rohkem vanade roomlaste oma. Seda tänu aastal 79 Vesuuvi tuha alla mattunud suvituslinnale Pompeij, kust on väljakaevamiste käigus leitud rohkearvuliselt seinamaale. Pompeijs säilinud seinamaalingutele on iseloomulik looduse jäljendamise meisterlikkus. Suurepäraselt anti edasi inimkeha proportsioone ning liigutusi. Erinevalt vanadest kreeklastest kasutati edukalt ruumi perspektiivis, suur tähelepanu oli ruumilisel illusioonil. Edukalt kasutati ka valguse ja varju mängu. Maalide teemad olid võetud mütoloogiast või ajaloost. Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või teise ruumi, mille avadest paistavad fantastilised ehitusdetailid, ornamendid, inimfiguurid ja palju muud.
rohkem, kui praegu. Me leiame teostumist eesmärgi saavutamises ja selle protsessi käigus. Tõsi elu väärtus ei pea olema püsiv, vaid peab olema saavutav. Õnn kui valdavalt positiivne meeleolu ei ole alati hea või/ja mõistlik asi. Valdavalt positiivse meeleolu ei pruugi olla õnnelik teiste inimeste arvates. Näiteks:1)õigluse järgi moraalselt mitteväärsed inimesed ei vääri õnne, selline õnne ei ole heategu; 2)kunstlik õnn, mis põhineb välise illusioonil; 3) virtuaalne reaalsus, kus masin elab meie elu selle asemel, et aidata meid elada; 4) sügavad pettused, siis kui õnn põhineb inimese ettekujutamisel; 5) füüsiline trauma, mille pärast inimene arvab, et ta elu on õnnelik. Õnn on tähtis kuna see on eneseteostuv ja meeldiv, ta määrab kindlaks kuivõrd mõnus meie elu kogemus võib olla. Elu, milles on tähendus ja väärtus toob inimesele rõõmu, mis omavahel ongi tasuv õnn
Sellel on omad praktilised tagajärjed kujundamisel. Sageli võib märgata, et soojaaistingud ühe ja sama tunnetuse või illusiooni puhul püütakse kahvatusiniseks värvitud jahedas ruumis keerata termostaadi näitu kõrgemale astmele, kui seda tehakse kollases või kahvatuoranzis toonis soojas ruumis. Meie soovid võivad väga tugevasti mõjutada seda, mida me näeme, kutsudes esile kombineeritud reaktsiooni. Reageering ei pruugi olla sugugi vähem tõene, sest fakt põhineb optilisel illusioonil. Joonis 6. Casa Las Palmas I & II by Jose de Yturb 3.3. Sinised Sinine näib omavat suurt hulka mitmesuguseid omadusi väljendavaid täiendeid, millest taevasinine, meresinine, puudersinine ja kuninglik sinine on vaid mõned seda mitmekesist tooni tähistavad variandid. Olles suitsu, udu ja kaugete mägede värviks, seostub sinine kõige enam taeva ja veega, mis kahtlemata on aidanud kaasa tema loodusjõude tähistava omaduse kujunemisele
omadused? 1. Tajul on piirid, Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus- 300 ms), Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest, Püsivus e konstantsus 2. Ruumilised vastasmõjud ,Ajaline vastasmõju( kohanemisvõime (adaptatsioon), maskeerimine) 3. Juhitud ja spontaansed protsessid (nime eristamine mürast), Õppimisvõime 18. Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon- olukord, kus stiimul on olemas, Hallutsinatsioon – tekib ilma sisendita, enim levinud kuulmishall. 19. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Motoorne, Emotsionaalne, Kujundiline, Sõnalis- loogiline Meelteinfo alusel? Kuulmismälu, Nägemismälu, Lõhnamälu, Maitsmismälu, Liigutusmälu Kestvuse alusel? Sensoorne mälu, Ikooniline, Kajaline, Lühimälu, Pikaajaline mälu 20. Kes on E. Tulving? Eesti mälu-uurija- Endel Tulving Sünd
· absoluutsed piirid · suhtelised piirid e eristuslävi · Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) · Inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega ~ 300 ms. · Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest · Püsivus e konstantsus Taju omadused II · Ruumilised vastasmõjud · Ajaline vastasmõju kohanemisvõime (adaptatsioon) maskeerimine Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga Hallutsinatsioon taju moonutus, mille puhul puudub väline stiimul Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? · Motoorne · Emotsionaalne · Kujundiline · Sõnalis-loogiline Kestvuse alusel? Jaotus mälu kestvuse alusel I · Sensoorne mälu Ikooniline Kajaline · Lühimälu Kestus Maht
seosetu. Unenäod tulevikku ei ennusta, vaid neis võivad ilmneda inimeste soovid, tundmused, mured, alla surutud tungid ning seda tavaliselt küllaltki moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla tingitud tulevikumuredest ja tugevast motivatsioonist, võib unenägude täideminek olla tegelikult asjade loomulik käik. 15.Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Taju – esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Siiski ei ole taju aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Ehk siis taju on protsess mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete
Neid võivad ilmneda inimeste soovid, mured, tundmused, allasurutud tungid, ning seda tavaliselt küllaltki moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla tingitud tulevikumuredest ja tugevast motivatsioonist, siis võib hiljem üht-teist unenäost ka täide minna, kuigi selle täidemineku tingis tegelikult asjade loomulik käik. Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Taju - esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Aisting meelelise tunnetuse lihtsamaiks vormiks, milles antakse välismaailma esmete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temp jne. Tajuomadused piirid, kujunemise aeg(närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus), püsivus e konstantsus, ruumilised vastasmõjud, ajaline vastasmõju(kohanemisvõime) Tajuteooriad Psühhofüüsika, mis uurib füüsiliste suuruste tajupiire. Nt
omadustest, eelnevast kogemusest. 17. Mis on disparaatsus? Miks see oluline on? Disparaatsus - tähendab silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkesta kujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas. Kui disparaatsus 2 silma nägemisväljade vahel on liiga suur, tekib nt binokulaarne võistlus (nähakse eraldi/vaheldumisi mõlema silma projektsioone) 18. Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Hallutsinatsiooniga objekti ei ole olemas, illusiooniga objekt on olemas, kuid tegelikkusest moonutatud. 19. Kirjelda isikutajus ennasttäitvate ootuste efekti, järjestuse efekti, haloefekti. Too iga efekti kohta näide. Ennasttäitvate ootuste efekt Kui õpetaja usub ja loodab, et tema õpilased muutuvad tublimaks, siis nad muutuvadki. Ja vastupidi. Eriti mõjutab see endas kõhklejaid. Pygmalioni efekti puhul rõhutatakse, et
ja aktvivatsiooni kõrvalprodukt. Unenäo elamus tekib ärkamisel, kui püütakse interpreteerida juhuslikult aktiveerunud informatsiooni. Alateadlike soovide hüpotees- Unes leiavad kajastamist ainult egoistlikud vajadused. Ühiskond ei aktsepteeri kõiki vajadusi, need surutakse alateadvusesse. S. Freud. 13. Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Aisting on elementaarne meeleline elamus. Tajuteooriad: Teadvustamata otsustuste tajuteooria- Herman von Helmholtz. Taju on etteantud sensoorsete tingimuste analüüsi põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsustus. Inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli (selle representatsiooni).
jälgivad enam-vähem üht ja sama ruumiosa. Võrkkestakujutiste erinevus on seda suurem, mida lähemal vaadeldav objekt on. Disparaatsus toimib automaatselt ja on üks efektiivsemaid sügavustaju mehhanisme. Aitab tajuda esemete kaugust ning võimaldab adekvaatse ruumitaju. Ruumitaju toetab ka inimese õpitav oskus valguse ja varjude jälgimisel (nad vahelduvad esemete asetuse muutumisel) ning selle järgi esemete ruumis asetumise hindamisel. · Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga (kujutatakse teisiti kui on), hallutsinatsiooni puhul on tegu raske tajuhäirega (kujutatakse asju, mida pole). Hallutsinatsioon ehk välisärrituseta taju on raske tajuhäire: tegelikkuses olematute asjade tajumine. Tekib haigusliku seisundi korral. Subjektiivne tajuelamus, meelepette raskem vorm. · Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus.
kokku Sügavustaju Ajataju: objektiivne ja subjektiivne Kaugus Liikumistaju. Rongis - Lähedal olevad asjad sõidavad vastu, kaugemal olevad asjad liiguvad kaasa. Perspektiiv mida kaugemal objektid, seda väiksemad nad tunduvad. Tekstuurigradiant Kattuvuse mõtestamine Kontrast Tervik Nägude taju Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA) Enim uuritud välimuse osa. Nägu on väga kontekstitundlik. Prosapagnoosia nägude äratundmise häire Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon olukord, kus on reaalsed objektid, kuid me tajume seda valesti Hallutsinatsioon reaalne haisting või tajuelamus puudub, aga me ise kujutame selle stiimuli sinna. Mälu Mälestused formuleeruvad hippokampusel, kus viiakse info lühimälust püsimällu Sisu alusel: kuulmis-, nägemis-, lõhna-, maitsmis-, liigutusmälu Kestvuse alusel: *sensoorne mälu e ülilühimälu lühiaegne, paar sekundit, mahub palju infot. Ikooniline või kajaline.
