Polükristallilise paneeli kasutegur jääb 17% juurde. 4 Päikesepaneelid Levinuim variant päikeseenergia kasutamisel on siiamaani olnud elektrienergia tootmine. Elektrit tootvate päikesepaneelide tööpõhimõte seisneb peamiselt pooljuhtide fotoelektrilisi omadusi kasutades. elektrivoolu tekitavad PV paneelid võimaldavad genereerida võimsust kuni 185 W. Paneelid on enamasti konstrueeritud mitmekümnest elemendist, mis eraldi tekitavad võimsust ca 5 W. Suurema võimsuse saavutamiseks ühendatakse mitu paneeli omavahel, olenevalt konkreetsest vajadusest. Seejärel ühendatakse paneelid akudega ning automaatikaga, mida on võimalik juhtida otse puldist või distantsilt, näiteks mobiiltelefoniga. Tarbijateni jõuabki vool akude kaudu. Eesti eripäraks on see, et
1.PÄIKESEPANEELIDE TÖÖPÕHIMÕTE Päikeseenergiat on õigete vahenditega võimalik muundada elektri- või soojusenergiaks. Levinuim variant päikeseenergia kasutamisel on siiamaani olnud elektrienergia tootmine. Elektrit tootvate päikesepaneelide (pilt 1) tööpõhimõte seisneb peamiselt pooljuhtide fotoelektrilisi omadusi kasutades. Covertech Invest'i elektrivoolu tekitavad PV (photo- voltaic) paneelid võimaldavad genereerida võimsust kuni 185 W. Paneelid on enamasti konstrueeritud mitmekümnest elemendist, mis eraldi tekitavad võimsust ca 5 W. Suurema võimsuse saavutamiseks ühendatakse mitu paneeli omavahel, olenevalt konkreetsest vajadusest. Seejärel ühendatakse paneelid akudega ning automaatikaga, mida on võimalik juhtida otse puldist või distantsilt, näiteks mobiiltelefoniga. Tarbijateni jõuabki vool akude kaudu. Soojusenergiat tootvate paneelide tööpõhimõte on aga erinev. Päikesevalgus tekitab
3 Joonis 1. Päikese energeetilise resursi jagunemine 1.1. Elektrienergia Elektrienergia tootmisel tuleb arvestada: tarbitava elektrienergia koguse ning tipukoormuse katmiseks vaja mineva tootmisvõimsusega. Keskkonnateabe keskuse andmetel on ligikaudu 3462 km2 rohumaast metsastunud ja metsastumas. Sellest 1/5...1/4 oleks tõenäoliselt kasutatav PV paneelide (photovoltaic) paigaldamiseks. Sealjuures saab arvestada, et elektri transport kaugele toimub väiksemate kadudega kui soojuse puhul. Võttes arvesse ka maa-ala katvusteguri (50...60 %), siis tuleb maksimaalseks PV-paneeli pindalaks 400...500 km2. Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1 m2 annab tipuvõimsust 150 W ja toodab optimaalse paigutuse korral aastas 130 kWh elektrienergiat. 400 km2 pindalaga paneelid toodaks seega aastas 52 TWh elektrit.
