Sibultaimed Triin Samon LHp11 Võrumaa Kutsehariduskeskus Nartsiss Nartsiss (Narcissus) on umbes 60 liigiga sibultaimede perekond amarülliliste sugukonnast. Liilia Liilia (Lilium) on sibultaimede perekond liilialiste sugukonnast, neid on u 80 liiki, mis looduslikult on levinud peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Tulp Tulp on sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu kuulub ca 100 liiki, mis looduslikult on peamiselt levinud Euraasia steppides ja poolkõrbeis, sh. Sise- Aasia mäestikes. Tulp sisaldab mürgist alkaloidi tulpiini Krookus Kevadine krookus (Crocus vernus) on Eestis hästi tuntud ja peamiselt kasvatatav krookuseliik. Gladiool Gladiool ehk kuremõõk on ühepoolsete täh...
Seal esineb ta sageli massiliselt. Põõsasmaranat mujal Eestis looduslikult ei kasva ja tema kasvukohti ohustab nii ehitustegevus, metsastamine kui alade kinnikasvamine, siis on ta võetud ka looduskaitse alla. Kaunid on põõsasmarana hõbedaste karvadega kaetud lehed, kuid eriti tema kuldkollased ja suured õied. Nende läbimõõt ei jää palju maha õunapuu õitest. Põõsa rohketel okstelgi on neid tihti niisama palju kui õunapuul õisi. Kuid iluaianduse jaoks on eriti väärtuslik tema pikk õitseaeg. Alles lõpetavad toomingad õitsemise ja alustavad sirelid, kui põõsasmaran juba kolletab. Lõpuks valmivad viimaste marjadena soos jõhvikad ja juhuslikult looniidule sattunu märkab oma imestuseks, et põõsasmaran ei olegi veel õitsemist lõpetanud. Üpris kiiresti valmivad pisikesed piklikud seemnised. Nagu karvasele taimele omane, on needki pikkade heledate karvadega. Need on tegelikult lendkarvad, mis aitavad seemnistel tuule abil
........................................................5 Kokkuvõte........................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................6 2 Sissjuhatus Köögiviljatoodang suureneb meil aasta-aastalt, sortiment aga, eriti maitsetaimedel, rikastub aeglaselt. Meie vabariigis on palju aiandushuvilisi. Suurt huvi tuntakse iluaianduse vastu, kuid paljud kasvatavad ka köögivilja ning on palju neidki, keda huvitavad maitsetaimed, kuid puuduvad teadmised ja oskused nende kasvatamiseks ning kasutamiseks. Pealiskaudsed on ka teadmised maitsetaimede toimest organismile. Tervislik toitumine on lahutamatult seotud maitsetaimedega. Antud referaadis saame ülevaate maitsetaimest mis on üks paljudest maitsetaimedest, mida me oma igapäevases elus kasutame. Köömen on üks vanemaid maitsetaimi, mille seemneid on leitud
Kui aias nokitsemine pigem rõõm kui kohustus on, võiks endale ühe sellise valmis teha küll. Pean tunnistama, et ise olen oma lillepeenrasse mõningad kivid asetanud ja ka peenra ääriseid maa kividest teinud, kuid taimede valik on väga laialdane. Ei saa öelda, et mul oleks korralik kiviktaimla või alpiaed. Kuid ma kindlasti üritan teha. 7 Kasutatud kirjandus M. Laane Iluaianduse käsiraamat L. Mänsson Kiviktaimlad H. Hackstein & W.Wehmeyer Kiviktaimla leksikon http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=81 8
