värvivarjundeid ning loobuti äärmuslikkusest ja kirglikkust eneseväljendusest, siis impressionistlikkusse muusikasse tulid kõlavärvid, nii orkestri kui instrumentide näol. Muusikas pöörati samuti tähelepanu peentele nüanssidele ning detailidele. Keerulised harmooniad asendusid vabamate harmooniliste järgnevustega ning muusika hakkas kindlate piirjoonte ning selgepiirilise vormi asemel hoopis ,,vabamalt voolama" ning võis läheneda improvisatsioonile. Impressionism muusikas sai alguse Claude Debussy loomingust, selle stiili esimeseks teoseks loetakse Debussy sümfoonilist prelüüdi ,,Fauni pärastlõuna", mis on inspireeritud Stéphane Mallarmé luulest. 3 2. Claude Debussy Claude Debussy sündis 1862.aastal Pariisi äärelinnas Saint-Germain-en-Laye's, 2 aasta pärast kolis koos perega aga Pariisi kesklinna. Debussy'l puudub üldhariduskoolis õppimise
sümfoonia (1906); unikaalne teos kogu muusikaloos; “Tuhande sümfoonia”, kestus 1,5 tundi! • “Kantaatsümfoonia “Laul maast” • Richard Strauss • Max Reger IMPRESSIONISM • Prantsusmaa • Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire) • “impressioon” – mulje! • puudub kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud • Kõlavärvid • Sillerdav koloriit • Vabad harmoonilised järgnevused; vabadus, lähenes kohati improvisatsioonile Claude Debussy (1862-1918) • Sümfooniline prelüüd “Fauni pärastlõuna” Puudub läbiv muusikalis-dramaturgiline arendus • Nokturnid • Meri • Klaveripalad (Prelüüdid) • jne Maurice Ravel • Tuntuim lugu “Boolero” – 18 variatsiooni ühele teemale, pidev crescendo • Klaverikontsert D-duur vasakule käele Neoklassitsism • Suund, mis taotleb objektiivsust ja antiromantilisust, ühendab eelmiste
Võimsam Saksamaal ja Austrias. suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus,ebapüsiv rohkete kromatismidega harmoonia, tonaalsuse mõiste avardumine.kasvasid ka teised orkestri pillirühmad. R. Wagner, R. Strauss Impressionism- 19. saj. Lõpp prantsusmaa. Pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele, peened nüansid, detailirohkus ja sillerdav koloriit, mitmesugused helilaadid, vabamad harmoonilised järgnevused, lähenes mõnikord improvisatsioonile. C. Debussy, m. Ravel Ekspressionism- 20 saj. Algul Euroopas. Oluline on tunnete ja mõtete väljendamine.Inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus, äärmuslikud emotsioonid ja deemonlikud jõud.O. Kokoschka, E. Nolde Neoklaasitsism-20 saj.Viin Muusika harmoonia, orkestratsiooni üldine lihtsustumine,väärtustati meloodilist joonist ja vormi osas täpset, klassikaliselt väljapeetud ülesehitust. P. Hindemith, I. Stravinski
Hiljem on ta olnud solist ansamblis Baltika. Seejärel on laulnud ka ansamblites Kärjed, Laine, Muusik Seif, 777 ja Ultima Thule.Näitlejana on ta mänginud nimiosa NO99 etenduses Kuningas Ubu. inBoil (kodanikunimega Andrus Rootsmäe, sündis 1958) on muusik, kes tegutseb ansamblitest Jäääär (alates aastast 1991) ning Jääboiler (alates aastast 1995). Ta on õppinud muusikakoolis kitarri. Ansamblites astub üles nii solistina kui kitarrimängijana. Kontserdi kava oli üles ehitatud improvisatsioonile. Esinejad tõdesid, et jõudsid vaid ühe korra enne kontserdi andmist proovi teha ja mingit kindlat kava neil pole. Osa lugudest improviseerisid esinejad algusest lõpuni koha peal. Esitamisele tulid järgmised lood: 1) inBoili poolt: ,,Kallis proua" , ,,Ratas","Ketikoer", ,,Sinu maja", ,,Üks jõgi" 2)Tõnis Mäe poolt: ,,Jäljed", ,,Anna mulle andeks", ,,Ballaad", ,,Igatsus", ,,Laul Timmile", ,,Laul verelilledest", ,,Pühendus", ,,Rahus", ,,Romanss", ,,Olen valind tee".
