munitsipaal- kui ka eraettevõtted. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil, mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. Kusjuures suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. See on hea kuna me kõik peame panustama oma ühise riigi heaollu vastavalt oma võimalustele. Sotsiaaldemokraadid arvavad, riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme, nii põliselanikele kui immigrantidele. Eeskujuks on näiteks jätkusuutlikud ja heaolu ühiskonnaga riigid: Soome ja Rootsi. Kokkuvõtlikult arvan, et sotsiaaldemokraadid on ainuke võimalus Eestis inimeste heaolu parandamiseks ja elatustaseme tõstmiseks. Inimesed peaksid muutuma koos poliitiliste muutustega ja nendega kaasa minema mitte neile vastu võitlema, nad peaksid eluga ise paremini toime tulema ja toetama riiki, sotsiaalabi kasutama ainult vajadusel, töövõimelised inimesed peaksid tegema tööd ja
Nii sõjakoldeist pakatavad kui ka pagulastele peavarju pakkuvad riigid tegelevad igapäevaselt inimeste heaolu puudutavate probleemidega. Seda, mis tulevik toob, ei või keegi ette näha ning hetkel muutuvad arutelud immigratsiooniteemadel järjest tulisemaks. Lahenduse leidmine võtab kõvasti aega ja tööd, kuid arvan, et ühiskonnal on võimalik saavutada üksmeel. Tuleb leida kuldne kesktee, mis sobiks nii immigrantidele kui ka neid vastu võtvatele riikidele, sest see on kindel, et lõpmatuseni ei mahu inimesi ühtegi riiki ära.
kasulik. Kuid igal plussil on omad miinused samal ajal, kui eestlased odavalt tööd teevad, suureneb tööpuudus soomlaste endi seas. Arvan, et tegelikult on rahvastikuränne pigem positiivne nähtus. Immigrandid saavad töökogemusi, õpivad nii keelt, kui tundma ka erinevaid kultuure. Kuna inimesed õpivad igast kogemusest, aitab rändekogemus neil edaspidises elus kindlasti paremini hakkama saada. Lähteriigi tööandjad peavad aga immigrantidele töö eest vähem maksma. Samuti seob rahvastikuränne erinevaid kultuure ja aitab kaasa globaliseerumisele ning ühiskonna ühtlustumisele. Lisaks on lähte- kui sihtriikidel alati võimalus nii migrantide kui immigrantide arvu piirata erinevate keelude ja soodustustega ehk rändepoliitikaga. Võib öelda, et rahvastikurändel on nii lähte- kui sihtkohariigile erinevaid positiivsed ja negatiivseid tagajärgi. Usun, et kuna igal riigil on õigus kasutada rändepoliitikas erinevaid
väljasõit isikliku autoga, rohkem võimalusi ja aega meelelahutusteks · Sotsiaalse õigluse nõue-kõike seda sai lubada vaid rikkad ja keskklass, aga peaksid saama ka kõik teised · 1964. suur ühiskond-majandusellu pidid sekkuma riik · Keynesi ideed: rõhutas võrdsusprintsiipi, nõuti suuremat tähelepanu pööramist vaestele, töötutele, mustanahalistele, immigrantidele jt. · Ohud: kodanikust on saanud tarbija, suurfirmad manipuleerivad, väljakujunemas massikultuur(püüe olla samasugune nagu naaber, ostaks samu asju mis tema) · Põlvkondade konflikt-noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, viisakusreeglid jne. · 1968. Pariisis noorterahutused, eesotsas üliõpilased; pooldati vasakpoolsust(monarhism, kommunism, anarhism);