Peleta linnud eemale ja korja marjad pihuga ära -- marjaraagusid pole enam vaja eemaldada.Kuivatatud arooniamarjad on samuti suurepärased, kuivatada võib neid soojustatud põrandal või ahjus.Kuna leivategemine on muutunud üsna populaarseks, siis on hea teada, et arooniad sobivad ülihästi ka leiva sisse, aga miks mitte ka müslisse või kasutada neid lihtsalt tervisliku suupistena. Kasutatud materjal; Puuviljandus, J. Kivistik Viljapuu- ja marjaaed, E. Mägi Iluaianduse käsiraamat, koostanud Mari Laane http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aroonia3 http://aedjakodu.tarbija24.ee/543990/must-aroonia-voiks-kasvada-igas-eesti-aias/ http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/aroonia.htm http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/aeg-maiustada-arooniatega.d?id=26210941 http://www.toidutare.ee/termin.php?id=25
Laiemas tähenduses hõlmab põllumajandus ka · Saksamaal ja Belgias · metsanduse põllumajanduses hõivatuid kõigest 1% · siseveekalanduse · Austrias, Jaapanis, Norras, · mesinduse Prantsusmaal, Rootsis, SB-s, USA-s 2% · jahinduse · Kongos 58% · iluaianduse · Sudaanis 39% Põllumajandus on materiaalse tootmise Põllumajandustöötajate osatähtsus vanimaid ja tähtsamaid harusid rakendatute üldarvus Põllumajandust mõjutavad tegurid · Esimesed paiksed põllud tekkisid Ees-Aasias umbes 10 000 aastat tagasi · Looduslikud tegurid (geograafiline
Kaunid reklaamfotod kataloogides (ja kahjuks ka aiandusajakirjades!) on tavaliselt tehtud väljaspool Eestit. ,,Rusikareegliks" on, et kui Eesti klimaatilistesse tingimustesse sobib liik, siis sobib ka sort (liikide vastupidavuse kohta aga leidub põhjalik info E.Laasi dendroloogiaõpikus!). ,,Rusikareeglid" aga on rusikareeglid just seetõttu, et alati võib esineda neist kõrvalekaldeid. Eelkõige võivadki kõrvalekalded puudutada just talvekindlust. Ka ,,Iluaianduse käsiraamatus" toodud andmed talvekindluse kohta ei ole läbinud veel kuigi pikka ajaproovi. Kuidas siis ikkagi orienteeruda tohutus okaspuusortide valikus, mida aianduskeskused ja puukoolid pakuvad? Kõigepealt tuleks selgeks teha, kas taim on paljundatud Eestis kohalikust, siin kohastunud algmaterjalist või toodud sisse edasimüügiks. Müüjad on kohustatud sellele küsimusele andma ausa vastuse. Mitte kõik edasimüügi eesmärgil sissetoodud taimed ei pruugi olla talvehellad
arv maailmas ligi poole võrra. Sellegipoolest on põllumajanduses rakendatud umbes 40% töötavast rahvastikust. Saksamaal ja Belgias põllumajanduses hõivatuid kõigest 1%. Austrias, Jaapanis, Norras, Prantsusmaal, Rootsis, SB-s, USA-s 2%, Kongos 58%, Sudaanis 39%. Põllumajanduse jaotus Kitsas mõttes võib jaotada taimekasvatuseks ja loomakasvatuseks Laiemas tähenduses hõlmab põllumajandus ka · metsanduse · siseveekalanduse · mesinduse · jahinduse · iluaianduse Põllumajanduse peamine tootmisvahend on maa. Põllumajandusmaa jaguneb: · Haritavaks maaks (10% kogu maismaast) · Looduslikeks rohumaadeks (21% kogu maismaast) Agrokliimavöötmed Eristatakse aktiivsete temperatuuride summa alusel. 1) Arktiline kliima igasugune põllumajandus võimatu. 2) Lähisarktiline kliima kasvatatakse põhjapõtru ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuurtaimi (redis, oder). 5
