draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde. “Dorian Gray portrees” esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort džentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on “kuldsete juuste” ja “kaunilt kaarduvate punaste huultega” Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja
Kohale oli tulnud päris palju rahvast nii, et isegi pileti ostmisel oli pikk järjekord. Kontsert algusajaks oli märgitud 18:00 ja see hakkaski väga õigel ajal pihta. Rannap ütles, et enamik lugudest kontserdil on uued, kirjutatud viimasel neljal aasta vältel ja kõlavad ka ta peatselt valmival heliplaadil. Mõned lood, mida Rannap mängis kontserdil: „ Pöörane ratsanik“ „Hardumus“ „Viimane auruvedur“ „Pilvemaastik“ „Tuulekellad“ „Imetleja“ „Laps vaatab tähistaevast“ „Idüll“ „Tantsuootus“ „Lootus“ „Kingitus“ „Hommik“ Lugude vahele rääkis Rannap ka natuke mida mängima hakkab ja millal ta selle teose kirjutanud on. Näiteks üks tema pala oli kirjutatud juba 10-12 aasta vanuselt. Ta oli publiku vastu väga meeldiv ja sõbralik. Mulle Rannapi lood meeldisid, kõik olid omamoodi ilusad. Üks lugu, mis mulle eriti meeldis ja ka meelde jäi, oli „Hardumus“
asteroidil nimega B612, kus oli palju ahvileivapuu seemneid, millel ei tohtinud lasta suureks kasvada, ja kus kasvas üks lihtsameelne, kuid nõudlik roos, kelle märkused panid Printsi ta kodust lahkuma. Esimesena külastas Väike Prints planeeti kus elas maailmavalitsejast kuningas, kes rõõmustas väga lõpuks ühte alamat märgates, ning rääkis pidevalt, et võim põhineb mõistusel. Teisene külastas Prints uhkeldajat, kes tundis kaugelt ära oma imetleja. Järgmiseks külastas ta joodikut, kes jõi, et unustada häbi, et ta joob. Neljandaks saabus Prints ärimehe planeedile. Ärimees omas kõiki tähti ja planeete. Viiendana kohtas Väike Prints laternasüütajat, kes oma planeedi pöörlemiskiiruse tõttu iga minuti tagant laterna kustutama või süütama pidi. Laternasüütaja tundus Printsile eelmistest kõige mõistlikum. Järjekorras kuuendana külastas Väike Prints geograafi, kes pidas teda maadeuurjaks
mille avastas keegi türgi täheteadlane. Kuid teda usuti alles teisel korral kui tal oli seljas elegantne sabakuub. Lilled on õrnad. Nad on lihtsameelsed. Nad kaitsevad ennast nagu oskavad. Nad arvavad, et oma okastega on nad hirmuäratavad..." Prints käis külas kuningal kellel ei olnud kedagi valitseda, niiet ta hakkas Printsi käsutama. Seejärel läks ta külla Uhkeldajale kes oli täiesti kindel et Prints on tema imetleja, sest Uhkeldajale on kõik inimesed imetlejad. Prints külastas ka joodikut kellel oli häbi et ta jõi.. ..ning ärimeest kes muudkui korrutas et ta on tõsine inimene.. Ta kohtas laternasüütajat kelle planeet oli kõige väiksem, ja georaafi kelle planeet oli kümme korda suurem. Prints kohtas maa peal roose ja sai aru et tema roos ei olegi nii ainulaadne, seejärel kohtus ta rebasega kes tahtis olla ainulaadne ja vajas selleks ainult seda et Prints ta ära taltsutaks..
draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde. "Dorian Gray portrees" esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort dzentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja
draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde. "Dorian Gray portrees" esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort dzentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja
pastoraalid. Oma oodides tugineb ta kreeka, rooma ja saksa ülevatele luuleteostele. Peterson ülistab inimmõistust ja vaimu, sõprust ning armastust (,,Inimene", ,,Sügise", ,,Sõprus"). Friedrich Robert Faehlmanni õhutusel asutati Õpetatud Eesti Selts. 1843.a 1850.a oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes oli Eesti mineviku romantiline austaja, eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkuse imetleja. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Tema eeltöid kasutas hiljem Fr.R.Kreutzwald. Aastatel 1840-1852 ilmus Faehlmannil mitu saksakeelset kunstmuistendit (,,Loomine" ja ,,Vanemuise laul"), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Eesti keele alal uuris ta astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ta
Richard Wagner 1813-1883 Mitmekülgne inimene · a) helilooja, ooperireformaator · b) dirigent · c) muusikakirjanik, libretist, teatriteoreetik "Richard, sa oled geenius!" · Wagneri isiksus oli vastuoluline ja äärmustesse kalduv. · Nooruses olid talle vastumeelsed süsteem, distsipliin ja tehnilised harjutused. · Ta unistas suurtest tegudest. · Ta oli kuulsusjanuline ja luksusearmastaja, enese ja oma kunsti imetleja. 1830? Wagneri võõrasisa oli andekas · portreemaalija, näitleja, laulja, luuletaja. · Tema oli see, kes andis poisile kätte pintsli ja lõuendi · võttis teda kaasa teatriproovidele, jutustas kaasakiskuvaid lugusid näidenditest ja ooperitest · tahtis poisist teha midagi suurt ja erakorralist · Ka Wagneri õed ja vennad pühendasid end teatrile Eeskujud · Dresdenis tutvus ta Carl Maria von Weberiga ja tema ooperiga "Nõidkütt"
aastal Dagmar ja 1905. aastal Hedda, kelle ristiisaks sai Ants Laikmaa. (1, 95-99, 104) 1906. aastal kolis Marie perekonnaga tagasi Tallinnasse. "1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist." (1, 107; 5) Marie Underi teiseks abikaasaks sai Artur Adson, kes pühendas oma elu armastatud naisele, olles tema loomingu esimene lugeja, toimetaja, toetaja ja imetleja. Peale Arturiga abiellumist sai Marie omale uueks kodaniku nimeks Marie Adson. (1, 149) 1944. aasta septembris põgenes Marie perekonnaga Rootsi, Stockholmi, kus tema töötas poolekohaga teatrimuuseumis ja Artur arhiivitöölisena teatrimuuseumis ja raamatukogus. (1, 621) Artur Adson suri 5. jaanuaril 1977. aastal ja ta on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. Marie Adson suri kolm aastat hiljem ning ta on maetud samale kalmistule. (1, 623; 5)
paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor dzentelmen Dorian on napilt kahekümnene "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus
hulga uuendusi. Pariisis veetis Man Ray suurema osa oma elust. 19401951 elas ta Los Angeleses abiellus seal 1946. aastal tantsijanna Juliet Browneriga. Man Ray on maetud Montaparnasse'i kalmistule. 2. Maal Keskkoolis omandas Ray 1904-1908 baasteadmised kunstist ja tehnikast. Pärast keskkooli lõpetamist alustas Man Ray teed kunstnikuna, sooviga saada professionaalseks maalijaks. Ta katsetas maalide ja joonistustega 19. sajandi stiilides. Ta oli juba avangardismi imetleja, kuid ei suutnud neid uusi stiile veel oma töösse integreerida. Kuid ta arenes selles suunas ning 1915. aastal oli Man Rayl juba isikunäitus, kus ta esitles oma maale ja joonistusi. Ray hülgas konventsionaalse maalimise ning sidus end dadaismi ja sürrealistliku maaliga. Kuigi maalis kogu elu, sai Man Ray siiski rohkem tuntuks tänu oma uuendustele fotograafia vallas. Siiski peeti teda ka andekaks maalijaks. 3. Fotograafia Man Ray oli väga tuntud moe- ja portreefotograafina
Aforismikahur. Kaunist noor dzentelmen Dorian on napilt kahekümnene "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus
Aforismikahur. Kaunist noor džentelmen Dorian on napilt kahekümnene “kuldsete juuste” ja “kaunilt kaarduvate punaste huultega” Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus
Lea - Doriani majapidaja Mr. Hubbard - raamimeister, väike punase põskhabemega (124-a2) "Dorian Gray portrees" esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort dzentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist
ja toidu hulludeks - Saine sõltuvuses isast, abikaasast, vennast või pojast - Naiste rollid abikaasa või hetäär - Al.13.a. vallalised tüdrukud tänavatel ei jalutanud - Abielunaine- kodu, majapidamise, orjade valitseja - Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta - ,,kreeka armastus"- meestevaheline kiindumus, vanem mees- õpetaja, noorem mees- tema imetleja, õppija Perekonnapetus Spartas - 7.a poiss riigi kasvatusele - Füüsiline, vapruse kasvatus - Füüsiline karistamine - Kõik kasvatasid kõiki lapsi - Perekond polnud prioriteet - Kiindumust ei näidatud välja Rooma- u 100 e.Kr.-500. - Traditsioon, telligioon, riik, võim - Perepea absoluutne võim (patria potesta) - Isa võis otsustada, kas laps üles kasvatada, maha müüa v tappa.. äbarikud ja vigased lapsed visati ära
ja toidu hulludeks - Saine sõltuvuses isast, abikaasast, vennast või pojast - Naiste rollid abikaasa või hetäär - Al.13.a. vallalised tüdrukud tänavatel ei jalutanud - Abielunaine- kodu, majapidamise, orjade valitseja - Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta - „kreeka armastus“- meestevaheline kiindumus, vanem mees- õpetaja, noorem mees- tema imetleja, õppija Perekonnapetus Spartas - 7.a poiss riigi kasvatusele - Füüsiline, vapruse kasvatus - Füüsiline karistamine - Kõik kasvatasid kõiki lapsi - Perekond polnud prioriteet - Kiindumust ei näidatud välja Rooma- u 100 e.Kr.-500. - Traditsioon, telligioon, riik, võim - Perepea absoluutne võim (patria potesta) - Isa võis otsustada, kas laps üles kasvatada, maha müüa v tappa.. äbarikud ja vigased lapsed visati ära
jm. Wagneri isiksus oli vastuoluline ja äärmustesse kalduv. Nooruses oli ta tujukas ja isemeelne, kellele olid vastumeelsed süsteem, distsipliin ja tehnilised harjutused. Ta unistas suurtest tegudest, monumentaalsetest loomingulistest kontseptsioonidest. Elu keskperioodil käisid tal käsikäes vaimustuspuhangud, aineline puudus ja võlad. Ta oli kuulsusjanuline ja luksusearmastaja, enese ja oma kunsti imetleja. Kui ta 1875. aasta sügisel Viinis dirigeeris ooperit "Lohengrin", peatus ta hotellis "Imperial", kus ta armastanud hommikuti peegli ees seistes enesele öelda: "Richard, sa oled geenius!" Noorusaastad Dresdenis ja Leipzigis. 1813-1833 Wagneri isa, kes teenis Leipzigi politseiametis, suri samal aastal kui Richard sündis, 1814. aastal abiellus ema teistkordselt Ludvig Heyeriga, kes Dresdenis hea näitleja oli. Samal aastal kolis perekond Dresdeni, kus möödus noore Wagneri lapsepõlv.
