8. Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus. R = R1 + R2 9. Pinge rööbiti ühendatud juhtidel. U = U1 = U2 10. Voolutugevus rööbiti ühendatud juhtides. I = I1 + I2 11. Rööbiti ühendatud juhtide kogutaksitus. 1 1 1 = + R R1 R2 12. Elektrivoolu töö Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. U2 A = U I t; A = I2R t; A = ·t R 13. Elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus. U2 N = UI; N = I2R; N = R
Tühijooks-vooluallika töö piirolukord, kui seda ei kasutata; Tühipinge- elektromotoorjõud, sest ta võrdub vooluallika tühijooksul katkestuskohas tekkiva pingega; Lühis-kui välistakistus on lähedane nullile; Klemmipinge-pinge vooluallika klemmidel, mida näitab klemmide külge ühendatud voltmeeter. T-1012 d-10-1 G-109 c-10-2 M-106 m-10-3 K-103 -10-6 h-102 n-10-9 da-101 P-10-12 N=I2R -elektromotoorj (V) I=_ r= R r-sisetakistus () Rr I N-võimsus(W) A=Nt R-välistakistus N=IU I-pinge(A) N=U2 Q-soojushulk(J) R
= - 0 0t Elektromootorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. Emj( =Akogu) ; =IR+Ir ; I= q R+r Voolutugevus ahelas on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. TÖÖ JA VÕIMSUS U=A ; A= UIt ; A=I2Rt ; A=U2t ; Q=I2Rt ; A=Nt (J=Ws) q R Elektrivälja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nim.elektrivoolu tööks. N=A ; N=JU ; N=I2R ; N=U2 t R Võimsuseks nim.ajaühikus tehtavat tööd. Juhis eraldub võimsus 1W, kui elektriväli teeb juhis 1sek jooksul tööd 1J.
kui suure töö teevad kõrvaljõud, et ühikuline laeng viia läbi kogu vooluringi 13 Sisetakistus (r) - vooluallika enda takistus 14. Elektrivoolu töö - vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt (soojuse tootmiseks) A = U*I*t Võimsus (N) (ühik vatt (W) -näitab töö tegemise kiirust ja palju tööd tehakse ajaühikus N = A/t N= U*I N= I2R (välistakistus) N= I2r (sisetakistus) 15 Elektrienergiat mõõdetakse kWh = 3,6 × 106 J Elektrienergia Eestis maksab 5,00 senti /kwh ? 16 Joule’i – Lenzi seadus - elektrivoolu toimel eralduv soojushulk (Q) on võrdeline voolutgevuse ruuduga, takistusega ja voolu kestvusega Q = I2*R*t (ühik J (džaul) 17 Elektrivool vedelikes - vabad laengu kandjad (laetud oskased) ioonid
Rööp-ehk paralleelühendus: pinge juhtide otstel sama, voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides, 1/R=1/R1+1/R2.. ELEKTRIVOOLU TÖÖ-füüs suurus,mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge,voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud ajaga. Ühik J Töö=pinge+laengu suurus= pinge*voolutugevus*aeg=pinge ruudus/takistus*aeg=voolutugevus ruudus*takistus*aeg=soojushulk A=Uq=UIt=U2/R*t=I2R*t=Q ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS-ajaühikus tehtud töö kogus Ühik 1 W(vatt) N=A/t=I2*R=U2/R=UI Võimsus=töö/aeg=voolutugevus ruudus*takistus=pinge ruudus/takistus=pinge*voolutugevus
lange kokku. Kui kasulik võimsus on maksimaalne (Rm = r), siis kasutegur on 0,5. Kasuteguri lähenemisel ühele moodustab aga kasulik võimsus ainult väikese osa oma maksimaalväärtusest. Nii kasulik võimsus kui ka kasutegur on suuremad sellel vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem. ɳ = R/R+r ( siit on näha, et ɳ=1 siis kui r on võimalikult väike). 6)Kuidas sõltub vooluallika kasulik võimsus ja kasutegur välistakistusest ning voolutugevusest? N1 = I2R ɳ = IR / I(R+r) = R / R+r 7)Element, mille emj on 1,1 V ja sisetakistus 1 Ω, on koormatud välistakistusega 9 Ω. Leidke voolutugevus ahelas, pinge välistakistusel, pinge sisetakistusel ja kasutegur. ε = 1,1 V r=1Ω R=9Ω Kasutegur: ɳ = 9 / 9+1 = 0,9 = 90% Pinge välistakistusel (tarbijal): U = ε * R / R+r = 1,1*0,9 = 0,99 V Pinge sisetakistusel: Voolutugevus ahelas: I = U/R = 0,99/9 = 0,11 A I = ε / R+r = 1,1 / 10 = 0,11A
