Samal aastal kuningas hukati. Parlament kaotas Lordide koja ja seejärel ka kuninga ametikoha. Mais 1649. kuulutati välja vabariik. Täidesaatva võimu organiks loodi Riiginõukogu, mille valis parlament üheks aastaks. Tegelikult ei olnud seadusandlik ja täidesaatev võim aga lahutatud., vaid suurem osa Riiginõukogu liikmetest olid parlamendi saadikud sisuliselt suunas Riiginõukogu parlamendi tegevust. Riiginõukogu eesotsas seisis independentide liider Oliver Cromwell. Revolutsiooni algusest peale koos istunud parlament oli kutsunud esile rahva mitmete kihtide rahulolematuse. Ei olnud kaotatud kirikukümnist, talupoegadele polnud maad jagatud, lubatud ususallivust polnud rakendatud ja puritaanlikke kitsendusi igapäevaelu osas polnud kaotatud. Parlament võttis aga vastu uue valimisseaduse, mille kohaselt pika parlamendi liikmed pidid automaatselt kuuluma kõigisse järgmiseisse parlamentidesse uus konflikt. 1653
poolikuks - kirikusse oli jäänud liiga palju katoliiklikku toredust ja dogmasid. Anglikaani kirik oli kondikavas jäänud katoliiklikuks, kuid puritaanid rõhutasid kalvinistliku õpetuse tähtsust - predestinatsiooni, vagadust ja töökust. Mida negatiivset/positiivset leiad puritanismis? + algas töötamise ja rahateenimise propagandeerimine, mis tõttu paranes elujärg - keelasid lõbustused, muusika, tantsu, naeru, teatri jen. rajasid esimese usa koloonia Võrrelge independentide ja levellerite liikumist. Levellerite juhiks oli Lilburne . Nad nõudsid täielikku võrdsust, poliitilist võrdsust, majanduslikku võrdsust. Maa on üldine vara. Independendid aga olid selle poolt, et kirikukogud peaksid olema sõltumatud. Millised puritaanliku ellusuhtumise ilmingud ja moejooned jõudsid ja väljaspoole Inglismaad ning on elujõus veel tänapäeval? Puritaanlased hindasid töötegemist ja rassimist, eks praegugi hinnatakse töötegemist. USAsse
läks parlamendi toetajatele. Suurt edu saatis Oliver Cromwelli (1599-1658) juhitaud ratsaväge. Kuulus Cromwelli ütlus: ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv." Pärast rojalistide lüüa saamist pages kuningas sotimaale, kus ta anti parlamendile välja. Parlamendi vägedes domineerisid äärmuspuritaanid e. independendid, kes nõudsid usuvabadust. See viis neid vastuollu parlamendi enamusega, kes sätestas mõõdukamatele puritaanidele e. presbüterlastele sobiva kirikukorralduse. Independentide juht Cromwell hõivas oma vägedega 1648. Londoni, korraldas parlamendi puhastuse: koha säilitasid vaid alamkoja independendid nn. päraparlament. Päraparlament mõistis 1649. kuninga Charles I kui rahvavaenlase surma. Päraparlamendi reolutsioonid: -Rahvas, keda juhib Jumal on õiglase võimu allikas -Inglise alamkoda, esindab rahvast, on riigi kõrgeim võim -Kõik seadused mida alamkoda seaduseks kuulutab, on seaduse jõud. Cromwelli diktatuur 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks
1640 3. nov- Parlament tuli uuesti kokku, Inglise revolutsiooni algus Parlamentlik opositsioon- eesotsas John Pymiga algatas võitlust kuninga ja kiriku vastu William Laud- peapiiskop, kes üritas anglikaani kirikut lähendada katoliiklusele 1641- tegelik võim Inglismaal läks parlamendi kätte 1649- alamkoda moodustas Kõrge Kohtu ehk tribunali, mille otsusega hukati Charles I 1649 19. mai- Inglismaal kuulutati välja vabariik, täidesaatev võim läks Riiginõukogule Oliver Cromwell- independentide liider, kes oli Riiginõukogu eesotsas, 1653 saatis ta selle ja parlamendi laiali, tekkis sõjaline diktatuur 1660- Bredas(Madalmaades) sõlmiti kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks, millest Charles II kinni ei pidanud 1679- parlament koostas Isikuvabaduse Akti viigid- Oranje Willemi pooldajad toorid- Jamesi pooldajad 1688- viigid ja toorid ühinesid katoliikliku James II vastu Kuulus Revolutsioon- James II asendamine Oranje Willemiga