15% kogu soojusenergeetilisest vajadusest. Kombineeritud solaarküttesüsteemi hind on 22,5 korda kõrgem üksnes tarbevee soojendamise süsteemi hinnast, kokkuhoid soojusenergia pealt on aga kuni kaheksa korda suurem. Solaarkütte-süsteem on ühekordne investeering, edaspidi kulub pisut raha vaid soojussõlme tööshoidmiseks. Päikesekollektorite hinnad on väga erinevad. Päikeseküttesüsteemi kogu hind jaguneb laias laastus kolmeks osaks: 1/3 kollektor, 1/3 akumulatsioonipaak ja 1/3 paigaldus- ja ühenduskulud. Oluline faktor alginvesteeringu tegemisel on kasutusaeg mida pikem see on, seda suurem on tasuvus. Tasuvusajaks arvestatakse praeguste kütusehindade juures umbes 15 aastat. Arvestades aga fossiilsete kütuste järjepidevat ning paratamatut kallinemist, lüheneb päikesekollektorite tasuvusaeg kindlasti. Enamik kollektoreid säilitab 100% tootlikkuse 2530 aastaks. Erinevatest element-osadest kohapeal
· Esimesed päikesepaneelid (elektri tootmiseks) 1958. aastal ja nende kasutegur jäi alla 10% , kuid tänaseks päevaks on see tõusnud kuni 22 % ni. · Suurem osa paneeli materjalist on räni. · Päikesepatareisid kasutatakse näiteks kosmoselennuaparaatides ja automaatsetes meteoroloogiajaamades. · 1998. aastal oli päikesepaneelide hind 1 vati kohta 4,5 USA dollarit, aga 1970. aastal 150 dollarit. · Päikesepaneeli liigid: monokristallilised paneelid, polükristallilised paneelid, sadestatud kilega paneelid. · Päikesepaneelis energia kogumine ülekandmiseks vedelikule toimub läbi päikesekollektori. Päikesepaneelidest koostatud päikesepatarei Päikesekollektor · Jaguneb kaheks: lamekollektor ( tasapinnaline ja vasest plaat) ja vaakumkollektor( vaakumtorudega). · Otsene päikesekiirgus läbib kollektori spetsiaalkatte ja langeb tumendatud kunstmaterjalist või metall-pinnale, kus kiirgus neeldub ja muundub vajaminevaks soojusenergiaks.
koju, millise süsteemi võiks luua, tasuvusearvutamisest ning millest see võiks sõltuda. Teoreetiliste tulmuste põhjal saab anda hinnagu kas päikesepeneelide kasutamine elektri tootmiseks Eesti tingimustes on mõistlik. 3 2. PÄIKESEPANEELIDE TÖÖPÕHIMÕTE JA KASUTAMINE ELEKTRI TOOTMISEKS Levinuim variant päikeseenergia kasutamisel on elektrienergia tootmine. Tööpõhimõte elektrit tootvate päikese paneelide puhul põhineb pooljuhtide fotoelektrilisi omadusi kasutades. Paneelid on üldjuhul konstrueeritud mitmekümnest elemendist, mis koostöös suurendavad võimsust. Seejärel ühendatakse paneelid akudega ning spetsiaalse automaatikaga, mida on võimalik juhtida kusagilt puldist või siis distantsjuhtimisel näiteks mobiiltelefoni või arvuti abil. Päikeseenergia salvestub mingi aja kestel akudesse ning seejärel jõuab vool läbi inverterite tarbijateni
Niisuguseid arhitektuuripõhimõtteid kasutati juba inimasustuste rajamisest alates, selle näiteid võib näha maal ja vanemates linnaosades. Näiteks Eesti vanadel taluhoonetel oli põhjaküljel kõige vähem aknaid või puudusid need seal üldse. Hoone põhjaküljele ei paigutatud kunagi välisust, sahver piirnes reeglina hoone põhjaseinaga jms. Kui paikesevalgus langeb ehitisele, siis vastavalt materjali omadustele paikesekiirgus kas peegeldub, kandub edasi või neeldub. Paikese tekitatav soojus põhjustab ohu liikumist. Tagasipeegeldumine ehitistelt sõltub seina värvist: • valged seinad peegeldavad soojust kõige enam. Nii näiteks on traditsioonilise ehitised Lõuna-Euroopas valged, et vahendada paikesekiirgusest tulenevat ülekuumenemist suvel; • tume värvus peegeldab soojust vähem ja neelab rohkem. Selleks, et puuda rohkem soojust värvitakse Põhja-Euroopas majad sageli traditsiooniliselt tumedaks;
kui valgust ei ole. Tasakaalustussüsteem võib olla nii energiasalvestussüsteem, mis ladustab päikesevalguse abil toodetud elektrienergiat kui ka lisaenergiaallikas, mis toodab energiat päikesevalguse puudumisel. Päikese abil elektrienergia tootmine Praegusel hetkel on kasutusel kahte tüüpi päikesepaneele: Polükristallilised päikesepaneelid, kasutegur umbes 17% Monokristallilised päikesepaneelid, kasutegur umbes 20%, kuid kallimad Nii mono- kui ka polükristall paneelide tootlikkus Eestis on sama. Monokristalne päikesepaneel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Päikesepaneelid Elektrivõrku ühendatavad päikesepaneelid muundavad päikese kiirgusenergia otse elektriks
ning patareide tasuvusaeg ületab nende eluea, siis päikesepatareide uus põlvkond suudab end Kesk-Euroopa tingimustes tasa teenida kahe aastaga. Peamiselt Euroopa päikeseenergia juhtriikide Saksamaa ja Hispaania ettevõtteid ning teadusasutusi koondav projekt CrystalClear teatas äsja, et on jõudnud päikesepaneelide efektiivsuses uue maailmarekordini: polükristalsest ränist päikesepaneelide kasutegur ulatus kuni 16,4 protsendini. Senine rekord oli USA Sandia laborites tehtud paneelide käes, mille kasutegur oli suudetud viia 15,5 protsendini. Uue rekordi toel peab CrystalClear võimalikuks, et seeriatootmises on võimalik päikesepaneelide hind viia piirini üks euro paneeli võimsuse ühe vati kohta. Veel aastal 2003 oli see näitaja 2,5 eurot. Kahekilovatine päikesepatarei maksaks sel juhul pisut üle 30 000 krooni. Lõuna-Euroopas tasuks selline paneel end ära aastaga, Kesk-Euroopas kahe aastaga. Põhja-Euroopa kohta CrystalClear arvutusi ei paku.
