Võrreldes minevikuga on venelased üldjuhul passiivsemad olnud. Vaid Kesk-Aasia ja Lõuna-Kaukaasia on ka Venemaale huvi pakkunud. Sõna võtab ta ju alati siis, kui tegemist on endiste Nõukogude riikidega. Seal leidub ju ohtralt naftat, maagasi ja ühtlasi on sealne piirkond üks suurimaid narkootikumide ja oopiumi tootjaid, eks USAgi sellepärast seal piirakonnas nii palju vaeva on näinud. Venemaa ja USA suurimad erimeelsused näivad olevat nende ideoloogiates ja väärtushinnangutes. Aga tegelikul ühiseid huve ja vaateid neil jätkub. Näiteks on mõlemad riigid on presidentaalsed, Venemaa natuke rohkemgi. Mõlemad on ka tuumariigid, mis annavad aina võimu juurde ja mingis mõttes hoiab maailmas tasakaalu, sest kui kõikidel suurriikidel on tuumapommid olemas, siis ei julge seda keegi kasutada. Võib arvata, et üheks suureks põhjuseks miks need kaks riiki üksteis ei salli, on see et nad on üksteisele kõva konkurents
Et seda teemat analüüsida, tuleks religioosseid nähtusi kuidagi grupeerida ja oletan, et seda on ka juba tehtud. Mina oskaksin eristada religiooni esiteks, tema arhailistes, maagilistes vormides, umbes nagu see esines kiviajal või siis telesaates Selgeltnägijate tuleproov. Teiseks võib religioossust käsitleda nii, nagu ta esineb suurtes maailmareligioonides: kristluses, islamis ja judaismis. Kolmandaks võiks vaadelda religiooni nii, nagu teda võib kohati ära tunda sellistes ideoloogiates nagu kommunism või fassism. Ka näiteks isamaalisus võib võtta mingi religioosse vormi, näiteks Liidia Koidula luuletustes. Kindlasti kõik eelpool mainitud religioossuse vormid mõjutavad tugevalt inimeste mõttemaailma erinev on ainult see, kuidas ja mis suunas nad seda teevad. Seega, mina arvan, et näiteks teadlase jaoks oleks hea, kui ta ei oleks religioosne. Ei ühel, teisel, ega ka kolmandal viisil. Sest teaduses peab olema võimalik mõelda nii, nagu keegi varem veel
On see 1/4; 1/8; 1/16; 1/256; 1/1048 - ei. Samamoodi nagu suurim arv pole ei miljard, triljon ega mustmiljon, pole ka sellele probleemile vastust. Lähenedes praktilise tegevusele matemaatilise teoreetilisusega, avastame, et kui lasta nool märklaua poole teele, läbib ta vahemaast poole, sellest omakorda poole, siis veel poole ja kokkuvõttes ei tohiks ta kunagi kohale jõuda. Praktikas aga on asjad hoopis teistmoodi. Vabadus on ka lahutamatu osa paljudes ideoloogiates, kus ta võib esineda täiesti erineval moel. Olenevalt inimese maailmavaatest või kultuurilisest taustast, võivad eri vabaduse suunad olla ühe vaatenurgast õigemad või valemad kui teised. Näiteks anarhistid või hipid - ideoloogilisel tasandil taotlevad nad mõlemad täielikku vabadust, kuid peale selle pole neil ka mitte midagi ühist. Antud juhul on tegu siiski natuke kohatu võrdlusega, kuna anarhism ongi põhimõtteliselt üksikisiku piiramatu
eneseteostamist Maal. 3.) Inimesel pole õigust vähendada looduse mitmekesisust ja liigirikkust, v.a. elutähtsate vajaduste rahuldamiseks vastutusrikkal viisil. 4.) Inimese mõju maailmas on liiga suur ning seoses maakera elanike arvu kasvuga on see muutunud halvaks/ohtlikuks; looduse ja elu heaolu eeldab vähemat hulka inimesi. 5.) Inimese elustiil on selle mõju võtmeelement- muutused inimese elutingimustes eeldavad muutusi majandus- ja tehnopoliitikas, inimühiskonna ideoloogiates.; 6.) Elu, sh kultuuriline mitmekesisus on tagatud vaid siis, kui üldine inimmõju keskkonnale väheneb. Inimühiskonna põhilised majanduslikud, ideoloogilised, poliitilised ja tehnoloogilised struktuurid peavad seetõttu muutuma. 7.) Ideoloogiline muutus tähendab eelkõige elukvaliteedi mõiste ümberhindamist. Elukvaliteedi paranemine ei võrdu tingimata elustandardi tõusuga. 8.) Neil, kes aktsepteerivad eelmainitud