Impressionistlik teemakäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Hakati eelistama mitmesuguseid helilaade (täistoonlaad, pentatoonika) ning sellega seoses kasutama ka vabamaid harmoonilisi järgnevusi. Kindlate piirjoontega meloodia asendub sageli kooskõladega, selgepiiriline vorm kooskõlade vaba voolavusega, lähenedes mõnikord peaaegu improvisatsioonile. Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, väga palju oli teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega. Maurice Ravel (1875- 1937) Ravel oli teine suurkuju Prantsuse 20.sajandi alguse muusikas. Tema muusikaline andekus avaldus juba noores eas: 14-aastaselt läks Pariisi konservatooriumisse, õppis klaverit ja kompositsiooni. Looming Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllaltki selgete piiridega meloodiline teema. Ta pööras
Põhjamaad: - Grieg- soololaulud, klaverikontserdid. ,,Peer Gynt" - Sibelius- sümfooniad. ,,Finlandia" Tsehhi: - Smetana- ooper. ,,Minu kodumaa"(sümfooniline poeem) - Dvor´ak- ooper- ,,Näkineid" Venemaa: - Glinka- ooper- ,,Ivan Sussain" - Borodin- ooper ,,Vürst Igor" 13) Impressionism, väljendub kunstis ja muusikas? Muljete maalimine, impressionistlik muusika keskendub hetke ilu nautimisele. Kindlate piirjoontega meloodia asendub sageli kooskõladega, lähenedes sageli nagu improvisatsioonile. Tehti palju teoseid, kus kujutati inimese suhet loodusega. 14) Impres. Kunstnikud ja heliloojad. Teosed. Claude Monet- Tõusev päike Debussy- klaverimuusika- ,,Prelüüdid" Ravel- klaverimuusika- ,, Vetemängud" 15) Neoklassitsism, esindajad ja teosed. I MS järgne Euroopa, seda kirjeldavad hoidumine äärmuslikest emotsioonidest, harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustamine. Stravinski- balletid ,,Tulilind" Milhaud- balletid ,,Salat" Kuuiku loomingut iseloomustas:
Põhilisteks kunsti märksõnadeks võiksid olla udusus ja ebaselgus ning sama mõtteviisi on kuulda ka muusikateostes. Muusika oli justkui „maalitud“ kasutades rikkaid värviderohkeid harmooniaid. Muusikas puudus nüüd romantismiaegne kirglik eneseväljendus ning väljendati äärmuslikke meeleolusid. Väga olulised kohal olid kõlavärvid ja sillerdav koloriit. Kasutusel olid reeglitest vabastatud vabad harmoonilised järgnevused ja kohati läheneti ka improvisatsioonile. Muusikalised liinid olid pikad ja voolavad, kasutati lahendusteta akorde, mis jätab tunde nagu vahetataks helistikku. Rütmiline karakter teostes oli üldiselt vaba ja painduv, esines ka äkilisi rõhke ning ostinatosid, mis olid aga enamasti mõeldud rohkem vaikusseisangu kui liikumise edasiandmiseks. Impressionismi heliloojate „lemmikinstrumentideks“ olid orkester ja klaver. Orkestris olid flöödid ja klarnetid kasutatud nende tumedamates, madalamates registrites
Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy. Claude Debussy Prantsuse helilooja. · Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire) · Puudub kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud · Kõlavärvid · Sillerdav koloriit · Vabad harmoonilised järgnevused; vabadus, lähenes kohati improvisatsioonile 3 2. Ekspressionism (tähendab väljendust) Alguse sai kunstist 19. sajandi lõpul. Mõjuvõimsaks stiiliks kujundas selle Prantsusmaal elanud hollandlane Vincent van Gogh. Iseloomulik on värvide intensiivsus, vastandlikkus, loodus ja esemed näivat karjuvat ja oigavat nagu inimesedki. Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside
teemadel. 19. sajandil oli virtuooside hulgas ääretult populaarne transkriptsioonide ehk virtuoossete seadete kirjutamine oma pillile mõnest populaarsest või interpreeti muidu huvitavast orkestri-, ansambli- või soolopilli teosest. Vokaalnumbritest tehtud seadeid nimetatakse parafraasideks. Eelnevast tulenevalt eelistasid 19. sajandi virtuoosid vormidena fantaasiat, variatsioone ja rondot, sest need olid ka kirjapanduna lähedased improvisatsioonile. Neis kõigis oli oluline virtuoossuse näitamine. Niccoló Paganini (1782 Genova 1840 Nizza) Itaalia viiuldaja, kitarrist ja mandoliinimängija, helilooja. Mõjutas oma virtuoossusega nii teisi mängijaid kui heliloojaid. Paganini sai pillimängu algõpetust oma isalt, hiljem Parma õukonnateatri juhi Alessandro Rolla juures, kus õppis ka kompositsiooni (Rollast sai hiljem kuulsa La Scala teatri dirigent). Kuna itaalia esimene konservatoorium1 avati Milanos 1807
meloodia, harmoonia ja regulaarne rütmijaotus. Saab alguse Edgar Varese'i loominguga, kes tavatute väljendusvahendite otsingul kirjutas kompositsiooni "Ionisation" 41 löökpillile ja kahele sireenile.Pierre Boulez ei rakendanud oma kompositsioonitehnikas seeriat mitte ainult helikôrguste, vaid ka dünaamika ja helivältuste, seega rütmi organiseerimiseks. Sellist kôiki muusikalisi väljendusvahendeid hôlmavat seeriatehnikat nim. Serialismiks. Selline tehnika on väga täpne ja improvisatsioonile pole kohta. John Cage on `helilooja', kelle klaveri ettevalmistus seisnes selles, et asetas keeltele igast ebatraditsioonilisi vidinaid (polte, kumme, klaastükke), mistôttu esitatava muusika kôla jäi suuresti juhuse otsustada. Klaveriteos 4'33" niisama palju aega seisis tumma klaveri ees. Temast kuhunes välja aleatoorika, mille aluseks on kordumatus ja juhus ühtegi teost ei saa mitu korda täpselt ühtemoodi esitada.
[ : https://strana-sssr.net ( 10.05.18 ), Vaba entsüklopeedia: Muusika ja tantsud https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%82%D0%B8%D0%BB%D1%8F %D0%B3%D0%B8] 3.2. Tantsud Nagu muusikagi olid stiljagide ajastu tantsud küllaltki omapärased, kuna need ei nõudnud palju tantsuoskusi, vaid ainult julgust eneseväljendamisel. Kuna paljudel puudus teadmine sellest, mis on tõeline tants ja kuidas seda peaks õigesti esitama, siis pandi suurema rõhu improvisatsioonile, mistõttu tekkis palju uusi stiile, näiteks; stiilist bugi- vugi tulenevad ,,aatomi", ,,kanada" ja ,,kolmekordne hamburgi" tantsustiilid. Kaks esimest on väga energilised ja tempokad ning omavahel väheeristatavad, sest arenesid samadest ,,bugi-vugi", ,,lindy hop" ja ,,jitterbug" stiilidest. ,,Kolmekordne hamburg" on vastupidi aeglane ja sarnaneb ,,slow-fox`i" stiilile. 1947. aastal, rokk muusika tekkega kaasnes ka stiljadige uue tantsustiili ,,rock-n-roll" areng.
Komissaarovi lavastused. 8. Teatrimurrang 1960/70ndail kui "hüpe modernismi"? Põhjendage, tooge näiteid lavastustest. Olmerealism oli noorema põlvkonna jaoks oma elu ära elanud. Vajati mingit uut väljenduslaadi. Hermaküla ja Toominga (Vanemuime) eestvedamisel hakati looma uut teatrikeelt. Kogu teatri senituntud olemine muudeti. Oluliseks sai lavastaja, kunstniku ja näitleja töö, improvisatsioon, mitte tekstist lähtumine. Tekst oli abiks improvisatsioonile. Uus teatriparadigma ehitati mängu, müüdi, rituaali ümber, mõistes seda, kui tagasitulekut algteatri juurde, ehtsa teatri juurde. Usuti, et mäng avab tõelise ,,mina", rebib eest kõik maskid. Murranguliste pöördepunkti tõid eesti teatrisse eeskätt 3 lavastust: rühmatööna valminud Gustav Suitsu luuleõhtu ,,Ühte laulu tahaks laulda" , P.-E. Rummo ,,Tuhkatriinumäng" ja A. Kitzbergi - J. Toominga ,,Laseb käele suud anda".
