võrdsed erinevad =0 0 statsionaarne dünaamiline Matemaatilised mudelid jaotuvad empiirilisteks ja teoreetilisteks. Empiirilised mudelid kirjeldavad mõõdetud seoseid mitmesuguste lähendusfunktsioonide abil, nad on saadud induktiivsel teel. Teoreetilised mudelid lähtuvad ettekujutusest modelleeritava nähtuse mehhanismi (ehituspõhimõtte) kohta, nad võidakse tuletada deduktiivsel teel. SÜSTEEMI PARAMEETRID AEG on protsesside kirjeldamisel levinud sõltumatuks argumendiks. Kui argumenti pole täpsustatud (näiteks lausega rõhu sõltuvus temperatuurist), siis sõltumatuks argumendiks on aeg. Süsteemi elemendi omaduse muutumise kirjeldamine, (erinevalt püsivast seisundist - staatikast) nõuab vähemalt
Lahkarvamus on nõrgem vastasseis, mõnel juhul peaaegu neutraalne vaatepunkt. Ühel osapoolel on selge tees, teine aga kahtleb selle õigsuses või põhjenduse mõnes punktis. 8. Mis on sidumus? Tõeline väitmine eeldab, et väitlause ütleja on end siiralt sidunud teatud teesiga, mida peab tõeseks. Seega, kui puudub sidumus (commitment), siis ei ole tingimata tegemist väitmisega. Tõeline sidumus võib ka esineda kaudselt. 9. Mis vahe on universaalsel üldistusel, induktiivsel üldistusel ja presumptiivsel üldistusel? Universaalne üldistus - seda laadi väide on mõeldud kehtima objekti- või olendiklassi absoluutselt kõigi liikmete kohta. Niisuguse üldistuse kummutamiseks piisab ühest ainsast kontranäitest. Induktiivne üldistus on määratletav kui väide, mis ütleb, et objekti- või olendiklassi teatud hulgal indiviididel on kindel omadus. Kui hulga suurus täpsustatakse arvudega, saame statistilise üldistuse, kui
voolutugevus käsikäes. Öeldakse, et pinge ja voolutugevus on omavahel faasis. Induktiivtakistus Induktiivtakistust XL = L avaldab vahelduvvoolule juhtmepool, mille induktiivsus on L. Seejuures on vahelduvvoolu ringsagedus. Pool hakkab toimima vooluallikana, mis pidurdab väljastpoolt peale sunnitavat voolu muutumist. Puhtalt induktiivsel takistusel energiat soojusena ei vabane. Voolu kasvu käigus salvestab induktiivpool energiat ning voolu kahanemisel annab ta selle ära vooluringi teistele osadele. Voolutugevus jõuab nii oma
emj.-ga (sarnane alalisvoolumasinaga) Sünkroonmasinas sõltub ankrureaktsiooni mõju koormuse suurusest ja koormuse iseloomust Sünkroonmasinad töötavad tavaliselt segakoormusega (tegev induktiivne või tegev mahtuvuslik) Elektrimasinad loeng VIII (Sünkroongeneraatorid) Ankrureaktsioon ·Segakoormusel on staatorivool Ý1 nihutatud emj. 0 suhtes nurga võrra, mille väärtus on vahemikus 0 < < ± 90° ·Induktiivsel koormusel (a) jääb vektor a vektorist 0 nurga 0 < < 90° võrra maha ·Mahtuvuslikul koormusel (b) on vektor a vektorist 0 nurga 0 < < 90° võrra ees ·a lahutub pikikomponendiks ad ja ristkomponendiks Faq ·Ristkomponent aq on võrdeline koormusvoolu tegevkomponendiga Ýq = Ý1 cos ·Pikikomponent ad on võrdeline koormusvoolu ebakomponendiga Ýd = Ý1 sin ·Kui Ýd jääb 0 ajaliselt maha (tegev induktiivne koormus), siis ad demagneedib generaatori