kuid ei läinudki palju aega, kui selgus, et võõrtöölisi on liiga palju ja nendega on raske toime tulla, sest sisserändajad kutsuvad tavaliselt ka oma perekonna järele. Näiteks Itaaliasse tuli eelmisel aastal immigrante 318 000. Kõigile neile ei suudeta pakkuda haridust, kindlat töökohta ja arstiabi. Mõistlikuma immigratsioonipoliitikaga oleks saanud õigel ajal taolist olukorda vältida, mida kahjuks ei tehtud, ning nüüd on raske põgenike voolu pidurdada. Samas ei saa immigrantidele teha etteheiteid. Euroopa Liit on maailmas üks rikkamaid piirkondi. Olles sündinud arengumaade kehvades elutingimustes, unistatakse paratamatult paremast elust. Kui päritoluriigis valitseb pidev puudus, hakatakse instinktiivselt mõtlema, kust leida paremaid elutingimusi. Isegi mina olen Eestis elades nõnda mõelnud, teades samas, et olukord pole meil võrreldav arengumaadega. See on puuduses vaevlevas ühiskonnas asjade loomulik käik. Kui üks
hõlmasid enda alla 15,7%. Rahva keskmine eluiga oli 80,17. Naistel 82,4 aastat ja meestel 78,05. 2010 aasta maailma keskmine eluiga on umbes 67, sellega võrreldes on Suurbritannia eluiga väga kõrge. Sündimuse ja suremuse näitajad ei ole seal sugugi halvad. Sünde oli 2011 aasta seisu järgi 12,27/ 1000 inimese kohta ja suremus oli 9,33/1000 inimese kohta. Viimastel aastatel on Britannia sündimus kiirelt kasvanud, suurelt osalt tänu immigrantidele. Enne suurt migrantide sisserännet Suurbritanniasse olid saare riigid vankumatult Euroopa keskmiste lastesaajate seas, kuid olukord on muutunud ning nüüd on nad lausa Euroopas kolmandal kohal. Iga naise kohta on 1,98 last. Eestis on see näitaja 1,63. Viimase viie aasta jooksul on poisse sündinud rohkem kui tüdrukuid, aga see pole imestama panev, sest nii käib see alati. Hiljem muutuvad naiste ja meeste arvud ühtlasemaks,
Tavapärasteks muutusid perekondlikud väljasõidud isikliku autoga. Nüüd oli inimestel võimalus vaba aega veeta ja tarbida rohem kui iial varem. Tähtsaks muutus sotsiaalse õigluse idee. Selle tagamiseks pidi otsustavalt majandusellu sekkuma riik. Maailmas domineerisid Keynesi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suuremat tähelepanu pööramist nõuti vaestele, töötutele, immigrantidele, mustanahalistele. Riigi korraldavat kätt oli vaja selleks, et jagada ümber ressursid vaeste kasuks. Näited poliitiliste sündmuste ja laiemalt kogu külma sõja mõjust nendele hoiakutele ning ideedele · Massikultuuri väljakujunemine · Noorte rahutused · Mustanahaliste liikumised · Vasakäärmuslike terroristlikke organisatsioonide moodustamine · Heaoluühiskonna loomine Tähtsamad teaduse- ja tehnikasaavutused
eelistatakse kodumaist tööjõudu. Selle tõttu on immigrantide seas tööpüüdus üldjuhul väga kõrge. Üldjuhul on töötus immigrantide seas suurem kui kohalike elanike hulgas ning ettevõtlikkust nähakse kui head võimalust integreerida immigrante paremini ühiskonda ja tööturule. (Lofstrom, 2014). Lisaks on väiksemas kohas kogukondlik tunne suurem ning võõraid nii lihtsalt omaks ei võeta. Nii ei jäägi immigrantidele palju valikuid, kas minna riigist minema või luua ettevõte, et kuidagigi integreeruda ning pere ära toita. Läbi on viidud ka erinevaid uuringuid, mis on näidanu, et immigrandid on ettevõtlikumad kui kohalikud elanikud. Üldjuhul on uuringud näidanud, et immigrandid on rohkem ettevõtlikumad kui kohalikud elanikud (Asko Miettinen, 2006). Immigrandid loovad suurematõenäosusega ettevõtteid kui kohalikud ja see aitab neil paremini integreeruda (Lofstrom, 2014). Siiski on
