Iiidsete aegade lood. Maa luuakse Kaosest. Kaos lõi: Jumalaema Maa Tartanose (maa-all) Must öö ja särav päev Maa lõi: Taeva, mäed,mered kõik olid jumalad. Suurim oli Taevas Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ja nad said palju lapsi: 3sajakäelist hiiglast (kükloobid) 12 titaani (6 meest, 6 naist) Okeanus laotus üle kogu maa, ta oli kõigi jõgede isa ja tal oli 3000 tütart okeaniidi, kes olid allikate ja ojade haldjad. Üks titaan Hyperion, naisega Thea andsid maailmale veel 3 jumalat, Päikese ,Koidu ja Kuu Kükloobid hiiglaslikud jumalad, kes üksainus silm keset laupa(uranose ja maa lapsed) Kronos Uranoselt võimu võtnud poeg, kellelt hiljem poeg Zeus võimu võitlusega endale sai Rhea kronose naine Themis seadusejumalanna, andis Zeusi käsud surelikele inimestele teada Justitia kaitses õigust, vihkas valskust, kui ta nägi ülekohut, teatas Zeusile ja Zeus mõistis kohut. Olümpia seal olid kaks savip...
,,Iidsete aegade lood" Stephaniedesed Tegelased: Uranos, Kronos, Zeus, Hera, Aphrodite, Apollon, Hermes, Demeter, Artemis, Hephaistos, Ares, Athena, Poseidon ja Hestia. Kord lõi jumal Kaos jumalanna Maa, hirmsa Tartarose, musta Öö ja särava Päeva. Seejärel sünnitas jumalanna Maa armastusjumalanna, sinise Taeva, Mäed ja Mered. Võimsaim ja suurim neist oli Taevas, Uranos. Too võttis endale naiseks Maa ja ta sünnitas talle palju lapsi. 12 neist olid titaanid. Ühel päeval vihastas Uranos titaanide ja sajakäelisete hiiglaste peale ning viskas nad Tartarose pimedasse sügavikku. Ema abiga põgenes sealt Kronos, kes hakkas ise valitsejaks. Hirmust isa needuse vastu neelas Kronos alla oma viis last. Ellu jäi Zeus, kes sündis Kreeta saarel, Dikte mäel ühes koopas. Suuremana päästis Zeus oma vennad ja õed. Toimus suur lahing olümplaste ja titaanide vahel. Pea...
IIDSETE AEGADE LOOD I (lk 538) MAAILMA SÜND See on lugu, mille sarnast sa ei ole iialgi kuulnud. Algab see igiammusest ajast, kaugemast minevikust kui ükski iganes jutustatud lugu. Et alustada meie pajatust päris otsast peale, peame ajas tagasi minema loendamatu hulk sajandeid ning rohkemgi veel, leidmaks algust aja olematut algust. Sellel iidsel ajal elas, nagu ta alati oli elanud, jumal nimega Kaos. Ta oli ihuüksi ja tema ümber polnud midagi peale täieliku tühjuse. Tol ajal ei olnud päikest ega valgust, maad ega taevast. Polnud midagi peale lõpmatusse ulatuva vormitu tühjuse ja pilkase pimeduse. Niiviisi veeres mööda lugematu hulk sajandeid, kuni Kaos viimaks tüdis üksi elamisest. Siis tuligi talle esimest korda pähe mõte luua maailm. Kõigepealt lõi ta jumalanna Maa. See oli sõnulseletamatult kaunis, täis jõudu ja elu; ta kasvas ja suurenes ning ta käte vahel olid mõõtmatud avarused. Tema...
IIDSETE AEGADE LOOD II Inimsoo 5 ajastut Nimetus Iseloomustus Miks hävis? Kuldne sugupõlv Inimesed elasid täielikus Inimesed hävitati karistuseks üksmeeles titaan Kronose pattude eest Polnud muresid, loodusõnnetusi ega sõdu Polnud väsimust, haigust, valu ega vananemist Hõbedane sugupõlv Inimesed nõrgad ja rumalad Inimeste kurjade tegude ja Elu täis valu ja kurbust jumalate vastu aupaklikkuse Ei teinud tööd, polnud puudumise tõttu saatis Zeus armastust nad kõik Hadesesse Jõuga võetud asjad, tapmised Pronksine sugupõlv ...