puhkedes kutsus ta parlamendi paratamatult uuesti kokku 3.nov. 1640 (revolutsiooni alguspäev) kuninga lähim abiline lord Strafford hukati lordide koja otsusel. 1641 seadus, millega parlamenti võis laiali saata vaid ta enda nõusolekul pikk parlament 1649 Alamkoda => Kõrge Kohus e tribunal => 30 jaanuar 1649 hukati Charles I 1649 19.mai Vabariigi väljakuulutamine, riiginõukogu loodmine 1ks aastaks, reaalne võim kuulus aga mõnedele ohvitseridele, eesotsas independentide liider Oliver Cromwell 1653 ,,Väike parlament" (sisuliselt sõjaline diktatuur) Cromwell ajas saadikud ja riiginõukogu laiali, rahva rahulolematus. 1660 leping Bredas Stuartite monarhia taastamiseks Inglismaal. Charles II ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. 1679 koostas parlament Isikuvabaduse Akti, et kaitsta elanikkonda kuninga omavoli eest: inimese võis vahistada vaid kohtuniku kirjaliku korralduse alusel 24h jooksul
toetas anglikaani kirikut; paljastas püssirohuvandenõu Charlse I- james I poeg; üritas kehtestada makse parlamenti eirates; saatis parlamendi laiali; ei suutnud kehtestada absolutistlikku valitsemisviisi; Guy Fawkes- katoliiklik fanaatik; paigaldas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga ühku lasta; Cromwell- juhtis ratsaväge- äärmupuritaanlike vaadetega raudkülgseid; independentide juht, hõivas oma vägedega londoni ja korraldas parlamendis puhastuse, Habsburgid- hispaania ja austria haru Maria Theresia- tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ja valitsemise monerniseerimiseks; katoliiklane, rõhutas kõlblust ja kobelisust; Joseph II- Maria Theresia poeg; kandis Saksa keisri tiitlit; deklareeris kõigi inimeste vabaduse ja võrdsuse; kehtestas usu- ja südametunnistusevabaduse; inkvisitsioon kaotati,
Tohutult arvukas õukond paistis silma kombelõtvuse ja pahelisusega. Pidevalt toimusid peod, ballid, teatri- ja balletietendused. Peale Louis XIV surma, jätkas Louis XV luksusliku õukonnaelu. 4.Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni põhisündmused. Revolutsioon algas, kui parlament oli sundinud kuningat mitmetele järeleandmistele. 1640. aastatel toimus kaks kodusõda kuninga poolehoidjate ja nn parlamendileeri vahel. 1648. aastal korraldas independentide juht Cromwell parlamendis puhastuse, saatis Ülemkoja laiai ja jättis alamkotta vaid enda pooldajad. Alles jäi päraparlament, kes mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma. Charles I hukati jaanuaris 1649. Inglismaa kuulutati vabariigiks.Tegelikult kehti Cromwelli diktatuur. Ta saatis parlamendi laiali, võttis lordprotektori tiitli.Cromwell suri, tema poeg loobus võimust. 5.Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni tulemusi.
Sellega satuti vastuollu kuningavõimuga. Kuid mis peaks piiskopivõimu asendama või kuidas tuleks kirikut juhtida ilma piiskopita, selles küsimuses läksid puritaanide arvamused lahku. Presbüterlased leidsid, et kogudused eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad presbüterid. Presbüterid omakorda valiksid koguduse vaimulikud. Independendid arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud. Presbüterlased olid ülekaalus parlamendis. Independentide põhilised toetajad oli ohvitserid. Vastasseis kulmineerus 1648. aastal, kui independendid viisid läbi nn Pride'i puhastuse. Tegemist oli riigipöördega, millega independentide liider Oliver Cromwell ja tema toetajad asusid vägavalla teele. Puritanism muutus 1620.-1630. aastatel rahvahulkade ideoloogiaks. Loodi palju puritaanlikke kogudusi, mis kujunesid ühteaegu kooskäimise kohtadeks, kus vaimulike asjade kõrval arutati ka igapäeva probleeme.
