ei olnud iseseisvat rolli (missa); muusikahariduse keskusteks kloostrid. muusika üldiseloomustus Noodikirja teke. Ilmalik laul ja pillimuusika olid osa rüütlikultuurist õukonnas Kirikumuusika esitajateks vaimulikud, mungad. Ilmalikeks muusikuteks eri soost muusiku koht ühiskonnas rüütlilaulikud; algul õukonna teenistuses, keskaja lõpul koondusid linnamuusikute tsunftidesse häälsusmitme-ühe- või Valitsevale ühehäälsusele lisandus lihtne mitmehäälsus (organum). Kirikumuusikas 8. saj.-st orel. Ilmalikus muusikas fiidel, rebekk,
1.Mõisted: Kardinalid – kõrgvaimulikud, kes valivad endi seast järgmise paavsti. Suur kirikulõhe – aastal 1054, ühe järjekordse tüli käigus, kuulutasid paavst ja patriarh teineteise vastastikku tagandatuks. Nii saigi alguse suur kirikulõhe. Paavsti kuuria – paavstile allus hulgaliselt ametnikke, kes tegelesid kõikvõimalike küsimuste lahendamisega ja moodustasid üheskoos omamoodi õukonna. Indulgents – ehk patulunastuskiri. Ketser – paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks. Inkvisitsioon – katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks. Kerjusmungaordud – rändasid kerjates ja jutlustades ringi. Hussiidid – Jan Husi vaadete pooldajad Legaat – maakondade asemikud keda paavst lähetas. 2.Too 5 erinevust, mille poolest erines katoliku kirik õigeusu kirikust. Läänes Idas Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast...
Osa neist sai õpipoisiks ja hiljem isegi tsunfti liikmeks läbi selliameti ja edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Siiski muutus talupoegade seisus natuke vabamaks ning ka talupojad võisid nüüd endale tänu linnadele paremat elu lubada. Linnal kui kultuurikeskusel oli väga suur roll. Pidustusi pidasid nii gildid kui tsunftid omaette kui ka terve kodanikkond ka üheskoos. Kuigi pidustustel oli tavaliselt ka kiriklik taust, muutusid need sageli rohkem ilmalikeks. Üheks suurimaks pidustuseks oli vastlakarneval, millega tähistati varakevadise paastu algust. Kuna valmistuti paastuks olid need mitmeski vallas ülemeelikud ning ei kattunud kiriku põhimõtetega. Siiski suurel osal näitemängudest oli sügav usuline taust ning need olid valminud Piibli ainetel. Linnakirjandus oli vastupidiselt teatrile ilmalik. Värsivormilised lühilood pilasid erinevaid inimtüüpe ning elukutsete esindajaid
Põhi rõhku pandi Polütehnilisele õpetusele, töökasvatusele ning komsomoli- ja pioneeri tööle koolis. 1940 a. jõudis see haridussüsteem Eestisse. Koolidesse toodi sisse uute ainetena vene keel ja N- liidu- ajalugu, geograafia ja konstitutsioon. Kohustuslikus korras pidi õppetöö käima marksistlikus- leninlikus vaimus. Aasta püsis see võim ja siis tulid sakslased Eestisse. 1944 hakati taastama korda, mis 1940aastatel Eestisse oli toodud. Koolid muudeti riiklikeks ja ilmalikeks ning lahutati kirikutest. Kui selgus et väga vähesed kooli lõpetanuist lähevad tööle õpitud erialal loobuti 1966kohustuslikust tootmisõpetusest. 1959 aastal loodi Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut 1977 aga võeti IX- XI klasside õppekavadesse süvendatud tööõpetus, mille andmiseks hakati asutama koolide vahelisi õppetootmiskombinaate. 1984 avaldas NLKP Keskkomitee oma teesid üldharidus ja kutsekooli reformi kohta,
