ja heaolu. Lipu ajalugu ulatub 1955. aastasse. Sel ajal eksisteeris Euroopa Liit üksnes Euroopa Söe- ja Teraseühenduse kujul ning liidul oli üksnes kuus liikmesriiki. Ent mitu aastat varem oli asutatud teine organ - Euroopa Nõukogu , mis tegeles inimõiguste kaitse ja Euroopa kultuurielu edendamisega. 1946 eesmärk tagada rahu 1948 - Tolliliit 1950 Schumani deklaratsioon 1957 Rooma leping 1960 asutatakse Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA) 1968 impordipiirangud 1979 Käivitatakse Euroopa Rahasüsteem 1986 Ühtne Euroopa Akt 1989 Saksamaa ühendamine 1992 Maastrichti leping 1997 Amsterdami leping 1999 võetakse kasutusele euro 2001 Nizza leping 2002 12s liikmesriigis võetakse euro kasutusele,rahvusvaluutad kaovad ja need vahetatakse euro paberraha ning müntide vastu 2007 EL hakkab välja töötama uut reformilepet,mis peaks asendama 2004.a allkirjastatud põhiseaduslikku lepet, mis paraku ei jõustunud
c) Euroopa Liit on ühisturg: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt ja rakendanud kolmandate riikide suhtes ühtset tollimaksu, lisaks lubatakse tootmisteguritel vabalt liikuda liikmesriikide vahel, ent fiskaal-, monetaar- ja sotsiaalpoliitika ei ole ühtlustatud. d) Euroopa Liit on vabakaubanduspiirkond: liikmesriikide vahel on kõigilt kaupadelt tollimaksud ja koguselised impordipiirangud kõrvaldatud, kuid on säilitatud rahvuslikud tõkked kaubavahetuses kolmandate riikidega 2. Missugune alljärgnev väide EL regionaalpoliitika kohta on korrektne a) Sihtala all mõeldakse mingit geograafiliselt piiritletud territooriumi, kus rakendatakse regionaalpoliitilisi mmetmeid b) Ühtekuuluvusfondist finantseeritakse ainult infrastruktuuti (taristu) investeeringuid c) EL regionnalpoliitika põhieesmärgiks on vaesemate ja jõukamate liikmesriikide vaheliste
Toiduprobleemide põhjused vaesus erinevad keskkonnategurid kõrbestumine kalaressursside vähenemine põud üleujutused erinevad kahjurid põllumajanduseks sobimatud maaalad suur rahvaarv ja asustustihedus traditsiooniliste tootmisvormide säilimine maailmakaubandussüsteem valitsuspoliitika arenenud riigid rakendavad põllumajanduspoliitikat meetmed: impordipiirangud tollimaksud kvoodid toetused e. subsiidiumid riik maksab oma põllumajandustoodetele põllumajandustoodete kokkuost riigi poolt riik maksab preemiat põldude sööti jätmise eest riik maksab teatud summa kui talupidaja vähendab külvipinda või müüb oma majapidamise eesmärgid tagada toiduainetega varustatus tagada põllumehele piisav sissetulek
Suur rahvaarv asustustihedusest tingitud maapuudus ning kohati halvad loodusolud. 12. Miks on vaja riigi siseturgu välismaise toiduainetööstuse toodangu eest kaitsta? Milliste meetmetega seda tehakse? Sellepärast, et kohalikud inimesed ostaksid kodumaist toodangut, mitte välismaist ja et raha jääks riiki, mitte ei läheks välja ning, et kohalikud ettevõtted ikka suudaksid tegutseda ja kasumis olla. Kehtestatakse tollimaksud, kvoodid või muud impordipiirangud. 13. Iseloomusta põllumajandusest tulevnevaid keskkonnaprobleeme ja paku välja kaitsemeetmeid. Metsaraie, soode kuivendamine ja kuivade alade niisutamine uute põllumaade saamise eesmärgil on aastate jooksul hävitanud ja muutnud looduslikku ökosüsteemi. Ning rikkunud looduslikku veereziimi. Muldade erosioon raiutakse metsad maha uute põllumaade jaoks. Taimetoitained kaovad mullast ja vihmad uhuvad ära mulla.
