ülekaalukad mõtted, või kui nad esinevad iga päev nädalate või kuude vältel; (f) mõttekäigu tõkestused või seosetus, mis avaldub ataktilises ja seosetus kõnes või neologismides; (g) katatoonne käitumine, nagu rahutus, tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism,,,,, stuupor; (h) negatiivsed sümptomid, nagu selgelt väljendunud apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus Välistavad kriteeriumid Sümptomite seotus ilmse orgaaniline ajukahjustusega Sümptomite seotus psühhoaktiivsete või muude psühhotroopsete ainetega < 1 kuu sümptomid Skisofreensed ja afektiivsed sümptomid arenevad koos ja on omavahel tasakaalus skisoafektiivne häire Skisofreenia alavormid Paranoidne Hebefreenne Katatoonne Diferentseerumata Skisofreenia järeldepressioon Residuaalne skisofreenia Lihtne skisofreenia Paranoidne skisofreenia
aastal. Skisofreenia on haigus, mkis ei lõppe surmaga. Skisofreenial spetsiifilisi sümptomeid ei, samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptom skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümntomid tajumises on hallutsinatsioonid ja senestopaatiad, mõtlemises luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired, tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus ning tahteelus tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid. Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomit. Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastama vähemalt kahte skisofreeniale tüüpilist sümptomi. Näiteks tahteaktiivsuse alanemist ja tundeelu tuimenemist. Käesoleval ajal ei ole ühtegi laboratoorse diagnoosimise meetodit, mis toetaks või välistaks skisofreenia diagnoosi.
Skisofreeniale spetsiifilisi sümptomeid ei ole (s.t samad sümptomid võivad esineda ka muude psüühikahäirete korral), samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümptomid: Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomit. Diagnostika Kliiniline Skisofreeniale spetsiifilisi ehk ainuomaseid sümptomeid ei ole. Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastama vähemalt kahte skisofreeniale tüüpilist sümptomi. Näiteks tahteaktiivsuse alanemist ja tundeelu tuimenemist. Laboratoorne
Halb on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Sümptomid: Skisofreeniale kindlaid sümptomeid ei ole , samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Üks esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kas kaks või enam sümptomit. Ravi: Kuna skisofreenia tekkemehhanism on selgusetu, siis põhjuslikku ravi ei ole.Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume. Tänapäeval osatakse üsna efektiivselt ravida psühhoosi nähte - hallutsinatsioone ja luulu. Tagasihoidlikku efekti omavad tänapäeval
vältel; · mõttekäigu tõkestused või seosetus, mis avaldub ataktilises ja seosetus kõnes või neologismides; · katatoonne käitumine, nagu rahutus, tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism,,,,, stuupor; · negatiivsed sümptomid, nagu selgelt väljendunud apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb tavaliselt sotsiaalne isoleerumine ja sotsiaalse aktiivsuse alanemine. Diagnoosimisel tuleb arvestada, et need nähud võivad olla tingitud ka depressioonist või neuroleptikumide kasutamisest. · käitumise mõningate aspektide kvaliteedi olulised ja püsivad muutused, mis manifesteeruvad huvide kadumise, sihituse, tegevusetuse, enesesse sulgumise ja sotsiaalse isoleerumisena. Mida peaks patsiendi ja tema lähedaste käest küsima?