Paan · Viimane jumalate poeg, karjustejumal, sokujalgne Paan vaeseim, inetuim ja põlatuim, keda emagi ei tahtnud. · Ta vanemad olid Hermes ja Dryope. · Sündides oli ta sokusarnane ja põgenes ema juurest suure õuduskarjega. · Hermesel hakkas Paanist kahju ja viis ta Dionysose lõbusasse kampa, kus ta avasüli ja narma pahvatades Paani imelikku välimust ja naljakaid liigutusi nähes, vastu võeti. · Paani meelispaik oli mägedejumalana Arkaadia, kus ta sündis. Paan mängis seal vilepilli, mille ta ise valmis tegi. · Inimesed kartsid Paani. Lahingutes jäi ta õiglaste poolele, ja tekitas paanikat nende vaenlastele. (sellest ka tema nimi) · Paan oli armunud metsanümfi Syrinxisse. Syrinx aga põgenes Paani esmakordselt nähes. Paan jälitas teda kuni Ladoni jõeni. Kuid seal palus Syrinx jõejumal Ladoni abi ja see muutis ta pillirooks. · Paan haaras pilliroo. Ta kuulis, kuidas tuul läbi selle varre vilistas ning talle tuli m...
Apollon Apollon oli : valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal. Ta oli Zeusi ja Leto poeg. Oli ka jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema hoole all oli muusika ja luulekunst. Artemis ja Apollon Apollon armus nümf Daphnesse. Daphne põgenemine. Daphne ja loorberipuu. Apollon ja loorberipärg. Apollonile omased sümbolid. Apollon ja tema muusad. Draakon Pythoni tapmine. Zeus sundis Apollonit kuritegu heastama. Legend Apollonist ning tema sõbrast Hyakinthosest. Apolloni järglased: Asklepios tervistusjumalus. Aristaios põllunduse, puu ja karjakasvatuse ning jahinduse kaitsja. Kasutatud materjalid www.wikipedia.org www.google.com ja Vennad Stephanidesed "Iidsete aegade lood I"
VII rühm: Maria Bambus, Madis Suuroja, Marie Stefanie Helm, Tähe-Kai Tillo Kreeka mütoloogia Artemis ja Apollon · Õde ja vend(kaksikud) · Vanemad: Zeus ja Leto · Sündisid Deelose saarel Jumalanna Artemis (Diana) Ülesanne Sümbolid, omadused Tegevus · Metsade suur · Kullatud vibu · Nõudis inimohvreid kuninganna · Õlal rippuv kuldne · Tappis Otose ja · Kuuvalgete ööde nooletupp täis nooli Ephialtese jumalanna · Seljas lühike hõlst · Päästsid Apolloniga · Metsloomade · Seostati hirve ja oma ema Tytiose valitsejanna karuga käest. · Jahijumalanna · Kujutatakse koos · Muutis Aktaioni · Osav kütt kahe lõvi, hirve või hirveks. · Hoolitses lindudega noorloomade eest · Range, julge, uhke · Nimetati ...
POSEIDON Koostanud - Liisa Kivimaa, Kadri-Johanna Ilumäe, Kärt Erikson Poseidon · Poseidon on Kreeka merejumal. · Merejumalaks sai ta oma vendade Zeusi ja Hadesega liisku tõmmates. · Poseidon on üks Olympose jumal. · Tal on hiilgav palee keset ookeani, kuigi sagedamini on ta Olympose mäel. · Kronose ja Rhea poeg ning Zeusi(peajumal) ja Hadese(allilma valitseja) vend. · Nagu meri isegi, on see jumal mõnikord kõvasüdameline ja metsik ning teinekord jälle õrn ja heatahtlik. · Tema relvaks on kolmhark, millega ta paneb mere mässama ja maa värisema · Poseidoni pühaks loomaks peetakse hobust. Ta kinkis inimkonnale hobuse. · Meresõitja-rahvana pidasid kreeklased Poseidonit suures aus ja otsisid temalt tihti kaitset. · Poseidoni naine on Amphtirite, kellega on tal poeg Triton. · Ta röövis Amphtirite tema isa(Nerdus) juurest ning siis abiellus temaga. ·...
Poseidon Poseidon oli Kronose ja Rhea poeg nagu ka Zeus ja Hades. Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal, kellel oli suur safiirloss keset merd, aga sagedamini võis teda leida Olümposelt. Sümboliks oli Poseidonil võimas kolmhark, millega ta sai panna mere tormama , aga ta valitses ka tuulte ja maavärinate üle. Peale selle, et Poseidon oli merede isand, kinkis ta inimestele esimese hobuse, ja teda austati nii selle kui veel muudegi teenete eest. Tema naine oli merenümf Amphitrite. Poseidonil oli palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega, näiteks oli tal nereiid Thoosaga poeg Polyphemos. Kuulsaimad Poseidoni pojad on olnud Bayzas, kes rajas B...