Seega tuleks ühtlasi analüüsida toodetud elektri hinda. Räni-pooljuht päikesepatarei 1 MW võimsust maksab 2,1 MEUR (33 miljonit kr). Sellise hinna juures kujuneb toodetud 1kWh hinnaks 4,68 kr. See tähendab, et 1 MWh omahind on 300 EUR. Kõrge toodangu hinna põhjustab kõrge võimsusühiku erimaksumus. Päikesepaneelide tootmishinna vähendamiseks arendatakse üle maailma uusi madalama tootmishinnaga päikesepaneele. Näiteks on USA firma Nanosolar välja arendanud uued vask-indium paneelid, mis lubaduste järgi hakkavad maksma 0,64 MEUR/MW (10 miljonit kr./MW), tootmiskulud on neil väidetavalt veel kolm korda väiksemad. Ka sellise hinna puhul oleks toodangu omahind Eestis 100 EUR/MWh, mis ületab ikkagi märgatavalt tuuleelektri hinda 62,6 EUR/MWh. Ja kuna praegu on Nanosolar paneelide toodangumahud üsna väiksed ja toodetakse eelnevate kokkulepete alusel, siis Eestil sellise hinnaga paneele veel osta ei ole võimalik. 5
Päikeseenergia: Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvatel termotuumareaktsioonide tulemusel Päikese- ehk helioenergia kuulub alternatiivse ja taastuva energiaallika alla. Kasutatakse nii soojus- kui elektrienergia tootmiseks, samuti ka loomulikus valgustuses. Päikeseenergia kasutamise eelised: On taastuv ja lõputu enerigaallikas Päikesepaneeli "kütus" ehk päikesevalgus on tasuta kättesaadva. Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik, tootmisega ei kaasne mingisuguseid saasteid Puuduvad transpordikulud, kuna toodetakse kohapeal Otstarbekas kasutada seal, kus pole vaja tugevat voolu ja elektrihulka Päikeseenergia kasutamise puudused: Ei ole kuigi varustamiskindel, kuna sõltub päikesevalgusest, mis jõuab maani igas ajaühikus. See muudab päikesepatarei kasutuks öösel ja pilvistel päevadel. Efektiivseks kasutamiseks ööpäevaringselt tuleks ehitada välja elektri trantsportimis-, talletamis- ning
· Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik. 5 1.1.2 Passiivne päikeseenergia Kiirguse, konduktsiooni ja loomuliku konvektsiooniga seotud soojusenergiavood on peamised looduslikud protsessid, mida arhitektuuris kasutatakse. Kui päikesevalgus langeb ehitisele, toimub vastavalt selle materjalidele päikesekiirguse peegeldumine, edasikandumine vi neeldumine. Päikese tekitatav soojus phjustab hu liikumist. Päikesesoojuse mju ajendas inimesi projekteerima maju, kasutama ehitusmaterjale ja valima maja asukohta nii, et soojenemise ja jahtumise mju oleks vimalik parimal viisil ära kasutada (Kyoto in the home 2009). Passiivse päikeseenergia tehnoloogia parandab mugavustunnet ruumis, sest takistab päikesekiirguse soovimatut mju. Sisetemperatuurid on ühtlasemad, eelkige loomuliku ventilatsiooni kasutamise korral (Kyoto in the home 2009).