Siiski me peame üldise teadjaid targemaks, selle pärast tarkus tuleb teadmisest, mitte kogemusest. Üldise teadjad teavad põhjust, kogunejad ei tea seda ,,miks". Näiteks igas töös tööjuhataja on auväärsem ja targem kui käsitööline, mitte praktilise poolest, vaid selle pärast, et tal on olemas logos. 5. Kuidas kunst / üksiku teadmine ja kunst / üldise teadmine on seotud empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes)? Minu arust, seos on nende ideoloogiates. Induktiivne loogika järgi, mis on empirismi iseloomustaja, on võimalik koguda teadmisi läbi elades väikseid juhtumeid, siit tuleb tarkus. Ehk teisisõnu üldist saab õppida ning koguda ainult üksikasju õppides, ning üksikasjadest liikudes üldisasjadele. Deduktiivne loogika järgi aga, õpitakse alguselt üldist ning seda rakendatakse üksiku arusaamisel. See on vastupidi induktiivsele loogikale ja seda vaadeldakse Ratsionalismi juures.
Marshalli plaan(1948-1952). Ida-Euroopa rigid abi vastu ei võtnud, sest NSVL keelas. Jugoslaavia võttis abi vastu ja st sattus teravasse vastaseisu Moskvaga. Soome muutus sõltuvaks NSVL. Soomestumine-e NSVL sõbralik poliitika. 1 AVALDUMISVORMIS: ei avaldunud otseses sõjategevuses, vaid: vastastikuses propagandas,vastastikuses luures, vastandlikes sõjaliste liitude moodustamise(NATO, VLO), võidurelvastumises- USA JA NSVL üritasid üksteist relvastuse osas üle trumbata ,vastastikustes ideoloogiates, konfliktides.(sõditi sõjalist abi andes) .nt kosmose hõivamine/ tuumarelvade täiustamine. Tuumapomm loodi USAS. 1. Aatompommi katsetamine 1945.a.. 1949.a katsetas nsvl oma tuumapommi(varastas infot) .1952.a vesinikupomm usas. 1963.a NSVL sõlmis kokkuleppe tuumarelvade katsetamise keelustamise kohta.Juri Gagarin- esimene nsvl mees kosmoses.Esimesena kuule usas lendas APOLLO 11. Astronaut Amstrong. KÜLMA SÕJA LÕPP:1980-1990(idabloki ja NSVL lagunemine ja saksamaa taasühinemine) 2
Nagy otsis kaitset Jugoslaavialt, kust abi ei tulnud. Abi polnud oodata ka USA poolt, nemad oli varasemalt andnud teada, et nemad asjasse ei puutu ning vahele ei sega. Vastuhakk suruti veriselt maha, võim harati endile ning Imre Nagy mõisteti süüdi- > poomine. Tagajärg: Tuhandeid inimesi vahistati, 26. tuhande inimese üle mõisteti kohust, ligi pooltele määrati karistus ning 13. tuhat inimest läks vangi. Põgenike 200 000, suur majanduslik kahju, mõjusfääri muutus, kommunistlikes ideoloogiates mõrad. 5. Berliini kriisid 1958-1961 Nõukogude Liit suutis pärast Stalini surma taastuda ning tahtis kehtestada kommunistlikku süsteemi kogu maailmas. NSVL nõudmised paisusid, üritati mõjupiire laiendada. Vastasseisu koht NSVL jaoks Saksamaa, eriti Berliin. Samuti oli NSVL soov vastuolus USA tahtega. Probleem seisnes selles, et suur osa Saksamaast (Lääne- Berliin, kus elas ligi 2 milj inimest) oli demokraatlike vabadustega. See NSVL'le ei sobinud, nad nõudsid
