja olevikus sama. Induktiivsed järeldused on need, mis tulenevad jälgitust ja muutuvad üldisteks seaduspärasusteks. Näiteks kui oleme söönud mõned korrad magusat õuna, eeldame, et ka kõik järgmised õunad, mida sööme on magusad. Induktsiooniprobleem tulenebki sellistest väidetest. Nimelt püstitas Hume küsimuse
kuid teoreetiliselt saab kiipidesse mahutada ükskõik kui palju andmeid. RFID tehnoloogiale suurimat edu toovaks asjaoluks peetakse aga fakti, et tavalised (passiivsed) RFID kiibid ei vaja andmete talletamiseks ja edastamiseks energiaallikat. Tüüpiliselt on RFID kiibid niiöelda magavas olekus ja nad ärkavad ellu vaid siis, kui satuvad õige sagedusega raadiolainete levialasse - energiat selleks saavad nad kiibi antennis raadiolainete poolt tekitatud induktsioonist. Selle sama vähese vooluga saadetakse vajadusel RFID lugejale üle kindla sagedusala RFID kiibis sisalduvad andmed. Tüüpiliste(passiivsete) RFID kiipide tegevusalaks on olenevalt kiibi tüübist ja sagedusalast paar sentimeetrit kuni 20 meetrit. Tavaliselt koosnevad raadiokiibid (RFID tag) antennist ja ränikiibist, kuid juba on välja tuldud ka esimeste üleni plastikust prototüüpidega. RFID tehnoloogiat kasutatakse järgmistes valdkondades:
pakkuvat igal sammul kinnitusi marksistliku maailmaajaloo-õpetuse toetuseks. Kuid marksism kui teaduslikkusele pretendeeriv teooria ei osutanud sellist sündmuste käiku, mille realiseerumise korral seda võiks lugeda falsifitseerituks. Pigemini pakkus ta seletusi sündmuste kõikidele võimalikele arengutele. Sel juhul tuli seda õpetust pidada aga põhimõtteliselt falsifitseerimatuks ja Popperi järgi niisiis ebateaduslikuks. Teaduslik meetod. Popper lükkab tagasi empiristide käsitluse induktsioonist kui ainukesest teaduslikust meetodist. Induktivistide vaatekoha järgi algab teaduslik tunnetus vaatlusest ja faktide konstateerimisest. Seejärel, kui faktid on kindlaks tehtud, saab asuda nende üldistamise ja teooriate püstitamise juurde. Teooriaid käsitletaksegi faktide üldistustena, ja neid võis lugeda tõsikindlateks üksnes niivõrd, kuivõrd nad põhinesid metoodiliselt kindlakstehtud faktidele. Popperi kriitika selle seisukoha aadressil osutab kolmele asjale:
1850a kirjutas ta esimese arvestatava kriminaalromaani ,,Külm maja". Selle peategelane oli Scotland Yard´i inspektor Bucket, kelle prototüübiks oli Fields. Peategelane iseloomustas end nii: ,,Ma olen Bucket detektiiv-politseinik, luuraja, uurija". Nüüd on saanud sõna ,,detektiiv" sünonüümiks üle kogu maailma. Deduktsioon järelduste liik, kus üldiste teadmiste põhjal öeldakse midagi vähemüldise või konkreetse üksikjuhu kohta. Erinevalt induktsioonist ja analoogiast annab deduktsioon tõeste eelduste puhul tõeseid tuletisi. V KRIMINALISTIKA SEOSED TEISTE TEADUSHARUDEGA Paljud kriminalistika uurimismeetodid on üle võetud teistest teadustest. Tihedalt on kriminalistika seotud kohtumeditsiiniga. Tapmiste korral sõidab kohtumeditsiini ekspert sündmuskohale koos uurija ja kriminalistika eksperdiga. Kohtumeditsiiniliste ekspertiiside käigus selgitatakse isikuvastaste kuritegude puhul surma põhjuste kõrval välja veel:
237. Kuidas oleneb elektrivälja energia tihedus keskkonna dielektrilisest läbitavusest? Elektrivälja energiatihedus (välja energia ruumalaühiku kohta) on võimalik arvutada elektrivälja iseloomustavate suuruste, aine dielektrilise läbitavuse ja välja tugevuse kaudu. E2 e = 0 2 E - Elektrivälja tugevus 0 - elektriline konstant 238. Kuidas oleneb magnetvälja energia tihedus magnetilisest induktsioonist? Magnetvälja energiatihedust (välja energiat ruumialaühiku kohta) saab arvutada magnetvälja iseloomustavate suuruste, aine magnetilise läbitavuse ja B2 magnetvootiheduse kaudu. Valemina: m = . 2 µ0 µ µ0 - magnetiline konstant aine magnetiline läbitavus 239. Kuidas oleneb magnetvälja energia tihedus keskkonna magnetilisest läbitavusest?