5. Mida nõudis Browne 1765a. patent? Browne oli iirlasest kindralkuberner. See patent puudutas ainult Liivimaad. Mõisad olid kohustatud koole avama ning lapsed pidid õppima lugema. Lugemisoskus tehti kohustuslikuks. 6.Eestikeelne piibel, väljaandjaks Anton Thor Helle. 1739a. anti välja esimene eestikeelne piibel. Piibli väljaandmine venis kuna vaieldi, mis keeles see välja anda, kas Põhja-Eesti või Lõuna-Eesti keeles. Ilmalikeks trükisteks olid juturaamatud ja kalendrid(väikesed raamatud)
Contserto grossosid oli kombeks kirjutada keelpillidele, Bach kasutas ka puhkpille. Bachi contserto grossod olid kolme osalised. Äärmised osad olid kiired, keskmised mõtlikud. Nad on ainulaadsed teosed sisu sügavuse ja vormi täiuse poolest 18. sajandi esimese poole muusikas. Vokaalsümfoonilised teosed Kõige rohkem oli kantaate, mis moodustasid umbes pool kogu Bachi loomingust. Kantaadid jagunevad vaimulikeks, neid kirjutas ta umbes 300 ja ilmalikeks, neid kirjutas 24. Vaimulike sisuks on endasse süvenemine. Ilmalikud on kirjutatud tähtpäevadeks või on olustikulise iseloomuga. ,,Passioonid"- nendes on jutt Kristuse kannatustest. Tähtsamad on ,,Johannese passioon" ja ,,Matheuse passioon". Kuulsaim vokaalsümfooniline teos on h-moll mess. Tähtsamad klaveriteosed Kogumik ,,väikesed prelüüdid" ,, 15 kahehäälset ja 15 kolmehäälset inventsiooni " ,, 5 fantaasiat ja fuugat " Toccatod Fantaasiad
ning nii jäi paavst vastuvaidlematult läänekiriku juhiks. 15. sajandi lõpust 16. sajandi keskpaigani valitsesid nn. renessansspaavstid, kellele oli olulisem nende ilmalik vürstivõim kui vaimuliku ülemkarjase kohustused. Aleksander VI-t peetakse sageli kõige demoraliseerunumaks ning ilmalikku sära otsivamaks paavstiks. Paavstid keskendusid nüüdsest enam vaimulikele asjadele, ent jäid samas ka ilmalikeks vürstideks, mis tõmbas neid ikka Euroopa konfliktidesse. Napoleon I sõlmis esialgu paavstiga liidu, kuid seejärel kaotas Paavstiriigi ning liitis selle Itaalia kuningriigiga. Pärast Viini kongressi sai paavst oma riigi tagasi, kuid 1870. aastal liideti see lõplikult Itaaliaga. Paavst kuulutas end Vatikani vangiks ning suhted Itaalia ilmalike võimudega olid seetõttu häiritud kuni 1929. aastani, mil Benito Mussoliniga sõlmitud Lateraani lepete kohaselt sai Vatikanist suveräänne riik
Kirikumuusika Kirikumuusika oli Muusika muutus koos- Muusika tellijaks sai esitajateks vaimulikud, jumalateenistuse funkt- musitseerimise objektist haritud kõrgkodanlus, mungad. sionaalne osa, esitasid kuulamisobjektiks ehk kes pidas üleval muusiku koht ühiskonnas Ilmalikeks muusikuteks kirikukapellid. kontserdid publikule. orkestreid ja tellis eri soost rüütlilaulikud; Ilmalik muusika oli Tekkis professionaalsete heliloojatelt teoseid. Üha algul õukonna teenistu- mõeldud seltskondli- muusikute klass, kes enam tähtsustus ses, keskaja lõpul koon- kuks koosmusitseeri- töötasid õukonna- ja vabahelilooja staatus
5. 13. saj iseseisev roll (missa). Muusikahariduse keskusteks kloostrid; noodikirja sünd. mungad. Ilmalikus muusikas: fiidel, rebekk, harf, liturgiline draama, motett, liturgiline missa. persoon anonüümne; esimesed nimepidi tuntud Ilmalik laul ja pillimuusika olid osa rüütlikultuurist õukonnas. Ilmalikeks muusikuteks eri soost rüütlilaulikud. põikflööt, trompet, käsitrumm, Ilmalikus muusikas: rüütlilaul, instrumentaalne autorid: Leoninus, Perotinus. Algul olid nad õukonna teenisuses, keskaja lõpul tamburiin. tantsuvorm estampii.
