valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud, valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või 1 lümfisoontesse imenduvad. Peensoole sisepind on kaetud kurdude ja hattudega. Kurrud suurendavad peensoole imendumispinda ja lisaks sellele suurendavad sisepinda ka miljonid väikesed väljasopistised hatud. Nüüdseks on võileivas leiduv tärklis muutunud glükoosiks, valkudest on saanud aminohapped. Rasvad on lahustunud aga glütserooliks ja rasvhapeteks. Süsivesikud, valgus, vitamiinid ja mineraalained imenduvad nüüd läbi hattude verre, rasvade koostisained aga lümfisoontesse. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde. Seal seedimist enam ei toimu
valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud, valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või 1 lümfisoontesse imenduvad. Peensoole sisepind on kaetud kurdude ja hattudega. Kurrud suurendavad peensoole imendumispinda ja lisaks sellele suurendavad sisepinda ka miljonid väikesed väljasopistised hatud. Nüüdseks on võileivas leiduv tärklis muutunud glükoosiks, valkudest on saanud aminohapped. Rasvad on lahustunud aga glütserooliks ja rasvhapeteks. Süsivesikud, valgus, vitamiinid ja mineraalained imenduvad nüüd läbi hattude verre, rasvade koostisained aga lümfisoontesse. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde. Seal seedimist enam ei toimu
Sest tärklis hakkab seeduma juba suus ja kuna kartul ja leib sisaldavad tärklist, siis me hakkamegi tundma tärklise maitset. 7. Mis ülesanded on maol? Maoseinte limaskest näärmed eritavad maonõret ja lima. Nende toimel muutub toit maos körditaoliseks. Soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul hakkavad maos lagunema valgud. 8. Kirjelda peensoole seine ehitust! Peensoole sisepind on kurruline, seellepärast et suurendada imendumispinda. Lisaks sellel suurendavad peensoole sisepinda miljoni väikesed väljasopised soolehatud. Soolehattude sees on vere- ja lümfisooned, kuhu siis ained imenduvad vere- ja lümfiringesse. 9. Kus organismis toimub põhiline osa seedimisest? Miks? Kaksteistsõrmiksooles, sest sinna jõuavad ka maksa ja kõhunäärme ning veel soole enda nõre. Ja seetõttu ongi seal seedimine intensiivseim. 10
23L 17. Nimetage peensoole osad ja lisage pikkus * Kaksteistsõrmiksool ehk duodenum 25cm * Tühisool2m * Niudesol3m Milles seisneb peensoole funktsioon? Peensooles lagundatakse valke edasi ning toimub toitainete imendumine verre. Samuti peensooles silelihased liigutavad toidumassi edasi. 18. Kirjeldage lühidalt peensoole limaskesta ehitust. Limaskest omab rohkelt kurde, mida katavad soolehatud suurendavad imendumispinda 3 korda, esinevad kogu peensoole ulatuses ja annavad talle sametise ilme (u. 4 miljonit, kõige tihedamalt duodeenumis). Lihaskest koosneb 2 kihist, seespool ring, väljaspool pikikihist. Serooskest ümbritseb väljastpoolt. Mida toodab peensoole limaskest? soolenõret Kui palju toodetakse ööpäevas soolemahla? 1,5L 19. Kõhunääre lad. k. pancreas Nimetage, milliste toitainete lõhustamisel osaleb kõhunäärmenõre
k.)- SUUÕÕS (CAVUM ORIS); NEEL (PHARYNX); SÖÖGITORU (OESOPHAGUS); MAGU (VENTRICULUS, GASTER); PEENSOOL (INTESTINUM TENUE); JÄMESOOL (INTESTINUM CRASSUM); (ANUS?) 3. NIMETAGE PEENSOOLE OSAD JA LISAGE PIKKUS (eesti ja lad.k)- 1) KAKSTEISTSÕRMIKSOOL (DUODENUM), 25 cm 2) TÜHISOOL (JEJUNUM), um. 2 m 3) NIUDESOOL (ILEUM), um. 3 m 4. KIRJELDAGE LÜHIDALT PEENSOOLE LIMASKESTA EHITUST- OMAB ROHKELT KURDE, SOOLEHATUD – SUURENDAVAD IMENDUMISPINDA, ENTEROTSÜÜDID KATAVAD HATTE JA SUURENDAVAD IMENDUMISPINDA VEELGI. 5. SAPIPÕIS lad.k. – VESICA BILARIS MAHT – 60 ml MILLES SEISNEB SAPIPÕIE FUNKTSIOON?- ON SAPI RESERVUAARIKS 6. JÄMESOOLE PIKKUS – 1,5 m NIMETAGE JÄMESOOLE OSAD JÄRGNEVUSES (eesti ja lad. k.)- 1) UMBSOOL (CAECUM) + USSRIPIK (APPENDIX VERMIFORMIS) 2) ÜLENEV KÄÄRSOOL (COLON ASCENDENS) 3) RISTIKÄÄRSOOL (COLON TRANSVERSUM) 4) ALANEV KÄÄRSOOL (COLON DESCENDENS)
