jne. Pärast sperma kvaliteedi hindamist tehakse otsus selle kasutamise kohta. 2. Emiste viljakus 3. Emiste piimakus Emis toodab 2-kuuse imetamisperioodi jooksul üle 300 kg piima. Piimaand oleneb väga paljudest teguritest, nagu: I. Imetavate emiste kehavarude suurus resp. emiste tiinusaegse söötmise tase. Paljude katsete põhjal on selgunud, et tiinusperioodil tugevamini söödetud emised lahjuvad järgneval imetamisperioodil rohkem. Üldiselt soovitatakse emiseid tiinusperioodil sööta mõõdukalt, et nad hiljem imetamisel liigselt ei lahjuks. Keskmise kehamassiga emistele (200220 kg) piisab 2,22,5 kg kuivsöödast päevas kogu tiinusperioodi ajal. II. Emiste isu sõltub nii söödast (selle koostis, maitse), tervisest kui ka keskkonna temperatuurist. Imetavad emised (keskmise kehamassiga) tarbivad ligikaudu 55,5 kg kuivsööta päevas. Tiinusperioodil ülesöödetud ja rasvunud emistel on
Nov. 78 78 66 66 791 696 Dets. 66 66 66 696 Toota aastas 385 tonni sealiha 385 000 kg : 6 vooru= 64166,7 kg liha eluskaslus on vaja toota igas voorus 641166,7:100= 641,67 (realiseerida ühes voorus) 641,67x100:98=654,76 (sigade suremus 2%) 654,76 x 100: 98= 668 siga (remondiks 2%) 668 x 100: 96= 695,83 (sigade suremus võõrdepõrsaperioodil 4%) 695,83 x 100: 88= 790,7 (sigade suremus imetamisperioodil 12%) 790,7:12= 65,89 siga igas voorus (emiste keskmine viljakus 12 põrsast) 65,89 x 100 : 85= 77,5 emist seemendada igas voorus (emiste tiinestumisprotsent on 85% ) 385 tonni tootmiseks peab emised olema 78 x 3 = 234 svatamine - nuum rea sad Nuumikud lis ee rim 4 5 6
vetruvus elastsus pehmus ja karedus värvus läige VILLA KASVU JA OMADUSI MÕJUTAVAD TEGURID · Lamba villatoodang määratakse aastase villakogusega. Villa kasvu ja selle omadusi mõjutavad paljud tegurid, millest olulisemaks peetakse lamba sugu, iga, tõugu ja füsioloogilist seisundit ning söötmist ja pidamist. · Villa kasv ja omadused on seotud lamba füsioloogilise seisundiga. Tiinus ja imetamisperioodil kasvab uttedel peenem ja vähem tugev vill. Villakasvu pidurdust esineb tiinuse viimastel ja imetamise esimestel nädalatel. Villa kasvu mõjustab ka uttede paljupoegisus. KLIIMA MÕJU · Kliima ja aastaaegade mõju villa kasvule võib täheldada kõigil lambatõugudel, eriti aga jäme- ja pooljämevillalammastel, kellel igal kevadel esineb villkarvade vahetus ehk nn. karvaheide.Villa kasv
puupiirist madalamal, suvel võib liikuda ka puupiirist ülespoole. Toitumine Kuna ta on taimtoiduline loom, siis enamik toidust (ligi 80%) moodustub põõsa- ja puude võrsetest (nt. Karpaatides sööb 36 puu- ja põõsaliigi võrseid ning 27 liigi, eriti kuuse ja remmelga koort). Nõmmrabas toitub kõrrelistest, tarnadest, lugadest, kanarbikkudest, talvel ka okaspuu- ja astelpõõsa võrsetest, kui neid leidub. Imetamisperioodil emahirve söögikogus peaaegu kahekordistub. Kui punahirvel õnnestub kätte saada veetaimi, sööb ta needki hea isuga ära. Sigimine Paaritumine toimud septembri lõpust novembrini ning poegimine mais-juunis. Suguküpsuse saavutamine oleneb elupaiga kvaliteedist, enamasti saavad isasloomad (pullid) suguküpseks 1 3- ja emased 1 2- aastaselt. Kuid füüsiliselt saavad nad