ületamisel ja takistusjõu vastu tehtav töö eraldub soojushulgana. Kütteseaduses on vvoolutöö aisaks A= IUT=Q Kui tehakse mehaanilist tööd, siis elektrivoolus läheb kaeks asjaks A=Am*Q Am-mehaanilie töö UIT=Am+I2Rt AA=Q=qU=IUt=U2/R*t=I2Rt=N*t Elektriliseks võimeks võib nimetada voolutugevuse ja pinge korrutis 1J=1W*1s Saame võimsuse 1W, kui otstel pinge 1V ja teda läbib vool 1A N=A/t=IU=U2/R=I2R Ohmi seadus kogu voolluringi kohta Vooluallikas nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks Vooluallikas toimivaid jõude nim nende mitteelektilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks Lõppkokkuvõttes paevad nad laegu liikuma läbi kogu vooluringi Kõrvaljõude põhjjustajad: 1) keemiline energia-alku 2) mehaaniline energia-vooluvahetus 3) valgusenergia päikesepatarei Epsilon=Ak/q Ak- kõrvaljõudude töö
1 endainduktsiooni emj =U1 E1+U1=0 N1 primaarmähise keerud, N2sekundaar U1 väljastpoolt tulev pinge (primaar), U2 sekundaar Kommutaatormasinad Ei primaarmähise emj Ei= /t Alalisvool: Mootorina töötab, generaatorina tööta. Vahelduvvool:Mootorina töötab, generaatorina ei U1/U2=N1Ei/N2Ei=N1/N2 | k=U1/U2=N1/N2 | I2/I1=N1/N2 | I=P/U; Pk=I2R | I=U/R | tööta I2=P/U2 Sünkroonmootor: töökindlus suur, kuluvad laagrid; hind odav; pöörlemissagedus sagedust raske muuta, keeruline sagedusmuundur; käivitus koormatud mootorit raske käivitada
V:1250*11/1=13,8kb/s Sateliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 100 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida pinge vastuvõtja sisendil. 100dB on 1010korda ehk maa peal on signaali v6imsus 1nW. P=U2/R=> U=3,16*10-4V Satelliit saatja väljundvõimsus on 1 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 60 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. 60dB=106 korda. P=I2R => I=0,1mA 10W. 110dB=1011 korda=> I=1uA, 10W 70dB=107 korda => I=0,1mA Sidekanalis on signaali Uef=10 V ja müra pinge 1 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 1 Mbit/s? (arvutustäpsus +- 10%)? Shannoni valemiga S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U 12/U22. S/N=100 W=130,8kHz Sidekanalis on signaali Uef=14 V ja müra pinge 5 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 300 kbit/s? (arvutustäpsus +- 15%) S/N=7,84 =>W=75,6kHz
ristlõiked suhteliselt väikesed. R=l/S R=R0(1+t), kus R0 on takistus 0'C juures ja takistuse temp. tegur. Kuidas arvutada vooluringi lõigu kogutakistust takistite jada- ja rööpühenduse korral? Milles seisneb Joule'i Lenzi seadus? Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline tema takistusega, voolutugevuse ruudu ja ajaga. Q=RI2t, Kuidas arvutada voolu võimsus? Võrdub pinge ja voolutugevuse korrutisega, iseloomustad elektrivoolu tööd ühes ajaühikus. N=UI Jadaühenduse korral N=I2R; N=A/t, rööpühendusel N=U2/R Mida väidab Ampere'i seadus? Vooluga juhtmete vastastikmõju on täiesti samasugune nagu püsimagnetite vastastikmõju. Mis on 1 Tesla? 1 Tesla on selline magnetväljainduktsioon, kus 1m jõujoonte risti paiknemisel 1A F N B= = voolutugevusega juhile mõjub jõud 1N. I * l * sin A * m * sin 90 F = B * I * l * sin
· Joule'I-Lenzi seaduse järgi Q = I2Rt, seega voolutugevuse vähenedes 2 korda, väheneb soojuskadu voolu ülekandel 4 korda. · Eelnevast nähtub, et elektrivoolu on efektiivsem üle kanda kõrgel pingel Näide 1 · Olgu generaatori nimipinge 11000V ja nimivõimsus 66MW ning ülekandeliini takistus 2. · Siis voolutugevus ülekandel I = P/U st · I= 66000000:11000=6000A ja soojuslik võimsuskadu Pk=I2R= 60002· 2=36000000W=36MW · · Tarbijani jõuab 6636=30MW s.t · 55% energiast läheb kaduma Näide 2 · Olgu generaatori nimipinge 11000V ja nimivõimsus 66MW ning ülekandeliini takistus 2. Kui ülekandel pinget suurendada 220000Vni · Siis voolutugevus ülekandel I = P/U st · I= 66000000:220000=300A ja · võimsuskadu Pk=I R= 300 ·2=180000W=0,18MW 2 2 · Tarbijani jõuab 66 0,18 = 65,82MW · s
