Vastused lisatekstide kohta I 1. Lock oli empiirik. „Oletame, et meie mõistus on n-ö valge paber ilma igasuguste märkide ja ideedeta. Kuid mil viisil ta nad omandab? Kust saab ta arutluse ja teadmise materjali? Sellele vastan ma ühe sõnaga: kogemusest. Kogemusele tugineb kogu meie ja kogemusest lõppkokkuvõttes kogu teadmine ka pärineb.“ „Teiseks allikaks , millest kogemus varustab mõistust ideedega, on meie mõistuse tegevuse seesmine tajumine.“ 2. Leibniz oli ratsionalist. ,,Tulles tagasi paratamatute tõdede juurde, peab ütlema, et me tunnetame neid
Tema filosoofiat on mõjutanud Descartes'i teoste lugemine. Vaatlused (ümbritseva vaatlemine, tähelepanekute tegemine) annavad inimmõistusele kogu materjali ehk ideed. Idee on see, millega mõistus mõteldes tegeleb. Uskumuste tõesuse või mittetõesuse määrabki kogemus. Kust mujalt võibki inimene teadmisi saada kui mitte kogemusest. Kõik ideed pärinevad kogemusest. Inimese hing on algselt ilma igasuguste ideedeta. Aisting ja refleksioon on kaks ainukest akent, mille kaudu valgus tungib pimedasse tuppa. ,,Kõike, mida mõistus tajub või mis on taju, mõtlemise või arusaamise vahetu objekt." Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9_Descartes http://et.wikipedia.org/wiki/John_Locke http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/john_locke.htm http://www.hot.ee/indrme/locke.htm http://www.hot.ee/indrme/descartes.htm
maakonnalinnadesse kreiskoolid. Korralik koolide võrgustik kujunes välja alles sajandi lõpupoolel. 19. sajandi esimene pool oli eestlastele muudatusterikas. Mõningad muudatused ei olnud esmalt talurahvale soodsad. Näiteks pärisorjuse kaotamisega suurenesid teokoormised. Samas paranes olukord aja vältel, talupojad said vähehaaval hakata endale oma talusid lubama ja sõltusid aina vähem mõisast. Ilma baltisakslastelt ja haritlastelt saadud ideedeta poleks ilmselt Eestis toimunud rahvuslikku ärkamist. Need muudatused mängisid olulist rolli Eesti majanduse arengus 19. sajandil ja Eesti riigi loomisel 20. sajandil.
Referaat Majanduse ja ettevõtte alused Virgo Ernesaks EÜ12 Äriideest äriplaanini Ettevõtlusega alustamine Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, millel on: eesmärk risk mitte saavutada eesmärki vajadus planeerida oma tegevust vajadust kaasata erinevaid ressursse - aega, raha vms. Idee Ettevõtja vajab äriideed ja võimalust selle elluviimiseks. Ilma ideedeta või võimalusteta pole äri. Võib ka öelda, et äriidee on lahendus olemasoleva võimaluse realiseerimiseks. Minu äriidee on juba kirja pandud ja olen selle eest ka hinde saanud. Alustan vaikselt nagu olen teooria tundides õpetajalt kuulnud. Kuidas äriideed tekivad? Tihti on tegemist probleemiga, millele lahendust otsides tulebki hea idee, mida äris rakendada saab. Mõtle: Mis sind häirib? Mis võiks olla lahendus? Teadlased viivad igapäevaselt läbi katseid