Charles I saatis parlamendi laiali kuid absolutistlikku võimu tal kehtestada ei õnnestunud. 1640. aastal kokku tulnud parlament esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris esinduskogu laialisaatmisega. 1642- 1648 Kodusõja algus Charles I põgenes Londonist. Sõjaline ülekall läks parlamendi toetajatele. Edu saati Oliver Cromwelli juhitud ratsaväge. Parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaanid ehk independi ei toetanud ühtki riikliku religiooni. Independentide juht Cromwell hõivas oma vägedega 1648.aasta detsembris Londoni ning korraldas parlamendis puhastuse. 1649. aastal Charles I hukati. Cromwelli diktatuur. 19.mail 1649 kuulutati inglismaa vabariigiks. Parlament oli muutunud vähemuse esinduseks, mis püsis armee toel. Inglismaal kehtis sõjaväeline diktatuur. Cromwell ise nimetas end eluaegseks lordprotektoriks. Keelatud oli tantsimine, teatris käimine ja tärgeldatud krae kandmine. Kui
independendid). Alles jäänud nn päraparlament mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma ning Charles I hukati 30.jaanuaril 1649. · Cromwelli diktatuur: 1649 mais kuulutati Inglismaa vabariigiks (ing k Commonwealth) ning riigis kehtestati sõjaväeline diktatuur. Armee toetusel valitsev O.Cromwell korraldas 1653 uued parlamendivalimised, kus valimisõigus anti ainult Inglismaa elanikkonna vähemusele independentide kogudustele. Eluaegseks lordprodektoriks kuulutatud Cromwell võttis kiiresti omaks õukonna tavad ja etiketi ning viis lõpule Iirimaa vallutamise (1649-1653). Samas kehtestasid äärmuspuritaanid igasuguseid kitsendusi (nt pühapäeval oli keelatud laulmine, tantsimine ja muud lõbustused). Kui O.Cromwell 1658 ootamatult suri, sai lordprotektoriks tema poeg Richard Cromwell. Tajudes oma võimu ebakindlust ning rahva rahulolematust, loobus ta 1659 sellest ametikohast
surma ning Charles I hukati 30. jaanuaril 1649. 7 4.4. Cromwelli diktatuur: 1649 mais kuulutati Inglismaa vabariigiks (ing k Commonwealth) ning riigis kehtestati sõjaväeline diktatuur. Armee toetusel valitsev O.Cromwell korraldas 1653 uued parlamendivalimised, kus valimisõigus anti ainult Inglismaa elanikkonna vähemusele independentide kogudustele. Eluaegseks lordprodektoriks kuulutatud Cromwell võttis kiiresti omaks õukonna tavad ja etiketi ning viis lõpule Iirimaa vallutamise (1649-1653). Samas kehtestasid äärmuspuritaanid igasuguseid kitsendusi (nt pühapäeval oli keelatud laulmine, tantsimine ja muud lõbustused). Kui O.Cromwell 1658 ootamatult suri, sai lordprotektoriks tema poeg Richard Cromwell. Tajudes oma võimu
Rohkem kui neid inimesi, kes ilmalikku kutsumust järgides rikastusid, oli neid, kes ei leidnud tööd, kelle elu läks halvemaks, kes laostusid. Paljud setid kaldusid müstitsismi. Looduti ettemääratuse õpetusest. Piiblitõlgendamise kaudu püüti ka leida Kristuse tulemise aeg. Independid Independid reorgaiseerisid sõjaväe ning nende juhtimisel saavutati võit kodusõdades. Üsna varakult ilmnes ka ohvitseride püüa osaleda poliitikas. ,,Ettepanekut peatükid" oli independentide konstitutsiooniprojekt, kuid kajastas ka nende lähituleviku majanduslikke ja usulisi eesmärke. Inglismaa valitsemisel pidi juhtiv osa kuuluma parlamendile, mis valitakse iga kahe aasta tagant. Krahvkondi esindavate saadikute arv sõltus vastavast karhvkonnast laekuvate maksude suurusest. Maksudega seostati ka valimisõigus, mis taheti anda kõikidele maksumaksjatele ja millest jäeti ilma need, kes makse ei maksa. Usuküsimuses taotleti südametunnistuse vabadust