Bakterid nt Helica Alkohol lõhub mao seinu Stress Ebatervislik toitumine (harv) Põletikuvastased ravimid nt antibiootikumid häirivad mao normaalset keskkonda Valuvaigistid Peensool · 3-5 meetrit · Kurruliste siseseintega, mis suurendab toitainete imendumispinda · Peensoole ja mao vahel asuv maolukuti kontrollib maost soolde tuleva toidumassi hulka · Põhiosa toitainete lõhustamisest toimub peensoole esimeses osas, mida nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks Soolenõre toimel lõhustuvad lõpuni valgud Maksast nõristuva sapi toimel lõhustuvad rasvad Kõhunäärme nõre insuliin toimel lõhustuvad süsivesikud
Na/K-pumba abil rakuvaheruumidesse; osmootse rõhu tõus! 17. Peensoole motoorika Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x 18. Süsivesikute imendumine peensooles. Imenduvad ainult monosahhariidid! Disahhariidid tuleb sooleepiteeli pinnal enne lagundada Maltoos Glu + Glu (ensüüm: maltaas) Laktoos Glu + galaktoos (laktaas) Sahharoos Glu + Fru (sahharaas, ruminantidel puudub)
Munarakk ja rasvarakud on korrapärase ümmarguse kujuga. Lihasrakkude väljavenitatud kuju on kohastunud kokkutõmbumiseks. Erütrotsüütide kaksiknõgus kuju tagab suure gaasivahetuspinna ja võimaldab neil deformeeruda peenikeste kapillaaride läbimisel. Epiteelirakud võivad olla lameda, kuubilise või prismaatilise kujuga sõltuvalt täidetavast ülesandest. Epiteelirakkude apikaalne pind on kaetud mikrohattudest moodustunud äärisega, suurendades nii epiteeliraku imendumispinda. 1 2 Närvirakk ülesandeks on kontakteeruda teiste rakkudega(nt närvi/lihasrakkudega) ja kanda impulse üle pikkade vahemaade edasi. Munarakk sama suurusega kui rasvarakk. Ülesandeks___ Lihasrakud Kokkutõmbumine ja lõdvestumine, selle abil elundite pikkuse või kuju muutmine. Eretrotsüüdid kaksiknõgusad kettad, kuju on vajalik, et
*kaksteistsõrmik 25-30 cm pikk, lingukujuline peensoole algusosa. *peensoole ülemist 2/5 peetakse tühisooleks (v.a. kaksteistsõrmik) ja ülejäänud 3/5 niudesooleks. iseloomuliud Keskmiselt 5 m pikk. ehituslikud Peensoole limaskest moodustab imendumispinna suurendamiseks ringkurde ja hatte. elemendid (kurdude Väidetavalt suurendavad kurrud soole imendumispinda ligi 3korda ja hatud u 10korda. ja hattude ehitus) *Ringkurrud algavad 12sõrmiku keskosast, kus nad on kõige tihedamad ja kõrgemad (kuni 1 cm), tühisooles jäävad nad hõredamaks ja madalamaks, niudesooles on neid ainult selle algusosas. *peensoole hatud kujutavad endast 0,3-1,5 mm kõrgusi limaskesta väljasopistisi. Hatt
Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete+rasvlahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendamine. Peensoolel on 3 osa: a)Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum (duodenum) (siit on arenenud ka maks ja kõhunääre!) b)Tühisool e. jejunum (jejunum) c)Niudesool e. ileum (ileum) Peensoole seina ehitus: A.Limaskest: Tavalised kihid, pind kaetud ühekihilise epiteeliga (hea imendamisvõime!). Lisaks suurendavad imendumispinda: a)ring- e. tsirkulaarkurrud (plicae circulares) b) soolehatud (villi intestinales) – mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned (luubi all meenutab peensoole limaskesta pind froteerätikut) c)mikrohatud (microvilli) – väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal Peensoole limaskest (jätk): Peensoole limaskestas on rohkesti mitut tüüpi soolenäärmeid (glandulae intestinales), mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku.