alates 28 päeva vanuselt. Võõrustusjärgselt aeglustub mõneks ajaks põrsaste kasv. *Põrsaste võõrutamise viisid: 1)järkjärguline võõrustamine-peetakse põrsad emisest lahus ja lastakse järjest vähem imema. VÄLDIB UDARAPÕLETIKKU. 2)kohene võõrustamine-emis viiakse ära, aga põrsad jäetakse veel vanasse kohta mõneks ajaks KASTREERIMINE Kõik lihakombinaati saadetavad sead peavad olema kastreeritud enne 2 kuu vanuseks saamist. Tavaliselt kastreeritakse imetamisperioodil. Kõik kultpõrsad, keda sigimiseks ei valita. VABADE JA TIINETE EMISTE NING KULTIDE PIDAMINE Peale võõrustust on emised rahutud. Vabadele emistele meeldib lamada üksteise lähedal. Peale tiinestamist muutuvad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Individuaalsel söötmisel emiste piimakus suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on 0,55-0,65m lai. Emis sööb ära 2kg jõusööta 8-26 min. Individuaalne söötmine on hea, kuna
Talviste söötade kulu aastas: 5 Kui lambad on tiinuse ja imetamise ajal laudas ning neid on kavas sööta heinaga, tuleb varuda orienteeruvalt 400 kg heina, 70 kg teravilja ja 10 kg mineraalsööta ute kohta aastas. Samas heina-silotüübilise söötmise puhul peab arvestama, et ute kohta vajatakse aastas 800 kg silo, umbes 100 kg heina, 70 kg jõusööta ja 10 kg mineraalsööta. Uttede söötmine imetamisperioodil: Vahetult peale poegimist eraldatakse utt koos sündinud talledega individuaalsulgu, mil utele antakse vabalt kõrge kvaliteediga heina ligikaudu 5-7 päeva jooksul. Poegimisjärgselt on vajalik utele tagada puhta joogivee saadavus. Kohe peale poegimist ei soovitata sööta teravilja. Alles ligikaudu nädala möödudes viiakse utt üle imetavatele uttedele ettenähtud ratsioonile. Imetamisperioodil on uttede piimatoodangu suurendamiseks sobilik kasutada juurviljade söötmist
3 punkti (hea toitumus) – lihassilm on hästi tuntav, rasvakiht mõõdukas. Tiinusperioodil peaks olema uttede söötmine sellisel tasemel, mis tagaks uttedele hea toitumuse (tiinuse kestel 3 punkti ja tiinuse lõpul 3,5 punkti). Suurem uttede toitainete vajadus on tiinuse 4. ja 5 kuul. Siis on vaja utte sööta kvaliteetsete söötadega ja tugevalt. 60 kg raskune utt vajab vabal algtiinuse perioodil 9,4 MJ, lõpptiinuse ajal 14,7 MJ ja imetamisperioodi alguses juba 19 MJ. Imetamisperioodil: Vahetult peale poegimist eraldatakse utt koos sündinud talledega individuaalsulgu, mil utele antakse vabalt kõrge kvaliteediga heina ligikaudu 5-7 päeva jooksul. Poegimisjärgselt on vajalik utele tagada puhta joogivee saadavus. Kohe peale poegimist ei soovitata sööta teravilja. Imetamisperioodil on uttede piimatoodangu suurendamiseks sobilik kasutada juurviljade söötmist. Talviste söötade kulu aastas:
Nende ülesandeks on primaarsete ja sekundaarsete sootunnuste väljakujundamine, kasvamine ja arenemine. Käbikeha – Käbikehas produtseeritakse organismi ööpäevarütmikat, sealhulgas und reguleerivat hormooni melatoniini. Neil on seos teiste sisesekretoorsete näärmetega, näiteks sugunäärmetega. Käbikeha hormoon pidurdab sugunäärmete enneaegset arengut. Asukoht on kahe ajupoolkera vahel. Naiste suguelundkond Rinnanäärmed – Piima tootmine raseduse ajal ning imetamisperioodil. Munasarjad – Munarakkude küpsemine ja väljutamine, naissuguhormoonide valmimine. Munajuhad – Munarakkude teekond munasarjadest emakasse. Emakas – Loote arenemine ja raseduse lõpus loote väljutamine. Tupp – Suguühte ajal seemnerakkude teekonna algus, kust nad lähevad emakasse ja sünnituse ajal on tupp loote väljutuskanaliks. Väikesed häbememokad – Sisaldavad väikesi esikunäärmeid, piiravad tupeesikut, nende