et samad sümptomid võivad esineda ka muude psüühikahäirete korral), samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümptomid: 1. Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad 2. Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired 3. Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus 4. Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomi. Sümptomid ehk avaldumine Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks - mis on inimese jaoks tavatud kogemused, ja negatiivsed sümptomid - mis on vähemal või rohkemal määral normaalse käitumise puudumine. Positiivsed sümptomid: inimesele võib tunduda, et mõtteid pannakse pähe või
t samad sümptomid võivad esineda ka muude psüühikahäirete korral), samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümptomid: 1. Tajumises - hallutsinatsioonid 2. Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired 3. Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus 4. Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomit. Diagnostika Kliiniline Skisofreeniale spetsiifilisi ehk ainuomaseid sümptomeid ei ole. Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastama vähemalt kahte skisofreeniale tüüpilist sümptomi. Näiteks tahteaktiivsuse alanemist ja tundeelu tuimenemist. Laboratoorne
1. Hüpopaatia - tuimenenud emotsionaalsus. Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine. 2. Apaatia - erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon. Emotsionaalsete reaktsioonide puudumine. 3. Afektlabiilsus - väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud, ootamatud ja kiired muutused emotsionaalses toonis; emotsionaalse reaktiivsuse kõrgenemine. Nt kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel. 4. Emotsionaalne inadekvaatsus - emotsioonide mittevastavus ideede, mõtete või kõnega. 5. Ambivalents - kahe vastandliku emotsiooni koosesinemine mingi kindla nähtuse suhtes kindlal ajamomendil. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Meeleolu Eutüümne meeleolu - normaalne meelolu, s.t depressiivse või kõrgenenud meeleolu puudumist. Aleksitüümia - võimetus või raskused emotsioonide kirjeldamisel või teadvustamisel. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm)
Muutused emotsionaalses reaktiivsuses Afekt (affect) - väliselt nähtav ja hinnatav emotsioon; ei pruugi olla vastavuses isiku poolt antava emotsiooni kirjeldusega. MUUTUSED EMOTSIONAALSES REAKTIIVSUSES ALANEMINE KÕRGENEMINE VÄÄRASTUMINE Emotsionaalne Hüpopaatia Apaatia Afektlabiilsus inadekvaatsus Ambivalents Kahe vastastikuse Tuimenenud Emotsioonide emotsiooni emotsionaalsus. Erapooletu, ükskõikne mitte-vastavus idee- esinemine ühel reaktiivsuse ja osavõtmatu. Emotsioonide ootamatu ja de,mõtete või hetkel ühe kindla
kaasnevad kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud luulumõtted. f) Mõttekäigu tõkestused või seosetus mis avaldub ataktilises ja seosesetus kõnes või neologismides g) Katatoonne käitumine, rahutus, tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism, stuupor. Vähemalt kaks sümptomit neist rühmadest. h) Negatiivsed sümptomid: apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb sotsiaalne isoleerumine. i) Käitumine mõningate aspektide kvaliteedi olulised ja püsivad muutused: huvide kadumine, sihitus, tegevusetus, enesesse sulgumine ja sotsiaalne isoleerumine. Skisofreenia vallandajad 1. Sotsiaal-majanduslikud tegurid esineb enam madalamates klassides. Kas a) sotsiogeneetiline hüpotee: vaesus, madal staatus, kehv töö jms on stressorid ja vallandavad
erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon. Emotsionaalsete reaktsioonide puudumine (residuaalne skisofreenia) Kõrgenemine: Emotsionaalne labiilsus, afektlabiilsus (hüperpaatia emotsionaalse reaktiivsuse suurenemine) väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud, ootamatud ja kiired muutused emotsionaalses toonis. Nt kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel (orgaaniline isiksushäire). Moondumine: 1) emotsionaalne inadekvaatsus emotsioonide mittevastavus tegeliku olukorraga, mõtete või kõnega (skisofreenia) 2) ambivalents kahe vastandliku emotsiooni koosesinemine mingi kindla nähtuse suhtes kindlal ajamomendil (skisofreenia) Meeleolu muutused Meeleolu püsivam emotsioon, mida isikud subjektiivselt kogevad ning avaldavad ja mis on täheldatav ka teiste poolt. Eutüümne meeleolu normaalne meeleolu, puudub ülemääraselt kõrgenenud või alanenud meeleolu. Meeleolu muutused:
