Lingvistika - Märkide liigid. Mistahes märgisüsteemi märke jaotatakse sümboliteks, indeksiteks ja ikoonideks vastavalt sellele, kuidas on nendes omavahel seotud vorm ja tähendus. Siinses kursuses keskendume eelkõige loomuliku keele morfeemide märgilistele omadustele. 2.1. Sümbolid Sümbolid on märgid, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud. Sellist märki nimetatakse ka motiveerimatuks ehk arbitraarseks. Põhiosa kõneldud keele morfeemidest kuulub just sellesse rühma (viipekeeles on tunduvalt rohkem motiveeritud märke kui häälikulises keeles)
N2O3 - ............................................ SO3 - .................................................... Põhiliselt nimetatakse sel moel mittemetallioksiide! Valemi koostamine 1.Kirjuta nimetusest väljaloetavad aine koostisosad kõrvuti. 2. Kirjuta koostisosadele peale laengud (oa). 3. Kui aine kogulaeng ei ole null (laengud on absoluutväärtuselt erinevad), siis too need laengud (ilma märgita) ristipidi indeksiteks. III -II III -II II -II Näited: alumiiniumoksiid Al 2 O3 raud(III) oksiid Fe2 O3 tsinkoksiid Zn O Märkus: kui nimetuses sisalduvad arvulised eesliited, siis saab need kohe tuua elementide indeksiteks. Ülesanne: koosta oksiidide valemid! Vask(I)oksiid ................
REAKTSIOONIVÕRRANDID (LOTE I) Ainete valemite koostamisel arvesta laenguid ühendis (risti alla indeksiteks). Võrrandi tasakaalustamiseks loe aatomeid ja pane teisele poole reaktsiooninoolt kordajad, kuni mõlemale poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2->
REAKTSIOONIVÕRRANDID (LOTE I) Ainete valemite koostamisel arvesta laenguid ühendis (risti alla indeksiteks). Võrrandi tasakaalustamiseks loe aatomeid ja pane teisele poole reaktsiooninoolt kordajad, kuni mõlemale poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2->
ka kaks põhivoolu: Peirce/ Morrise semiootika ning Saussure'i semitoloogia. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Saussure'i järgi on märgi puhul oluline tähistaja ja tähistatu omavaheline suhe. - MÄRGISÜSTEEM: Märk on semiootika uurimisobjekt. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Klassikalise Peirce märkide klassifikatsiooni kohaselt jagunevad märgid ikoonideks, indeksiteks ja sümboliteks. Saussure'i järgi on märgi puhul oluline tähistaja ja tähistatu omavaheline suhe. Märk on bilateraalne, kahepoolne. Ta võib asendada teist objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Märk on objekt, mis ei ole see objekt. Näiteks ukse vahele pandud tool, ei ole tool. See on märk võõrale, et ära tule. Märk peab olema märgatud ja suunatud neile, kes sellest aru saavad. Märk ei ole kunagi isoleeritud. Selleks, et märk oleks märk, peab
Biomarker - mõõdetav bioloogiline reaktsioon teatud keemilisele ainele, mis võib avalduda ka kahjustusena Walker et al., 1997 Muutused erinevatel bioloogilistel tasanditel ehk BIOMARKERID · Molekul: ensüümi sisaldus/aktiivsus, i-RNH, DNA sillad · Rakk: organellide funktsionaalsed ja struktuursed kõrvalekalded, mikrotuumad · Organ: histopatoloogilised kõrvalekalded, LSI, GSI Organismist kõrgemal tasemel nimetatakse indeksiteks · Organism: füsioloogilised parameetrid, kasvukiirus, viljakus · Populatsioon: vanuseline struktuur, suurusjaotus · Ökosüsteem: mitmekesisuse indeksid, funktsionaalsed parameetrid Etoksüresorufiin O-deetülaasi aktiivsused Emajões sumpades hoitud vikerforellide maksas 70 EROD pmol/min/mg prot. 60 50 40 winter
suheteks (kahe asja vahel), teised panid ette tõlgendada märke triaadiliste (kolme asja vaheliste) suhete rekursiivses mustris. Charles Sanders Peirce'i järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendi vahel. Märgi puhul on (Ferdinand de Saussure'i järgi) oluline tähistaja ja tähistatu omavaheline suhe. Klassikalise Charles Peirce'i märkide klassifikatsiooni kohaselt jaotuvad märgid ikoonideks, indeksiteks, ja sümboliteks. Märgisüsteem on märkide komplekt koos nende kasutamise reeglitega (koodidega). Märgisüsteeme kasutavad organismid, inimesed ja sotsiaalsed grupid.Inimesele eriomane märgisüsteem on keel. Struktuur – mudel, mis on üles ehitatud teatud lihtsustavate operatsioonide abil. Vajalik, et oleks võimalik nimetada sarnaselt erinevaid asju. On süsteemse objekti organisatsiooniline, korrastuslik, konfiguratsiooniline ehk ehituslik külg