ja välja ajada vahetult teeninduskäigust. Sigade ajamine peaks aga toimuma sõnnikukäigust. Kui sulu sügavus on üle 3,5 m, on sigade jälgimine ning hooldustööde tegemine raske. Eeltoodud tingimuste täitmine loob eeldused võõrutusjärgsel kasvuperioodil sigade normaalseks kasvuks ja arenguks. Emiste söötmine reproduktsioonitsükli jooksul Seafarmides põhjustab probleeme suguemiste liigne lahjumine imetamisperioodil, millega kaasneb nende reproduktsioonijõudluse vähenemine või hoopis karjast väljalangemine. Liigse lahjumise peamised põhjused on seotud emiste ebaõige söötmisega reproduktsioonitsükli erinevatel perioodidel. Kui imetamisel saavad emised tihtipeale sööta tarbest vähem, siis tiinuse ajal söödetakse neid tavaliselt energia- ja teiste toitefaktorite tarvet tunduvalt ületavate ratsioonidega. Tiinus- ja imetamisperiood on aga omavahel integreerunud, s.t
Mittepiisavalt tiinuse jooksul kaalus juurde võtnud emisel ei ole piisavalt kehavarusid, nad lahjuvad imetamisel liigselt, nende ind pärast põrsaste võõrutamist lükkub edasi. Liigselt lahjunud on emised, kelle pekipaksus (P1) on alla 12 mm. NB! Raamatus, ei ole õiged. Tiine emise ülesanne on üles kasvatada looted. 18. Tiinuse anabolism. TIINUSE ANABOLISM Tiinete emiste kehamassi juurdekasv on tingitud: Viljastusproduktide kasvust, Eelneval imetamisperioodil ärakasutatud kehaainete taastumisest, Emise füsioloogilisest kasvust (noored emised), Tiinuse spetsiifilisest mõjust (tiinuse anabolism) Ühesugusel söötmisel on tiinetel emistel võrreldes mittetiinetega kehamassi juurdekasv suurem. Enamjuurdekasv on tingitud reproduktiivorganite suurenemisest ja piimanäärme arengust. 7
üksteise lähedal ja nad on puhtamad. Külm ja libe põrand põhjustab vabadel ja tiinetel emistel traumasid, mis omakorda tekitab aborte ja suurendab embrüonaalset suremust. Tiined emised saavad üksikpidamisel ühtemoodi süüa ja nende pesakonnad on ühtlasemad võrreldes rühmasulus peetutega ning nendel on ka põrsaste sünnimass suurem. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka individuaalsulgudes. Individuaalne söötmine tiinusperioodil avaldab mõju emiste piimaproduktsioonile imetamisperioodil. Emiste piimakus suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on normaalselt 0,55–0,65 m lai, kusjuures nooremiste tarvis vajatakse kitsamaid latreid, sest liiga laias latris olles pöörab emis end tihti ümber. Rühmasulus pidamisel on oluline emiste arv sulus. Üldistades katsete tulemusi, loetakse optimaalseks paigutustiheduseks 4–10 emist sulu kohta. Normaalne asustustihedus kindlustatakse, kui sulu pind emise kohta rühmasulus on vähemalt 1,9 m2 (künata) ja
muutusi, mida on näidanud mammogramm. (Miks... 2011) Ultraheliuuring võib aidata kindlaks teha, kas muutunud koht on tahke (mis võib tähendada healoomulist koetükki või ka pahaloomulist kasvajat) või hoopis vedelikuga täidetud (mis enamasti tähendab healoomulist tsüsti). Ultraheli abil võib näha ka teisi probleemse piirkonna omadusi. (Ibid) Alla 30-aastastele naistele on ultraheliuuring esmaseks uuringuks. Ultraheliuuring on valikmeetodiks rindade uurimisel ka rasedatele ja imetamisperioodil naistele, ning lisauuringuna, kui on vaja mammograafilist leidu täpsustada. Selle uuringuga ei ole aga hästi eristatavad mikrolubikolded, mistõttu ultraheliuuringut ei saa kasutada sõeluuringuna. (Ultraheliuuring. 2011) 3.2.3. Biopsia Mammograafial või ultraheliuuringul leitud kahtlasest kohast võetakse vajadusel diagnoosi täpsustamiseks ja koldeleiu hindamiseks koetükike, tehakse biopsia. Koetüki mikroskoopiline
