Indoneesia Tanel Rohelpuu 12LJ Geograafiline asukoht Indoneesia asub kagu-Aasias Pindala:1,904,569 ruutkilomeetrit Indoneesia on geoloogiliselt aktiivne koht kus toimuvad vulkaanipursked, maavärinad ja tsunamid. Kliima Indoneesia kliima on troopiline Sajab palju vihma kuna ta asub ekvaatori lähedal. Rahvastik Rahvaarv :245,613,043 Rahvastikupüramiid 0-14 aastased: 27.3% 15-64 aastased: 66.5% 65 aastased ja vanemad: 6.1% Keskmine iga 27,7 aastat ARENG GDP inimese kohta 4700 US dollarit SKT 1.21 trillionit US dollarit Töötus 6.7% 18.1 sündi 1000 elaniku kohta Iive 1,069% Indoneesia on arengumaa RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID UNESCO- Rahu ja julgeolek WHO- Maailma tervishoiuorganisatsioon IMF- Rahvusvaheline valuutafond Interpol- Rahvusvaheline politseiorganisatsioon MAJANDUS Väljaveoartiklid: gaas,kuld,hõbe,tina,tekstiil, elektrilised seadmed Sisseveoartiklid: nafta,masinad,kemikaalid Ressurssid:Palmiõli,riis,kakao,k...
Kagu-Aasia majandus Mariette Vilgo Üldine · Lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne kliimavööde > 2-3 saaki aastas · Mägine ja niiske · Metsavarud · Maavarad · Orienteeritud merele · Ligikaudne abiraha 2002-03 $470.8 miljonit Tai · Uusindustriaalmaa · Ekspordi põhine · 1985 - 1996 - kasv 9.4% · 1999 kasv 2.2% · Avalik sektor · SKT inimese kohta $8,700 (2008) · SKT sektorite kohta: põllumajandus (11.4%), tööstus (44.5%), teenindus (44.1%) (2008) · Inflatsioon 5.8% (2008) · Vaesus 10% (2004) · Tööjõulist elanikkonda 37.25 miljonit (2008) · Tööjõulise elanikkkonna hõive: põllumajandus (42.6%), tööstus (20.2%), Teenindus (37.1%) (2005) · Töötus 1.4% (2008) · Põhiline toodang: autod ja autoosad (11%), elektrilised masinad ja nende osad (8%), tsement, arvuti osad, mööbel, plastmass, tubakas Tai · Kaubanduspartnerid...
Indoneesiat tabas tugev maavärin. Indoneesiat raputas pühapäeva hommikul maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 6,4 magnituudi Richteri skaala järgi. Maavärina epitsenter oli Molucca saarestikus 52,4 kilomeetri sügavusel. Molucca asub 2415 kilomeetri kaugusel Indoneesia pealinnast Jakartast. USA geoloogiateenistuse esialgsete teadete kohaselt puuduvad inimohvrid, vigastused ja tekkinud kahjustused. Maavärin leidis aset kohaliku aja järgi kell 9.57 (Eesti aja järgi varahommikul kell 5.57). Tugevat tõuget tundnud inimesed tekitasid tänavatel paanikat, kuigi rappumine polnud eluohtlik. Piirkonnas pole siiani välja kuulutatud tsunamiohtu.