Pärnu Hansagümnaasium ,,Kaksteist olümplast taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vasted rooma mütoloogias." Autor: Gerdu Jaansalu Klass: 10 c Sissejuhatus On erinevaid arusaamu jumalate kohta. Kreeklased uskusid, et jumalad ei olnud need, kes lõid maa vaid vastupidi. Kreeklased usuvad kogunisti, et ennem jumalaid loodi taevas ja maa. Jumalad ei olnud neil just ülistavas seisuses vaid pigem kui esivanemad. Nad uskusid, et just jumalad olid need kes olid esimesed vanemad maamunal. Nende lasteks nimetatakse titaane. Titaanid ehk vanajumalad olid nn. maailma isandad. Nende võim oli piiramatu. Teatavasti oli neid palju, kuid ainult kaksteist on suutnud jätta jälje mütoloogiasse. Nendeks olid siis: Zeus ehk peajumal; tema kaks venda:. Poseidon ja ...
Zeus (Jupiter) oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus oli peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Armus paljudesse naistesse ja püüdis oma truudusetust naise eest varjata. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Poseidon (Neptunus) oli merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Sümboliks oli kolmhark. Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kuj...
(kooli nimi) Referaat (koostaja) (klass) (aastaarv) Zeusi sünd Kõikvõimas Kronos(Zeusi isa) oli suurest hirmust haaratud, sest ta polnud kindel, kas ta võim kestab igavesti. Hirmuga meenus talle isa needus ja ta hakkas kartma, ta enda lapsed tõusevad tema vastu üles, nii nagu tema oli Uranose vastu mässu tõstnud. Ta tegi hirmsa otsuse: ta käskis oma naist Rhead, et see tooks kõik lapsed, kes sünnivad, tema kätte, ja iga kord kui naine oli käsu täitnud, neelas Kronos lapse alla. Niiviisi neelas ta viis last, kelle Rhea talle sünnitas: Hera, Demetri, Hestia, Hadese ja Poseidoni. Rhea otsustas oma peatselt sündiva lapse päästa. Ta võttis kivi, mähkis selle riidesse, andis siis kivi lapse asemel Kronose kätte. Too neelas kivi rahulolevalt alla. Laps, kes ellu jäi oli Zeus. Zeusi lapsepõlv Nümfid ja metsade drüaadid hellitasid vastsündinud jumalat er...
Referaat Kaksteist olümplast- taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vastsed Rooma mütoloogias Eliise Vilepill 10.a Pärnu Hansagümnaasium Kaheteistkümneks olüplaseks nimetati kõige tähtsamaid titaanidele järgnenud jumalaid. Neid kutsuti olümplasteks selle tõttu, et nendeelukohaks oli Olümpos. Selle asukohta ei teata veel tänapäevalgi, kuigi arvatakse, et silmas peeti Kreeka kõige kõrgemamäe,Olümpose, tippu. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad puhkasid, veetsid aega ja kuulasid Apolloni lüürat. Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Taevaliku perekond...
Vana-Kreeka jumalad Hendrik Tamm Rasmus Retpap Andrei Ivanov http://www.mythweb.com/gods/media/OlymNav.jpg Mida tähendab antropomorfsus? Antropomorfsus: Inimesetaoline Inimesekujuline Inimesena kujutletav või kujutletud Vana-Kreeka jumalad olid antropomorfsed, sest neil olid: Inimeste tunded Inimeste kehakuju Sarnane mõtteviis inimestega Vana-Kreeka peamised jumalad: Zeus Hera Aphrodite Apollon Hermes Demeter Artemis Hephaistos Ares Pallas Athena Poseidon Hestia http://1.bp.blogspot.com/-qDddocbckr0/TyBDl- qEnbI/AAAAAAAABDs/NsROfaQMsos/s1600/6+other+mythology.jpg Zeus – peajumal,...
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Olümpos ja Olümpose jumalad Referaat Eva Hein 10 A klass Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2010 Sissejuhatus Valisin uurimustöö teemaks Olümpose ja Olümpose Jumalad. Teema valisin ma sellepärast, et see tundus mulle kõige huvitavam ning kuna ma olen ise Kreekas käinud ja Olümposest ka natukene kuulnud, on sellel alal ka lihtsam orienteeruda. Alati on parem kirjutada millestki sellisest, mis sulle tuttav on ning millega sa kokku puutunud oled. Selle referaadi abil sooviksin ma laiendada oma teadmisi Kreeka Jumalate kohta, sest tänapäeval räägitakse neist siiani üsna palju. Arvan, et põhjalikud teadmised Kreeka Jumalatest annavad minu haritusele lisaväärtust. Töö käigus tahaksin ma ka Olümpose mäest rohkem infot saada, sest oma praegust...