migrandid mõistnud, et neil on Suurbritannias paremad võimalused tööd leida. Lisaks on migrantidel teine keel peamiselt inglise keel ning paljudel elavad ka sugulased seal. Suurbritannia pagulasi oma riiki ei oota. Suurbritannia on investeerinud üle 2 miljoni euro, et ehitada müür tõkestamaks immigrantide püüdlusi teisele poole väina jõuda. See soov on iseenesest mõistetav, kuid paratamatult kerkib mõte, kui väga need 2 miljonit eurot oleksid ravimite ja söögipuuduses immigrantidele abiks olnud. Väikse riigina on Eesti teinud väga suure töö pagulaste vastu võtmise osas. Eluase üüritakse pagulastele ja tema perekonnale koostööparknerite abil või korteriturult, arvestades seal kehtivaid hindu. Samuti pagulastele on tagatud tasuta eesti keele õpe, mis on nüüdsest ka kohustuslik. Ilma eesti keeleta oleks siin maal raske hakkama saada ning tööd leida. Isikute vastuvõtmise eelduseks on kiire kohanemisvõime, tööks vajaliku keele omandamine ning
õiglus, heaoluühiskonna pahupooled) Kõrge elustandard, pidevalt suurenev sissetulek, sotsiaalne turvalisus, arenes riiklik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem. Heaoluriigid: Rootsi, Saksamaa, Soome, Norra, Inglismaa. Sotsiaalne õiglus: hakati tähelepanu pöörama majandus- ja sotsiaalpoliitikale. Majandusellu pidi hakkama sekkuma riik. Keynes nõudis tähelepanu pööramist vaestele, töötutele, immigrantidele ja mustnahalistele. Pahupool: algas massiline tarbimine, majanduselu sümboliks sai auto, põlvkondade vahelised konfliktid. Ühiskonnas hakkasid mässama noored. Mustanahaliste liikumine, üliõpilaste liikumine, naisliikumised. 3) USA peale II maailmasõda (sisepoliitika, majandus, välispoliitika) Kaheparteisüsteem: demokraatlik ja vabariiklik. Sisepoliitilised probleemid: makartism- J.McCarthy järgi, poliitika kommunistide ja juutide vastu.
kiireneb integreerumata elanikkonna osa (peamiselt hilisimmigrantide) suundumine teistesse Euroopa Liidu riikidesse, aga samas võivad nende asemele tulla uusimmigrandid näiteks hiljuti liitunud Bulgaariast või Rumeeniast. Eestis adapteerumist ja integreerumist takistab venekeelsete immigrantide tugev kultuuriline seos Venemaa kui emamaaga (Lensment 2005). Seda seost on neil suhteliselt lihtne säilitada ka teistes riikides ja tuleb tõdeda, et Euroopa Liit meenutab paljudele vene immigrantidele nende ajaloolist päritoluriiki, kus sisepiirideta liikumine suurel territooriumil olenemata paikkonna etnokultuurilisest taustast oli ka omal ajal ühisidentiteedi oluline toiteallikas. Eesti euroopastumine on olnud suurel määral naaberrahvaste ja niinimetatud vanade Euroopa Liidu riikide arengu eeskuju ülevõtmine, nende kogemusest õppimine ja sotsiaalpoliitiliste otsuste matkimine. Eesti ühiskonnale on omane palju sellist, mis on ühine Euroopa kultuurile:
maailmas toimuvaga, õigem oleks isegi öelda, et osatakse meedia poolt kajastatavat samastada endi eludes toimuvaga. Meediast leiab artikleid, kus räägitakse, et Eesti kannatab kriisiolukorras rohkem, kui mõni teine riik just tänu väiksele rahvaarvule ja selle vananemisele ning ka viimastel aastatel jõudsalt kasvanud emigratsioonile. Õigepea oleme olukorras, kus meil ei ole piisavalt palju tööealisi inimesi, kes vanainimesi üleval peaks. Siis olemegi avatud kõigile immigrantidele, kes seavad aga ohtu meie kultuuri, meie rahva ja traditsioonid. Viimane ei ole üldiselt ainult Eesti, vaid ülemaailmne probleem. Ühest küljest me ju peaksime lapsi tegema ja iivet tõstma, teisalt aga ei tule paljud ots-otsaga kokku ka ilma pere (laste) olemasoluta. Üks grupp inimesi leiab aga, et tähtis on karjäär ja enese heaolu. Laste tegemist kindlasti planeeritakse, aga seda pikemaajaliselt ette. Eelkõige ikka kindel töökoht, eluase ja raha