selles riigis / linnas viibis / on viibinud). ’’Minu Indoneesia. Maailma maketi’’ autoriks on Berit Renser, kes kandideeris Darmasiswa õppestipendiumile Indoneesias pärast Tartu Ülikooli semiootika magistrantuuri ja entoloogia õppekava läbimist. Autor sai stipendiumi ning suunati Solo linna Java saarel Sebelas Mareti ülikooli. Algselt plaanis autor olla Indoneesias aasta, kuid jäi kaheks aastaks. Ta käis Indoneesias mitmes linnas eri saartel ja reisis pikemalt mööda Indoneesiat ringi. 3. Millele keskendub autor oma teoses (riigi/rahvuse eripära, loodus, erialased kogemused vm)? Miks ta just nendele teemadele rohkem tähelepanu pöörab? Too näiteid (ühest ei piisa). Berit Renser iseloomustas Indoneesiat mitmel korral kui ’’ühtsust mitmekesisuses’’. See tähendab, et igas Indoneesia nurgas on erinev kultuur, kuid samas on kõigis indoneeslastes midagi ühtset. Samuti ei rääkinud Berit Renser oma raamatus Indoneesiast pehmendatuna, ta
......................Rahvastik Lk8 ..................................................Energiamajandus Lk9 ..................................................Põllumajandus Lk10 ................................................Transport Lk11 ................................................Turism Lk12 ................................................Kokkuvõte/Kasutatud kirjandus Lk13-16 ..........................................Lisad Sissejuhatus Selle uurimustöö eesmärk on tutvustada Indoneesiat kui riiki ja süveneda põhjalikumalt riigi majandusse ning rahvastikku. Uurimustöö käigus soovin omandada kõrgemaid teadmisi selle kagu-Aasia riigi kohta, kuna praegused teadmised on leebelt öeldes kehvad. Materjali uurimustöö jaoks saan peamiselt kasutades internetti aga samuti ka Viljandi Linnaraamatukogus olevate asjalike raamatute kaudu. Üldandmed · Pealinn: Jakarta(8 389 443 elanikku)
Selle ürituse poolest on Eesti ainulaadne , ning me peaksime selle üle uhked olema! Teiseks põhjuseks, miks on hea olla just eestlane, mitte näiteks ameeriklane, on turvalisus ühiskonnas. Me ei pea suurde ostukeskusesse minnes kartma, et kas keegi võib vallandada tulevahetuse või ennast hoopis õhku lasta.. Suurem tõenäosuses selleks on siiski USAs või igalpool mujal kui siin. Samuti on küllaltki turvaline meie geograafiline asukoht. Kui näiteks Indoneesiat ja Jaapanit raputavad tugevad maavärinad; Sri Lankat tabavad laastavad tsunamid ja USAs möllavad võimsad tornaadod, siis meie, Eestis, võime elada rahulikult, kartmata erinevaid looduskatastroofe. Seega võime ka oma turvalisuse üle uhked olla, sest Eestis on hää elada!!
Indoneesia maavärin vastas 67 gigatonnile TNT-le !Maavärin võttis aset Indoneesias ning sellest kujunes täielik katastroof , sest maavärinale järgnes tsunami, mis tekitas tohutuid kahjustusi. Maavärina epitsenter oli India ookeanis , Sumatra põhjaosast lääne pool. Subduktsioon tekitas maavärina, mille tugevus oli 9,1 magnituudi. Sellele järgnev tsunami oli väga võimas, lained võisid olla kuni 30m kõrgused, mis tabasid 14 riiki. Kõige tugevamani tabas see Indoneesiat, millele järgnes Sri Lanka, India ning Tai. Tsunami oli nii võimas et jõudis isegi Somaaliasse, mis asus epitsentrist 4500 km kaugusel. Ohvreid oli nii palju et see loeti kõige ohvriterikkamaks looduslikuks katastroofiks üleskirjutatud ajaloos. Hukkunuid oli pea 300000 ning 1,7 miljonit inimest jäid koduta. Rahaline kahju ainuüksi Indias oli juba 2,1 miljardit USA dollarit, rääkimata siis teistest riikidest.