süüdatud, et tähistada oma kohalolu Kunstlikud indeksid termomeeter, lakmuspaber Need mõlemad on tõelised indeksid annavad edasi informatsiooni ,,allikastg (objektist) tänu objektiivsele (looduslikule või kunstlikult loodud) sõltuvusele sellest Väljasurnud indeksid on objektile viitavaks funktsiooniks, jäädes ise põhjuslikult sõltumatuks temast. Tõeliste indeksitega seob see, et oma kasutamisaktides on alati seotud selle situatsiooniga, milles asub nende referent. Kuid indeksiteks teeb neid mitte niivõrd see seotus referendiga, kuivõrd võime täita indeksiaalset funktsiooni, st suunata subjekti tähelepanu mingile olemasolevale objektile, samal ajal teda nimetamata ja määratlemata, väljendamata midagi tema kohta. Kuid realt tunnustelt on sarnasemad sümbolitega: nagu sümbolid, nii ka need viiakse informatsiooni jadasse sisse mitte indeksiaalselt vaid märgiliselt kommunitseeruvate subjektide tegevuse tulemusel
agregaatindeksis, saadakse kvalitatiivse nähtuse üldindeks kaalutud harmoonilise keskmise kujul: I = 1 1 i 1 1 Kvalitatiivse teguri indekseid, näiteks hinnaindekseid, kasutatakse praktikas väga sageli harmoonilise keskmise kujul (nii leitakse näiteks tarbijahinna üldindeksid). Ühte süsteemi kuuluvaid teguriindekseid nimetatakse üksteise suhtes süsteemseteks indeksiteks. Indeksisüsteemid rajanevad vastavate majanduslike nähtuste vahelistel tegelikel seostel, mida väljendavad valemeid nimetame tegurisüsteemideks. Näide 1. Maksumuse ja keskmise hinna indeksanalüüs Olgu meil teada sõiduautode Ford Sierra müügikäivet iseloomustavad andmed. Autoturg Müügikäive tegelikes Aruandeperioodil müüdud autode arvu muutus, hindades, mln krooni protsenti
mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad Kultuuriuniversalism - kõiki kultuure võib uurida samade meetoditega ja neis kehtivad samad reeglid Märk - miski, mis tähistab reeglina midagi enamat kui ta ise, suhe märgikandja, objekti ja tõlgendi vahel. Märgi puhul on (Ferdinand de Saussure'i järgi) oluline tähistaja jatähistatu omavaheline suhe.Klassikalise Charles Peirce'i märkide klassifikatsiooni kohaselt jaotuvad märgid ikoonideks, indeksiteks, ja sümboliteks Modernsus moodne, nüüdisaegne, Tänapäeval mõistetakse modernsete ajastute all vaimuajaloos valgustusaega, mis algas 17. sajandil, majanduses industrialiseerimisaega alates 18. sajandi keskelt, poliitikas Suure Prantsuse revolutsiooni aega 18. sajandi lõpus ning rahvuslikku ärkamisaega 19. sajandi alguses. Kaunite kunstide ajaloos räägitakse modernsuse ilminguna 19. sajandi lõpus - 20. sajandi alguses tekkinudmodernismist.
Kui objekt on kristalliline, siis lisandub uus efekt. Braggi valemi järgi kaldub osa elektrone objekti kristallvõrelt suurema kui nurga võrra kõrvale ja ekraanile tekib samuti tume ala, kuid hoopis teisel, objekti kristallstruktuuriga seotud põhjusel. Difraktsioonikontrast teeb nähtavaks kristalse võrega objekti struktuuridefektid dislokatsioonid, sadestised, kasvulaine defektid, faaside piirpinnad, tera äärjooned jt. 30. Mida nimetatakse Milleri indeksiteks? Võretasandite identifitseerimiseks kasutatakse kolmest numbrist koosnevat tähist, (hkl) Milleri indekseid, kus h (x-teljel), k (y-teljel), l (z-teljel) on täisarvud või null. Milleri Indeksid kujutavad endast mingi telje (x, y, z) sihis kauguse PÖÖRDVÄÄRTUST, mille juures tahk lõikab vastavat telge elementaarrakus. 31. Millise valemiga kirjeldatakse elektronide difraktsiooni? 32. Mis on elementaarrakk?
