Kontrollfunktsiooni spetsiifiline väärtus on seotud selle seotusega planeerimis- ja delegeerimistegevustega. Joonis. Planeerimise - kontrollimise seos Kontrollimisel on 3 etappi: 1. Tegeliku tulemuslikkuse mõõtmine 2. Tegeliku tulemuslikkuse võrdlemine standarditega 3. Juhtimistegevused kõrvalekallete või standarditele mittevastavuste korrigeerimiseks Motiveerimine Motiveerimiseks on palju erinevaid võimalusi. Suurem osa neist on materiaalsed, kui leidub ka immateriaalseid. Siiski on tänapäeval vaieldamatult efektiivseimaks materiaalne motivatsioon (rahaline, esemeline). Kahtlemata jääb töö tasustamise motivatsioonimehhanismile suur roll, kuid pidev töötasu taseme tõstmine ei aita kaasa ei tööalase aktiivsuse säilitamisele vajalikul tasemel ega ka töö tootlikkuse kasvule. Selle meetodi kasutamine võib olla kasulik töö tootlikkuse lühiajaliste tõusude saavutamiseks. Kokkuvõttes harjutakse seda tüüpi mõjutustega kiiresti.
Teadlased viitavad, et me võiks nüüd äärel kuuendalt bioloogilise mitmekesisuse kriisi tõttu inimtegevus. Bioloogilise mitmekesisuse kriisi Loodus on haihtub enne meie silmad. Me näeme murettekitav kiirendust väljasuremise määr taimede ja loomade ja dramaatiline erosiooni looduslikke elupaiku. Bioloogiline mitmekesisus on ressurss elu. Me sõltume ta meie toit, puhas õhk ja vesi, peavari, soojus ja erinevaid ravimeid, rõiva-ja ehitusmaterjalid, rääkimata nende immateriaalseid aspekte meie elu nagu rõõm looduse ilu. ÜRO määrab bioloogiline mitmekesisus "elusorganismide kõikidest allikatest, muu hulgas ka (muu hulgas), maismaa-, mere-jt veeökosüsteemides ning ökoloogilistes kompleksides need kuuluvad; see hõlmab mitmekesisust liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemide mitmekesisust. " Kiirendus liikide väljasuremine on arvatavasti 1000 korda kiirem kui prognoositud "looduslik määra" 1 out of 1 miljonit liiki aastas.
2 võib olla piiratud või piiramata pikkusega Üldjuhul on see piiratud Piiramata pikkusega on kasulik eluiga siis, kui lähitulevikus ei ole ette näha majandusliku kasu genereerimise lõppemist, nt firmaväärtus Erandjuhtudel võib ka teiste immateriaalsete põhivaraobjektide kasulik eluiga olla piiramatu pikkusega, nr ostetud kaubamärgid 3 Immateriaalseid põhivarasid kas ostetakse või luuakse ise. Immateriaalse põhivara bilansis kajastamise kriteeriumid on järgmised 1) Objekt on majandusüksuse poolt kontrollitav 2) On tõenäoline, et majandusüksus saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu 3) Objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav 4 Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis moodustub samade põhimõtete järgi
· disain pakub esteetilist naudingut; · mark võib olla staatusesümbol, s.t. rahuldab tunnustusevajadust; · kvaliteet vähendab ebaõnnestumiste ja remondimure riski; · garantii annab kindlustunnet; krediit (näit. järelmaks) vähendab finantskoormust; jne. Turundaja ülesandeks on teada oma sihtgrupi poolt hinnatavaid aspekte antud toote juures ja nende esitamine müügiargumendina. Füüsiliste toodete e. kaupade puhul on nendes peidus mitmeid immateriaalseid aspekte. Samuti teenuste või intellektuaalsete toodete puhul materiaalseid aspekte. Näiteks raamatut või CD-plaati peetakse küll tavamõtlemises kaubaks (materiaalseks tooteks) aga tegelikult on toote tuum mõlemal juhul immateriaalne enamasti neid ostetakse ikka lugemiseks- kuulamiseks ja see mida me käes hoiame on ju ikkagi ainult selle toote kandja või pakend. (EBS turunduskonspekt lk. 15-16) 6
eristab ühte toodet teisest. Kaubamärk on vaid üks osa brändist ning ainult nõrka või loomisfaasis olevat brändi võib samastada kaubamärgiga. Bränd - väärtusloomesüsteem, mis kätkeb funktsionaalset kasu, lisaväärtust ja lubadust, mida tarbijad väärtustavad piisavalt, kulutamaks selle peale oma raha. Bränd on see, mida tarbija ostab. Bränd pakub lisaks materiaalsetele väärtustele ka emotsionaalseid, immateriaalseid väärtusi, aidates täita inimeste vajadust samastumise ja kindlasse sotsiaalsesse gruppi kuulumise järele. Brändil on seda rohkem tarbijaväärtust, mida rohkem bränd on tuntud, mida rohkem tarbijad tajuvad seda kvaliteetse ja erilisena ning mida lojaalsem on brändi klientuur. Brändi identiteet on brändi looja arusaam brändist - assotsioonide kogum, mida brändi looja soovib tarbijas tekitada.