7 sajandil Jaapani usu klooster mis on vanimaid puitehitisi tenochtitlan? maailmas. Mehiko 6Millal jõudsid Jaapanisse budism ja hiina kunsti mõjud? 30Kuidas nimetatakse hieroglüüvide maalimist? 6 sajand Koreast Kalligraafia 7Milliseid geograafukusu alasid hõlmab indi kunst? 31Mis on Jaapanlaste algne usund? Indoneesiat ja Indo-Hiinat. sintaism 8Milline on vanim India kultuur? Kuidas seda ala tänapäeval 32Millise rahva maa- alal asub tänapäeva Peruu? nimetatakse? Inkade Vanim on Induse kultuur. 33Nimeta rahvas, kes elasid yukatani poolsaarel. Nimeta nende 9Mis on pagood. Iseloomusta. Mis kultuuri kuulub? kultuurisaavutusi. India
Islamiusulised riigid on moodustanud Aasia ja Aafrika riike ühendavaid ühendusi, mille abil nad arendavad nende usutunnistust jagavate riikide: majandust - kasutades selleks Islami Arengupanka, haridust ja teadust - kasutades selleks UNESCO laadset islamiusuliste riikide Islami hariduse-, teaduse- ja kultuuriorganisatsioone. Arendatakse ka ideed vastukaaluks Ameerika ja Euroopakeskse G7-le - Türgit, Iraani, Pakistani, Egiptust, Bangladeshi, Malaisiat, Indoneesiat ja Nigerit ühendavat majandusühendust G8. Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamiku elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaa nias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias,Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis. Kujunemis aeg
ISLAMIRIIKIDE ÜHENDUSED Islamiusulised riigid on moodustanud Aasia ja Aafrika riike ühendavaid ühendusi, mille abil nad arendavad nende usutunnistust jagavate riikide: majandust - kasutades selleks Islami Arengupanka, haridust ja teadust - kasutades selleks UNESCO laadset islamiusuliste riikide Islami hariduse-, teaduse- ja kultuuriorganisatsioone. Arendatakse ka ideed vastukaaluks Ameerika ja Euroopakeskse G7-le - Türgit, Iraani, Pakistani, Egiptust, Bangladeshi, Malaisiat, Indoneesiat ja Nigerit ühendavat majandusühendust G8. ALLIKAD http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi http://www.islam.com/ http://www.religioustolerance.org/islam.htm http://et.wikipedia.org/
Magnetiteks on imelise veealuse maailmaga sukeldumiskohad, troopilised vihmametsad, merepinnast enam kui 3,7 km kõrgusele küündiv Rinjani tegutsev kihtvulkaan ning hulk rahvusparke. Kultuurilises mõttes on Malai saarestik suurimateks magnetiteks suur hulk erinevaid rahvaid oma eriilmeliste kultuuritraditsioonidega, ajaloolised hindusitlikud, budistlikud ja islamipühamud, mitmekülgsed festivalid. Aastas külastab Indoneesiat üle 7 miljoni turisti, kusjuures turistide arv on viimastel aastatel hakanud jälle kasvama. Selline looduse ja kultuuri vaheldusrikkus teeb Malai saarestiku reisimise ülimalt huvitavaks. Ühe reisi raames on võimalik vaadata nii haruldasi orangutane kui ka maailma suurimaid sisalikke. Kaasaegsest suurlinnast võib mõne tunniga jõuda kivikirveid kasutavate paapua hõimudeni. Lisaks paljudele kultuuriväärtustele sobib Malai saarestik hästi ka rannapuhkuseks. Malai
üks miljon inimest.[19][20] Armee ülemjuhatajaks saanud Suharto määrati ametlikult presidendiks märtsis 1968.[21] Uus valitsus asus seejärel majanduspoliitikat muutma: soodustati välisinvesteeringuid ja rahvuslikku erakapitali, vähendati riigi reguleerivat osa ning loobuti radikaalsetest reformidest.[11] Sellele järgnes kolme aastakümne järel pidev majanduskasv.[9][12] 1975. aastal okupeerisid Indoneesia väed Ida-Timori.[21] 1990. aastate lõpus tabas Indoneesiat rängalt Aasia riikides leviv majanduskriis. Üle kogu maa toimusid selle tõttu demonstratsioonid ja rahutused. 1998. aasta mais sunniti Suharto tagasi astuma.[22] 1999. aastal otsustas Ida-Timor referendumil Indoneesiast lahku lüüa ning sellega lõppes 25 aastat kestnud Indoneesia okupatsioon Timori saare idaosas.[23] Suharto tagasiastumisest alates on riigis tugevnenud demokraatlikud arengud ning on toimunud esimesed presidendi otsevalimised (2004)
...................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas (hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist) pärast Venemaad, Kanadat, Hiinat ja USA-t. Pindala on 8 511 965 km². Ta on suurem kui Argentiina, Mehhiko, Venetsueela, Kolumbia ja Peruu kokku. Rahvaarvult on ta samuti 5. kohal pärast Hiinat, Indiat, USA-t ja Indoneesiat. Inimesi on 192,296 miljonit 2010 seisuga. Rahvatikutihedus on 22,6 in/km². Rahavstik on noor: 62 protsenti brasiillastest on alla kahekümne üheksa aasta. Riigikeel on portugali keel. See on kuues kõige üldkasutatavam keel maailmas. Peaaegu pooled Ladina-Ameerika inimesed ei räägi hispaania keelt nad räägivad portugali keeles. Pealinnaks on Brasilia. Teised suuremad linnad on veel São Paulo, Rio de Janeiro ja Salvador. Riigihümn on Hino Nacional Brasileiro.
