Petteri Hasa, Raul Vaigla, Toomas Kõrvits, Ike Volkov ja Peeter Rebane. Peeter Rebane on kitarristi ja arranzeerijana tegutsenud 1993. aastast. Ta on osalenud paljude albumite valmimiselt. Viimastest Dagö ,,Möödakarvapai" ning Katrin Mandeli ,,Peegeldus" ja raamatu ,,Klaveriloomad" audioraamat. Ta on loonud ka paljudele kontserditele multimeedialahendusi. Suvel 2009 osales Peeter Rebane Nargen Festivalil improvisatsioonilise kavafa ,,Tsakranuudlid" koos Lauri Saatpaluga. Raul Vaigla käis Tallinnas Otsa-koolis ja selle kõrvalt mängis ta ka kodukandi bändides. Tartus tegutsenud ansambliga Sirged Vaod käis ta 1980. aastal mängimas Tartu Levimuusikapäevadel. 1981. aastast kuni 1984. aastani oli ta ansamblis Radar. Sellele järgnes Jaak Joala bänd Lainer, millest omakorda kasvas välja Ultima Thule - Eesti rokkmuusika elav legend ja lipulaev
Helen Lokuta, Teele Jõks, Jassi Zahharov, Atlan Karp (Teater Vanemuine), Urmas Põldma, Rauno Elp, René Soom, Märt Jakobson, Väino Puura, Heli Veskus, Pille Lill, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Pavlo Balakin, Aare Saal, Riina Airenne, Juuli Lill, Oliver Kuusik, Aleksander Arder, Zhenya Hovsepyan, Maire Haava, Valentina Taluma, Maris Liloson jt. Rahvusooper Estonia koor ja orkester Esitatakse eesti keeles. Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" on Itaalia commedia dell arte ehk improvisatsioonilise maskikomöödia järeltulija 20. sajandi vene helilooja nägemuses. Prokofjev kirjutas libreto ise, kasutades selleks V. Meierholdi, K. Vogaki ja V. Solovjovi mugandust C. Gozzi 1761. a. Loodud komöödiast. Gozzi sürrealistlik ja fantaasiarohke näidend inspireeris Prokofjevit looma meistriteost, milles põimuvad maagia, komöödia ja satiir. ,,Armastus kolme apelsini vastu" on mitmetasandiline teos : seda võib käsitleda kui näidendit näidendis, vaimukat kriitikat 20
Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Tegelased · Prints (tenor) · Padakuningas (bass) · Truffaldino (tenor) · Tchelio (bass) · Fata Morgana (sopran) · Leandre (bass-bariton) · Clarissa (metsosopran) · Smeraldina (metsosopran) · Farfarello (bariton) · Creonte (bass) · Ninetta (sopran) · Linetta (metsosopran) · Nicoletta (sopran) Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" on itaalia commedia dell'arte ehk improvisatsioonilise maskikomöödia järeltulija kahekümnenda sajandi vene helilooja nägemuses. Prokofjev kirjutas ise libreto, kasutades selleks Vsevolod Meierholdi, Konstantin Vogaki ja Vladimir Solovjovi venekeelset mugandust Carlo Gozzi 1761. aastal loodud samanimelisest komöödiast. Näidend pilkab kirjaniku kaasaegset Carlo Goldonit, kelle raskemeelsed ja pealiskaudselt naturalistlikud melodraamad olid Gozzi meelest süüdi itaalia teatri allakäigus. Gozzi sürrealistlik ja fantaasiarohke
Orjapidajad püüdsid mustade paganate ristimisega teha neist vagad kristlased. Protsess osutus aga erakordselt raskeks või keerukaks. Orjad sobitasid uue jumaluse olemusse võimalikult palju harjumuspärast oma endisest maailmast, kuhu ei saa kunagi tagasi. Spirituaalide laulmisel kasutati palju erinevaid võtteid, nt aafrika mandrilt pärit võte anifoonia-eeslaulja ja koori vahetumise printsiip. Aeglasemate spirituaalide meloodiates esineti improvisatsioonilise viisi rikkalisusega- melismaatika. Hoogsamates lauludes kohtab ka rütmi nihet off-beat. Spirituaale saadavad käteplaksud, vahelehõiked, tantsuliigutused. Sõnumiks on vabaduse iha läbi jumala . Eredaim spirituaalide esitaja oli Mahalia Jackson. Spirituaalide üheks tänapäeva populaarseks alaliigiks on religioosne vaimustu, väljendab gospel. BLUES Kui töölaulud ja spirituaalid olid põllul ja kirikus kõlavad ühislaulud, siis blues on erandlikult