Kuubilises süsteemis kristallograafilised suunad näitavad antud suunas kulgeva vektori projektsioone kristallograafilistele telgedele (vektori komponente), mis on vähendatud väiksemate täisarvuliste väärtusteni. Et esitada suunad kuubilises elementaarrakus joonistame suunavektori algpunktist kuni lõpp-punktini (joon. 3.18). Kohtade koordinaadid, kus vektor lõikab kuubilist elementaarrakku, viiakse väiksemate täisarvude kujule ja need on suuna indeksiteks. Suuna indeksid antakse tavaliselt kandilistes sulgudes ja ei ole omavahel eraldatud komadega nagu punkti koordinaadid). Näiteks suunavektor OR joonisel 3.18a lõikub elementaarraku pinnaga punktis (1,0,0) ja seega suund on antav vektori OR kujul [100]. Vektor OS läbib punkti (1,1,0) ja tema suund on [110]. Vektor OT (joon. 3.18b) lõikub elementaarrakuga punktis (1,1,1) seega suund on [111]. Vektor OM (joon. 3.18c) lõikub punktis (1, 1/2, 0). Selleks, et saada vektori
Rollid võivad jaotuda teisiti, nt kuulamise intensiivsuse järgi. Tegelikus elus on väga keerulised suhtlusskeemid. Inimkeele olemuslikud omadused: 1)keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus: Vormi ja tähenduse vahel ei ole mingit seost. Mõni meenutab oma tähendust või sarnaneb sellega (Soome-Ugri keeltes palju onömatopoeetilisi sõnu, nt loomahääled). Ikoonid ja indeksid on motiveeritud. Keeles peetakse indeksiteks asesõnu (nt võta see siit ja pane sinna). Indeksite motivatsioon on põhjuslik: me järeldame midagi: jäljed liival on märk inimesest, me järeldame, et inimene oli rannas. Järelduslikud märgid on keelemurded. 2) keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus: Vorm ja tähendus on selgelt koos, piirid on kindlad. On kas "kana" või "kala", vahepealset võimalust pole. Märk süsteemis on tervik. Paralingvistilised vahendid on kõnes kuuldavad hääleomadused, mis pole häälikud:
(rea iga liige jagatake talle vahetult eelneva liikmega) baasindekse (rea iga liige jag atakse kindla baasiks võetud liikmega). Neid ei saa arvutada variatsioonrea andmetel. (tunnuse väärtus perioodil a/ perioodil b) 4) Hälbimissuhtarvud( iseloomustatakse uuritava tunnuse väärtuse kõrvalekaldumist mingist normaalväärtusest). Leitakse: tunnuse individuaalväärtus / tunnuse normaalväärtusega. Neid nimetatakse ka indeksiteks juhul kui nad on arvutatud mitme eelmise perioodi andmete keskmise baasil, see erineb dünaamikasuhtarvust selle poolest, et neist ei saa moodustada üksteiseks üleminevaid baas. Ja ahelindeksite ridu, neid arvuatakse ka aeg-kui variatsioonridadest. (tunnuse individuaalväärtus / normaalväärtus) 5) Võrdlussuhtarvud(iseloomustatakse analoogiliste nähtuste vahelisi porpotsioone). Leitakse:
vaheliste) suhete rekursiivses mustris. Charles Sanders Peirce'i järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendi vahel. Märgi puhul on (Ferdinand de Saussure'i järgi) oluline tähistaja ja tähistatu omavaheline suhe. Klassikalise Charles Peirce'i märkide klassifikatsiooni kohaselt jaotuvad märgid ikoonideks, indeksiteks, ja sümboliteks. Märgisüsteem on märkide komplekt koos nende kasutamise reeglitega (koodidega). Märgisüsteeme kasutavad organismid, inimesed ja sotsiaalsed grupid.Inimesele eriomane märgisüsteem on keel. Struktuur – mudel, mis on üles ehitatud teatud lihtsustavate operatsioonide abil. Vajalik, et oleks võimalik nimetada sarnaselt erinevaid asju. On süsteemse objekti organisatsiooniline, korrastuslik, konfiguratsiooniline ehk