Filipiinid , Uus –Guinea , Uus – Meremaa (nt.Fujiyama, Mauna Loa, St. Helens) 2) Atlandi ookeani keskahelik (nt. Väikesed Antillid, Kanaarid) 3) Vahemere vöönd - Alpid , Apenniinid , Kaukasus , Väike –Aasia kuni Malai saarestik –liitub Vaikse ookeani tulerõngaga ( nt. Etna, Vesuuv, Elbrus, Ararat) 4) Ida-Aafrika murranguvöönd – Kilimanjaro mägi Vasakul: Vaikse ookeani tulerõngas. Siin vulkaane kõige enam. Suurem osa on Vaikse ookeani laama serv. Indoneesiat tabanud viimase aja suurima tsunaami tekitanud maavärina epitsenter 2005. Sumatra saare juures. http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?p=7709119 Paremal: Havail tegutsevad vulkaanid. Saar laieneb. http://powerofvolcanoes.blogspot.com/ 4.2. Vulkaanide liigitamine KIHTVULKAAN KILPVULKAAN
21. aprillil NSV Liidu väed tungisid Berliini, 30. aprillil Hitler tegi Berliinis enesetapu. 8. mail Saksamaa kapituleerus – sellega lõppes sõda Euroopas. Pärast, kui sõda oli lõppenud Euroopas, Jaapan oli jäänud ainukeseks vastuseisjaks. Selleks ajaks Jaapanile kuulutati sõjat umbes 60 riiki. Aga vaatamata sellele, jaapanlased ei tahtnud kapituleerida ja avaldasid oma soovi jätkata sõja kuni võidu lõpuni. 1945 juunis jaapanlased kaotasid Indoneesiat ja olid sunnitud lahkuma Indohiinast. 26. juulil USA, Suurbritannia ja Hiina esitasid Jaapanile ultimaatumit, aga Jaapan oli lükanud seda tagasi. 6. augustil esiteks Hiroshima, kolme päeva pärast Nagasaki peale USA heitis tuumapommi, resultaatis mõlemad linnad olid peaaegu kustutatud maapealt. NSVL kuulutas Jaapanile sõda ja võitis Mandžuuria lahingut. 2. septembril Jaapani kapituleeris. Suurim sõda ajaloos oli lõppenud. Joonis 6
kahjuks 520 miljonit dollarit, mis tuleneb otseselt hiidlaine mõju puhverdava mangroovimetsa hävitamisest sealsetel aladel. Mangroovimetsad on hävinud kiiremini, kui korallrahude ja vihmametsade ökosüsteemid. Selle põhjuseks on akvakultuuri ja destruktiivse massiturismi tohutu kasv India ookeani äärsetes piirkondades. 2004. aasta tsunaami tabas kõige rängemalt riike, kus mangroovimetsade hävitamine on olnud kõige intensiivsem: Indoneesiat, Indiat, Sri Lankat ja Tai kuningriiki. Neis riikides on hävinenud 28% mangroovimetsadest. Peale tsunaamit käivitatud uuringud näitasid, et mangroovimetsad vähendasid hiidlaine löögijõudu 90% võrra. Katastroofis kannatanud riigid mõistavad nüüd selle ökosüsteemi vajalikkust ja on asunud seda taastama, sest mangroovimetsad kujutavad endast lisaks puhvrile ka olulist elatusallikat kohalikele elanikele. Mangroovimetsad toetavad