1934. aastal asutas Benny Goodman Chicagos 13-liikmelise orkestri, mängides sellega reas hotellides ja b) Count Basie ühes regulaarses raadiosaates. 1935. aasta suvel hakkas ta oma orkestri liikmetest ka väikesi Count Basie (1904-1984) esindas oma orkestriga jõulist svingistiili aktiivse rütmi ja tunglevate instrumentaalansambleid koostama, tuginedes mängus improvisatsioonile. Nii koosnes Goodmani improvisatsiooniliste soolodega. Pianistina oli Basie tagasihoidlik ja piirdus tavaliselt vaid ansambli esime trio peale tema enese veel trummimängijast Gene Krupast ja neegerpianistist Teddy Wilsonist. üldise paleti täiendamise ja kaunistamisega, tehes seda geniaalse lihtsuse ja leidlikkusega. Tema Sel ajal oli niisugune avalik rassibarjääri ületamine Ameerikas paljudele väljakutseks ja tõi endaga
Kirglik, jõuline, intensiivne lavastus. 8. Teatrimurrang 1960/70ndail kui "hüpe modernismi"? Põhjendage, tooge näiteid lavastustest. Olmerealism oli noorema põlvkonna jaoks oma elu ära elanud. Vajati mingit uut väljenduslaadi. Hermaküla ja Toominga (Vanemuime) eestvedamisel hakati looma uut teatrikeelt. Kogu teatri senituntud olemine muudeti. Oluliseks sai lavastaja, kunstniku ja näitleja töö, improvisatsioon, mitte tekstist lähtumine. Tekst oli abiks improvisatsioonile. Uus teatriparadigma ehitati mängu, müüdi, rituaali ümber, mõistes seda, kui tagasitulekut algteatri juurde, ehtsa teatri juurde. Usuti, et mäng avab tõelise ,,mina", rebib eest kõik maskid. Murrangulise pöördepunkti tõid eesti teatrisse eeskätt 3 lavastust: rühmatööna valminud Gustav Suitsu luuleõhtu ,,Ühte laulu tahaks laulda" , P.-E. Rummo ,,Tuhkatriinumäng" ja A. Kitzbergi - J. Toominga ,,Laseb käele_suud_anda".
sajandi esimesel poolel ei olnud teos, vaid interpreet ise -- pillimängija või laulja ning tema esinemine. Muusikaline tekst (teos) oli ta ettekandele vahendiks. Oma võrratute oskuste näitamisel oli olulisel kohal improvisatsioon. Kontsertidel olid väga oodatud interpreedi improvisatsioonid, sageli improviseeris ta publiku antud teemadel. Seetõttu olid 19. sajandi virtuooside eelistatud vormid fantaasia, variatsioonid ja rondo, sest need olid ka fikseeritult lähedased improvisatsioonile. Nende kompositsiooniliseks aluseks oli mingi lihtne vormiskeem: oluline oli mitte autori kompositsioonimeisterlikkuse, vaid virtuoossuse näitamine. Variatsioonides ja rondos oli oma kindel vormiskeem, mis aitas virtuoossust ,,koos hoida". Fantaasias olid selleks teatud retoorilised (,,ilukõnelised") vormelid, mis pärinesid 18. sajandi ,,Tormi ja tungi" ajast (Carl Philipp Emanuel Bach jt mõju). Väga palju kirjutati variatsioone populaarsete ooperimeloodiate teemadel
Aeglasemates lugudes mängitakse viiulil ja/või klarnetil samuti kõrgemates registrites kaunistusi. Viiulil mängitakse veel sagedasti kriiskavaid glissandosi (pillimängu tehnika, kus keeltel libistatakse sõrmega mingil kindlal helil peatumata ühelt helilt teisele, üles või alla suunas), et kuulajas tähelepanu äratada ja kõlada huvitavalt. (World Music: the Rough Guide... 1999: 149) Türgi muusikas on pandud eriliselt suurt rõhku improvisatsioonile. Pillidest on enim kasutatud klarnetit või zurnat, vähem tähtis on aga viiul. Samuti antakse löökpillidele tähtsaid soolosid, mil nad mängivad eriti intensiivselt ja tuliselt. (ibid: 149) Peamisteks teemadeks, millest laulavad mustlased nii Türgis kui ka mujal, on armastus, vaesus, joomine ja reetmine. (ibid: 149) Mustlased on emotsionaalne rahvas, kes armastavad, samas ka vihkavad tuliselt. Lisaks on nad tihtipeale keskmisest halvema elujärguga ja seega kannavad oma