e püsivad üle 1 kuu hallukad, millega kaasnevad kindla afektiivse sisuta luulumõtted või püsivad ülekaalukad mõtted f neologismid, tõkestused või seosetus mõttekäigs, mis avaldub inkoherentse või arusaamatu kõnena g katatoonne käitumine nagu rahutus, tardumine teatud asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism ja stuupor h negatiivsed sümptomid: hüpo/apaatia, kõnevaegus , emotsionaalsete reaktsioonide nõrgenemine või inadekvaatsus, tavaliselt sotsiaalne isoleerumine ja sots. Aktiivsuse alanemine, huvide kadumine, sihitus, tegevusetus, enesesse sulgumine, sotsiaalne isoleerumine. Diagnostilised kriteeriumid: vähemalt 1 grupist a-d , vähemalt 2 grupist e-h, vähemalt kuu aega Prodromaalperiood(nädalaid, kuid) huvi kadumine töö, sotsiaalse tegevuse, oma välimuse hügieeni suhtes, üldine ärevus, murelikkus, depressioon Kulu tüübid: *püsikululine *Episoodiline süveneva defektiga
antava emotsiooni kirjeldusega Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine: Hüpopaatia – tuimenenud emotsionaalsus Apaatia – erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon Afektlabiilsus – väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud, ootamatud ja kiired muutused emotsionaalses toonis; emotsionaalse reaktiivsuse kõrgenemine. (kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel) Emotsionaalse reaktiivsuse väärastumine Emotsionaalne inadekvaatsus – emotsioonide mittevastavus ideede, mõtete või kõnega. Seotud luulumõtetega, skisofreeniga, äge psühhoos. Ambivalents – kahe vastandliku emotsiooni koosesinemine mingi kindla nähtuse suhtes kindlal ajamomendil. Meeleolu Püsiv emotsioon mida isikud subjektiivselt kogevad ning avadavad ja mis on täheldatav ka teistepoolt - Eutüümne meeleolu – normaalne meeleolu st ülemääraselt kõrgenenud või alanenud meeleolu puudumine
skisofreeniasse on meestel ja naistel sarnane. Pole täheldatud ka olulist seost skisofreeniasse haigestumise ja isiksust/inimest kirjeldavate parameetrite vahel, nagu temperamendi tüüp, haridus, kehalised karakteristikud. 1. Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad 2. Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired 3. Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus 4. Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Meeleoluhäire - on psüühikahäire, mida iseloomustab põhiliselt inimese meeleolu või afekti muutus, tavaliselt alanemise e. depressiooni või tõusu e. maania suunas. Sellega kaasneb tavaliselt ka aktiivsuse muutus. Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodide algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega. Depressioon (unipolaarne)
vaatlused (Jean Esquirol etc) 1899 Kraepelin kirjeldab dementia praecox'i 1911 Bleuler võtab kasutusele skisofreenia mõiste 1915 Maailmasõja päevil teadvustakse ekstrapüramidaalnähtude olemasolu 1933 insuliinkooma ajastu algus 13 Skisofreenia Peamine sümptomaatika esineb tajumises (hallutsinatsioonid & senestopaatiad), mõtlemises (luulumõtted, mõtlemise sisulised & vormilised häired), tundeelus (tuimenemine & emotsionaalne inadekvaatsus) ning tahteelus - (aktiivsuse alanemine & psüühilised automatismid). Diagnoosimiseks peavad koeksisteerima kaks sümptomit. 1935 psühhokirurgia kasutuselevõtmine (Egas Moniz) Peamised tunnused · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vältimine
normaalsele inimesele individuaalsuse, suveräänsuse tunnetuse; mõtted, tunded ja teod tunduvad olevat teistele teada või neile avatud; seletusluul; Positiivsed sümptomid: hallutsinatsioonid, eriti akustilised; püsivad luulumõtted; neologismid, mõttekäigu takistus või seosetus; katatoonne käitumine (rahutus, tardumine, vahajas paindlikkus, mutism) Negatiivsed sümptomid: apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb tavaliselt sotsiaalne isoleerumine ja sotsiaalse aktiivsuse alanemine. Meeleoluhäired Maniakaalne episood e. mania - meeleolu kõrgenemine vähemalt mitu päeva järjest; füüsilise ja vaimse tegevuse mahu ja kiiruse tõus, energia ja aktiivsuse tõus ja tavaliselt ilmne heaolu ning vaimse ja füüsilise töövõime kõrgenemise tunne; esineb ka
annaabi.ee 