substantsi. Mateeriat kui sellist pole olemas. Berkley jaatab vaimset substantsi, eksisteerivad vaid teadvused ning nendes sisalduv. Ning ta uskus ka seda, et kõik mis eksisteerib eksisteerib kas meie või jumala vaimus. LOCK Elas 17- 18 sajand, inglise filosoof ning empirismi rajaja. Empirism on arusaam, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Locke kritiseerib sünnipäraste ideede teooriat, sündides on ta arvates hing ilma igasuguste ideedeta, vastsündinu hinge võrdles ta puhta paberilehega. Kogemuse allikaid on 2: aistingud ja reflektsioon. Samuti kõneleb ta lihtideedest ja liitideedest. Locki järgi on olemas intuitiivne tunnetus, tõestav tunnetus ja meeleline tunnetus. Kõike ei ole võimalik tunnetada, sellisel juhul aitab meid otsustusvõime. PÜHA AUGUSTINUS Elas 4- 5 sajand.Sündis Hippo linnas.Viis platonismi ja ristiusu kokku- dualist. Algselt oli skeptik. 410- vandaalid põletasid maha Rooma linna
ilmumiskoht ja aasta, kasutatud artikli lehekülje numbrid. Näide. 9 Eamets, R. Eesti tööturu potentsiaal ja poliitika Euroopa Liidu kontekstis. Eesti 21. sajandil. Arengustrateegiad. Visioonid. Valikud. Tallinn, 1999, lk. 29 33. Ajakirjad Ajakirja kasutamisel algallikana tuleb ära tuua autor, pealkiri, väljaande nimetus, ilmumisaasta, ajakirja number, leheküljed. Näide. Alas, R. Uute ideedeta kriisist kriisi. Ärielu, 1999, nr.10, lk.48 Ajalehed Ajaleheartikli kasutamisel tuuakse ära artikli autor, artikli pealkiri, ajalehe nimi, ilmumiskuupäev ja aasta, lehekülje number. Näide. Läänemets, U. Teadmised pole ka tulevikus jõuetud. Õpetajate leht, 24. detsember 1999, lk. 4. Interneti materjalid Soovitatav on kasutada uurimustööde koostamisel Interneti andmebaase. Kasutatud kirjanduse
Tegeikkus koosneb ühikutest, üksikutest individuaalselt eksisteerivatest osakestest. Inimene on ilmselt monaad. On ühik, on subsants ega koosne teistest substantsidest. Monaadid moodustavad astmestiku. Nad on oma võimetelt erinevad, oletemata, et neil on põhimõtteliselt ühesugused, hingelise algupäraga põhivõimed. Igal monaadil on talle omane vaatenurk, mis võib ajaga muutuda. John Locke mõistus on sündides puhas tahvel. Mõistus on valge paber, ilma ühegi tähemärgita, ilma ideedeta. Inimene hangib teadmisi reaalsust vaadeldes. Teadmised ei ole sünnipärased ega inimesse valmis kujl asetatud. Inimese mõistus on puhas tahvel- tabula rasa, millele kogemus joonistab oma märgid. Mõistus on sündimisel tühi ja alles kogemus varustab selle sisuga- see ei ole jumaliku ehitusmeistri poolt eelnevalt täidetud kapp, millisena inimese mõistust nägid Lockei õpetajad
Kõige lihtsam ja odavam on aga ettevõtlusega alustada füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE), mis on põhimõtteliselt nagu ühe-mehe-firma. Ettevõtlusega alustamine Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, millel on: eesmärk 5 risk mitte saavutada eesmärki vajadus planeerida oma tegevust vajadust kaasata erinevaid ressursse - aega, raha vms. Idee Ettevõtja vajab äriideed ja võimalust selle elluviimiseks. Ilma ideedeta või võimalusteta pole äri. Võib ka öelda, et äriidee on lahendus olemasoleva võimaluse realiseerimiseks. Äriideedel on erinevad tekkepõhjused "Juhus" - on palju edukaid ärisid, mis on alguse saanud juhusest. Piisanud on sellest, et mõni inimene on täiesti tavalisel päeval korraga avastanud, et tema poolt välja mõeldud asja eest ollakse nõus raha maksma. Tihti on need olnud ka kõrvalseisjad, kes on avastanud et mõne