arutluse eelduste tõesus teeb selle arutluse järelduse vääruse võimatuks, kuid induktiivselt tugeva arutluse puhul see üldiselt nii ei ole. Deduktiivselt kehtiv arutlus annab oma järeldusele otsustava põhjendi: eelduste tõesus tagab järelduse tõesuse. Arutluse induktiivne tugevus teeb selle arutluse järelduse küll tõenäoliseks, aga mitte kindlaks. Alati ei ole lihtne otsustada, kas on tegemist deduktiivse arutlusega, millel on varjatud eeldused, või induktiivse arutlusega. Induktiivsel tugevusel on astmed: mõned mitteotsustavad põhjendid on tugevamad kui teised. Näiteks arutlus 2) on induktiivselt palju tugevam kui arutlus 3). Deduktiivses loogikas seevastu ainult vastandatakse kehtivaid arutlusi kehtetutele (mittekehtivatele). Deduktiivne kehtivus on monotoonne: eelduste lisamisel kehtivale arutlusele saadakse kehtiv arutlus. Seevastu induktiivne tugevus ei ole monotoonne: eelduste lisamine võib arutluse muuta induktiivselt nõrgemaks
elektrienergia vabaneb soojusena. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks. Aktiivtakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus käsikäes. Öeldakse, et pinge ja voolutugevus on omavahel faasis. Induktiivtakistus Induktiivtakistust XL = L avaldab vahelduvvoolule juhtmepool, mille induktiivsus on L. Seejuures on vahelduvvoolu ringsagedus. Pool hakkab toimima vooluallikana, mis pidurdab väljastpoolt peale sunnitavat voolu muutumist. Puhtalt induktiivsel takistusel energiat soojusena ei vabane. Voolu kasvu käigus salvestab induktiivpool energiat ning voolu kahanemisel annab ta selle ära vooluringi teistele osadele. Voolutugevus jõuab nii oma maksimaal- kui ka minimaalväärtuseni pingest hiljem, sest just voolu muutus põhjustab pooli takistava toime. Mahtuvustakistus Avaldab vahelduvvoolule kondensaator, mille mahtuvus on C. Vahelduvvool on suuteline kondensaatorit läbima. Laetud osakeste
(elektroonilised); seadmed, mis mõjutavad keemilisi protsesse (elektrolüüs); seadmed, mis edastavad infot (mõõteriistad). Looduslikud elektrienergia allikad on tuul, vesi, päike, fossiilkütused. 60. Vaheldi tööpõhimõte. Vaheldi muudab alalissignaali vahelduvsignaaliks. Väljundpinge peaks olema siinusekujuline. Vaheldi põhisuurused on väljundpinge sagedus ja suurus ning moonutustegur. Vaheldi puhul induktiivsel koormusel ei saa vool muutuda hetkeliselt, vool jääb pingest maha. Voolu jätkumist vanas suunas võimaldavad vastulülituses dioodid. 61. Võimendi tööpõhimõte. Võimendi muudab sisendsignaali amplituudi. Kusjuures väljundsignaali kuju peaks olema lähedane sisendsignaali kujule. Võimendi põhisuurused on võimendustegur, moonutustegur ja kasutegur. Võimendustegur avaldub K = Uv / US ning kasutegur = PV / Pt Elektronvõimendi põhielemendiks on transistor.
(esilekutsuv) põhjus, mis ajaliselt eelneb tagajärjele. Öeldakse: põhjus ja tagajärg on ajalises relatsioonis, järgnevuses. Uudishimulik ja uuriv inimene otsib teda ümbritsevate nähtuste põhjusi, sest alatisest rahulolematusest tingituna inimene soovib võimalikul enam esile kutsuda temale meelepäraseid tagajärgi, s.t. nähtusi ja sündmusi, ja elemineerida võimaluste korral soovimatuid ja ebameeldivaid tagajärgi. Aegade jooksul on deduktiivsel ja induktiivsel meetodil formuleeritud rida lauseid põhjuskikkuse seoste kohta, mida tuntakse mitmesuguste seaduste nimetuste all. Paljudel juhtudel inimese peas sündinud laused (ka seadused) on asjade ja nähtuste maailmaga võrrelduna sedavõrd kokkulangevad, et tekib arusaam nagu oleksid need laused reaalse maailma koopiad. Seda pettekujutlust on hiljem võimendatud selliselt, et inimese mõtlemine justkui oleks vaid reaalsete asjade ja nähtuste peegeldus.