väiksem. Oleks otstarbekas istutada hüatsinte koos teiste lilledega nagu ülased, priimulad ning kannikesed. Mõnedel inimestel võib kokkupuude hüatsindisibulatega põhjustada nahaärritusi seetõttu oleks kasulik kasutada kindaid Hüatsint on mürgine, kuid maitsmine ei põhjusta mürgistust. 2.2 Hüatsindi sordid ja ajatamine 4 Ida- Hüatsint (Hyacinthus orientalis) on põhiliik, millest on aretatud iluaianduse tarbeks väga suurel hulgal pea kõikides värvitoonides õitega sorte, s.h. täidisõielisi. Enamiku hüatsindisortide eellane ise on kuni 20 cm kõrgune väikeste õite ja hõredate õisikutega taim, mis toodi Euroopasse 16 saj. Hüatsint on suurepärane lõikelill. Eestis kasvatatakse neid rohke peenralillena, kuna nad on üsnagi talvekindlad. Aias õitsevad hüatsindid mais, kuid neid on ka lihtne ajatada, mis võimaldab õieilu nautida talvekuudel. Lillepotis õitsema ajatatud hüatsint
tulbid, mis looduslikud kasvavad Kesk - Aasias. Nad on ilusad istutatuna gruppidesse ja/või pottidesse. Varajased, kõrgus 20 - 25 cm, sibulate vahekaugus istutamisel 8 - 9 cm. Tuntumad sordid on Fusilier, Unicum, Van Tubergen's Variety, Zwanenburg Variety. Harunevate tulpide suurimad paljundajad Hollandis on Van Tubergen ja Konijnenburg&Mark. Nartsissid Nartsiss (Narcissus) on circa 60 erinevat liiki sisaldav sibultaimede perekond amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonnast. Iluaianduse tarbeks on nendest aretatud üle 10000 erineva sordi. Eestisse on nartsissid toodud 18. sajandi alguses. Neid kasvatatakse rohkesti aedades ja haljasaladel ning ajatatakse. Heade kasvuolude korral võib taim kasvada aastaid samal kohal, paljunedes nii sibulatega kui ka seemnete isekülviga. Kaitse all olev kollase nartsissi looduslik leviala Eestis asub Sookaldusel. Nartsissid on nüüdisajal jaotatud 12 sordirühma. Sortidel võivad olla õie-
Deutsiad kuuluvad hortensialiste sugukonda ja neid on Aasia parasvöötmes ja troopilises Aasias 60 liiki. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides kasvatatakse 60 sorti deutsiaid. Meil on üks populaarsemaid sorte täidisõieline roosade õitega „Plena“ (Laansoo 2009). Kare deutsia on 1,5 m kõrgune Hiinast ja Jaapanist pärinev põõsas (Sarapuu 2000). Õitseb teisel- kolmandal aastal pärast istutamist. Tegemist on püstiste võrsetega munaja põõsaga (Iluaianduse käsiraamat 2000). Vastakud piklikmunajad lehed on kuni 8 cm pikad, tumerohelised, hallikad, karedad. Tiheda lehestikuga, mis juunis või juulis kattub rippuvate (Sarapuu 2000), umbes 10 cm pikkuste õiekobaratega (Laane 2005). Õied on valged, veidi roosakad, asuvad püstistes õisikutes (Sarapuu 2000). Kuna põõsas õitseb sama aasta kasvudel, puhkevad hilisemad külgvõrsed ladva omadest hiljem ja uusi õitsevaid oksi ilmub paari nädala vältel (Laane 2005). Sobib vabakujuliseks
Põõsasmaran on Loode-Eesti paepealsete niitude taim. Seal esineb ta sageli massiliselt. Põõsasmaranat mujal Eestis ei kasva ja tema kasvukohti ohustab nii ehitustegevus, metsastamine kui alade kinnikasvamine, siis on ta võetud ka looduskaitse alla. Kaunid on põõsasmarana hõbedaste karvadega kaetud lehed, kuid eriti tema kuldkollased ja suured õied. Nende läbimõõt ei jää palju maha õunapuu õitest. Põõsa rohketel okstelgi on neid tihti niisama palju kui õunapuul õisi. Kuid iluaianduse jaoks on eriti väärtuslik tema pikk õitseaeg. Üpris kiiresti valmivad pisikesed piklikud seemnised. Nagu karvasele taimele omane, on needki pikkade heledate karvadega. Need on tegelikult lendkarvad, mis aitavad seemnistel tuule abil emapõõsast kaugemale jõuda. Kuudepikkuse õitsemise tõttu soovitatakse teda haljastuses kasutada. Ta sobib kasvama nii üksikult kui rühmana, aga ka puusakõrguse hekina. Millegipärast on teda aga praegu veel suhteliselt vähe aedades näha