” Pärast rojalistide lüüasaamist 1644. aastal Marston Moori ja 1645. aastal Naseby lahingus pages kuningas Šotimaale, kuid šotlased andsid ta parlamendile välja. Charles I hukkamine. Parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaanid independendid nõudsid isiklikku usuvabadust ja mis tahes religiooni riikliku toetamise lõpetamist. See viis neid vastuollu parlamendi enamusega, kes šotlaste survel sätestas mõõdukamatele puritaanidele vastuvõetava presbüterliku kirikukorralduse. Independentide juht Cromwell hõivas detsembris 1648 Londoni, lõi Prestoni lahingus puruks rojalistide poole üle läinud Šoti interventsiooniväed ning puhastas seejärel parlamendi presbüüterlastest. Ülemkoda saadeti täies kooseisus laiali. Alles jäänud „päraparlament”, kuhu kuulus vähem kui pool parlamendi esialgsest koosseisust, mõistis kuninga kui „türanni ja rahvavaenlase” surma. 30. jaanuaril 1649, neli päeva pärast kohtuotsuse langetamist, Charles I hukati
" Pärast rojalistide lüüasaamist 1644 Marston Moori ja 1645 Naseby lahingus pages kuningas Sotimaale, kuid sotlased andsid ta parlamendile välja. Cromwelli diktatuur Parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaanid independendid nõudsid isiklikku usuvabadust ja mistahes religiooni riikliku toetamise lõpetamist. See viis neid vastuollu parlamendi enamusega, kes sotlaste survel sätestas mõõdukamatele puritaanidele vastuvõetava presbüterliku kirikukorralduse. Independentide juht Cromwell hõivas detsembris 1648 Londoni, lõi Prestoni lahingus puruks rojalistide poole üle läinud soti interventsiooniväed ning puhastas seejärel parlamendi presbüterlastest. Ülemkoda saadeti täies kooseisus laiali. Allesjäänud ,,päraparlament", kuhu kuulus vaid kümnendik parlamendi esialgsest koosseisust, mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma. 30. jaanuaril 1649, neli päeva pärast kohtuotsuse langetamist, Charles I hukati
alandumise päevad, puhastas parlamendi jumalatusest. Cromwelli armees olid puritaanlikud kaplanid, kes pidid sisendama sõduritesse usulist innukust, puritaanid õpetasid rahvast lugema piiblit emakeeles, kõrgemast seisusest puritaanid olid õppinud Calvini teoseid ning puritaanidest poliitikud pidasid end jumaliku kutsumusega poliitikuteks ja Jumala väljavalituteks. Puritaanide kogudused olid muutunud sisuliselt poliitilisteks organisatsioonideks. Cromwell kuulus independentide hulka, kes ei pooldanud riigikirikut, puritaanide esialgsed liitlased - presbüterlased aga pooldasid rahvuskirikut, lisaks neile olid liitlasteks ka radikaalsed levellerid, kes soovisid luua võrdsusel põhinevaid kommuune ehk kommunismi. 1649. aastal puhastas Cromwell parlamendi presbüterlastest, hukkas kuninga (Charles I), saatis laiali Lordide Koja, rajas vabariigi ning alistas armeega mässama hakanud levellerid. Puritaanlastest armee nägi Cromwellis
alandumise päevad, puhastas parlamendi jumalatusest. Cromwelli armees olid puritaanlikud kaplanid, kes pidid sisendama sõduritesse usulist innukust, puritaanid õpetasid rahvast lugema piiblit emakeeles, kõrgemast seisusest puritaanid olid õppinud Calvini teoseid ning puritaanidest poliitikud pidasid end jumaliku kutsumusega poliitikuteks ja Jumala väljavalituteks. Puritaanide kogudused olid muutunud sisuliselt poliitilisteks organisatsioonideks. Cromwell kuulus independentide hulka, kes ei pooldanud riigikirikut, puritaanide esialgsed liitlased - presbüterlased aga pooldasid (Soti) rahvuskirikut (siiani on sotlastel oma presbüterlik riigikirik), lisaks neile olid liitlasteks ka radikaalsed levellerid, kes soovisid luua võrdsusel põhinevaid kommuune ehk kommunismi. 1649. aastal puhastas Cromwell parlamendi presbüterlastest, hukkas kuninga (Charles I), saatis laiali Lordide Koja, rajas vabariigi ning alistas armeega mässama hakanud levellerid
annaabi.ee 