Struktuurilised ikoonid on märgid, mille vorm annab edasi tähenduse osade suhteid, nt see et mitmuses on sõna pikem (tüdruk-tüdrukud). Üheks struktuurilise ikoonilisuse avaldumiseks keeles on peetud ka tähenduse isomorfismi põhimõtet: üks vorm üks tähendus; nt et narratiiv on ikkagi hoopis midagi muud kui jutustus või soppama on midagi muud kui poes käima. Indeksid on märgid, mille vorm ja tähendus on seotud järelduse kaudu. Mõnikord nimetatakse indeksiteks keeles sõnarühma, mille referent selgub alati ainult kasutusolukorras, nt näitava asesõna kasutus (see) koos osutava zestiga. Lisaks kitsamale indeksi mõistele kõneldakse aga ka üldisemalt indeksiaalsusest keeles, nt võib hääle ja häälduse põhjal arvata isiku pärituolu, kainuse või purjusoleku, soo jms. Tähendusülekannetes on indeksiaalne eelkõige metonüümia, mis on tähenduse ülekanne ühe valdkonna sees kokkupuute või/ja järelduse kaudu. 7
Hinnataseme muutusega seonduv risk: See arvut. projekti kogukuludelt. Hinnat muut. risk võib olla kas kulusid suurendav või vähendav. Seda riski käsitletakse kas osariskina ( hinnaindeksiga seotud töövõtu kanal) või koguriskina ( hinnaindektsiga mitte seotud töövõtu kanal). Lk 49 (1. pool) Hinnaindeksid: vaja arvest. eelarvestamisel üldise inflatsioon mõõdupinnana kasut. tarbijahinnaindeksit. Eh. tööstuses kasut. on kohandatud spet. hinnaindekseid, mida võib jagada eh. kulude indeksiteks ja pak. hindadeindeksiteks. Eh. kulude indeks- töövõtja tegelikke tulusid ehitise püstitamisel, käib ühte sammu tarb. h.-i . Pak. hinnaindeks seotud pakkumishindadega ja sisaldavad muid hinnalisandeid sõltuvalt eh. turust. Kui eh.turg on kasin, siis pak.hin. langevad Enamus riskides aruvt. eh. kulude indekseid. Eh.kasut. indeksid on maksumusindeksid- näitavad maksumuse muutumist ajas. Enamasti haaravad ainult ehitusetappi. Hin. ind. avaldat tehnilises pressis.
liste. List on lihtsalt ele- mentide loetelu, kus elemendid eraldatakse üksteisest tühiku(te)ga ja kogu loetelu pannakse sulgudesse (AutoLISP kasutab ainult ümarsulge). Listi esimesel kohal olev element on eriline. Sõnad "esimesel kohal olev element" pole siin juhuslikult valitud, sest lühem ütlus "esimene element" võiks oma kahemõttelisusega tekitada segadust. Tuleneb see asjaolust, et listi elemente hakatakse nummerdama alates nullist, seega on elementide järjenumbriteks e. indeksiteks täisarvud 0, 1, 2, .... Listis esimesel kohal olev element (indeksiga 0) nimelt määrab listi järgnevate elementidega teostatava operatsiooni. Kui soovitakse elementi indeksiga 0 sellest rollist vabastada (teha samaväärseks ülejäänud elementidega), siis tuleb vahetult listi alustava ümarsulu ette kirjutada apostroof (`). Toome mõned näited listide kohta. List (+ A B C 7.5) arvutab elementide A, B, C ja reaalarvu 7
sustest. 2.1 Koonduvad jadad 2.1.1 Koonduvate jadade üldised omadused Arvjadaks (sequence, последовательность) nimetatakse reaalarvuliste väärtustega funkt- siooni x, mille määramispiirkond on kõigi naturaalarvude hulk N. Selline funktsioon x : N → R seab igale naturaalarvule n vastavusse reaalarvu x (n), mis tavaliselt kirjutatakse kujul xn . Neid funktsiooni väärtusi xn nimetatakse arvjada x liikmeteks, naturaalarve n ∈ N aga indeksiteks. Arvjada x ennast tähistame sümboliga (xn ), vajaduse korral märgime juurde indeksite määramispiirkonna, näiteks (xn )n∈N või (xn )∞ n=1 . Tihtipeale kasutame ka tähistust (x1 , x2 , . . .). Tavaliselt ütleme arvjada asemel lihtsalt jada. Mõnikord on kasulik võtta jada indeksite hulgaks N0 = N∪ {0}, sel juhul saame jada (x0 , x1 , x2 , . . .). Definitsioon. Ütleme, et jada (xn ) on tõkestatud (bounded, ограниченная), kui tema
annaabi.ee 