3. Taastuv energia: Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus, ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul kahaneks. Tuntuimad ja levinuimad Allikad on: Vesi , Tuul, Päike, Laine, Tõus-mõõn, Maasoojus, Prügilagaas, Heitvee puhastamisel eralduv gaas, Biogaas , Biomass 4. Hüdroenergia Hüdroenergia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. hästi väljaarendatud tehnoloogia – jaamad on lihtsad, töökindlad ja pika tööeaga ei raiska ressursse – jaama läbinud vesi jääb endiselt kasutuskõlblikuks miinused: Suured eriinvesteeringud sõltumine ilmastikust ja veehulgast Tootmiskulud on küllaltki kõrged ja esinevad rahastamisraskused, sest
(Joonis 4) Õhuvoolu-päikeseelektrijaam 1 päikesekiirgus 2 õhukollektori läbipaistev kate 3 korsten 4 õhuturbiin 5 generaator 6 õhuvool Joonis 4. Fotoelement- ehk fotogalvaaniline päikeseelektrijaam Fotoelement- ehk fotogalvaanilistes elektrijaamades muundatakse päikesekiirgus otseselt alalisvoolu-elektrienergiaks ventiilfotoelementide abil. Selleks moodustatakse fotoelementidest lamedad, tavaliselt mõne ruutmeetri suurused paneelid (moodulid), mis ühendatakse sobiva pinge saamiseks jadamisi. Moodulijadadest moodustatakse rööpühendamise teel sektsioonid, mis omakorda ühendatakse vastavalt soovitavale võimsusele rööbiti. Sektsioonid või nende rühmad varustatakse vahelditega, mis lülitatakse toidetavasse elektrivõrku. Lihtsustatult on taoline skeem esitatud joonisel 5, päikeseelektrijaama ehitusliku kujunduse põhimõte aga joonisel 6. Ühe fotoelektrilise mooduli (päikesepaneeli) võimsus on tavaliselt 50..
PÄIKE suurim ja parim jõujaam maailmas! Mõnikord on vanimad asjad ikka parimad, sest pikemalt kui päike ei taga meile keegi energiat, ja seejuures täiesti sõltumatult! Olulisim taastuv loodusvara on päikesekiirgus, mis on igasuguse energia algallikas. Energiakogus, mis Päikeselt aasta jooksul maapinnale jõuab on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine. Ilma päikeseta on elu maal täiesti mõeldamatu. Järelikult on loomulik, et ta suudab ka meie energia vajaduse osaliselt katta. Päike annab maale kahe nädala jooksul rohkem energiat, kui kõik inimeste poolt kastutatavad fossiilsed küttevõimalused kokku. Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. Esimesel juhul projekteeritakse hoone nii, et see neelab võimalikult palju päikesekiirgust ja soojeneb seega iseenesest, teisel juhul kogutakse kollektoritega energiat kas soojusena või elektrina. Selleks paigaldatakse hoonete katustele või maapinnale p�
ehitada hooned nii, et neil oleks võimalikult palju päikesekiirtega risti olevat pinda, mis neelaks päikesekiirgust. Näiteks õigete mõõtmetega ja õigesti suunatud aknad vähendavad kütmise vajadust 515%. Nõndanimetatud päikeseseinad kujutavad endast mustaks värvitud ja suure soojusmahtuvusega lõunapoolseid välisseinu, mis toimivad päikesekollektorina. Soojuskadude vähendamiseks kaetakse seina väliskülg tahvelklaasi või mõne muu läbipaistva isolatsioonimaterjaliga. Soojus jõuab hoone sisemusse hilinemisega, pärast päikeseloojangut. Passiivse päikeseenergia kasutamise eelised ja puudused: + passiivset päikeseenergiat kasutavad majad tehakse samadest materjalidest nagu tavalised majad; + kulub vähem kütet, seega vabaneb ka vähem kasvuhoonegaase ja keskkond säilib puhtamana; + sellise küttesüsteemi hoolduskulud on väikesed või puuduvad; -- vaja on rohkem maad, kuna majad peavad olema paigutatud