Kui kasulik võimsus on maksimaalne (Rm = r), siis kasutegur on 0,5. Kasuteguri lähenemisel ühele moodustab aga kasulik võimsus ainult väikese osa oma maksimaalväärtusest. Nii kasulik võimsus kui ka kasutegur on suuremad sellel vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem. = R/R+r ( siit on näha, et =1 siis kui r on võimalikult väike). 6)Kuidas sõltub vooluallika kasulik võimsus ja kasutegur välistakistusest ning voolutugevusest? N1 = I2R = IR / I(R+r) = R / R+r 7)Element, mille emj on 1,1 V ja sisetakistus 1 , on koormatud välistakistusega 9 . Leidke voolutugevus ahelas, pinge välistakistusel, pinge sisetakistusel ja kasutegur. = 1,1 V r=1 R=9 Kasutegur: = 9 / 9+1 = 0,9 = 90% Pinge välistakistusel (tarbijal): U = * R / R+r = 1,1*0,9 = 0,99 V Pinge sisetakistusel: Voolutugevus ahelas: I = U/R = 0,99/9 = 0,11 A I = / R+r = 1,1 / 10 = 0,11A
Meie koduseid vahelduvvoolu elektriseadmeid võib jagada kolme rühma. Esimene rühm: audio-, video- ja muud infoseadmed (raadio, teler, magnetofonid, CD-mängija, arvuti, telefon). Nende energiavajadus pole reeglina kuigi suur. Teine rühm: seadmed, mis kasutavad elektrivoolu soojuslikku toimet (elektripliidid ja ahjud, triikraud, keedukann, kohvimasin, hõõglambid). Nende seadmete takistus on reeglina puhtalt aktiivne. Elektrivoolu töö A = I U t ja vabanev soojushulk Q = I2R t on võrdsed. Kolmas rühm: seadmed, mis sisaldavad elektrimootorit (külmik, pesumasin, tolmuimeja). Elektrienergia arvel tehakse neis mehaanilist tööd Am, kusjuures elektrivoolu kogu töö on esitatav summana A = Am + Q. 9. TRAFO Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafo koosneb primaar- ja sekundaarmähisest, mis paiknevad ühisel kinnisel raudsüdamikul.
Eritakistuse ühik on 1 mm2/m 22. Mis on elektrivoolu töö? ELEKTRIVOOLU TÖÖ on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Ühik 1J Elektrivoolu tööd mõõdetakse kaudsel meetodil, kasutades selleks voltmetrit, ampermeetrit ja kella. A=UIt 23. Mis on elektrivoolu võimsus? Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus. Ühik 1V N=UI N=I2R N=U2/R. 24. Mis on jadaühendus? JADAÜHENDUS - Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel U=U1+U2 Jadamis ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne üksiktakistuste summaga R+R1+R2 25. Mis on rööpühendus? RÖÖPÜHENDUS - Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides I=I1+I2. Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse
V:1250*11/1=13,8kb/s 27. Sateliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 100 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida pinge vastuvõtja sisendil. 100dB on 1010korda ehk maa peal on signaali v6imsus 1nW. P=U2/R=> U=3,16*10-4V 28. Satelliit saatja väljundvõimsus on 1 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 60 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. 60dB=106 korda. P=I2R => I=0,1mA 29.Sidekanalis on signaali Uef=10 V ja müra pinge 1 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 1 Mbit/s? (arvutustäpsus +- 10%)? Shannoni valemiga S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U12/U22. S/N=100 W=130,8kHz 30. Sidesüsteem koosneb 3 järjestikusest plokist, mille võimendused on vastavalt 10 dB, -13 dB ja 6 dB. Sisendvõimsus on 10 W. Milline on väljundvõimsus? 10W=40dBm 40+10-13+6=43=20W 31
V:1250*11/1=13,8kb/sSateliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 100 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida pinge vastuvõtja sisendil. 100dB on 1010korda ehk maa peal on signaali v6imsus 1nW. P=U2/R=> U=3,16*10-4V Satelliit saatja väljundvõimsus on 1 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 60 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. 60dB=106 korda. P=I2R => I=0,1mASatelliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 110 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. 110dB=1011 korda=> I=1uA Satelliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 70 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. 70dB=107 korda => I=0,1mA Sidekanalis on signaali Uef=10 V ja müra pinge 1 V