3. USA sekkub sõtta – sõda Vaiksel ookeanil 7. dets 1941 - Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harborit Havai saarestikus. Järgmisel päeval kuulutas USA Jaapanile sõja - seepeale kuulutasid Jaapani liitlased Saksamaa ja Itaalia USA-le sõja. algas sõda Vaiksel ookeanil, kus oli esialgu edukas Jaapan - välksõda, mis kestis kuni märts 1942 (3,8 milj.km², sh. Malaisia koos Briti tähtsaima sõjalise tugipunktiga Singapuriga, USAlt Filipiinid, osa Uus-Ginead, suurema osa Indoneesiat,Birma, Saalomoni, Bismarcki ja Gilberti saared. Jaapani sissetung ähvardas Austraaliat ja Alaskat.) NSVLi ja Jaapani vahel kehtis 1941.a. kevadest neutraliteedileping III Murrang sõjas 1942.a. 1. 1. jaanuar 1942 Washingtonis Ühinenud Rahvaste deklaratsioon - 26 Kolmikliidu vastast riiki kirjutasid alla ühise tegevuse kokkuleppele - Washingtoni pakt, millega vormistub Hitleri-vastane koalitsioon Juudiküsimuse nn. lõplik lahendamine (Endlösung) - jaan
TURISM Indoneesia on turistidele vägagi atraktiivne sihtkoht oma kauni looduse, toredate inimeste ja huvitavate kommetega. Kahjuks ei ole sinna aga väga kerge pääseda. Nimelt suurt probleemi valmistavad viisad, mille hankimise kord muutub väga tihti. Eestlastel on vast kõige kergem viisat hankida läbi Helsingi saatkonna. Turistid tulevad Indoneesiasse enamasti Euroopast ja Ameerikast. Balil võib leida ka noorukeid, kes on vanematega kaasa tulnud aga enamasti külastavad Indoneesiat ikkagi vanemad inimesed või seiklusjanulised. Indoneesia turismilause ,,Ultimate in Diversity" (lõplikus mitmekesisuses) on kõlalt kohmakas aga sisult õige. Vähe on maid, mis pakuvad rändurile nii palju võimalusi. Eelkõige peaks Indoneesia olema huvitav loodusesõpradele. Sukeldumisest-snorgeldamisest kuni vulkaanide ja vihmametsa, orangutangide ja komodo draakoniteni nägemist ja tegemist jätkub. Peamine
Kuuldavalt heli kirjeldati kahuripakkudena. Isegi löökaine on piisavalt võimas, et purustada saarest 64 km kaugusel seilanute madruste kuulmekiled. Kuigi enam 5000 km kaugusel polnud plahvatus enam kuulda, tegi löökaine ümber Maa veel 4 tiiru. Krakatau vulkaanipurset on võrreldud Hirosimale visatud tuumapommiga. Hinnanguliselt oli saare otseses mõttes tükkideks rebinud Krakatu purse 10000 korda võimsam.(1) Toona Indoneesiat kontrollinud Hollandi koloniaalvõimu hinnangul hukkus katastroofi käigus üle 37 000 inimese. Hilisemates töödes on järeldatud, et ohvrite arv võis küündida isegi 120 000'ni – purse vallandas ka üle 30 meetri kõrguse tsunami. Plahvatuste tagajärjel purunes suurem osa Krakatau saarest ning vajus merre. Järele jäi saare lõunaosa Rakata vulkaaniga. Krakatau purske tagajärgi oli tunda kogu maailmas. (1) . Plahvatus paiskas ka välja 21 kuupkilomeetrit vulkaanilist materjali ning
annaabi.ee 