võimeid ja teha kindlaks, mille käsitlemiseks mõistus sobib · Locke jõudis järeldusele, et meie arusaam reaalselt olemasolevatest asjadest - meie arusaam tegelikkusest saab rajaneda meeltega kogetust või peab olema elementidest, mis pärineb meeltega kogetust · ,,Mitte kellegi teadmised ei saa ulatuda kaugemale tema kogemuse piirest" · Locke kritiseerib sünnipäraste ideede teooriat, sündides on ta arvates hing ilma igasuguste ideedeta, vastsündinu hinge võrdles ta puhta paberilehega (tabula rasa). Locke eitas kaasasündinud ideede õpetust ükskõik millisel kujul tema meelest ei olnud midagi sellist olemas · Kogemuse allikaid on kaks: aistingud ja reflektsioon; samuti kõneleb ta lihtideedest ja liitideedest (liitidee all üldidee need moodustab mõistus abstraheerimise teel) · L järgi jagunevad keha omadused primaarseteks (need omadused on alati) ja
atraktiivsed, kui turud, kus pakkujad saavad ise tingimusi dikteerida. Segmendi atraktiivsust mõjutab ka nõudmise sesoonsus ja tsüklilisus.) 3.Mida mõeldakse kui kõneldakse turumajandusest ? Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. Mis on äriidee Ettevõtja vajab äriideed ja võimalust selle elluviimiseks. Ilma ideedeta või võimalusteta pole äri. Võib ka öelda, et äriidee on lahendus olemasoleva võimaluse realiseerimiseks. Juhus - on palju edukaid ärisid, mis on alguse saanud juhusest. Piisanud on sellest, et mõni inimene on täiesti tavalisel päeval korraga avastanud, et tema poolt välja mõeldud asja eest ollakse nõus raha maksma. Tihti on need olnud ka kõrvalseisjad, kes on avastanud et mõne teise inimese poolt väljamõeldu eest oleks kliendid nõus maksma.
teha mille käsitlemiseks mõistus sobib ■ jõudis järeldusele: meie arusaam tegelikkusest saab rajaneda meeltega kodetust või peab olema elementidest, mis pärinevad meeltega kogetust ■ “Mitte kellegi teadmised ei saa ulatuda kaugemale tema kogemuse piirest” ■ tema arust ei ole võimalik et inimesel on ideed kaasa sündinud, kritiseerib sünnipäraseid ideid: sündinu on ilma mingisuguste ideedeta, võrdles vastsündinut 1)puhta paberilehega (tabula rasa) 2)tühja toaga ■ kogemuse allikad: 1)aistingud 2)reflektsioon ■ lihtideed-tekivad iseenesest tänu kogemusele, liitideed- mõistus moodustab lihtideedest abstraheerimise (eemaldamine) teel ■ Kehal on 1)primaarsed omadused- need on alati 2)sekundaarsed omadused- need on vaid teatud tingimustes
Alles mõtlemise abil saavutatud muutumatud ideed teevad tegelikkuse mõistmise võimalikuks. Meeltemaailma muutuvad ja kaduvad esemed ja olendid saavad ilmuda meie teadmiste ringi ainult sedavõrd, kuivõrd me vaatleme neid ideede kaudu. Üksikud asjad ei ole tunnetatavad. Teadmine eeldab mõtlemist, seega eraldumist meeltes vahetult antust. Kui ei oleks ideid, siis ei oleks midagi, millele meeled saaksid toetuda. Ilma igaveste muutumatute ideedeta oleks mõistuslik mõtlemine võimatu. Ainsuse tunnetamine paljususes on Platoni õpetuse kesksemaid teemasid. Ideed on mallid, mis liigendavad tegelikkust, ülemeelelised ja muutumatud. Platon ei usalda meelelist taju, kuna see viib tähelepanu üksikutele ja kaduvatele asjadele neid ühendava püsiva olemuse arvel. Teadmine on suunatud teistele asjadele kui arvamus või usk. See on suunatud olevale, see pürgib oleva olemuse teadmisele. Platon eelistab üldist üksikule ja konkreetsele