reeglite õppimisele. Järelduste tegemine võtab palju aega, kuna enamikes olukordades on meil kasutada suur hulk erinevaid reegleid, ning neid reegleid saab kombineerida väga mitmel viisil. Tulemuseni püüdlemine sarnaneb labürindis ekslemisega: mida sügavamat ja keerulisemat järeldust me teha püüame, seda rohkem on teel võimalikke eksiradu, mis tulemuseni ei vii, aega aga raiskavad küll. Erinevalt induktsioonist garanteerib õigete reeglite rakendamine õigetele faktidele alati ka õige tulemuse. Takistuseks on ainult elnevalt mainitud suur ajakulu, ning probleem, et kas meie reeglid ja faktid ise õiged on, samuti, kas neid reegleid ja fakte on piisavalt palju. Valedelt faktidelt ning ekslike reeglite abil ei ole võimalik teha õigeid järeldusi. Suur osa loogikat ongi seetõttu pühendatud kindlasti õigete reeglite otsimisele. 1.3 Mõtlemise paratamatud aspektid
Me õpime vigadest. Teadus edeneb katse ja eksituse varal. Et loogiline situatsioon teeb universaalsete teooriate ja seaduste tuletamise vaatlusotsustustest võimatuks, nende vääruse deduktsioon aga võimalikuks, saavad falsifikatsioonidest need tähtsad aspektid, kust teadus edasi areneb (75). teaduse eesmärgiks on laialdase informatiivse sisuga teooriad, tervitavad falsifikatsionistid spekulatiivseid oletusi. Vastupidine naiivinduktivistidele. Falsifikatsionist tajub induktsioonist tulenevat piiratust ning vaatluse alluvust teooriale. Teooriate kõrge falsitseerituvseastme nõue sunnib siit tuletama reeglit: teooriad esitatagu selgelt ja täpselt (76). 4.Falsifikatsioon ja protsess (77-82). Teaduse areng falsifikatsionisti pilgu läbi võiks lugeda lühidalt kirjeldades nii: teadus algab probleemidest, maailma või universumi mõne aspekti omaduste toimimise seletamisega seotud probleemidest. Probleemi lahenduseks esitavad teadlased falsifitseeritavaid hüpoteese
6 Nt P. Lorents (2000) kasutab teistsugust terminoloogiat. 4 taga tõese järelduse saamist isegi mitte siis, kui kõik eeldused on tõesed ja arutluses ei tehta vigu. Tegemist on induktiivset kehtivust taotleva arutlusega, mida käsitletakse pikemalt 15. peatükis „Induktiivne arutlus“.7 Induktiivset kehtivust taotleva arutluse põhjal järeldamist võib nimetada induktiivseks järeldamiseks. Sageli räägitakse induktiivset kehtivust taotleva arutluse asemel induktiivsest arutlustest või induktsioonist ning seegi on eksitav: me ei saa defineerida deduktiivseid arutlusi vastandina induktiivsetele ja analoogilistele, vaid ainult saame eristada deduktiivse kehtivuse taotlust induktiivse kehtivuse taotlusest. Kui on olemas deduktiivne kehtivus, saame rääkida deduktsioonist, ja kui on olemas induktiivne kehtivus, saame rääkida ka induktsioonist. Küll aga võib kokku leppida, et induktiivne arutlus (induktsioon) on arutlus, mida hinnatakse induktiivse kehtivuse seisukohast ja milles
taga tõese järelduse saamist isegi mitte siis, kui kõik eeldused on tõesed ja arutluses ei tehta vigu. Tegemist on induktiivset kehtivust taotleva arutlusega, mida käsitletakse pikemalt 15. peatükis ,,Induktiivne arutlus".7 Induktiivset kehtivust taotleva arutluse põhjal järeldamist võib nimetada induktiivseks järeldamiseks. Sageli räägitakse induktiivset kehtivust taotleva arutluse asemel induktiivsest arutlustest või induktsioonist ning seegi on eksitav: me ei saa defineerida deduktiivseid arutlusi vastandina induktiivsetele ja analoogilistele, vaid ainult saame eristada deduktiivse kehtivuse taotlust induktiivse kehtivuse taotlusest. Kui on olemas deduktiivne kehtivus, saame rääkida deduktsioonist, ja kui on olemas induktiivne kehtivus, saame rääkida ka induktsioonist. Küll aga võib kokku leppida, et induktiivne arutlus (induktsioon) on arutlus, mida hinnatakse induktiivse kehtivuse seisukohast ja milles
Et alumine horisontaalkülg jääb mähise sisse, on integraalialuseks funktsiooniks esimeses integraalis . Ülejäänud küljed asuvad väljaspool mähist, seega on integraalialune funktsioon ä . Et me oleme valinud ℎ ≪ , siis kolmanda ja neljanda integraali panus summasse on tähtsusetult väike võrreldes ülejäänud kahe integraaliga ja me võime need jätta arvestamata. Teiseks, kuna magnetiline induktsioon väljaspool solenoidi on väga palju nõrgem magnetilisest induktsioonist solenoidi sees (jõujooned paiknevad solenoidi sees palju tihedamalt kui väljaspool seda), siis ≫ ä tõttu võime ka neljanda integraali panuse summasse lugeda tähtsusetult väikeseks. Seetõttu jääb eelmisest valemist alles ainult C B ( L) Bsees dl , l see on integraal üle ristküliku alumise horisontaalkülje. Et magnetiline induktsioon on
annaabi.ee 