Kreeka Vanim Periood Referaat Tallinn 2007 Sisukord Eessõna.......................................................................................................................................3 Article I. Maa ja selle rahvastik..................................................................................................4 Section I.1 Kreeka loodus.....................................................................................................4 Section I.2 Rahvastik............................................................................................................5 Article II. Kreeta-mükeene kultuur.............................................................................................5 Section II.1 Väljakaevamised. Schliemann...........................................................................5 Section II.2 Evans. Knos...
Kristjan Vahtla Jumalannade-nümfide eripalgelised grupid (erinnüsed, moirad, graiad, gorgod, harpüiad, sireenid, muusad, graatsiad, hoorid, hesperiidid) Antiik-Kreeka panteon on rikkalik ning mitmekesine. Kreeklastel oli palju erinevaid tegevusvaldkondi ja huvitav arusaam neid ümbritsevast maailmast ning sellest tulenevalt olid ka jumalad teatud nähtuste või elualade patroonid. Oma töös saatsid või abistasid neid hierarhiliselt madalamal asetsevad, ent mitte vähem olulised jumalused. Nad esinesid gruppidena ning enamasti ei tähtsustata selle liikmeid teiste kõrval üle. Neidki austati, ent ka kardeti. Nagu jumaladki, esinesid nad antropomorfsel kujul. Ent kaunite naisjumaluste kõrval esines ka erinevate eluvormide vahelisi kohutavaid hübriide, kelle eesmärgiks oli inimesi karistada või suisa hukatusse juhtida. Erinnüsed Erinnüse...
Kreeka religioon ja mütoloogia. Kohustuslik kirjandus: Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). Vegetti, M., Inimene ja jumalad. Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 289. Avita 2001. Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 381. Müüdisüzeed saab eesti keeles hõlpsalt kätte raamatutest: Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 1975. Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003. Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus. Stephanidis, M. ja Stepanidis, I., Iidsete aegade lood, I II. Eesti Raamat 1991. Muud kirjandust: Bremmer, J. N., Greek Riligion. Ofx. UP 1994. Burkert, W., Greek Religion. Blackwell 1984. Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth. Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C., The Gods of ...
HERAKLES KULTUURILUGU REFERAAT Gregor Taul A50645 Semiootika 1. Aasta Sissejuhatus Lood jumalatest ja kangelastest, müüdid tekkisid Kreekas tuhandeid aastaid tagasi. Antiikmütoloogia üheks aluseks oli kindlasti kreeklaste usk loodusjõududesse kui jumalate kehastustesse. Kreeklased uskusid ka sellesse, et nende jumalatel on taevas omapäi igav ning seepärast otsivad nad tihti seiklusi maa pealt - jumalad omavad võimet lihtsureliku kuju võtta. Ja kui need jumalad juba maal peal käisid, siis jätkasid nad siin ka oma jumalikku sugu. Nii et kui lugeda antiikaja autoreid, tuleb välja, et veel ainult paar tuhat aastat enne meie ajaarvestuse algust oli terve Kreeka täis pikituid igasuguseid poolsurelikke ning jumalikke. Veel Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav on see, kui realistlikult kreeklased sel ajal siis oma jumalate `käega-katsutavusse' suhtusid ? Parima...
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Teenindusjuhtimise eriala Kultuurikeskkond ja selle mõju organisatsioonile Venelased... Millised nad on? Täiendatud kodutöö Katrin Sillamäe PS -2-S-E-tal Tallinn 2009 Sissejuhatus Venelased... Millised nad on? Kuigi nad elavad juba aastasadu meie kõrval, pole sellele hoopiski lihtne vastata. Venelased ja eestlased kultuuri kaudu seotud hoopis tihedamini, kui esmapilgul ehk arvatagi oskame. Sarnaseid sidemeid võib aga leida ka ajaloos ja teaduses, hariduses ja spordis. Igapäevaelust rääkimata. Sest kui kahe rahvuse esindajad elavad päevast päeva teineteise kõrval oma kaaslastelt õppides ja samas neile midagi ka omalt poolt vastu andes ei saa see teisiti ju ollagi. Venemaa on maailmas esikohal nend...
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. ...
Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust ...
Kuressaare Gümnaasium KASSIDE EEST HOOLITSEMINE Uurimustöö Koostaja: Sigrid Järsk Klass: 10B Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2010/2011 Sisukord 1.Kasside ajalugu..................................................................................................................................5 2.Kassi eest hoolitsemisest üldiselt......................................................................................................8 2.1.Kassi pidamine...........................................................................................................................8 2.2.Kass vajab head kodu................................................................................................................8 2.3.Vabadus on kassile ohtlik........................................................
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maa...
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 ...
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
annaabi.ee 
