IMPRESSIONISM 1) MILLE JÄRGI SAI IMPRESSIONISM OMA NIME? V: Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. 2) MIDA TÄHENDAB SÕNA IMPRESSIOON? V: See tähendab muljet. 3) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALITEMAATIKA? V: Kujutati avaraid ja valgusküllaseid maastikke rahulikes poosides figuuridega. Omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. 4) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALILAAD? V: Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid.
Jõgeva Gümnaasium IMPRESSIONISM MAALIKUNSTIS Referaat Koostaja:Karina Sula Juhendaja: Jaana Tiido Jõgeva 2010 1 Sisu Sisu.................................................................................................................................2 Sissejuhatus Mina valisin endale teemaks `` impressionism maalikunstis `` , selle teema võtsin sellepärast, paljud tegid igasugustest erinevatest inimestest ja tundus vähe olevaid neid kes teeks just sellel teemal referaati. Siis uurisingi nimesid ja teemasid ning kõige huvitavamana tundus impressionism maalikunstis. ........................................................................................................................................3 .......................................................................................
Maardu Gümnaasium Impressionism Referaat Koostaja : Maardu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Impressionismi teke 3. Impressionismi iseloomustus 4. Impressionistlik maalitehnika 5. Maalide süzeed 6. Kunstnikud 7. Kasutatud materjal Sissejuhatus Impressionism on kui realismi edasiareng. Realist Courbet rääkis, et ta maalib ainult seda mida näeb, ja 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet rakendama küllaltki rangelt. 1874. aastal jõudis see kunstnike grupp esimese näituseni. Impressionistid talusid karmi kriitikat. Tuntumad impressionistid olid C. Monet, A. Renoir, E. Degas, C. Pissarro, A. Sisley, E. Manet. Impressionismi teke Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus
Referaat Pierre Auguste Renoir Aliin Sepp Kuressaare Gümnaasium 11E Kuressaare 2008 Sissejuhatus Pierre Auguste Renoir oli Prantsuse impressionist, kes tõi ka tänapäeva kunsti palju. Ta alustas oma maalimist väga noorelt. Ma valisin selle kunstniku sellepärast, et vaadates ühte raamatut, kus olid sees iga stiili kõige tuntumad esindajad, hakkasid mulle silma just Auguste Renoir`i tööd. Need olid minu arust teistsugused, kui teiste omad. Referaat jaguneb kahte suuremasse ossa: esimeses osas on juttu impressionismist üldiselt, kes olid veel tähtsamad esindajad, mis oli impressionismi tunnusteks jne
Adolphe William Bougureau (1825 Laine. 1896. 1905) Kevad. 1886. JeanLeon Gerome (18241904) Orjaoksjon. ROMANTISM Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad
IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest
pildi omanik põgenes natside eest sveitsi, suri.peale sõda võttis austria pildi endale, naise pärijadantsid austria kohtusse ja võitsid ja seejärel selle kohe maha müüsid(135000000dollarit) renoir 1841-1919) Tütarlaps lehvikuga(ermitaaz, peterburi) Auguste renoir osales esimesel impressionistide näitusel 1874a. Fotograaf Nadari ateljees(monet, renoir, degas, sisley, camille pisarro, edouard claude monet manet)nad korrralgasid 1886 aastani kaheksa 1840-1926 etendust.nende hilisemad järgijaid nim. Neo ja argentuil postimpressionistideks.
10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860- ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö „IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE“ (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS.