kaheksateistkümneselt äpardus tal esimene armulugu ning lõpuks, kahekümne kahe aastaselt, juhtus üsna tühine asi, mis sai aga viimaseks piisaks karikas- läbikukkumine sõjaväelistel katsetel. Niisiis oli sel noormehel põhjust arvata, et ta on kõiges ebaõnnestunud; tegu oli märgiga, ent mille märgiga? Ta oleks võinud pageda kibestumusse ja meeleheitesse. Kuid enda seisukohalt väga nutikalt käsitas ta seda märgina sellest, et ta pole loodud ilmalikeks saavutusteks ning talle on kättesaadavad vaid religioosse, pühaduse ja usuga seotud võidud. Seega nägi noormees juhtunus Jumala sõnumit ja astus jesuiitide ordusse."(3. lk 40) Sartre küsib nüüd retooriliselt, kas see polnud mitte tema enda otsus, mida võtta märgina ning kuidas sellele reageerida. Järelikult ei vabasta ka mingid ended, märgid, meid valikutest ega neist tulenevast vastutusest. Viited sisetundele
piiskoppe ametisse määrata. (Ametisse määramine investituur investituuritüli.) Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst saksa vasalle mässule, vabastades keisrivastasest truudusevandest. Seetõttu on keiser Heinrich IV sunnitud paavstilt Itaalias Canossa mägilossis andeks paluma. Pärast seda konflikt jätkub. · Keisrid tuginesid Rooma õigusele (keiser kõrgema võimu kandja ja ülim seadusandja), paavstid rõhuvad esimese Rooma piiskopi apostel Peetruse ilmalikeks järglasteks olemisele, mis teeks nad Kristuse asemikeks maa peal. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades jääb paavstivõim mõjuvõimsamaks, keisrivõim kaotab oma tähtsuse. · Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius III ajal. Mitmed Euroopa valitsejad tunnistavad end paavsti vasalliks. Kujuneb välja Lääne- ja Põhja-Euroopat hõlmav tsentraliseeritud katoliku kiriku korraldus. Ristisõjad 1096-1270
Mõlema poole leppimatus viis aga selleni, et katoliiklus kaotas Euroopast umbes poole, peamiselt põhjapoolsed alad. Trento kirikukogust alanud vastureformatsioon tõi kiriku rüppe tagasi küll Poola, Prantsusmaa ja mitmed Saksamaa alad, kuid katoliikluse taaskehtestamine kukkus lõplikult läbi Kolmekümneaastases sõjas, kus keiserlikud väed lüüa said ning katoliiklik Saksa-Rooma riik sisuliselt hävis. Paavstid keskendusid nüüdsest enam vaimulikele asjadele, ent jäid samas ka ilmalikeks vürstideks, mis tõmbas neid ikka Euroopa konfliktidesse. Napoleon I sõlmis esialgu paavstiga liidu, kuid seejärel kaotas Paavstiriigi ning liitis selle Itaalia kuningriigiga. Pärast Viini kongressi sai paavst oma riigi tagasi, kuid 1870. aastal liideti see lõplikult Itaaliaga. Paavst kuulutas end Vatikani vangiks ning suhted Itaalia ilmalike võimudega olid seetõttu häiritud kuni 1929. aastani, mil Benito Mussoliniga sõlmitud Lateraani lepete kohaselt sai Vatikanist suveräänne riik