filamendid) · Adherentsid kleepkontakt, puudub intermediaarne tihe joon. · Hemidesmosoom pool desmosoomis osaleva epiteeliraku poolt, teine pool on basaalmembraan. Aukliidus needilaadne, kahe raku vahel valgukanalid (südamelihas, silelihas), sarnased sünapsidega. Raku valendikupoolne pind · Mikrohatud · Liikumatud ripsmed e. stereotsiiliad · Liikuvad ripsmed e. kinotsiiliad Mikrohatud suurendavad imendumispinda, esinevad sooleepiteeli ja nefroni proksimaalsete tuubulite valendikupoolsel pinnal Stereotsiiliad eriti pikad hatud, liikumatud, neid leidub munandimanuse juha epiteelirakkudel. Tipus puudub valk villiin, nende vahel esinevad sillad, mis mikrohattudel puuduvad. Kinotsiiliad liikuvad ripsmed, esinevad hingamisteede, munajuha- ja emakaepiteelis. Koosnevad tsentrioolide derivaatidest (tuubulitest), esineb basaalkehake. Ripsmetel on puhastusfunktsioon. Näärmeepiteel
Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs http://www.uoguelph.ca/zoology/devobio/miller/ Peensoole limaskest omab rohkelt kurde ja need kurrud on tsirkulaarkurrud. Duodeenumi alguses asuvad pikikurrud. Kurrud on moodustunud limaskesta arvel. Soolehatud, (vili intestinales) hatud suurendavad imendumispinda 3 korda, esinevad kogu peensoole ulatuses ja annavad talle sametise ilme (u. 4miljonit, kõige tihedamalt duodeenumis). Duodeenumis on nad lühikesed ja laiad (mättataolised).Tühisooles sõrmekujulised, niudesooles naasklikujulised (kõrged ja teravad). Hattude pinda katavad epiteelrakud e. enterotsüüdid, mis suurendavad imendumist veel 200 korda. Enterotsüüdis toimub imendumine ja enne vere- ja lümfikapillaaridesse minekut ka mõned seedimise lõppstaadiumid
- tühisoole alumises osas muutuvad madalamaks ja hõredamaks, niudesoole lõpposas kaovad - ringkurdude kõrgus on 6-8mm ● SOOLEHATUDVILI INTESTINALES: - kogu ps ulatuses; sõrmelaadsed jätked, kõrgusega u 1mm, kokku u 4 miljonit, kõige tihedamalt duodeenumis (seal lühikesed ja laiad nagu mättad), tühisooles sõrmekujulised, niudesooles naasklikujulised (kõrged, teravad) - annavad sametise ilme, suurendavad imendumispinda 3 korda! Hattude pinda katavad epiteelrakude ENTEROTSÜÜDID, mis suurendavad imendusmist veel 200x - enterotsüüdis toimub imendumine ja enne vere- ja lümfikapillaaridesse minekut ka mõned seedimise lõppstaadiumid Peensoole veresoontevõrgustik: ● Lähtub soolekinnistist. Moodustub tihe kapillaarvõrgustik, mis ulatub hattudeni. - hattu siseneb 1-2 arteriooli, väljub veenula ja 1 suur tsentraalselt paiknev lümfikapillaar
Libedik vastab lihtmaoga loomade maole. Limaskesta üldehitus: katab mitmekihiline sarvestunud lameepiteel, proopia (sisaldab palju elastseid kiude), limaskesta lihaskiht (ainult võrkmikuharjas, kiidekalehtedes), sidekoeline submukoosa). Limaskestas esinevad ka kõrgendid ja on näärmetu. Lihaskest koosneb sisemisest ja välimisest kihist (silelihaskoest). Välimiseks kestaks on serooskest. Veise vats – rumen Limaskest – sisepinda katavad vatsapapillid (papillae ruminis) – suurendab imendumispinda. Veise võrkmik – reticulum Limaskest – sisepinda katavad võrkmikuharjad (cristae reticuli) ja neid omakorda katavad sarvestunud näsad – võrkmiku papillid (papillae reticuli).Võrkmikuharjad võivad olla sõltuvalt kõrgusest primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaalsed. Võrkmikuharjad moodustavad võrkmikukanne (cellulae reticuli). Võrkmikuharja ülemises ja keskmises kolmandikus paikneb silelihaskoeline võrkmikuväät (limaskesta lihaskiht). Veise kiidekas – omasum
suurendada sapi mahtu ja voolamist 52) Seedimine peensooles (limaskesta ehitus, seedimise membraanifaas) ja toitainete imendumine. Peensool Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse
suurendada sapi mahtu ja voolamist 52) Seedimine peensooles (limaskesta ehitus, seedimise membraanifaas) ja toitainete imendumine. Peensool Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse
annaabi.ee 