22 klaverisonaati Lõhipalad klaverile Klaveripalad neljale käele( Fantaasia 4 käele - f-moll) 19 ooperit 7 missat F.Chopin Poola helilooja, 19.sajandi hinnatumaid klaverivirtuoose. Lõi ainulaadse klaverifaktuuri, oluline roll on harmooniliste nüansside peenel sulandamisel pedaliseerimise abil. Helilooja loomingule on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. Chopin kasutas tihti tempo rubato't, see kujundab tema helitööde fantaasiarikkalt improvisatsioonilise väljenduslaadi. Tema looming koosneb klaverimuusikast, millest põhiosa moodustavad väikevormid sooloklaveril. Tänapäeval esitatakse neist klaveriminiatuuridest tema etüüde, valsse, masurkasid, nokturne, poloneese ja prelüüde. Valssidel ja prelüüdidel on eriline tähtsus, ta laiendas mõlema zanri piire. ,,Grande valse brillante'' viitab muusika pianistlikule säravusele. Suurema osa prelüüdidest koondas Chopin kogumikku ,, 24 prelüüdi''. ,,Vihmapiisakade prelüüd'' Prelüüd nr
,,Dekameron", enne ,,Fiammetta", ,,Fiesole nümfid" Commedia dell`arte- G. Chaucer-varajases ,,Canterbury lood"- Claudius-,,Hamlet", C kindlate loomingus matkis prantsuse Chauceri Taani kuningas,kes tegelastüüpide ja õukonna luulet, eeskujud Bocc värssnovellide tappis oma venna ja improvisatsioonilise ja Navarre, värssnovellide kogu,kasutab abiellus vennalese ja tekstiga, kostüümide kogu ,,Canterbury lood", raamjutustust, 24 Hamleti ema ja maskidega poeem ,,Troylus ja Criseyde" jutustust, puudutab Gertrudiga rahvakomöödia, 16.saj erinevaid Itaalias ühiskonnakihte,
3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, vilja viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijaätulaul. Kadrilaulud H. Tampere järgi on refräänilised mardi ja kadriviisid levinud LõunaEestis, mujal olid laulud refräänita. Üleminukualal (MuhuKodavere joonel) kasutati nii refräänilisi kui refräänita viise. Saaremaal ja LääneEestis on lauldud vähem, seda suurem on olnud aga improvisatsioonilise etenduse ja lõõpimise osakaal. Kadrilaulud on keskendunud loomaõnne tagamisele, enam päritakse seal ka naiste käsitööks vajaminevat. Kadriannid Varem anti kadridele enamasti ikka söögikraami: vorsti, käkki, ubeherneid, pähkleid, karaskeid, liha (eeskätt lambaliha), Mulgimaal kukkikanu. Mitmed neist toitudest kuuluvad rituaalsete roogade hulka, mida pakuti erijuhtudel. Näiteks olid oadherned seotud mitmel pool surnuvalvamise ja muude hingeüleminekuga seotud riitustega.
Spirituaal on ameerika neegrite keskel sündinud vaimulik laulumuusika Afro-ameerika muusika on maailmas ainulaadsemaid folkloorivorme, mille rütmikas ja kõlalises küljes on säilinud aafrikapärase muusikatunnetuse elemente, meloodial ja harmoonial on aga euroopalik ilme. Spirituaalide laulmisel kasutati palju erinevaid võtteid, nt aafrika mandrilt pärit võte anifoonia - eeslaulja ja koori vahetumise printsiip. Aeglasemate spirituaalide meloodiates esineti improvisatsioonilise viisi rikkalikkusega - melismaatika. Hoogsamates lauludes kohtab ka rütmi nihet off-beat. Spirituaale saadavad käteplaksud, vahelehõiked, tantsuliigutused. Sõnumiks on vabaduse iha läbi jumala . Eredaim spirituaalide esitaja oli Mahalia Jackson 1871 a. võttis Põhja-Ameerikas väike rühm neegrikooli õpilasi ette kontsert reisi, et teenida raha oma kooli ülalpidamiseks. Esmakordselt tutvus selle maa avalikkus neegrite spirituaalidega.