plaate, mis tavaliselt olid kaunistatud jumalate kujutistega ja valmistatud pronksist, hõbedast või kullatud hõbedast vastavalt sangariteo suurusele. Taolisi plaate nimetati phalera, millest tuleneb sõna faleristika, teadus aumärkidest. VanaRoomas arendati välja täiuslik aumärkide süsteem nii isikute kui väeosade esiletõstmiseks Kaasaegsele aumärkide süsteemile pani aluse sõdurmunkade ordude rajamine Ristisõdade ajal. Vaimulikud rüütliordud muutusid järjjärgult ilmalikeks, mille kõrvale valitsejad asutasid uusi ilmalikke ordusid. Neist esimesteks loetakse 1348.a. Inglise kuninga Edward III poolt asutatud Sukapaela ordut. 17 /18. sajandi vahetusel hakkasid ordud muutuma teenete eest antavateks ordeniteks. Esimeseks sõjaliseks ordeniks peetakse Prantsuse kuninga Louis XIV poolt 1693.a.asutatud Püha Louis`ordenit. Suure Prantsuse revolutsiooniga sündisid seisusest sõltumatud teenetemärgid. Esimeseks moodsaks teenetemärgiks on 1804.a
mis tavaliselt olid kaunistatud jumalate kujutistega ja valmistatud pronksist, hõbedast või kullatud hõbedast vastavalt sangariteo suurusele. Taolisi plaate nimetati phalera, millest tuleneb sõna faleristika, teadus aumärkidest. VanaRoomas arendati välja täiuslik aumärkide süsteem nii isikute kui väeosade esiletõstmiseks Kaasaegsele aumärkide süsteemile pani aluse sõdurmunkade ordude rajamine Ristisõdade ajal. Vaimulikud rüütliordud muutusid järjjärgult ilmalikeks, mille kõrvale valitsejad asutasid uusi ilmalikke ordusid. Neist esimesteks loetakse 1348.a. Inglise kuninga Edward III poolt asutatud Sukapaela ordut. 17 /18. sajandi vahetusel hakkasid ordud muutuma teenete eest antavateks ordeniteks. Esimeseks sõjaliseks ordeniks peetakse Prantsuse kuninga Louis XIV poolt 1693.a.asutatud Püha Louis`ordenit. Suure Prantsuse revolutsiooniga sündisid seisusest sõltumatud teenetemärgid. Esimeseks moodsaks teenetemärgiks on 1804.a
o Kõneles nii, et kõik mõistsid o Ei armasta maagiat o Dzogtsen o Tiibeti surmaraamat ritualiseeritud (segadusse sattumine) Hing ei kao kohe inimese juurest pärast surma Geluk o Kollamütsilised o 15.saj o Dalai laama ookeanitaoline laama (kalliskivi võitev suuraare) o Vaimulikud juhid said 17.saj Tiibeti ilmalikeks valitsejateks Demokraatia Poliitiliste kombinatsioonide tulemusel saadi o 2 Dalai laamat hakkab olema pärast Tenzin Gyatso (kes on praegu selle õpetuse õpetaja) 1 koolkonna vaimulik juht Tuntuim budist Läbisaamine temaga negatiivne ei ole budistlik paavst oma traditsioon Chan budism
Kuningas Otto I ajal oli kogu riik juba kindlalt valitseja võimu all. Nii hakkas ta mõtlema keisrivõimu taastamisele ja selleks tuli hea võimalus, kui Itaalia feodaalid tülitsesid omavahel ja Rooma paavst kutsus Ottot endale appi. Aastal 962, kui Otto paavsti palvel Itaaliasse tuli, roonis paavst ta Rooma keisriks. Taastatud keisririiki hakati nimetama Püha Rooma riigiks. Riigi keisrid pidasid end kogu kristliku Lääne-Euroopa ilmalikeks valitsejateks, kuid tegelikult allusid neile ainult Saksamaa, Itaalia, Burgundia (Prantsusmaa) ja Tsehhimaa. Teiste Euroopa maade valitsejad keisrite ülemvõimu ei tunnistanud. Keiser ise pidi olem rahvuselt sakslane, kuid keisriks peeti teda alles siis, kui ta oli rännanud Rooma, kus paavst ta kroonis. Need retked nõudsid palju vaeva ja see ei võimaldanud tegeleda piisavalt riigi valitsemisega. Sellest hoolimata olid Püha-Rooma keisrid X-XII sajandil kõige võimsamad valitsejad Lääne-
annaabi.ee 