b) teiseks sellega, et need moonutavad eelkõige piirialadel eri ettevõtjate vahelist konkurentsi ettevõtjate kodakondsuse ja asukoha alusel?" Punkt 6 ütleb, et asutamislepingu sätted, mis käsitlevad isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist ühenduse piires, ei ole kaupade turustamist puudutava üldise ostuhinnast madalama hinnaga edasimüügi keelu osas asjakohased ega ole seega põhikohtuasja vaidlusesemega seotud. Punkt 11 ütleb et liikmesriikide vahel keelatud koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on iga meede, mis võib otse või kaudselt, tegelikult või võimalikult takistada ühendusesisest kaubandust, koguselise piiranguga samaväärse toimega meede. Vastavalt p. 12 ostuhinnast madalama hinnaga edasimüüki keelavate siseriiklike õigusaktide eesmärk ei ole reguleerida liikmesriikide kaubavahetust. Seega (p. 13) võivad niisugused õigusaktid müüdavaid koguseid ja järelikult ka teistest
Odav tööjõud. Moodne suund on ökoloogiline ehk mahepõllumajandus looduslikud väetised ja taimekaitsevahendid. Madal saagikus, mille korvab kõrge hind ja tervislik toodang. Toiduprobleemid tulenevad mitte toidupuudusest vaid vaesusest ja sellest, et on ebavõrdne juurdepääs toidule. Põllumajanduspoliitika arenenud maades on sagedane ületootmine, rakendatakse põllumajanduspoliitikat, st kaitstakse oma riigi põllumajandust tollimaksud, kvoodid, impordipiirangud. Importkaubad lähevad tollimaksude tõttu kallimaks. Riik maksab oma põllumajandustoodetele toetusi e subsiidiume. Põllumajanduse mõju keskkonnale on palju hävitatud ja muudetud looduslikke ökosüsteeme, rikutud looduslikku veereziimi, järjest kiireneb muldade erosioon (raiutakse maha palju palju metsi), ülekarjatamine rikub õrna pinnast ja põhjustab kõrbealade laienemist, niisutatakse alasid ja vee auramise tulemusena mullad soolduvad, väetised
baseeruvad kõrgtehnoloogiale, millel on arenenud organisatsiooniline struktuur ja mis tuginevad suurte siseturgude toetusel mujalt maailmast (eriti Kagu-Aasiast) lähtuv konkurents, mis baseerub oma eelistes madalamatel töökuludel (odavam tööjõud). 1 Vastupanemise edukus.abi söe- ja terasetööstuse ümberkorraldamiseks,abi laevaehitusele, spetsiaalsed kaubanduslepingud (Kagu-Aasia konkureerivate sõiduautode impordipiirangud);baas- impordipiirangud);baas- ja rakendusuuringute rahastamine uue tehnoloogia harudes 26) Res-de olemasolu põllumaj tootmiseks. Soojusress:Summaarsete temperatuuride nõue,Vegetats-iooniperioodi pikkus päevades ,Kasvu alguse temperatuurid ,Talvised kriitilised temperatuuri absoluutsed maksimumid.niiskusress: Aastakeskmine sademete hulk,Aurumise intensiivsus periood, millal langeb enamus
nende tööstusharude kapitali ja tööjõu suhtega, kus valmistati USA impordiga analoogseid tooteid. Katse näitas, et USA ekspordib töömahukamaid kaupu kui impordib. Selgitused: 1) USA nõudluse suunatus kapitalimahukamate kaupade suhtes (USA nõudlus on moondunud kapitalimahukate kaupade suhtes nii tugevasti, et pöörab ümber USA suhtelise eelise kuludes nende kaupade osas) Pole empiirilises kontrollis kinnitust leidnud. 2) USA impordipiirangud (USA tollimaksud olid suunatud rohkem töömahuka toodangu impordi vastu). 4) USA loodusressursside nappus. 5) oskustöö küllus USA-s; 6) USA suhteline eelis tehnoloogiamahukates tööstusharudes; 7) erinevused nõudluses. KAASAEGSED KAUBANDUSTEOORIAD Praegune maailmakaubanduse praktika näitab, et: · arenenud tööstusriikidele on langenud sõltuvalt perioodist ca 2/3 kuni 3/4 kogu maailma