on j-muusika mõjustanud ka kunstmuusikat (Eesti Entsüklopeedia 1934 IV: 54). 1965. aastal ilmunud Väike Esteetika Leksikon annab džässi kohta järgmise selgituse: “Džäss (ingl. jazz) – kerge muusika liik, mille aluseks on neegrite rahvamuusika; seda muusikat esitab orkester, mille koosseisu kuuluvad peamiselt puhkpillid, löökpillid ja klaver. Džässi kui muusikaliigi üheks tähtsamaks jooneks on improvisatsioon. /.../ Džässi-improvisatsioonile on omane nn sving, s.o muusikalise fraasi rütmilise struktuuri muutmine, muusikandi entusiasm esituses ning samuti omapärane pinge ja hoogsus, mille loob kogu orkester”. Muusika Sõnastik (Habela 1972: 29) mainib vastava märksõna all: “džäss (ingl. jazz), kaasaegne, improvisat- sioonil põhinev muusikaliik, mis ühendab endas iseloomulikke sünkopeeritud rütmidele tuginevat aafrika (neegri-) rütmikat, euroopa-aafrika meloodikat ja euroopalikku harmooniat. /.../ D
Kiiresti arenesid teatriarhitektuur, lava- ja kostüümikujundus. Hakati ehitama teatreid, millel oli hobuserauakujuline saal ning eesriidega lava. Need said eeskujuks hilisematele teatrihoonetele. Lavakujun duses kasutati palju maalitud dekoratsioone, kostüümid paistsid silma värvikirevuse ja fantaasiaga. Renessansist on pärit commedia dell 'arte - itaalia rahvakomöödia, mis tekkis karnevalipidustustest. See toetus suures osas improvisatsioonile. Näidendid sisaldasid janti, tantsu, muusikat, pantomiimi, akrobaatikat. Tegelased jagunesid kolme rühma: armas tajad, koomilised vanamehed ning teenijad. Viimaste ülesanne oli edasi viia näidendi tegevustikku, mis põhines tavaliselt noorte armastajate kohtumisel ja abiellumispüüetel. Commedia deli'arte trupid rändasid kogu Euroopas ja mõjutasid rahvusteatrite arengut. 18. sajandil võeti kasutusele tänapäevased teatrihooned
Kiiresti arenesid teatriarhitektuur, lava- ja kostüümikujundus. Hakati ehitama teatreid, millel oli hobuserauakujuline saal ning eesriidega lava. Need said eeskujuks hilisematele teatrihoonetele. Lavakujunduses kasutati palju maalitud dekoratsioone, kostüümid paistsid silma värvikirevuse ja fantaasiaga. Renessansist on pärit commedia dell 'arte - itaalia rahvakomöödia, mis tekkis karnevalipidustustest. See toetus suures osas improvisatsioonile. Näidendid sisaldasid janti, tantsu, muusikat, pantomiimi, akrobaatikat. Tegelased jagunesid kolme rühma: armastajad, koomilised vanamehed ning teenijad. Viimaste ülesanne oli edasi viia näidendi tegevustikku, mis põhines tavaliselt noorte armastajate kohtumisel ja abiellumispüüetel. Commedia deli'arte trupid rändasid kogu Euroopas ja mõjutasid rahvusteatrite arengut. 18. sajandil võeti kasutusele tänapäevased teatrihooned. Näitekirjandus seostus
plaanimine plaan. Improviseerimine on intuitsioonile toetuv tegevus: intuitsioon improviseerimine improvisatsioon.142 Otsuste vastuvõtmine intuitsiooni, improvisatsiooni ja omandatud kogemuste alusel ei vii reeglina optimaalsete tulemusteni, kuna: 1) seosed jäävad ebaülevaatlikeks; 2) asjaolud jäävad keerulisteks ja läbipõimunuteks; 3) toimuvad andmete osalised muutused; 4) valdav on irratsionaalsus.143 Plaanimise eelistamine improvisatsioonile sõltub konkreetsest situatsioonist. Lihtsamates situatsioonides võib improvisatsioon anda plaanimisest isegi paremaid tulemusi. Plaanimise sisu selgitavad põhjalikumalt tema funktsioonid. Erinevad autorid on esitanud neli kuni kümme funktsiooni. Jaotust kümneks funktsiooniks võib lugeda üheks täiuslikumaks, mistõttu vaatleme järgnevalt sellist liigitust:144 1) Keerukuse vähendamise funktsioon. Plaanimise üheks ülesandeks on reaalselt eksisteerivate keerukuste ületamine
annaabi.ee 