· Inimese mõju maailmas on liiga suur ning seoses maakera elanike arvu kasvuga on see muutunud halvaks, ohtlikuks; looduse ja elu heaolu eeldab vähemat hulka inimesi. Rahvastiku ohjeldamine annab lootust pakkuda paremat elu kõikidele nii inimestele kui ka teistele liikidele. · Inimeste elustiil on selle mõju võtmeelement muutused inimeste elutingimustes eeldavad muutusi majanduses ja tehnopoliitikas, inimühiskonna ideoloogiates. Inimesed hävitavad ökosüsteeme kasutades tehnoloogiat, millega koormavad loodust. · Elu, kultuuriline mitmekesisus sealhulgas, on tagatud ainult siis, kui üldine inimmõju keskkonnale väheneb. Inimühiskonna põhilised ideoloogilised, poliitilised, majanduslikud ja tehnoloogilised struktuurid peavad seetõttu muutuma. Inimene tarbib piiramatult, millega kaasneb suur hulk jäätmeid ja enamus asju hinnatakse nende kaubaväärtuse järgi. · Ideoloogiline muutus täh
teaduse ilu või nagu ilu, mille asupaik on milleski muus kui ta ise, olu see siis elusolend või maa või taevas või ükskõik mis muu; ta näeb seda absoluutsena, ainult iseeneses eksisteerivana, ainulaadsena, igavesena.1 Sellel ideel ,,Ilu" peetakse olevat palju ühiseid jooni sellega, mida paljud nimetavad ,,Jumalaks". Kuid vaatamata nende tranststendentsusele, tuli neid ideid leida inimese mõistusest.2 Teljeajastu uutes ideoloogiates valitses üldine nõusolek sellest, et inimelus sisaldub ülimalt oluline transtsendentne element. Kuigi seda transtsendentsust tõlgendasid erinevad mõtlejad erinevalt, oldi ühel meelel selle keskses tähtsuses inimolendite arengus ja varasemaid mütoloogiaid täielikult üle parda heitmata tõlgendasid nad neid ümber 3. Samaaegselt toimus ka Iisraeli prohvetite endi traditsioonide kujundamine. Kuna esimesed kirikuisad olid kreeklased ja roomlased (see tähendab paganad), ja tahtes
Guota dünastia 320-550 pKr- India Kuldne ajastu- India ühinemine. Märkimisväärne areng Hindu kultuuris. 1764 Briti valitsuse algus: 1857 mäss, 1876-78 suur nälg 6-10mil surnut. 1899-1900 India nälg 10mil surnut. 1947 565 põhimõttelist riiki- Mahatma Ghandi India välispoliitika Külmasõja ajal Ühtsustatud idealism- 1947-64 Jawaharlal Nehru: nin-alignment movement, areneva maailma liider, RS teaduse allikas Mitte-Lääne ideoloogiates, patsifismi tugev toetaja. Vahelduv realism 1970- 1980: Goa annektsioon Portugali valitsuselt. 1962 Piirisõja kaotus Hiinale. 1971 Indu- NSVLi leping. 1971 Bangladeshi vabadussõda. 1974 Esimene edukas tuumapommi katsetus. India välispoliitika peale Külma sõda Pragmatism: Ida poliitika vaatlus, 1998 tuuma katsetus, majanduslikud refomid viivad kasvuni peaminister Singh. Majanduslik diplomaatia: majandus on India võti tulemaks suureks võimuks. Suhted Aafrikas, suhted Kesk-Aasias,
läinud kohalikud, vähe rännati välja Austraaliasse, NSVL’i ja Ameerikasse. 29.Maailmastumisidee ja -praktika kriis 1930. aastatel. Majandusideede valdkonnas süvenes kapitalismikriitika ja antiliberaalsed majandusvaated, sooviti kaitsta siseriiklikku majandust, riigistades kaevandusi, raudteesid ja elektrijaamasid, samuti kehtestades väliskaubanduspiiranguid, tolle ja tariife. Sooviti vähendada maade seotust maailmaturuga. Poliitilistes ideoloogiates süvenes demokraatiakriis, tekkisid totalitaarsed ja antiliberaalsed ideoloogiad: fašism ja kommunism. Kommunism oli sügavalt kapitalismikriitiline, kuid toetas ka äärmuslikku globaliseerumist, kujutades maailma ette lõpuks kommunistlikule korrale allutatud ühise ruumina. Maailmarevolutsiooni eelduseks pidi olema aga ühe riigi – NSVL’i – täielik eraldumine ja kommunistlikult täiustumine, mis andis omaette tõuke antiglobaliseerumiseks.