kokku Sügavustaju Ajataju: objektiivne ja subjektiivne Kaugus Liikumistaju. Rongis - Lähedal olevad asjad sõidavad vastu, kaugemal olevad asjad liiguvad kaasa. Perspektiiv – mida kaugemal objektid, seda väiksemad nad tunduvad. Tekstuurigradiant Kattuvuse mõtestamine Kontrast Tervik Nägude taju Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA) Enim uuritud välimuse osa. Nägu on väga kontekstitundlik. Prosapagnoosia – nägude äratundmise häire Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon – olukord, kus on reaalsed objektid, kuid me tajume seda valesti Hallutsinatsioon – reaalne haisting või tajuelamus puudub, aga me ise kujutame selle stiimuli sinna. Mälu Mälestused formuleeruvad hippokampusel, kus viiakse info lühimälust püsimällu Sisu alusel: kuulmis-, nägemis-, lõhna-, maitsmis-, liigutusmälu Kestvuse alusel: *sensoorne mälu e ülilühimälu – lühiaegne, paar sekundit, mahub palju infot. Ikooniline või kajaline.
kogeda. Me tajuksime enda ümbritsevat maailma ( Universumit ), kus me igapäevaselt elame, sama 23 moodi kui eespool kirjeldatud seikades. Kuid ainuke sisuline vahe seisneb selles, et see maailm, kus me ärkvel olles eksisteerime, ei ole loonud inimese enda mõistus ( psüühika ) - nagu unenäo puhul - vaid teada ja tuntud loodusseadused. Taju effekt jääb samasuguseks mis unenäo korralgi. Inimene teeb nüüd vahet illusioonil ja reaalsusel. Seni igapäevaselt elatud elu osutub illusiooniks ja ta tunne- tab nüüd tõelist reaalsust – tegelikku maailma, kus ta elab. Nii nagu unenäo puhul. Inimene teadvus- tab reaalse maailma reaalsust ja enda eksisteerimist selles. Inimene tunnetab nüüd enda ümber olevaid loodusseadusi, mitte ainult ei tea neid kui faktiliselt. Ta tajub neid kui kõige põhjustajatena. Seda kõike, mida ta näeb, aga nende tagajärgedena. Maailm
Kuid ärkvel olles võiks inimene tegelikult sama kogeda. Me tajuksime enda ümbritsevat maailma ( Universumit ), kus me igapäevaselt elame, sama moodi kui eespool kirjeldatud seikades. Kuid ainuke sisuline vahe seisneb selles, et see maailm, kus me ärkvel olles eksisteerime, ei ole loonud inimese enda mõistus ( psüühika ) - nagu unenäo puhul - vaid teada ja tuntud loodusseadused. Taju effekt jääb samasuguseks mis unenäo korralgi. Inimene teeb nüüd vahet illusioonil ja reaalsusel. Seni igapäevaselt elatud elu osutub illusiooniks ja ta tunne- tab nüüd tõelist reaalsust tegelikku maailma, kus ta elab. Nii nagu unenäo puhul. Inimene teadvus- tab reaalse maailma reaalsust ja enda eksisteerimist selles. Inimene tunnetab nüüd enda ümber olevaid loodusseadusi, mitte ainult ei tea neid kui faktiliselt. Ta tajub neid kui kõige põhjustajatena. Seda kõike, mida ta näeb, aga nende tagajärgedena. Maailm
Kuid ärkvel olles võiks inimene tegelikult sama kogeda. Me tajuksime enda ümbritsevat maailma ( Universumit ), kus me igapäevaselt elame, sama moodi kui eespool kirjeldatud seikades. Kuid ainuke sisuline vahe seisneb selles, et see maailm, kus me ärkvel olles eksisteerime, ei ole loonud inimese enda mõistus ( psüühika ) - nagu unenäo puhul - vaid teada ja tuntud loodusseadused. Taju effekt jääb samasuguseks mis unenäo korralgi. Inimene teeb nüüd vahet illusioonil ja reaalsusel. Seni igapäevaselt elatud elu osutub illusiooniks ja ta tunne- tab nüüd tõelist reaalsust tegelikku maailma, kus ta elab. Nii nagu unenäo puhul. Inimene teadvus- tab reaalse maailma reaalsust ja enda eksisteerimist selles. Inimene tunnetab nüüd enda ümber olevaid loodusseadusi, mitte ainult ei tea neid kui faktiliselt. Ta tajub neid kui kõige põhjustajatena. Seda kõike, mida ta näeb, aga nende tagajärgedena. Maailm
annaabi.ee 