Conell väite, et ettevõtted, kes juhivad oma intellektuaalset kapitali, edestavad oma konkurente (2006,29). Konkurentsieelise tagamiseks on ettevõtetele oluline varustada ostjaid võimalikult täpse ja täiusliku informatsiooniga. Kui on liiga vähe informatsiooni, on ka ostjate hinnapakkumine madalam, samas kui firma potentsiaalne väärtus võib olla kordades suurem. Olemasolevad finantsaruanded ja mõõdikud ei kajasta ettevõtete immateriaalseid varasid. Immateriaalsete varade olulisuse eiramine ning juhtimis-, investeerimis- ja krediidiotsuste tegemine ainult finantsaruannete põhjal võib viia oluliste majanduskaotusteni. Finantsaruanded võiksid katta selliseid valdkondi nagu töötajate ja klientide rahulolu ning operatiivne efektiivsus. (Dsiss 2006) Vastasel juhul on kerge ettevõtet kas ala- või ülehinnata, näiteks tulevik suhtes.
toimub vahetus (jaotus). Järelikult ainult need majandussubjektid, kes asuvad tootja ja tarbija vahel. Siinkohal käsitleme turu institutsioone kitsamas mõttes. Viimaseid saab liigitada kahel erineval viisil. Esiteks saab turuinstitutsioone kitsamas mõttes seostada konkreetsete hüvistega, mis turul liiguvad, mida turul jaotatakse, vahetatakse. Turul ostetakse-müüakse reaalhüviseid (vt. joonis 2), s.h. materiaalseid (kaubad) ja immateriaalseid (teenused ja õigused). Reaalhüvised Materiaalsed Immateriaalsed hüvised (asihüvised) hüvised Loodus- Tooted, Teenused Õigused ressursid kaubad Immobiilsed Mobiilsed
Omadused: Kaubal on objektiivsed omadused (kauba- , disaini- ja pakendikesksed) (Kotleri def. järgi) ja kaubal on subjektiivsed omadused: avalik arvamus kauba kohta, maine ning imidz, kujutlused kaubast ja selle omadustest, mis moodustavad teatava psüühilise reaalsuse Koos moodustavad need BRÄNDI kui margitoote omadused. Tunnused: Brändi materiaalsed tunnused toode, selle pakend, hind Brändi mittemateriaalsed tunnused logo, pakendi kujundus, imago, personaalsus NB! Brändi immateriaalseid ja emotsionaalseid omadusi on keeruline kopeerida! BRÄNDI LOOMISEL PANUSTATAKSE ROHKEM BRÄNDI IMMATERIAALSETESSE OMADUSTESSE Avalikkuse (tarbijate) konstruktsioonid kauba "tõesuse", kauba "ilu" ja "kasulikkuse" kohta on olulised faktorid, mis annavad lisandväärtuse toodetele/teenustele. Minu kujutlus kauba kohta aitab olla sellel edukas. Üldistavalt võib brändi mõistet käsitleda kui tarbijatele ja huvigruppidele kujundatud ja
sümbol või kirjapilt ja mis eristab ühte toodet teisest. Kaubamärk on vaid üks osa brändist ning ainult nõrka või loomisfaasis olevat brändi võib samastada kaubamärgiga. Bränd - väärtusloomesüsteem, mis kätkeb funktsionaalset kasu, lisaväärtust ja lubadust, mida tarbijad väärtustavad piisavalt, kulutamaks selle peale oma raha. Bränd on see, mida tarbija ostab. Bränd pakub lisaks materiaalsetele väärtustele ka emotsionaalseid, immateriaalseid väärtusi, aidates täita inimeste vajadust samastumise ja kindlasse sotsiaalsesse gruppi kuulumise järele. Brändil on seda rohkem tarbijaväärtust, mida rohkem bränd on tuntud, mida rohkem tarbijad tajuvad seda kvaliteetse ja erilisena ning mida lojaalsem on brändi klientuur. Brändi identiteet on brändi looja arusaam brändist - assotsioonide kogum, mida brändi looja soovib tarbijas tekitada. Brändi imago on tarbija arusaam brändist - assotsioonide kogum, mida tarbija