b) kohalikest klimaatilistest tingimustest. Kuivõrd Eesti territoorium on suhteliselt väike, siis jaguneb päikese energeetiline ressurss suhteliselt ühtlaselt (suurimaks erinevuseks ~10 %) . Elektrienergia Elektrienergia tootmisel tuleb arvestada: a) tarbitava elektrienergia koguse ning b) tipukoormuse katmiseks vaja mineva tootmisvõimsusega. Keskkonnateabe keskuse andmetel on ligikaudu 3462 km² rohumaast metsastunud ja metsastumas. Sellest 1/5...1/4 oleks tõenäoliselt kasutatav PV paneelide paigaldamiseks. Sealjuures saab arvestada, et elektri transport kaugele toimub väiksemate kadudega kui soojuse puhul. Võttes arvesse ka maa-ala katvusteguri (50...60 %), siis tuleb maksimaalseks PV-paneeli pindalaks 400...500 km². Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1 m² annab tipuvõimsust 150 W ja toodab optimaalse paigutuse (joonis 2) korral aastas 130 kWh elektrienergiat. 400 km² pindalaga paneelid toodaks seega aastas 52 TWh elektrit.
piirkonna riikides on põhilised biomassikütused tööstuslikud kõrvaltooted ja kodumaised küttepuud. Ainult Taanis on energiatootmises saavutanud teatud tähtsuse õled, kattes rohkem kui 35% kogu bioenergiast, kuid jäätmeid ei ole siia arvestatud. (Põllumajandusministeeriumi biomassi ja bioenergia alast tegevust tutvustav kodulehekülg 24.03.2013) Väo Elektrijaam käivitus täisvõimsusel 2009. aasta märtsis. Väo Elektrijaam on soojus- ja elektrienergia koostootmisjaam. Toodetud soojus müüakse AS-le Tallinna Küte ning sellega varustatakse Tallinna linna Lasnamäe-Kesklinna kaugküttevõrku. Väo Elektrijaam kasutab kütusena taastuvenergiat: puiduhaket, puidujäätmeid ja freesturvast. Elektrijaama planeeritud elektritoodang on kuni 180 gigavatt-tundi aasta kohta ja soojusetoodang kuni 450 gigavatt- tundi aasta kohta. (Lipp, K. 24.03.2013) 2.2.1. Biomassi energia kasutamise eelised Eestis Eestis on suured eeldused, et kasutada biomassi energiat
kütteenergia kokkuhoidu 5 kuni 15% kogu soojusenergeetilisest vajadusest. Kombineeritud solaarküttesüsteemi hind on ligi kaks korda kõrgem üksnes tarbevee soojendamise süsteemi hinnast, kokkuhoid soojusenergia pealt on aga kuni kaheksa korda suurem. Solaarkütte- süsteem on ühekordne investeering, edaspidi kulub pisut raha vaid soojussõlme hoolduseks. Päikesekollektorite hinnad on erinevad. Päikeseküttesüsteemi kogu hind jaguneb laias laastus kolmeks osaks: 1/3 kollektor, 1/3 salvestuspaak ja 1/3 paigaldus- ja ühenduskulud. Oluline faktor alginvesteeringu tegemisel on kasutusaeg mida pikem see on, seda suurem on tasuvus. Tasuvusajaks arvestatakse praeguste kütusehindade juures umbes 15 aastat. Arvestades aga fossiilsete kütuste paratamatut kallinemist, lüheneb päikesekollektorite tasuvusaeg kindlasti. Enamik kollektoreid säilitab 100% tootlikkuse 2530 aastaks. Erinevatest element-osadest kohapeal katusesse monteeritavate seadmete parameetrid püsivad
Üks tähtsaid tegureid soojuskadude vähendamisel madala välistemperatuuriga aastaaegadel on akende hea soojusisolatsioon. Soodsat kombinatsiooni korraliku soojusisolatsiooni saavutamiseks kujutavad endast vaakumaknad ja läbipaistvad isolatsioonimaterjalid (Lehtveer, 2007). Kui päikesevalgus langeb ehitisele, siis vastavalt materjali omadustele päikesekiirgus kas peegeldub, kandub edasi või neeldub. Päikese tekitatav soojus põhjustab õhu liikumist. Tagasipeegeldumine ehitistelt sõltub seina värvist: valged seinad peegeldavad soojust kõige enam. Nii näiteks on traditsioonilised ehitised Lõuna-Euroopas valged, et vähendada päikesekiirgusest tulenevat ülekuumenemist suvel; tume värvus peegeldab soojust vähem ja neelab rohkem. Selleks, et püüda rohkem soojust värvitakse Põhja-Euroopas majad sageli |6