Tapetud presidendi asemele astus asepresident Lyndon B.Johnson, kes suutis Kennedy ''uute rajajoonte'' kõrvale püstitada isegi sama efektse eesmärgi, milleks oli ''suur ühiskond''. Lyndon B. Johnson ''Suure Ühiskonna'' reformikava (1964) Sotsiaalse õigluse tagamiseks pidi majandusellu otsustavalt sekkuma riik. Rõhuti võrdsusprintsiibile ja seati eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamine. Suuremat tähelepanu pöörati töötutele, vaestele, immigrantidele, mustanahalistele jt; ressursside ümberjagamine vaeste kasuks. Selle tulemusel saavutati kogu läänemaailma selles osas tuntavat edu ja vaesust jäi tõepoolest vähemaks, seda eriti Põhja- ja Lääne-Euroopas. Kodanikuõiguste seadus (1964) Kelas osariiklikel valitsustel ja kohalikel omavalitsustel, avalikel asutustel, töölisühingutel ja osariigivahelistel äriühingutel inimesi rassi või rahvuse tõttu diskrimineerida
Väljatõrjumist peaks vältima juba oma töös ning kaasata ka muu personal. Töö jätkub ka pärast välismaalase valimist, sest kogemus on näidanud, et välismaalastest töötegijad vajavad alguses rohkem toetust ja juhtimist. Personalijuhi töö on ka hoolitseda, et välismaalased vähemusena saavad samu eelised kui teised töötajad. Üks vaidlusala on töötasu. Uurimustes on selgunud, et immigrantidele makstakse sama töö eest tavaliselt alla keskmise töötasu kõikidel ametikohtadel. Mitmed tööandjad püüavad ära kasutada töötegija 'välismaalisust' ja seega maksavad nii väikest palka kui võimalik.18 Väljatõrjumisest ja kehvema palga maksmisest on palju jutte, aga välismaalastest töötajad lepivad ning on sellega harjunud, nagu rääkis üks eestlane: "Meilgi on töörühmas suurem osa ingerisoomlastest immigrante...me oleme teinud tööd alati ja meil on palju töölepinguid
Eriti jõulisel käis selle välja USA president Lyndon Johnson, kes seadis 1964.a eesmärgiks rajada nn suur ühiskond(võrratu ühiskond) Sots.õigluse tagamiseks pidi maj.ellu otsustavalt sekkuma riik John Maynard Keynes, Inglise majandusteadlane, nõudis sama aastakümnete eest. 1960-70 domineerisid maailmas Keynsi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Nõuti senisest suuremat tähelepanu pööramist vaestele, töötutele, immigrantidele, mustanahalistele. Heaolu pahupool 1950.a märgati heaoluühiskonnas varitsevaid ohte: a) kodanikust on saanud tarbija, kellega suurfirmad oma huvides manipuleerivad b) koos keskklassi ostuvõime ning tähtuse tõusuga on välja kuj massikultuur c) Massikultuur on orienteeritud ,,keskmisele" nimesele, keda töödeldakse agressiivse reklaamiga, et ta püüaks iga hinna eest olla ,,nii nagu naaber" Tänu televisiooni hoogsale levikule tõusis 1950-60 reklaami tähtsus