illusoorne;5)Muusika kui kunsti olemus seisneb kõrvalekaldumises fikseeritud ja regulaarsetest helimallidest ning sellist kõrvale kaldumist saab jälgida muusika esitusel salvestatud helide mõõtmise kaudu. Kurthi raamatus keskendutakse deduktiivset laadi loogilistele arutlustele. Seashore aga püüab muusika ja inimese suhet uurida loodusteaduslikelt alustelt lähtudest, mõõta nii muusika kui ka inimkäitumise omadusi ning nendele mõõtmiste põhjal jõuda üldistusteni induktiivsel teel. 4. Theodor Adorno (1903-69) kui nn Frankfurdi koolkonna esindajaid. ,,Moodsa muusika filosoofia" (1949) ja ,,Sissejuhatus muusikasotsioloogiasse" (1962). Igor Stravinski ja Arnold Schönberg kui XX saj esimese poole silmapaistvamaid Lääne süvamuusika heliloojaid. Stravinski ja Schönbergi vastandus ,,Moodsa muusika filosoofias".,,Sissejuhatus muusikasotsioloogiasse" kui XX saj keskpaiga Lääne muusikakultuuri määratlemise katse. Muusika kuulajate tüpoloogia Adorno järgi.T
faktide avastamine või teooriate loomine, vaid konkreetsete probleemide lahendamine uurimisprotsessi kaudu. Narratiivne lähenemine uurib ,,lugusid", sealhulgas elulooline lähenemine: näiteks mingi spetsiifilisema kogemuse tähenduse mõistmine inimese elu kui terviku kontekstis, individuaalse tähendusloome kaudu. Põhistatud teooria (grounded theory) on uurimisstrateegia, mille eesmärgiks on empiirilistest andmetest induktiivsel moel selgitava teooria loomine. Teoreetilise küllastumispunktini korduv andmekogumine -> tõlgendus -> andmekogumine -> tõlgendus. VALIMI MOODUSTAMISE PÕHIMÕTTED KVALITATIIVSES UURIMUSES Eesmärgistatud / teoreetiline valim (mitte-tõenäosuslik): · uurimisobjektide/uuritavate valimine eesmärgiga koguda võimalikult rikkalikku andmestikku uuritava nähtuse või protsessi kohta. · valimi koostamise kriteeriumid tulenevad sisulistest kaalutlustest
o Kõik poogipopid kannavad siniseid saapaid o Tobor on poogipop o Kas Tobor kannab saapaid? Induktiivne probleem. o Tobor on poogipop. o Tobor kannab siniseid saapaid o Kas kõik poogipopid kannavad siniseid saapaid? Loogilise järeldamise oskust mõjutab: o Järeldamise baasloogika mõistmine o Alternatiivsete strateegiate vahel valimine o Piiratud informatsioonitöötlus Eelkoolieas areneb oskus teha vahet induktiivsel ja deduktiivsel järeldamisel, ning suureneb arusaam järelduste tõekindlusest Infotehnoloogia ja kognitiivne areng B. Sparrow: Nutivahendid kui supermäluga sõbrad, kellele tuleb osata vaid õigeid küsimusi esitada Arvutimängud nõuavad rohkem visuaalset ja vähem verbaalset informatsioonitöötlust: o Soodustavad ruumi tajumisega seotud oskuste kujunemist (mentaalne rotatsioon, 2-dimensiooniliste objektide kujutlemine 3-
Pigem süllogistiline sest on öeldud et deontilised regulatsioonid mõjutavad inimese tegelikku tegevust vaid kaudselt Mil viisil saab loogiliste järeldusteni jõudmist soodustada? Analoogide ja vihjete abil Induktiivne järeldamine Kuivõrd usaldusväärsed on inimeste tehtud induktiivsed järeldused? Mitte väga, sest induktiivne järeldus tähendab et üksikute vaatluste põhjal tehakse üldisi järeldusi. Milline seos on induktiivsel järeldamisel ja näiteks teadmiste kujunemisel? Assotsiatiivne süsteem. Kas tõenäosuse arvestamine pigem toetab või takistab järelduse tegemist? - Sageduse hindamine – pigem toetab - Loogilise tõenäosuse hindamine – takistab, sest meil pole võimalik arvestada kõiki võimalikke sündmuse variatsioone antud ajahetkel. Originaalartikkel kaasaegsest uurimistööst Kuivõrd suurt rolli mängib otsustamisel see, kas otsus mõjutab meid endid otseselt või kaudselt