et nad paremini maastikupilti sobiksid, seega osad probleemid on juba enam-vähem täielikult 5 lahendatud. Uuemad tuulikud on ka palju kergemad ning suudavad väiskema tuulega rohkem energiat toota. Lisaks on tuuleenergia tavaliselt paindlikku elektrivõrku seotud, kus tuulevaikuse korral kasutatakse teiste elektrijaamade toodangut. Päikese- e. Helioenergia Päikeseenergia otsese kasutamise ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia kasutamise suurim boonus on see, et ta ei reosta absoluutselt keskkonda ning on jooksvalt suhteliselt odav. Siiski on päikeseenergia kasutamisel ka omad miinused. Probleemid
Pidev energiavajaduse kasv Probleemide põhjused: Elujärje paranemine Üleliigne tarbimine Pidev energiavajaduse kasv Arengumaad ei kontrolli energiatarbimist Energiaressursid ja maailma energiavajadus. Energiaressurss ehk energiaallikas on ressurss, mida saab kasutada elektri-, soojus-ja muud liiki energia saamiseks. Energiaressursse saab jagada kaheks rühmaks: taastuvad ja taastumatud energiaressursid. Taastuvad energiaressursid on biokütus, hüdroenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia, aga ka Maa pöörlemise energia ja gravitatsiooni energia. Taastumatud energiaressursid on fossiilkütused, näiteks nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, põlevkivi ning turvas, samuti tuumakütu Nafta :Tõhusam kasutamine, eriti transpordi valdkonnas. Kivisüsi: Tootmistehnoloogia arendamine, et vähendada õhusaastet. Tuumaenergia: Arendada avalikku arvamust Vesinik Luua tehnoloogia, mis nõuab vesiniku loomiseks vähem energiat
..............5 Puit ja selle kasutus...............................................................5.1 Teistest fossiilsetest kütustest...................................................5.2 Energiaressursside probleemid................................................6 3. Energiaressursid Energiaressursid on tänapäeva maailmas varandus, mida ihkab iga planeedi riik. Energiaressursse on kaks liiki: taastuvad ja taastumatud. Taastuvateks ressursideks on näiteks puit, tuuleenergia, päikeseenergia ja hüdro ehk veeenergia. Taastumatud näiteks nafta, maagaas jne. Probleemid tekivadki taastumatute energiaressursidega, kuna inimesed on nii harjunud kasutama bensiini või diiselkütust oma autoga sõitmisel. Naftat jääb üha vähemaks ja selle puurimine läheb üha kallimaks, mis tähendab, et ka nafta hind tõuseb. On olemas alternatiive, alati on, kuid kui hästi me neid kasutada oskame ja enda kasuks oskame pöörata, ei tea. Muidugi nafta on ainult üks näide,
Tuulegeneraatorid kasutavad täiuslikult ära loodust, tuule energia, heitmeid loodusesse ei teki, oleks ju ideaalne elada puhtas keskkonnas ilma suitsevate korstnateta. Kõige olulisem, et see kõik ellu viia oleks vaja Saaremaal innovaatilist maavanemat koos tuleviku suunatud pilkudega nõunike ja majandusspetsialiste, kes et tee sääsest elevanti vaid löövad sääse lihtsalt maha. Tulevikku vaadates oleks see majanduslikult väga perspektiivikas. 2. Suured päikesepaneelid Suurim osa maakeral saadavast energiast pärineb päikeselt. Ränikristallist fotoelementidega päikesepaneelid ongi just üks loodussõbralikum viis elektrit toota. Paneelid ei tee töötades häält ega erita loodusesse kahjulikke aineid. Nendega elektritootmine ei tekita negatiivset keskkonnamõju.[5] Päikesepaneeli parkide kasutamiseks saaks kasutada halva poniteedi ja muuks otstarbeks sobimatuid maid.