Omadused: Objektiivsed omadused (kauba- , disaini- ja pakendikesksed). Subjektiivsed omadused: avalik arvamus kauba kohta, maine ning imidž, kujutlused kaubast ja selle omadustest, mis moodustavad teatava psüühilise reaalsuse. Koos moodustavad need brändi kui margitoote omadused. Tunnused: Brändi materiaalsed tunnused – toode, selle pakend, hind. Brändi mittemateriaalsed tunnused – logo, pakendi kujundus, imago, personaalsus. NB! Brändi immateriaalseid ja emotsionaalseid omadusi on keeruline kopeerida! Bränd on tänapäevamõistes oluliselt keerukam nähtus kaasates nii selle materiaalse, objektiivse poole, kui ka selle, mis asub vaid meie teadvuses (subjektiivne pool). Tiheda konkurentsi olukorras on subjektiivsed tegurid brändi edu puhul isegi olulisemad. Bränd võimaldab lihtsustada valikud, vähendada aja- ja energiakulu, kergesti ära tunda ja leida oma harjumuspärast või loodetud toodet, vähendada riske, pakkuda
õpetamise vajadust. Personali arendamisel on kokkulepitud standarditeks ametikoha kvalifikatsiooninõuded, atesteerimisnõuded, protseduurid, mida peab teadma ja oskama täita, sh teenindus- ja tegevusnormid, eetkanormid jms. 1.4 Organisatsiooni intellektuaalne kapital ja personali arendamine Viimase kümne aasta jooksul on oluliseks juhtimiskontseptsiooniks saanud intellektuaalse kapitali kontseptsioon. Intellektuaalseks kapitaliks nimetatakse organisatsiooni immateriaalseid väärtusi. Kaasaegses ärisituatsioonis ületab firma turuväärtus sageli mitmeid kordi selle raamatupidamisliku 18 väärtuse. Põhjuseks on intellektuaalne kapital. Et intellektuaalsel kapitalil on kaasaegse organisatsiooni arengu seisukohalt üha suurenev väärtus, loodi ka lähenemine, mis aitab seda määratleda ning arendada
rõhutamine, kui nad nagunii on võrdsed? See ei kehti sellisel juhul, siin ei ole abikaasasid. Aga vabaabielu? Mis on vabaabielu? Kas siin kehtib see paragrahv? Miks ei kehti? Abielu on institutsioon, riik annab talle oma õnnistuse. Sotsiaalset tunnustust siis ei ole, siis ei ole ka selle võrdõiguslikkuse jaoks üksust. · Autor § 39. Kes on autor? See, kes midagi loob. Kui keegi ostab teiselt autoriõigused? See ei kaitse materiaalseid õigusi, see kaitseb immateriaalseid õigusi ja seetõttu kaitseb loomingu loojat ja tema mittevaralist positsiooni, tema autoripositsiooni. Seda kaitset ei saa edasi müüa. · Vähemusrahvus § 50 d.i..c. Algus ja lõpp Millal algab ja millal lõppeb põhiõiguste kandmine? Kandjaks on sündinud inimene, kui isik on ilmale tulnud, siis ta on põhiõiguste kandja. Kas idulane ja vililane on ka põhiõiguste kandjad? Mida see siis tähendaks? Kes esindavad seda sündimata elu? Vanemad. Kes
Ennustamisest pole nad midagi kuulnud. Utooplaste filosoofia läheb võõramaalastega kokku nad arutavad hinge, keha ja vara heade omaduste jms üle. Nad usuvad, et hing on surematu ja jumal äraütlemata headuse läbi õnnele määratud. Nende seas pole usujüngreid, kes kogu aeg paastuks ja vahikordi peaks. Peetakse kinni sellest, et tuleb arvestada oma tegude mõjuga teistele. Maiseid naudinguid, nagu kaunid riided ja ehted, peavad mõttetuteks, aga immateriaalseid, nagu tarkus ja tervis, ülistavad. Utooplased palusid Raphaelil neile kreeka mütoloogiat ja keelt õpetada nad on ju nii õpihimulised. Orjad maksavad vähe või antakse nad tasuta. Orjad on kas need, kes on suurte kuritegude eest karistatud või teistes linnades surmanuhtlusele määratud. Haigete eest kannavad utooplased korralikult hoolt: söödavad hea toiduga, hoolitsevad armastusega ja rohitsevad teevad kõike, et haiged kiiremini paraneks
järgi) ja kaubal on subjektiivsed omadused: avalik arvamus kauba kohta, maine ning imidz, kujutlused kaubast ja selle omadustest, mis moodustavad teatava psüühilise reaalsuse Koos moodustavad need BRÄNDI kui margitoote omadused. Tunnused: Brändi materiaalsed tunnused toode, selle pakend, hind Brändi mittemateriaalsed tunnused logo, pakendi kujundus, imago, personaalsus NB! Brändi immateriaalseid ja emotsionaalseid omadusi on keeruline kopeerida! 32 Avalikkuse (tarbijate) konstruktsioonid kauba "tõesuse", kauba "ilu" ja "kasulikkuse" kohta on olulised faktorid, mis annavad lisandväärtuse toodetele/teenustele. Gabriel Trade (sotsioloog) 1902!
annaabi.ee 