3. Sarabande - 3-osalises taktimõõdus aeglane pidulik Hispaania tants 4. Gigue - 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire Šoti hüppetants BAROKIAJASTU TÄHTSAIM POLÜFOONILISE MUUSIKA VORM 18) Fuuga lk. 120 Fuuga eelkäijaks oli renessansiajastul levinud ricercar. Fuuga on kõrgeim polüfoonilise muusika vorm, mis saavutas oma täiuse Bachi loomingus. Fuuga esitatakse koos eelmängu ehk prelüüdi või improvisatsioonilise sissejuhatava osa – toccata või fantaasiaga. Fuuga ülesehitus: - ekspositsioon – teema tutvustus (teema käib läbi kõikide häälte), - töötlus – teema arendus ja kulminatsioon, - repriis – teema tuleb algkujul alghelistikus tagasi. Topeltfuugas on kaks teemat. Fuuga lõpus võib olla (ei pea olema) coda (it. keeles – saba), mis kinnistab peahelistiku. 19) BACH ja HÄNDEL
- Juhtfiguurid Miles Davis (trompet), Art Blakely (trumm), Horace Silver (klaver), Clifford Brown (trompet) Free jazz - 1960. loobuti impro traditsioonidest. - Puudub kindel vorm ja taktimõõt - Loobuti harmooniast, tugineti juhuslikele kooskõladele - Esituskoosseisud väiksed - Cecil Taylor, Ornette Coleman, John Coltrane Jazz rock - Tekkis 1969. aastal - Rock’n’rolli ja improvisatsioonilise jazzi sulam. - Aka fusion (sulamine). - Saavutas samasuguse populaarsuse nagu 1930. aastatel sving. - Saavutas kaubandusliku edu noorte seas. - Nii akustilised pillid kui ka süntesaator, elektriklaver, elektrikitarr, basskitarr jne - Rütmigrupp on suur ja sageli kasutati pille Aafrikast, Ladina - Ameerikast, Indiast jne - Rõhuasetus pigem üldisel kõlapildil kui üksikute muusikute omapära väljatoomisel. - Rohkem kasutati kollektiivset improvisatsiooni
uuriti, kuidas seanss neile mõjus ja mida nad sellest arvasid. Töö esimeses osas antakse ülevaade muusikateraapia olemusest ja selle võimalustest. Teises osas kirjeldatakse täpsemalt uurimistöö metoodikat. Sellele järgneb kokkuvõte ning järeldused. 1. MUUSIKATERAAPIA OLEMUS 1.1 Mis on muusikateraapia? Muusikateraapia on teraapialiik, milles muusikat kasutatakse inimeste hingelise ja kehalise seisundi mõjutamiseks. Vaba, improvisatsioonilise musitseerimisega ning samuti muusika kuulamisel põhinevate meetoditega püütakse säilitada või parandada inimeste tervislikku seisundit. Kasutatakse ka haiguste või sisemise tasakaalutuse ennetamiseks. Põhineb arstiteadusel, sotsioloogial, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogial, musikoloogial ja muusikapedagoogikal. Muusikateraapias osalemiseks ei pea inimene omama mingisuguseid muusikalisi oskuseid. [5] 1.2 Kuidas toimib muusikateraapia?
3)sarabande 3osaline tm aeglane pidulik hispaania tants. 4)gigue soti hüppetants, süidi kiireim osa, 6/8 või 9/8 tm. Nende osade vahele pandi ka teisi tantse ning mittetantsulisi osi. BAROKIAJASTU TÄHTSAIM POLÜFOONILISE MUUSIKA VORM 14) Fuuga lk. 120 Fuuga eelkäijaks oli renessansiajastul levinud ricercare. Fuuga on kõrgeim polüfoonilise muusika vorm, mis saavutas oma täiuse Bachi loomingus. Fuuga esitatakse koos eelmängu ehk prelüüdi või improvisatsioonilise sissejuhatava osa toccata või fantaasiaga. Fuuga ülesehitus: ekspositsioon teema tutvustus (teema käib läbi kõikide häälte), töötlus teema arendus ja kulminatsioon, repriis teema tuleb algkujul alghelistikus tagasi. Topeltfuugas on kaks teemat. Fuuga lõpus võib olla (ei pea olema) coda (it. keeles saba), mis kinnistab peahelistiku BACH ja HÄNDEL 15) Lühike kokkuvõte heliloojate eluloost, loomingust (zanrid ja tähtsamad teosed)