kütteelemendiks. Selline kombinatsioon on küll mugavam, kuid sellega kaasneb ka kütteõli tarbimise kasv ja selle hinnast tulenev kulude tõus. (TELDRE, K. Küttesüsteemid 5) 9 1.4 Päikeseküte Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest 6-le miljardile Maa elanikule jätkuks 27 aastaks. Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi. Eestis pole veel täpsemaid uuringuid tehtud päikeseenergia vallas, kuid praegused süsteemid on arvatavasti võimelised katma umbes poole päevasest vee soojendamise kuludest, säästes sellega raha pealt ja hoides loodust. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. Meie laiuskraadidel on võimalik kasutada päikesekütet kombineeritult koos teiste soojusallikatega, kuna meie päikesekiirguse ressursid on küllaltki väikesed ning ebastabiilsed
(näiteks nafta ja küttepetrool) Gaaskütus on mehaaniline segu üksikutest gaasikomponentidest.Tavaliselt esitatakse gaaskütuse koostis kuiva gaasi kohta mahuprotsentides.(näiteks maagaas ja vedelgaas) Soojuspump on seade, mis kannab soojusenergiat ühest ruumipunktist teise. Soojuspumba tüüpiline kasutusala on keskkonna jahutamine (külmutusseadmed). (näiteks maa-vesi, õhk- vesi ja õhk-õhk soojuspump) Päikeseküte on päikeseenergia kasutamine tarbevee soojendamiseks või hoonete kütmiseks. Päikeseenergiat kogutakse päikesekollektoris soojusena, kantakse torustiku abil tarbimiskohale või salvestatakse soojussalvestis hilisemaks kasutamiseks. Taastuvkütused on metsas kasvavatest puudest ja põõsastest toodetavad tahked kütused. (näiteks küttepuit ja puitbrikett) 5 TAHKEKÜTUSED KIVISÜSI Kivisüsi kuulub fossiilsete kütuste hulka ja on tähtis maavara
.....................4 2. TUUMAENERGIA.................................................................................................................5 3. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.......................................................6 3.1. Elektrienergia tootmine vee abil ehk hüdroenergia....................................................6 3.2. Elektrienergia tootmine tuule abil ehk tuulenergia....................................................7 3.3. Päikeseenergia............................................................................................................8 .................................................................................................................................................8 KASUTATUD MATERJAL:.................................................................................................9
tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idabloki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väiksed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuna peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid, enne kui lõplikult lagunevad. Tuumareaktorites tuumade lõhustumisel tekkinud soojus kasutatakse vee soojendamiseks, mis käitab auruturbiinid. Tavalises tuumareaktoris kasutatakse rikastatud uraani "kuulikesi" (kujult meenutavad pigem silidreid), igaüks umbes mündi suurune ja tolli pikkune. Kuulikesed aetakse üksteise järel vardasse ning paigutatakse tugevalt isoleeritud ja hermetiseeritud kambrisse. Paljudes elektrijaamades sukeldadatakse "kimbud" vette, et neid jahedana hoida. Veel kasutatakse reaktorite jahutamiseks süsihappegaasi või ka vedelalmetalle.