dt R ts=(3...4)el 18. Mehaaniline siirdeprotsess Ajami põhivõrrand: T-Ts=J(d/dt) s=(0-)/0 lk230 19. Soojuslik siirdeprotsess Q1 P dt ; P- kaovõimsus Q2 C dVu ; dVü- soojus mis ladestub masinas Q3 A Vü dt ; Vü- soojus mis läheb ümbritsevasse keskkonda P dt C dVü A Vü dt soojusbilansi võrrand Vü Vüq (1 e t / th ) Vü P=I2R; vüq- on püsitemperatuur, vül-ületemperatuur; th-soojlik ajakonstant. Graafikutel eristatakse soojenemis- ja jahtumiskõverat. Masina soojussalvestusvõimet mõõdab soojusmahtuvusühik C(J/K) ja jahtumist soojussiirdetegur A(J/K*s). Ka ühe ja sama masina puhul ei saa soojuslikku ajakonstanti lugeda üheselt määratud suuruseks, vaid sõltub masina töötamistingimustest. Sellal kui soojusmahtuvus jääb
Kuidas arvutada üksikul takistil eralduvat soojushulka? Jadaühenduses vool ei hargne. Kõik elemendid on ühendatud vooluahelasse järjestikku. Takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. R = R1 + R2 + R3 Kogupinge on võrdub osapingete summaga. U = U1 + U2 + U3 Voolutugevus on kõikides juhtides sama. I = I1 = I2 = I3 Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t (Lenzi seadus) Q = I2R t PILET4 2.Juhi takistuse sõltuvus temperatuurist. Takistuse suurenedes temperatuur suureneb. Sest mida suurem on temperatuur, seda rohkem ioonid võnguvad ja seda rohkem segavad nad elektronide suunatud liikumist. PILET5 1.Elektrienergia. Elektrienergia on elektromagnetvälja energia. Saadakse mõnda teist liiki energiat, lihtne üle kanda, muundub kasulikuks energiaks elektritarvitites, elektrimootorites, küttekehades, valgustites. 2.Mis on pooljuhid ja kus neid kasutatakse
A=Fscos [A]=[1N][1m] = [1J] Elektrivoolu töö füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega A = UIt 19.Võimsuseks nimetatakse suurust, mis näitab ajaühikus tehtud tööd.. N= A/t [N]=[1J]/[1sek]=[1W] Mehaaniline võimsus N=A/t=Fs/t=Fv Elektriline võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektrivool elektriseadme töötamisel ajaühikus.N=A/t= UIt/t=UI=I2R=U2/R 20. 22. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Potentsiaalne energia on kehal tema vastastikmõju tõttu. A=Fs E p=mgh Potentsiaalset energiat omav keha võib, aga ei pruugi tingimata tööd teha Kineetiline energia on kehal tema liikumise tõttu. Ek=mv2/2 Kineetiline energia on võrdeline keha massiga ja keha liikumiskiiruse ruuduga. [E]=[J] Dzauli põhiühik on kgm2/s2 ehk Nm. 23. Energia jäävuse seadus mehaanikas- välisjõudude töö puudumisel on koguenergia muutus null,
V:1250*10/1=12,5kb/s 48. Sateliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 100 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida pinge vastuvõtja sisendil. 100dB on 1010korda ehk maa peal on signaali v6imsus 1pW. P=U2/R=> U=3,16*10-4V 49. Satelliit saatja väljundvõimsus on 1 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 60 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. 60dB=106 korda. P=I2R => I=0,1mA 50. Satelliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 110 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. 110dB=1011 korda=> I=1uA 51. Satelliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 70 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. 70dB=107 korda => I=0,1mA 52. Sidekanalis on signaali Uef=10 V ja müra pinge 1 V. Milline on
V:1250*11/1=13,8kb/s Sateliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 100 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida pinge vastuvõtja sisendil. 100dB on 1010korda ehk maa peal on signaali v6imsus 1nW. P=U2/R=> U=3,16*10-4V Satelliit saatja väljundvõimsus on 1 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 60 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. 60dB=106 korda. P=I2R => I=0,1mA Satelliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 110 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. 110dB=1011 korda=> I=1uA Satelliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 70 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. 70dB=107 korda => I=0,1mA Sidekanalis on signaali Uef=10 V ja müra pinge 1 V
* Sateliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 100 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida pinge vastuvõtja sisendil. 100dB on 1010korda ehk maa peal on signaali v6imsus 1pW. P=U2/R=> U=3,16*10 V 4 * Satelliit saatja väljundvõimsus on 1 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 60 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. 60dB=106 korda. P=I2R => I=0,1mA * Satelliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 110 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. 110dB=1011 korda=> I=1uA * Satelliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 70 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. 70dB=10 7 korda => I=0,1mA * Sidekanalis on signaali Uef=10 V ja müra pinge 1 V
Lühis- olukord, kus välisosa takistus muutub nulliks. Voolu töö-El voolu tooks nim olukorda, kus voolu liikumisel juhis teeb elektrijoud laengukandjate liikumist pidurdavate osakeste vastu tood. A=I*U*t Joulei- Lenzi seadus-Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline tema takistusega, voolutugevuse ruudu ja ajaga. Q=RI2t, kus A=Q1+Q2... Voolu võimsus- võrdub pinge ja voolutugevuse korrutisega, iseloomustad elektrivoolu tööd ühes ajaühikus. N=UI Jadaühenduse korral N=I2R; N=A/t, rööpühendusel N=U2/R Voolu soojuslik toime- metallide takistus muutub madalatel temperatuuridel (moni K) tuhiseks ulijuhtivus. Sel juhul kaob ka voolu soojuslik toime. Kui vahendada voolutugevust n korda siis vahenevad soojuslikud kaod ulekandeliinis n2 korda. Takistuse soltuvus juhi materjalist ja mootmetest - R=l/S , kus on aine eritakistus ja iseloomustab materjali (uhik *m) Soltuvus temperatuurist metalli takistus suureneb temp
koordinaatide algpunkt viimasena joonestatud vooluvektori lõpuga. Faasinihkenurk leitakse avaldisest Vooluresonantsiks nimetatakse sellist olukorda, kui IL=IC, mis tekib siis, kui xL=xC. Niisugusel juhul võivad haruvoolud olla suuremad, kui koguvool. 7. Võimsused vahelduvvooluringis a)Aktiivvõimsus Toiteallikast ei saabu võimsus ühtlase voona, vaid kahe impulsina perioodi vältel. Keskmist võimsust perioodi vältel nimetatakse aktiivvõimsuseks ja tähistatakse tähega P. P=U I=I2r b)Induktiivvõimsus Voolu ja magnetvoo vähenemisel teise ja neljanda veerandperioodi vältel muutub magnetvälja energia maksimaalväärtusest nullini. Võimsuse keskväärtus P on puhtinduktiivses vooluvõrgus võrdne nulliga, sest toimub perioodiline energiavahetus vooluringi magnetvälja ja generaatori vahel. Niisuguse vahetusenergia suurust iseloomustatakse induktiivse vooluringi hetkvõimsuse maksimaalväärtusega,
U = U - U 1 2 U1 - pinge sisendis U2 - pinge vljundis U arvutus on vajalik pinge kikumise mramiseks vrreldes nimipingega Pingekadu suhtelistes hikutes See peab olema 5% piires. Pingekao leidmine aseskeemi jrgi suhtelistes hikutes Upk - pingekao pikikomponent Urk - pingekao ristikomponent Tavaliselt on ristikomponent nii vike, et selle vib jtta arvestamata. Sellisel juhul: Upk I2R Urk jI2X U U1 U2 I2 +j joon. 2.9.1. Elektrivarustusssteemis tavaliselt U > 0 U = 0, kui kompenseerida induktiivne takistus, jrgides tingimust: Et tingimust tita, lisatakse kas jrjestikahelasse lisaks mahtuvuslik takistus. Selline vte on efektiivne koormuse suurtel kikumistel. Suhteliselt stabiilse koormuse korral saavutatakse efekt paralleelse kompenseerimise abil,
Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi jargi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda toopohimotte jargi · asunkroonmasinad · sunkroonmasinad Energia muundamine elektrimasinas on paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad · voolu kulgemisel labi mahise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Seda kadu tuntakse kui vaseskadu. Vaseskadu on vordeline voolutugevuse ruuduga ja juhi takistusega pCu =I2r · magnetsudamikus ajaliselt muutuva magnetvalja toimel hustereesist ja poorisvooludest tekkiva soojusena. Seda kadu tuntakse kui rauaskadu (ka teraseskadu). Rauaskadu on seda suurem, mida suurem ja massiivsem on magnetsudamik, mida suurem on magnetsudamiku materjali hustereesisilmuse pindala ja mida suurem on umbermagneetimise sagedus · masinaosade ja ohu vahelisest hoordest ventilatsioonikadu ·hoordest laagrites hoordekadu
annaabi.ee 