seksi- ja toiduhulludeks Naine sõltus isast, abikaasast, vennast ja pojast Naiste rollid abikaasa või hetäär Al. 13.a vallalised tüdrukud tänavatel ei jalutanud Abielunaine kodu, majapidamise, orjade valitseja Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta ,,kreeka armastus" meestevaheline kiindumus, vanem mees õpetaja, noorem mees tema imetleja, õppija Oikus, famiilia abikaasad ja nende lapsed, aga ka orjad ja laiem sugulaskond(sageli isapoolne). Sparta: 7a poiss riigi kasvatusele Füüsiline, vapruse kasvatus Füüsiline karistamine Kõik kasvatasid kõigi lapsi Perekond polnud prioriteet Kiindumust ei näidatud välja Rooma 100 eKr-500 Traditsioon, religioon, riik, võim Perepea absoluutne võim (patria potesta) Isa võis otsustada kas laps üles kasvatada, maha müüa, tappa
Aforismikahur. Kaunist noor dzentelmen Dorian on napilt kahekümnene "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus
Ta hakkab silma Damien Lewis ja Mende Nazer ,,Orjatar" maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Noor nuubialanna Mende Nazer jutustab loo oma orjapõlvest, mille Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta sündmused ei leidnud aset mitte kahesaja aasta eest, vaid õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja tänapäeval, 21. sajandil. Ja mitte kaugel Aafrikas, vaid meie imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab naabrite juures Euroopas pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Waris Dirie ja Cathleen Miller ,,Kõrbelill" Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: Tõsieluline jutustus vaesest kirjaoskamatust tütarlapsest Waris
Venemaa, Rootsi, Saksa ja Saksa Keisririik · Friedrich II hulljulged ja üllatavad sõjaoperatsioonid · Preisimaa võitleb oma olemasolu eest! · Olulised lahingud nt. 1757, 1759 · Preisimaa pääseb eelkõige soodsate juhuste tõttu ... ,,Brandunburgi ime": 1762 sureb Vebemaa Elisabeth ja uus valitseja Peeter III lõpetas kohe sõdimise, kuna oli FII (kui sõjaväelase) imetleja · Preisimaale soodsa rahulepingu sõlmimine · Preisimaa pääses oma sisemise tugevuse ja valitseja isikuomaduste tõttu · Rahu sõlmimine Preisimaaga ilma piire muutmata (1763) · Preisimaast sai Euroopas viies suurriik (SB,Prantsusmaa,Austria,Venemaa) · Kasvab ka Venemaa mõju Euroopas · Austria ei saa sõjast kasu · Saksa dualism: Preisimaa/Austria vastasseis
Elamuarhitektuur palju suurejoonelisem kui varem. Oluline ajaloolane: kreeklane Polybios kirj II saj eKr, oli Ahhaia liidu liitriigis, aristokraatlikku päritolu ja üks liidreid. Ta viidi pantvangina Rooma, kui vabanes, siis jäi ka sinna, suhtles seal palju oma pol liidritega, oli nendega väga lähedastes suhetes, nägi seega Rooma pol telgitaguseid väga lähedalt pealt, osales sõjaretkedel (Kartaago vallutamine), temast sai Rooma riigikorra imetleja, pidas seda kuldsest keskteest lähtuvaks äärmusi vältivaks heaks riigikorraks. Nägi Rooma välispol edu põhjus just R heas korralduses. Tahtis seda ka kreeklastele selgitada, kirjutas ajalooraamatu (Historia), mis käsitles R ülemvõimu levimist. Käsitleb hästi ka hellenismiriike. See on meie põhiline allikas nii Kreeka linnriikide kohta kui ka R vallutuspoliitika kohta nendel aegadel. Alexander Suure kohta on allikaid palju (kuigi muidu ei ole eriti)
Aforismikahur. Kaunist noor dzentelmen Dorian on napilt kahekümnene "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega,
paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor dzentelmen Dorian on napilt kahekümnene "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega,
annaabi.ee 