Kui on olemas uued teooriad jne, siis jääb küsimus nende adekvaatsuse kohta. Kas need vastavad reeglipärastele tunnetusele või ei – sellega tegeleb keerukam induktivism. Vastus oleks umbes selline: suur hulk teooria seisukohalt olulisi fakte tuleb kindlaks teha väga erinevates tingimustes tehtud vaatlustega; ning ulatus, mille piires võib teooriat pidada tõeseks või tõenäosuslikult tõeseks antud kontrollitud faktide valguses, tuleb kindlaks määrata teatud induktiivsel järeldusviisil. Vahetegemine avastuse ja tõestamise mooduse vahel võimaldab induktivistidel tõepoolest mööda hiilida nende pihta suunatud kriitikast. Teooriat saab siis hinnata kui pööratakse tähelepanu ka tema ajaloolisele kontekstile – teooria hindamine on lähedalt seotud tingimustega, milles antud teooria algselt kujunes. Isegi kui laseme eraldada avastamisviise tõestamisviisidest, siis jääb ikka, et vaatlusotsustused on teooria tulvil ja seega eksimisvõimalusega. Loogilised
- Järeldamisel ei toetuta konkreetsetele loogilistele reeglitele - Järelduste tegemine on piiratud reeglitega – reegli tekkimist piiravad aktiveerivad tingimused - Vastukaaluks lõdvale lähenemisele – süntaktiline lähenemine - Induktiivsetel järeldustel kindel struktuur - Järelduste tegemist juhivad abstraktsed representatsioonid ja protsessid - Tõestuseks – analoogide kasutamise seaduspärad (Thargard) - Solomon – induktiivsel järeldamisel olulsied 2 protsessi: o Assotsiatiivne süsteem – automaatsed järeldused sarnasuse alusel o Reeglite põhine süsteem – teadlik otsustamine mis tugineb reeglitele - Induktiivset järeldamist ja selle arengut uuriti varem mõistete kujundamise ülesannetega nt Bruner. Eksperimentaator esitas eri suuruse, kuju, värvusega kujundeid ja katseisikud pidid tegema järeldusi missugust kujundit nimetatakse mingi väljamõeldud nimega.
Kõik poogipopid kannavad siniseid saapaid Tobor on poogipop. Tobor on poogipop. Tobor kannab siniseid saapaid Kas Tobor kannab saapaid? Kas kõik poogipopid kannavad siniseid saapaid? Loogilise järeldamise oskust mõjutab: · Järeldamise baasloogika mõistmine · Alternatiivsete strateegiate vahel valimine · Piiratud informatsioonitöötlus · Eelkoolieas areneb oskus teha vahet induktiivsel ja deduktiivsel järeldamisel, ning suureneb arusaam järelduste tõekindlusest Sotsiaalne areng LÄHEDUSSUHTE ARENG EELDUSED SOTSIAALSEKS ARENGUKS VASTSÜNDINUL (1) Eelduseks lähedussuhete arenguks on vastsündinul nägemismeel. Visuaalse eelistuse meetod (Robert Fantz (1965)) mõõdetakse seda, kui imikule näidatakse, mingit objekti, stiimulit ja jälgitakse kui kaua ta seda vaatab, kui vaatab seda kauem on see objekt, mida ta eelistab
juhitavate subjektide vastureaktsioonid ei suuda moonutada ja neutraliseerida nende mudelite alusel rakendatud regulatsioonide mõju võrreldes nende regulatsioonide kehtestamisel eeldatuga. Normatiivseid mudeleid ei saa mõjusalt kasutada üksikult ja isoleeritult, vaid ainult seostatud kooskõlastatud ja tasakaalustatud süsteemina, kus kõigi elementide vastastikused seosed viivad miinimumini võimaluse läheneda selle üksikutele elementidele ühekülgselt. - Induktiivsel mudelikäsitlusel, mis on omane modelleerimisprotsessile majandustegevuse analüüsi raames, saadakse mudel otsustuse seisukohalt tähtsate nähtuste korduvate vaatlustega leitud üksikfaktide kogumi üldistamise teel. Induktiivsed mudelid peegeldavad modeleeritava protsessi spetsiifilisi ajalooliselt kujunenud omadusi ja iseloomujooni. Nende koostamise peamiseks probleemiks on üksikvaatluste kogumist selliste juhtude eraldamine, mis määravad vastuvõetava
annaabi.ee 