trükk. Tln. 575 lk. Hämet-Ahti, L., Palmén, A., Alanko, P., Tigerstedt, P.M.A. 1992. Suomen puu- ja pensaskasvio. Helsinki, Dendrologian Seura, 373 lk. Johnson, O., More, D. 2005. Euroopa puud. Tln., Eesti Entsüklopeediakirjastus, 464 lk. Kiik, H. 1989. Maailma viljad. Tln., Valgus, 560 lk. Krüssmann, G. 1979. Die Nadelgehölze : Eine Nadelholzkunde für die Praxis. 3., neubearbeitete Auflage, Berlin, Hamburg, Barey, 264 S. Laane, M. (ed.) 2000. Iluaianduse käsiraamat. Tln., Varrak, 396 lk. Laas, Eino. 2004. Okaspuud. Trt., Atlex, 359 lk. Laas, Endel. 1987. Dendroloogia. Teine, ümbertöötatud trükk. Tln., Valgus, 824 lk. Mathiesen, A. 1934. Dendroloogia. Puuteaduse käsiraamat. Trt., Akadeemilise Metsaseltsi Kirjastus, 783 lk. Mitchell, A., Wilkinson, J. 1997. Euroopan puuopas. Otava. 288 lk. Relve, H. 1998. Puude juurde. Puud ja põõsad looduses, pärimustes ja nüüdses kasutuses. Trt., Eesti Loodusfoto, 215 lk. Relve, H
pbworks.com/w/page/6846336/JAAPANI-- ENELAS (viimati külastatud: 18.04.2011) Juhani puukool: üheemakane viirpuu. Kättesaadav: http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri&group=HEKITAIM&ite... (viimati külastatud 20.05.2011) Wikipedia: Viirpuu. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Viirpuu#Liike (viimati külastatud 20.05.2011) Hansaplant: Viirpuu. Kättesaadav: http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=133&art=175 (viimati külastatud 20.05.2011) Jürima, M., (1998) Iluaianduse käsiraamat, Varrak. Kekkila, 2011 Kännuvõsu. Kättesaadav: http://www.kekkila.ee/aednik/viherwiki/aiakool/istutamine/marjapuude-istutamine-ja-hooldus (viimati külastatud 23.04.2011) Kekkilä Garden, 2011. Väetamine. Kättesaadav: http://kekest.kekkila.fi/aednik/viherwiki/aiakool/vaeetamine/puesikute-vaeetamine (Viimati külastatud 18.04.2011) Kirsipuu. Vikipeedia. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Kirsipuu. (Viimati külastatud: 19.04.2011)
04.2016) http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/vardforsuutia.html (17.04.2016) 46.Homeguides. Suur läätspuu. http://homeguides.sfgate.com/prune-caragana-25423.html (13.04.2016) 47.Hortes. http://www.hortes.ee/?op=body&id=78&art=21 (13.04.2016) http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud-ja-poosad/aedhortensia-unique (14.04.16) http://www.hortes.ee/?op=body&id=78&art=21 (14.04.2016) Kuldvihma lõikamine http://www.hortes.ee/?op=body&id=78&art=21 48.Iluaianduse käsiraamat. (2012). Tallinn: Varrak./Koost. M. Laane. 416 lk. 49.Ilupõõsaste lõikamine. Hortes. [WWW] http://www.hortes.ee/?op=body&id=78&art=21(19.04.2016) 50.Inkodu 73 http://www.inkodu.ee/index.php?est/291/uudised/Napunaiteid-rooside-istutamiseks-ja- hooldamiseks (13.04.16) 51.Jaapani enelas http://rihupoiss.pbworks.com/w/page/6846336/JAAPANI--ENELAS (11.04.16) 52.J.C
annaabi.ee 