õiguse. (Holzmann et al 2005) Tuues näiteid mõningate Euroopa Liidu ja maailma sotsiaalkindlustuse hüvede, seal hulgas ka pensionisüsteemide eksportimisvõimaluste koha pealt, on enamuses Euroopa Liidu riikides lubatud pensionite väljamaksmine sisuliselt igas maailma riigis vaid mõne üksiku piiranguga. Kanadas on duaalne universaalne sotsiaalkindlustuse süsteem, mis lubab vaid elementaarset põhikaitset pensioni ja tervisekaitse koha pealt kõigile residentidele, sh ka immigrantidele peale mõne leebe tingimuse täitmist. Lisaks sellele süsteemile saavad immigrandid osaleda ka sissetulekuga seotud kogumissüsteemis. USA-s aga vastupidi on väga karmid reeglid rahvusvahelistele migrantidele, mis nõuavad pikaajalist tööga hõivatust USA- s, et sealse pensionisüsteemiga liituda. Viimases kahes aga on kogutud pension samuti eksporditav koju tagasi naastes. (Ibid) Euroopa Liidu kodanikele kehtivad regulatsioonid, mis puudutavad sotsiaalhüvede
hariduskorraldust, -tulemusi, positiivseid ja negatiivseid tendentse ning nendest õppida. Globaalsete haridussuundumustena on täheldatavad neli trendi (egalitaarsus, hariduse paindlikkus, detsentraliseeritus, multikultuurilisus). Videofilm "Saksamaa uue koolikultuuri otsinguil" Saksamaa koolisüsteemi isaloomustab varane diferentseerimine e. õpilaste selekteerimine võimetekohasesse koolitüüpi: Gümnaasium, reaalkool ja põhikool (Hauptschule immigrantidele ja madala sots-maj. staatusega õpilastele). Probleemide leevendamiseks: kogupäevakooli liikumine (Ganztagsschule), suurem osakaal individuaalsel- ja rühmatööl. Saksamaa uue koolikultuuri otsinguil Peamised märksõnad: Kogupäevaõpe Individuaalne lähenemine igale lapsele Õppeainete integratsioon Heterogeensus /õpilaste Mittediferentseerimine Õpetaja kvaliteet on kõige olulisem koolisisene faktor, mis mõjutab õpitulemusi!
laialdasemalt kasutusel Oslos ja teistes suuremates linnades. Nynorsk'i kasutab umbes 1015% elanikkonnast, peamiselt riigi läänerannikul. Kuid seda kasutatakse ka valitsuse tekstides, kirjanduses, näitekunstis, meedias ja kirikuteenistustel. Hetkel elab Norras umbes 20 000 inimest, kelle emakeel on hoopiski saami keel. Saami keel kuulub soome-ugri keelkonda ja selle juured Norras ulatuvad tõenäoliselt ajas sama kaugele kui norra keelelgi. Tänu immigrantidele ja põgenikele, kelle emakeel ei ole norra keel, on hetkel Norra algkoolides esindatud ligi 110 erinevat emakeelt. Inglise keel on tänapäeva Norras kõige olulisem rahvusvahelise suhtlemise keel, järgnevad saksa ja prantsuse keel. Umbes 4000 kuulmishäiretega inimest kasutab norra viipekeelt. Seda on kahes põhilises versioonis, mis pärinevad Norra vanimatest kurtide koolidest Oslos ja Trondheimis. 16 10. KOKKUVÕTE
Sotsiaalselt omistatud tähendus võib muutuda mitte ainult ajas, vaid ka ruumis. Ühtedes oludes tundub mingi asi normaalne ja õige, teises kohas aga mitte. Nüüdisfilosoof Zygmunt Bauman on kasutanud selle seletamiseks näidet härjasilmast: kaunilt taldrikul serveerituna tundub see ilus ja esteetiline, aga kui härjasilm kukub vaibale, muutub see pahaks, räpaseks. Analoogiliselt reageeriti ka esimestele teistest rassidest immigrantidele, kes saabusid USA-sse või siis mõnda koloonia metropoli (näiteks hindud Londonisse). Kuna rass on mõtteliselt loodud kuvand, mis rajaneb inimeste veenmisel, siis määrab suhtumise rassi see, millisena teda kujutavad ühiskonna mõjukamad grupid. Samastumise aluseks võib olla ka rahvusriik või ulatuslikum piirkond maailmas. Näiteks mõistel eurooplased on tänapäeval mitte ainult geograafiline, vaid ka kultuuriline mõõde. Olla
annaabi.ee 