o Toiduprobleemide põhjused o vaesus ja ebavõrdne ligipääs toidule o erinevad keskkonnategurid kõrbestumine, kalaressursside vähenemine, põud , üleujutused, erinevad kahjurid, põllumajanduseks sobimatud maaalad o suur rahvaarv ja asustustihedus o traditsiooniliste tootmisvormide säilimine o maailmakaubandussüsteem o valitsuspoliitika Arenenud riigid rakendavad põllumajanduspoliitikat ning meetmed on: o impordipiirangud tollimaksud, kvoodid o toetused e. subsiidiumid - riik maksab oma põllumajandustoodetele o põllumajandustoodete kokkuost riigi poolt o riik maksab preemiat põldude sööti jätmise eest o riik maksab teatud summa kui talupidaja vähendab külvipinda või müüb oma majapidamise Eesmärgid: o tagada toiduainetega varustatus o tagada põllumehele piisav sissetulek o tagada põllumajandustoodetele mõistlik hind
b) teiseks sellega, et need moonutavad eelkõige piirialadel eri ettevõtjate vahelist konkurentsi ettevõtjate kodakondsuse ja asukoha alusel?" Punkt 6 ütleb, et asutamislepingu sätted, mis käsitlevad isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist ühenduse piires, ei ole kaupade turustamist puudutava üldise ostuhinnast madalama hinnaga edasimüügi keelu osas asjakohased ega ole seega põhikohtuasja vaidlusesemega seotud. Punkt 11 ütleb et liikmesriikide vahel keelatud koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on iga meede, mis võib otse või kaudselt, tegelikult või võimalikult takistada ühendusesisest kaubandust, koguselise piiranguga samaväärse toimega meede. Vastavalt p. 12 ostuhinnast madalama hinnaga edasimüüki keelavate siseriiklike õigusaktide eesmärk ei ole reguleerida liikmesriikide kaubavahetust. Seega (p. 13) võivad niisugused õigusaktid müüdavaid koguseid ja järelikult ka teistest
· kas soodustatakse eksporti · kas kasutatakse kaitsetolle oma põllumeeste toodangu kaitseks. (et teiste omad ei oleks odavamad.) 4 Miks on vaja riigi siseturgu välismaise toiduainetetööstuse toodangu eest kaitsta? Mis tehakse? Et kohalik põllumees saaks oma toodangut müüa. Et sissetulev ei oleks ostjale kallim. Siseturu kaitsemeetmed: tollimaksud, impordipiirangud. Miks on otstarbekas jätta põlde sööti? Kus seda tehakse, seal makstakse preemiaid söötijätmise eest. Ülejääke on raske müüa. Sageli ei jäksa need nälgivad piirkonnad osta. Kuidas jaotatakse põllumajandus sõltuvalt tootmise intensiivsusest? INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS - Toodangu kasv saavutatakse raha paigutamisega väikesele maa-alale (ei laiendata), kasutatakse vähe tööjõudu ja palju väetisi. (sama maa pea)l Põhiliselt loomakasvatus. Tehnika on arenenud
kullasisaldusega, kuid säilitasid endise nominaalväärtuse. Seetõttu oli kasulik vanu münte eksportida. Varased merkantilistid soovitasid kolme poliitikat: · (1) Välja lasta standardkaaluga mündid. · (2) Kasutada valitsuse reguleeritud vahetuskurssi. · (3) Keelata raha eksport täielikult. Hilised merkantilistid - soodsa kaubandusbilansi saavutamine Väliskaubanduse riiklik reguleerimine · Impordi allasurumiseks - kõrged tollimaksud, koguselised impordipiirangud · Ekspordi edendamiseks - suured eksporditoetused. Eriti agaralt rakendasid merkantilistid oma ideid emamaa ja kolooniate vahelistes suhetes: eksporditi tööstuskaupu ja toodi sisse odavat toorainet. Hilisaja merkantilistid kaubandusbilanss Thomas Mun (1571-1641), Ida-India Kompanii direktor, avaldas 1630. aastal raamatu "Inglismaa Varakassa läbi väliskaubanduse", kus summeeris briljantselt kaubanduskapitalismi uued ideed: · oletagem, et ekspordime igal aastal kodumaist kaupa
kullasisaldusega, kuid säilitasid endise nominaalväärtuse. Seetõttu oli kasulik vanu münte eksportida. Varased merkantilistid soovitasid kolme poliitikat: • (1) Välja lasta standardkaaluga mündid. • (2) Kasutada valitsuse reguleeritud vahetuskurssi. • (3) Keelata raha eksport täielikult. Hilised merkantilistid - soodsa kaubandusbilansi saavutamine Väliskaubanduse riiklik reguleerimine • Impordi allasurumiseks - kõrged tollimaksud, koguselised impordipiirangud • Ekspordi edendamiseks - suured eksporditoetused. Eriti agaralt rakendasid merkantilistid oma ideid emamaa ja kolooniate vahelistes suhetes: eksporditi tööstuskaupu ja toodi sisse odavat toorainet. Hilisaja merkantilistid – kaubandusbilanss Thomas Mun (1571-1641), Ida-India Kompanii direktor, avaldas 1630. aastal raamatu “Inglismaa Varakassa läbi väliskaubanduse”, kus summeeris briljantselt kaubanduskapitalismi uued ideed:
Kaubad ühes Euroopa Liidu liikmesriigis vabalt ringlev kaup peab saama vabalt liikuda mistahes teises liikmesriigis, kuid see kaup peab vastama teatud tehnilistele tingimustele. Põhitingimus on see, et kaup ei tohi kahjustada inimese tervist ja keskkonda. Liikmesriikide vahel on keelatud impordi- ja ekspordimaksud ja samaväärse toimega maksud. See keeld kehtib ka fiskaalsete tollimaksude suhtes. Keelatakse liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud ja ekspordipiirangud JA kõik samaväärse toimega meetmed. Artiklite 34 ja 35 sätted ei välista ekspordi, impordi või transiitkaupade suhtes kehtestatud keelde või piiranguid, kui need on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohalt; inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks; kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmiseks. TEENUSTE VABA LIIKUMINE
Kui Suurbritannias jõuti moderniseerimisaja lõppu 19. sajandi keskpooles, siis tekstiilitööstuse puhul toimus see varem. NL/UK 1750-1850 (algas varem, sest tööstus oli arenenum ning toodang olid hea kvaliteediga turul kanda kinnitanud; liberaalne suhtumine lõi uuendusliku suhtumise) FR 1760 – 1860 (ei olnud nii liberaalne, rakendati nt kaitsetolle) GER/USA – 19. saj algus – 1850/1880 (et konkureerida odavamate UK/NL toodetega, seati sisse impordipiirangud) RU – 1820/1830 – 1930 (algas hiljem, sest Venemaal oli nõrk töölisklass) 33) Millal algas ning millal lõppes moderniseerimisaeg Eestis? Põhjenda! Tööstuspööre alguseks loetakse aega, kui tööstuslikus tootmises võetakse kasutusele esimene masin (Eestis Georg Scwartzi 8-hobujõuline aurumasin 1827 Narvas), ja lõpuks seda, kui enamik tööstustoodangust tuleb vabrikutest. 34) Maailma jõukeskused 1500. aasta paiku? Millised riigid/piirkonnad taotlesid
o naha- ja jalatsitööstus: tegeleb jalanõude, käekottide, tagide jne tootmisega. Kergetööstuse paigutust mõjutab kõige rohkem odava tööjõu olemasolu kuna tööjõudu vajatakse väga palju. Seetõttupaiknevad kergetööstuse ettevõtted Lõuna riikides, eriti Aasias. Sealt tuleb odav masstoodang.Arenenud riikides tegeletakse rohkem individuaalõmbluse ja moetööstusega. Euroopa riigid seavad tekstiilitoodetele impordipiirangud. Tekstiili- ja rõivatööstus on tööjõumahukad tööstusharud, nende paiknemist mõjutab oluliselt tööjõu maksumus (palgavahed on arenenud ja arengumaades sajakordsed). Moetoodang kõrgeltarenenud maades, masstoodang vähem arenenud maades.Tekstiili- ja rõivatööstus on küllaltki hajutatud üle maailma. Tuntud tekstiiloodete tootjad ja eksportijad: Hiina, Jaapan, USA, EL,; rõivatootjad : Hiina, Türgi, USA, EL jt. Pilet 18. 1. Maailmameri, vee omadused ja tsirkulatsioon.
tagamiseks ja konkurentsi moonutamise vältimiseks. Piiriülene või riigisisene maks • Artiklid 28 – 30 olid kehtestatud selleks, et vältida impordi / eksporditõkkeid piiriülese kaubanduse korral • Artiklid 110 – 113 oli kehtestatud selleks, et vältida riigisiseseid importi / eksporti piiravaid makse Kaupade vaba liikumine – koguseliste piirangute keeld • ELTL artikkel 34 - keelatakse liikmesriikide-vahelised koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed. • ELTL artikkel 35 - keelatakse liikmesriikide-vahelised koguselised ekspordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed. • Mis juhtub, kui sellised koguselised piirangud kehtestada? Direktiiv 70/50 ja Dassonville • Direktiivi 70/50 kohaldati ühenduse üleminekuperioodil, sedastas komisjoni kavatsuse hõlmata mitte üksnes meetmed, mis selgelt võimaldavad kodumaiseid ja importkaupu erinevalt käsitleda, vaid ka neid kaupu võrdselt
annaabi.ee 