1. AJALUGU Passiivmajastandard pärineb 1988. aasta mais toimunud vestlusest Rootsi Lundi ülikooli professori Bo Adamsoni ja Saksamaal töötanud Wolfgang Feisti vahel. Nende eesmärgiks oli mõelda välja hoone kontseptsioon, mis oleks samal ajal energiatõhus, mugav ja majanduslikult mõistlik. Nüüd tuntud kontseptsioon tugines ideel, et piisavalt hästi ehitatud hoonekarbi korral on võimalik jätta küttesüsteem välja ehitamata ning hädavajalik soojus tuua ruumidesse ventilatsiooni sissepuhkeõhu eelsoojendamisega. Sel juhul tekib oluline raha kokkuhoid küttesüsteemi arvelt, mida on võimalik investeerida hoonekarpi ning hoone kogumaksumus ei tule oluliselt suurem tavahoonest. Kontseptsioon arenes välja tänu mitmele uurimisprojektile, mida rahastas Saksamaa Hesseni liidumaa. Esimene passiivmaja oli nelja korteriga ridaelamu Darmstadtis Saksamaal. Selle tellisid
mille abil poliitikat ellu viima hakatakse. Kusjuures üksikuid otsuseid võib teha ka ilma selget poliitilist ideoloogiat ja strateegilist eesmärki omamata, kuid edu tagab üldjuhul ikkagi läbimõeldud tegevus. (Kilvits, 2012) Enne energiastrateegia juurde minemist tuleks veel vaadelda milline on kaasaegse Eesti energeetika. 2011. Aastal Eestis tarbitud energia võib energialiigi järgi liigitada viieks: tahkekütus (18%), vedelkütus (33%), gaaskütus (4%), elektrienergia (21%) ja soojus (24%). (Statistikaamet. Energeetika andmebaas, 2012) Tulemustest tuleb hästi välja, et kolmandik Eestis tarbitavast energiast põhineb vedelkütustel, mis kohaliku toorme puudumise tõttu on imporditud. Kui lisada siia ka gaaskütuse otsene tarbimine ning asjaolu, et ligi 60% soojusest on toodetud katlamajades, kus tooraineks omakorda on üle poole ulatuses maagaas, siis on hästi näha, et väljastpoolt Eestit pärit energia osakaal Eesti energiatarbimises on märkimisväärne
Järgnevalt toon välja viis peamist lahendust. PÄIKE ENERGIAALLIKANA Kujutlegem ette elu ilma Päikeseta? Läbi aegade on aga teadustööde põhjal öeldud, et see ei ole just kõige võimalikum. Päikese elektromagnetkiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Päike on elu alus. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Tänaseks on meil küll välja arendatud ka Päikesest sõltumatu energiavorm, seda on näiteks aatomienergia. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara, kuid tema praegune panus meie maailma energiavajadusse on õli kõrvalt väga väike. Õnneks ollakse maailmas väga hästi kursis õli umbkaudse jätkusuutlikkusega, mistõttu on päikeseenergia konkurentsivõime pideval tõusuteel. Kõik on vaid aja küsimus, usun mina, kuna uued tehnoloogiad on isegi aastate lõikes
4. Reovee soojuse taaskasutamise veevarustuse süsteemides. Sooja vee saamiseks läheb vaja palju energiat ja pole kasulik seda lihtsalt kanalisatsioonist alla lasta ja raisku minna. Seda soojust saab taaskasutusse võtta, ning selle abil elektrienergiat säästa. 5. Päikesevalgusega arvestavad kardinasüsteemid ja võred, mis aitavad talvisel ajal küttekulusid kokku hoida ja suvel paremini maja ülekuumenemise eest kaitsta. 6. Otsese päikeseenergia kasutamine sooja vee saamiseks nn. päikesepaneelide abil. Kuigi tasuvusajad kipuvad veel minema üle 8-10 aasta, on asjal jumet. 7. Veetarbimise piiramiseks säästliku sanitaartehnika (wc- pottide, kraanide) kasutamine, mis vähendavad vee raiskamist peamiselt sellega, et vähendavad asjatut veekulu, ning pumba ja boileri tööd, kas mehhaaniliste või elektrooniliste meetoditega. 8. Energiasäästlik valgustus
Tuuleenergia tootmine maksab keskmiselt rohkem kui tuumaenergia tootmine. Kas tuumaenergia asemel tuleks Taastuvaid energiaallikaid võib kasutada niipalju kui võimalik. Kuid kasutada taastuvaid sisemised piirangud (hajutatud, katkendlikud allikad) tähendavad energiaallikaid? seda, et usaldatava stabiilse baasenergiaga varustamisel ei asenda tuul ja päikeseenergia majanduslikust aspektist lähtuvalt senini sütt, 12 gaasi ja tuumaenergiat, kuni pole välja töötatud suuremahulisi ja efektiivseid energiasalvesteid. Kas uraani ja muude Kõiki seda liiki aineid transporditakse erikonteinerites, mis on radioaktiivsete ainete transport projekteeritud ja ehitatud tagama ohutust kõikvõimalikes olukordades. on ohtlik?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