i) Grupi staatud poliitikute silmis (sotsiaalteadlased, üliõpilased, seksuaalvähemused vs suurärimehed) j) Kui suurt elanikkonna segmenti poliitika puudutab (pensionärid vs puuetega inimesed) Kes on kõige olulisemad toimijad poliitika elluviimise faasis: a)ametnikud, b)poliitikud Elluviimise faasis on olulisimad ametnikud. Ametnikud kui poliitika elluviijad. Poliitilise ideoloogia definitsioon? · Poliitilistes ideoloogiates tuleb eristada kahte aspekti: positiivne ja kriitiline, poliitilised ideoloogiad kas ratsionaliseerivad olemasolevat korda või kritiseerivad ja vastanduvad sellele. · Definitsioon omavahel seotud ideede kogum, mis seletab ja hindab sotsiaalseid tingimusi, inimese kohta ühiskonnas ning pakub programmi sotsiaalseks ja poliitiliseks tegutsemiseks. · 1. Seletab, miks sotsiaalsed, poliitilsed ja majanduslikud tingimused on just sellised, nagu nad on
vanadele pol jõududele ning pakuksid välja radikaalseid ja lihtsaid lahendusi masside olukorra parandamiseks. 20 saj II kümnendil tekivad äärmuslikud parem ja vasakspoolsed jõud ( kommunism ja bolsevism) vs ( äärmuslik konservatism , natsionalism). Äärmusest ja radikaalsusest hoolimata suur hulk inimestest usub ideoloogiatesse. Klammerdudes liikumise külge võib Minu eksistentsi parandada. Pettumine ideoloogiates leiab aset IIMS ajal ja järel. Sotsialism tekib Euroopas 19, sajandil soovist saada liberalismist veelgi radiaalsem ideoloogia.Vastureaktsioon liberalismile, kuid II laine vastureaktsioon e nende üh/pol jõudude vastureaktsioon, kellel ei õnnestunud tulla võimule liberalismi kõrghetke toel.Sotsialism toob selgelt tagasi religioosse elemendi poliitilisse ideoloogiasse. Kommunistlikud fantaasiad Thomas Moore , Tommaso Campanella, Robert Owen, Henin Siant Simon.Väga fantaasiarohked
aja jooksul muutuda. Poliitiline protsess- kohustuste võtmine, otsuste tegemine Administratiivne protsess- elluviimine, kontroll, hindamine 7. pilet Poliitilised ideoloogiad- rohelised Algus 20. sajandi II poolel seoses mitmete globaalsete probleemide tekkega. Roheline liikumine tekkis 1960-ndate osana uutest vasakpoolsetest (kolmas tee). Noored olid pettunud senistes ideoloogiates, püüti leida uusi ideid (feminism, ökologism). Rohelised parteid ei ole ühe teema parteid- heaoluühiskond, töötus. Väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Ka poliitilisel spektril on neid raske paigutada, kuid enamasti teevad koostööd vasakpoolsemate parteidega. Ökoloogia- loomade ja taimede keskkonnavahelised seosed. Vastandub ideele, et inimene on looduse keskpunkt ja valitseja- inimene on osa loodusest ja ökosüsteemist.
enesemääramine väljendub selles, et valitsejaks on kaasrahvuslased – see on legitiimsuse aluseks. Rahvuse ja riigi piiride kattumine harv ja juhuslik. Mitmed empiirilised tunnused on kunstlikult loodud. Ka kaasrahvuslaste valitsemine ei pruugi olla hea. Rohelised Algus 20. sajandi II poolel seoses mitmete globaalsete probleemide tekkimisega. Roheline liikumine tekis 1960- ndate osana uutest vasakpoolsetest (kolmas tee). Noored olid pettunud senistes ideoloogiates, püüti leida uusi ideid (feminism, ökologism, Vietnami sõja vastane liikumine). Rohelised parteid ei ole ühe teema parteid – heaoluühiskond, töötus, relvastustamine jne. Väärtustab eelkõige kekskonnakaitset ja säästlikku majandamist. Ka poliitilisel spektril on neid raske paigutada, kuid enamasti teevad koostööd vasakpoolsemate parteidega. Peamised mõisted ökoloogia – tuleneb bioloogiast – ökoloogia kui loomade ja taimede keskkonna vahelised seosed. Vastandub
annaabi.ee 