Platoniga ei olnud nõus, et hingel erinevad hierarhiad (madal, kõrge). Descartes hing ja keha mõjutavad üksteist. HING (ma mõtlen) KEHA (järgib seda mõtet). 19. John Locke "esmastest ja teisestest kvaliteetidest", tabula rasa. JOHN LOCKE (1632-1704) Inglise filosoof. Oli empirist teadmised pärinevad kogemusest. Kritiseeris ratsionalismi: inimese hing on algselt sündides puhas leht tabula rasa (ilma ideedeta kõik mida mõistus tajub). Ideed pärinevad kogemusest: 1) aistinguna välismaailma esemeid tajudes 2) reflektsioon hinge jälgimine iseenda poolt (kogeb meeleolusid, rõõmu..). Kehade omadused: 1) primaarsed ld primarius, kõvadus, ulatus, kuju, liikumine säilitab kõigi muutuste puhul 2) sekundaarsed ld secunarius, värv, heli, maitse, soojus-külmus on teatud tingimustes. (N:lõhnasid ei ole, kui keegi ei nuusuta) 20
eksisteerivatest osakestest. Inimene on ilmselt monaad. On ühik, on subsants ega koosne teistest substantsidest. Monaadid moodustavad astmestiku. Nad on oma võimetelt erinevad, oletemata, et neil on põhimõtteliselt ühesugused, hingelise algupäraga põhivõimed. Igal monaadil on talle omane vaatenurk, mis võib ajaga muutuda. John Locke mõistus on sündides puhas tahvel. Mõistus on valge paber, ilma ühegi tähemärgita, ilma ideedeta. Inimene hangib teadmisi reaalsust vaadeldes. Teadmised ei ole sünnipärased ega inimesse valmis kujl asetatud. Inimese mõistus on puhas tahvel- tabula rasa, millele kogemus joonistab oma märgid. Mõistus on sündimisel tühi ja alles kogemus varustab selle sisuga- see ei ole jumaliku ehitusmeistri poolt eelnevalt täidetud kapp, millisena inimese mõistust nägid Lockei õpetajad. Locke ei pane rõhku kogemusele moitte ainult teadmiste
Neil on oma tähtis roll argimõtetest välja lülitamisel ja millegi uue ning huvitava kogemisel. Mõtle, kas sul jääb piisavalt aega oma hobidega tegelemiseks? Kokkuvõtteks - kui sa leiad, et sul on iseloomu ettevõtjana hakkama saamiseks ja sa oled kindel, et sa suudad läbi lüüa ettevõtjana ilma, et sulle tähtsad inimesed ei kannataks, sobid sa ettevõtjaks. Edu! Mis on äriidee Ettevõtja vajab äriideed ja võimalust selle elluviimiseks. Ilma ideedeta või võimalusteta pole äri. Võib ka öelda, et äriidee on lahendus olemasoleva võimaluse realiseerimiseks. Äriideedel on erinevad tekkepõhjused · Juhus - on palju edukaid ärisid, mis on alguse saanud juhusest. Piisanud on sellest, et mõni inimene on täiesti tavalisel päeval korraga avastanud, et tema poolt välja mõeldud asja eest ollakse nõus raha maksma. Tihti on need olnud ka kõrvalseisjad, kes on
eristatud asjade aspektid)Kõik ideed või mõisted pärinevad ümbritseva maailma aistimisest ning refleksioonistomaenda vaimsete protsesside üle. Locke'i jaoks kuuluvad need mõlemad kogemuse alla. Ka matemaatilised teadmised põhinevad kogemusel, matemaatilisel demonstratsioonil. Locke'i empirism "Kõik ideed pärinevad aistingust ja refleksioonist.Oletagem siis, et mõistus on, nagu öeldakse, valge leht, kuhu pole kirjutatudühtegi tähte, ilma igasuguste ideedeta, kuidas see leht täitub. Kustkohast omandab ta selle mõõtmatu külluse, mille inimese toimekas ja piiritukujutlusvõime tema pinnale maalib, nii et see on peaaegu lõputult mitmekesine? Kust tulevad kõik need mõtlemise ja tunnetuse materjalid? Sellele vastan ma ühe sõnaga. KOGEMUSEST, millel põhinevad kõik meie teadmised ja millest need kõik on lõppkokkuvõttes tuletatud. Just vaatlemine, mis on suunatud kas välistele, aistitavaile