Kõrgaeg oli umbes 1897- 1917. Meie teame vaid üht osa Ragtime'ist, see on vaid suure jäämäe tipp. Kuid mõjutas kõige rohkem jazzi. Erinevalt instrumentaalsest bluesist, mis oli afro- ameerika juurtega, oli ragtime seotud minstrelite kunstiga, ühendades endas cakewalk' i tantsurütme ja istandustes levinud bandzomängu tehnikat. Tekkis hulk ragtime' i heliloojaid, kes komponeerisid vastavat muusikat. Kõik afro- ameerika rahvalikud zanrid olid aga improvisatsioonilise iseloomuga, mida uuel ettekandel varieeriti. Tugevad olid 1 ja 3 löök ja nürgad 2 ja 4. Seega jazz see veel ei ole. Tihti on 3 erinevat muusikalist materjali: A, B ja C (AABBCCA). Tuntuks said ka tantsud: Cakewalk, Two-Step ja Slow drag. Esialgu eksisteeris ragtime vaid klaverimuusikas. Tüüpilise ragtime'i pala rag'i vorm meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Pianisti vasak käsi mängib kindlas tempos
võltsimatut muusikalise väljenduse allikat." Selgitades Rimski-Korsakovi kustutamatu mõju põhjusi süütab Saar meile tema enda loomingulist arengut suunavate tähiste kustumatud märgutuled. 1907. a. lõpetas Saar õpingud oreli alal. Kahel suvel- 1904. a. ja 1907.a.- võttis ta õppeajal osa 1904. a. alanud süstemaatilisest rahvaviiside kogumisest Eestis. Rahvalaulikute ja pillimeeste omapärane kunst, improvisatsioonilise ettekande mitmekesisus ja siirus lihtsais viisiridades avaldatud sügav eluliste nähete üldistamine süvendas Mart Saare huvi vana rahvamuusika vastu. Hüpassaares jälgis Saar sarvemängijate Jüri Kuldkepi ja Jaan Parbo 11 kaugusest kostvaid sarvehelisid. Sügavasti inspireeris teda Parbo mäng hilisõhtuil: helid kajasid üllalt üle metsa ja innustunult kuulav Saar tundis, "kuidas mets saadab sarvepilli mängu".
hakkavad domineerima naistegelased. Sel perioodil lõpetabki ta ,,Õpetatud naised", palub avaldada selle näidendi esmatrükis enne esietendust. Ta tajub selle etenduse väärtust ja tahab selle anda nautimiseks lugejale. Saatuslikuks sai sellele liigne kirjanduslik viimistlus oli liiga õige, sile, puudub vahetus ja elavus, mängulisus, maskiline alus, mis igas tema näidendis on olemas. Nimelt mask annab alati improvisatsioonilise alge. Mask justkui ise mängiks, ütleks dramaturgile ette repliike, süzeesid jne. Maskis sisaldab see, mida kirjanik kirjutuslaua taga välja ei mõtlne. Nt Tartuffe üllatas kõiki oma tegudega, ka Moliere'i. ,,Õpetatud naiste" puhul sellist maskilist üllatusmomenti pole, seal teevad kõik tegelased seda, mida autor käsib teha. Hiljem selles suunas kirjutavad edukalt just valgustajad. Oma loomingu lõpul saavutab ta edu uue lavategelase otsinguil
Jäljendamisel on kolm erinevust: millega, mida ja kuidas. Jäljendamine on inimestele lapseeast kaasa sündinud, ja nad erinevad teistest elusolenditest selle poolest, et inimene on kõigist jäljendavaim ning ka oma esimesed õpingud teeb jäljendamise abil.Et jäljendamine on meile loomupäraselt omane nagu ka harmoonia jarütm, siis juba alguses loomu poolest selleks võimekamad, arendades oma võimeid vähehaaval edasi, lõid improvisatsioonilise luule. Luule aga jagunes luuletajaile omaste iseloomude järgi: väärikamad jäljendasid tegevusi, mis olid ilusadf ja omased samasugustele inimestele; tavalisemad halbade tegevusi, luues kõigepealt pilkelaule nagu esimesed hümne ja kiidulaule. Homeros oli luuletajana kõigist üle, sest tema oli ainus, kes peale selle, et luulets 18
tähtsat osa etendanud suurte orkestrite peensusteni arranžeeritud muusika. Tuleb tähelepanu 35 Jelly Roll Morton (1890–1941), New Orleansis sündinud pianist, helilooja ja laulja. Rõhutas oma kreooli päritolu, väites, et tema sünnijärgne nimi oli Ferdinand Joseph La Menthe. 36 Silmas on peetud avangardismi. Selles kontekstis võiks huvitava eksperimendina mainida 2004., 2005. ja 2006. aastal Tallinnas Eesti Muusikaakadeemias toimunud rahvusvahelisi improvisatsioonilise muusika seminare, kus osalesid silmapaistvad improvisaatorid nii süvamuusika (A. Pett, A.-L. Polli) kui džässi poolelt ja mis lõppesid menukate ühiskontsertidega. 37 N. Cook on pidanud silmas Stravinski variatsioone “Aldous Huxley in memoriam”. 38 Noteerimist raskendab bluusilauljatest alates valitsenud traditsioon väljenduslikkuse huvides intonatsiooniga manipuleerida (nt nn neutraalne terts ja blue notes), mis on üle kandunud ka instrumentalistidele
annaabi.ee 