Üledominantsuse põhjuseks peetakse seda, et ühe lookuse erinevad alleelid (Aa) määravad suurema arvu valkude ja metaboliitide tekke, kui seda teeb üks alleel (AA ja aa), mistõttu on isenditel parem kohanemisvõime. Mõlema hüpoteesi korral on tegemist isendi enda genotüübist tingitud heteroosiga. Lisaks sellele on kindlaks tehtud, et osaliselt põhjustab heteroosi ka ema. Ema mõju on eeskätt oluline prenataalsel perioodil (emakasisene keskkond) ja imetamisperioodil (piimatoodang). Heteroosiefekti taotletakse mitmetes aretusprogrammides, kus kasutatakse ristamist. Eriti on ristamine levinud sea- ja linnukasvatuses. 5. TUNNUSTEVAHELISED SEOSED Korrelatsioon- ja regressioonanalüüs Ingl. k. correlation - varieerumine üheskoos Regression - vastupidises suunas liikumine - tulemuselt üleminek põhjusele. Iga elav organism kujutab endast terviklikku organite, kudede ja rakkude süsteemi, mis on omavahel funktsionaalselt seotud
mittetuntavad · 5 punkti (väga rasvunud)- nimmelüli ogajätked ja roidejätked pole tuntavad ka tugeval surumisel, seljajoonel tuntav lohuke · Toitumuse hindamine ja toitumuse jälgimine talvisel perioodil on tähtis, sest nii lahjad kui rasvunud uted ebasoovitavad · Tiinusperioodil on neil kalduvus · Kaksiktallehaigusele · Kalduvus tupe väljalangemisel · Eesmärk tiinusperioodil toitumus 3 palli · Imetamisperioodil · Rasked poegimised · Nõrgad talled · Madal viljakus · Väike piimakus, vähe ternespiima · Eesmärk poegimisel 3,5 palli · Tiine ute söötmine · Paarituseeelne ja paarituseaegne hea söötmine 2 nädalat enne paaritust ja paarituse ajal · Et saavutada Flushingu efekti (tõstab viljakust 10-15%) - tagada hea karjamaarohi+ jõusööda lisasöötmine uttedele (200-300 g), jääradele (400-500 g päevas) · Head toitumustingimused tiinuse 1
2 3,6 0,91,4 Mineraalid ja vitamiinid Ca: P suhe 1:1 või 1,5:1 (2:1). Tiinusperiood 1,5:1 Se sisaldus peaks olema 30 mg/kg (min. 20 mg/kg) Cu sisaldus üldiselt madal (10-15 mg/kg) Mineraalid ja vitamiinid segada koos jõusööda seguga (1 tonni kohta 25 kg) Mineraalsööta segu ute kohta ööpäevas ~ 10 g tiinusperioodil ~ 15 g imetamisperioodil Soola ~ 25 g lauadaperioodil ~ 57 g karjatamisperioodil Söödaratsioon põhust ja rapsikoogist Seeduv ME Kaltsium Fosfor Na Cu Se Kuivaine Söödad Kg proteiin MJ g g g g g kg g
LH, TSH ja STH produktsioon raseduse ajal ei muutu, jääb raseduseelsele tasemele. FSH produktsioon aga langeb sellest momendist, kui algab hCG süntees ja jääb ülimalt madalatele väärtustel kogu raseduse vältel. Prolaktiini produktsioon tõuseb kogu raseduse vältel pidevalt. Hüpofüüsi tagasagaras toodetava oksütotsiini hulk suureneb raseduse lõpul ja sünnituse ajal. Oksütotsiinil on emakakontratsioone stimuleeriv toime. Oksütotsiini väärtused jäävad suhtelisel kõrgeks ka imetamisperioodil. Raseduse ajal inaktiveeritakse oksütotsiin platsenta ensüümide toimel. Ovaariumid Raseduse ajal folliiklite arengut lõpliku küpsuseni ei toimu. Ovulatsioonid on lakanud. Raseduse esimesed kolm kuud funktsioneerib raseduspuhune kollaskeha, mis kindlustab vajaliku progesterooni sünteesi. Edaspidi jätkub selle hormooni süntees platsentas. Neerupealised Neerupealiste verevarustus raseduse ajal paraneb ning kortikosteroidide süntees suureneb
annaabi.ee 