Realism 19 saj keskel toimub muutus. Paljud sõltumatud kunstnikud hakkasid romantismist eemalduma. Pärast 1830. aastat hakati romantismi akadeemia poolt arvestama. Loobuti väljamõeldud kujundiest, fantaaisast, põnevatest motiividest ja hakati kujutama ainult seda, mida nad nägid enda ümber. Kõige tähtsamaks peeti tegelikkuse ja tõe kujutamist. Eemaldumine romantismist polnud järsk, toimub järk-järgult. Pariisist läheb grupp inimesi maalima Barbizoni metsa ja hakkavad tegelema loodusemaaliga. Kujuneb välja Barbizoni koolkond
23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle
23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest
Stiililt oli ta realist, kuid mõjutas tugevasti impressioniste. Millet ei maalinud kunagi natuurist. Jalutuskäikudel tegi ta ainult visandeid, koju jõudes maalis seda, mis talle meelde jäi. Ta korjas vaid lilli, et neid paremini joonistada. Jean François Millet töötas ka koos Vincent van Goghiga, ent sõprus katkes lahkhelide tõttu. G.Courbet (1819-1877) Oli prantsuse maalikunstnik. Ta oli suureks impressionismi mõjutajaks. Tõi sisse kunsti sotsiaalse kujutuse. Gustave Courbet sündis heal järjel oleva taluniku perekonnas. Alustas kunstiõpinguid juba kodukohas ning jõudis 1839. Pariisi, kus õppis erinevate eraõpetajate käe all.[3] Kunstniku isa ei olnud esmalt poja elukutse valiku suhtes soosiv. 18-aastaselt internaatkoolisaadetud Courbet pidi saama juristiks, kuid naasis õige pea tagasi kodulinna Ornansi, kus võttis kunstnik Claude-Antoine Beau käe all kunstitunde. Kunstiõpetaja Beau julgustas õpilasi joonistama looduses silmaga nähtavat reaalsust, mis
Alzeeria naised Chiose veresaun Dagerrotüüp 1837 Realism - 19.saj teine pool Pr. Barbizoonlased Venemaa peredvizdnikud 19.saj toimub suur vastandumine Ühiskonnakriitiline realism Peredvizdnikud - rändnäitused Jean-Baptiste Camille Corot 1796-1875 Maastik - maalib nii nagu on, igapäevaelu Jean-Francois Millet 1814-1875 Viljakoristajad- ühiskonnakriitiline, näitab ühiskonna vaeset kihti Palve - pole millelegi muule loota peale jumala, et nälga ei jääks Gustave Courbet 1819-1877 Kohtumine e "tervist härra Courbet" - Courbet on seljakotiga vana, lihtsalt riides, nagu talupojad Matus Omans'is - f***ing huge, iga kord ei pea olema ühiskonnakriitiline Ilja Repin 1844-1930 - nõukaaja esikunstnik (postuumselt) Kirikurongkäik Kurski kubermangus - peaksid olema kõik võrdsed, tehakse sotsiaalselt vahet, rikkad grupis, vaesed hobustega eraldatud teistest, sant eesplaanil, vene talupoja hädad, Burlakid Volgal- Ootamatu külaline - Vassili Perov 1833-1882
1630 abiellus leseks jäänud Rubens 16 aastase tuntud iluduse Helen Tourment'iga, kellest on teinud palju portreesid. Portreede paremik. Pildid tema poegadest. · Anthony van Dyck(1599-1641)- Rubensi õpilane. Itaalias käik ja eriti Tizian on teda eriti mõjutanud. Eelkõige portretist. 1682 asus elama Londonisse. Charels I õukonna maalikunstnik. Rida pilte Charles I ja tema perest. Van Dycki habe · Jacob Jordaens · Tuntuimad kunstnikud: Jan Wildens- jahipiltide maalija, Adrian Brouever- talupoegade elu, David Teniers Noorem- rahvaelu, suured rahvahulgad looduses lõbutsemas, Synders- natüürmordid, surnud loomad. · Holland: Võitis kalvinismi reformatsioon, kirikupillid tagaplaanil. Portreekunst, loodusmaal, zanrimaal, meremaal, natüürmort. · Frans Hals Vanem(1580-1666)- Portretist, lautomängija, grupipildilooja. Erinevate gildide ja tsunftide grupipildid. Lõbus joodik.
kuuvalgel. Romantism Prantsusmaal Romantism jõuab Prantsusmaale väga hilja, enamasti just poliitilistel põhjustel vaenlasriikide (Inglismaa, Saksamaa) kunst. Puhkeb võitlus klassitsismi ning romantismi vahel, nn romantismi lahing 1820.datel aastatel. Jaguneb kaheks. Ametlik - esialgu jäägitult klassitsislik. Akademism kujutavas kunstis, kunstiakadeemiates õpetatav. Zanrite hierarhia, vaid kõrgeid zanre viljelevad kunstnikud said akadeemiasse, nende töid osteti samuti said nad ka toetust. Seotud eelkõige joonistusega: iseloomulik inimfiguuride rohkus, antiik, . Tõrjuti olustikumaali, kuna teema oli igapäevane. Sõltumatu: Esialgu romantism. Maastik, olustik, natüürmort. Värvierksus. Salongikunst: Klassitsism põhiliselt, romantism ka. Prantsuse kunsti ülevaatusnäitus, umbes 1737.aastatest Louvre'is paari aasta tagant, 500-600 kunstnikku. T.Gericault iseõppinud kunstnik, ametilt ratsaohvitser
pidutse mas, nagu vare m ko m b eks, vaid töö ja tõsiste toimingute juures. Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvam e elne toon. Tuntuim töö ,,Viljapeade korjajad" põllul ku m mardamas kol m vana vaest naist, kes teostavad n ö järelnoppi mist. * Gustave Courbet. Kunstis iseõppija. Andis suunale ni me kui 1855. Aasta Pariisi maail manäitusel C ourbet` töid ametlikule näitusele ei pandud, üüris ise saali ja riputas ukse kohale sildi ,, Realism". C ourbet oli suurt kasvu tugev m e es, selline on ka te ma kunst m eh elik , j õuline, kohati tooreski. Näeb ja maalib
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
