OKASMETSADE MULDADE KUJUNEMINE Okasmetsad kasvavad peamiselt parasvöötme jahedas osas. Jahedas kliimas laguneb okasvaris aeglaselt, seetõttu koguneb aja jooksul puude alla maapinnale kõduhorisont. Okastes oleva orgaanilise aine lagundajateks on seened, lagunemisel tekivad orgaanilised happed. Sügiste vihmasadude ja kevadiste lumesulamisvete mõjul tekib palju nõrgalt happe- list mullavett ja mullad leetuvad. Okasmetsade vööndile on iseloomilikud leetmullad, millel puudub huumusekiht, on vähe- viljakad ja happelised. Varise kihi all on lai hele väljauhteleetekiht ja selle all tumedam sisse- uhtekiht. ROHTLAMULDADE KUJUNEMINE Rohtlate alal valitseb kontinentaakne kliima kuiva ja sooja suvega ning võrdlemisi külma ja sademete rikkama talvega. Orgaanilise aine lagunemine on pidurdunud talvel külma ja suvel kuivuse tõttu. Rohttaimede lehevarisest ja juurtest moodustub palju huumuseainet, mis on soodsaks keskkonnaks mullaelustikule.
läbilaskvusega ning kevadeti ja sügiseti võivad kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil põuakartlikud.Mulla profiil koosneb A-C kihtidest(huumusehorisont,sisseuhtehorisont,lähtekivim). Paepealsetel asuvad loomullad,seal on väga õhuke huumusekiht. Taimeliike on rikkalikult aga kasv on kidur. Soodsalt kasvavad sügava ja tugeva juurega taimed nagu lutsern ja mesiaks.Kuluurtaimest sobivad vähe vee nõudlikud rukis ja oder,sest mulla omaduste tõttu vesi imbub sügavamate kihtideni.
kaljudel, (seal ka kus on ebasoodne neil) mullapeal jne.| S. Kasvuvormid: 3 rühma: tillukeste paljunemiskehakeste abil.| Tähtsus looduses: lagundab kivimeid, sureb ise ja nii koorik(kaartsamblik), leht(seinakorp), põõsasamblikud (habe-,põõsasamblik)| Paljunevad tekib kaljudele/kividele huumusekiht, kus saavad taimed hakata kasvama.>Polaaraladel vegetatiivselt: kas talluse küljest mudruvate tükikeste abil või ainult samblikele omaste põhjapõtrade toit.|Inimesele: Kasutatakse meditsiinis, saab määrata asjade vanust, õhu tillukeste paljunemiskehakeste abil.| Tähtsus looduses: lagundab kivimeid, sureb ise ja nii puhtuse määramiseks| Samblikud ei kannata saastunud õhku, kuna saavad sealt vett ja toitu,
mullaosakeste suurus väheneb mullapooride suurus väheneb niiskussisaldus suureneb õhusisaldus väheneb soojenemiskiirus väheneb toitainete sisaldus suureneb · Kõik mullad võib jaotada ka veereziimi järgi: 1. läbiuhtelise veereziimiga mullad (sademete hulk > aurumine) 2. tasakaalustatud veereziimiga (sademete hulk = aurumine) 3. aurumise ülekaaluga (aurumine > sademete hulk) · Mullahorisondid: 0-horisont - kõdukiht, surnud orgaanilistest ainetest A-horisont - huumusekiht, tume. tekib orgaanilise aine lagunemise tulemusena B-horisont - sisseuhtehorisont, väga peente murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste segunemisel. punaka või pruunika tooniga. C-horisont - lähtekivim. D-horisont - aluskivim (kivim, mis asub lähtekivimi all) E-horisont - väljauhtehorisont ja leethorisont G-horisont-gleihorisont - sinakas-hall kiht T-horisont - turbakiht, niiskuskeskkonnad
vanadel kändudel. Meil esinevad samblikud enamasti nõmmemetsades maapinnal. Samblikud kasvavad väga aeglaselt, kõigest mõni millimeeter kuni sentimeeter aastas. Kuna samblikud kasvavad väga aeglaselt ja nad võivad elada väga vanaks, on neid kasutatud geoloogiliste objektide vanuse määramiseks. Samblikud eritavad aineid mis ajapikku murendavad ja lagundavad isegi kivimeid. Järk-järgult surevad ja kõdunevad nad ise. Nii tekib kaljudele huumusekiht, millel saavad hakata kasvama taimed. Polaaraladel on samblikel suur tähtsus põhjapõtrade toiduna. Mõningaid samblikke tarvitatakse ravimite valmistamisel. Näiteks kasutatakse põdrasammalt tee tegemisel, mis on kasulik kuid mõru maitsega. Samblikel on tundlikkus õhu saastumise suhtes. Eriti kahjustavad samblikke vääveldioksiid ja tolm. Samblikud on õhku saastavate ühendite vastu tundlikud sest nad saavad õhust enamiku elutegevuseks vajalikust toitainetest.
toimel. Füüsikaline m on rebenemine, vajab vahelduvat temperatuuri ja esineb kuivad kliimas. Keemiline m on porsumine(muutub kivimite koostis ja ained eralduvad), vajab kõrget temperatuuri ja esineb palavas ja niiskes kliimas. Leostumine on lahustunud soolade ärakandumine lah.kohast. Korrosioon on kivimpindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keem.murenemise käigus.Mullahorisondid: kõdu-, huumus-, väljauhte-, sisseuhtehorisont, lähtekivim. Kamardumine-maapinna lähedale tekib huumusekiht, mulla viljakus suureneb, rohtlates. Sooldumine-põldude üleniisutamisest,põhjavee tase tõuseb ja maapinnale tõusevad soolad, väike huumus- aga suur väljauhtehorisont, esineb kuivas troopilises kliimas, kõrbed, poolkõrbed. Leetumine-orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, viljakus langeb, tekkivad lahustuvad ühendid uhutakse ära, parasvöötme leht- ja segametsades. Kõrbestumine on viljatu pinnase kandumine suht
mida vetikas? Talluses elavad seeneniidid,talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi, keskosas asuvad seeneniidid hõredamalt, nende vahel paiknevad rohevetikad või sinikud. Paljunemine- peamiselt vegetatiivselt,kas talluse küljest murduvate tükikeste või samblikule omaste paljunemiskehakeste abil. 4. Samblike tähtsus looduses ja inimese elus. Samblikud eritavad aineid mis aegapidi murendavad ja lagundavad kivimeid,tekib kaljudele huumusekiht,polaaraladel söögiks põhjapõtradele, kasutatakse ravimite valmistamiseks 5. Kirjelda käsna ehitust, paljunemist ja toitumist. Ehitus- keha meenutab silindrit või karikat, mille ülemises otsas on ava, keha toestavad tugirakud. Paljunemine- Tavaliselt pungumise teel, keha välispinnale moodustunud pungad jäävad emaloomaga ühendusse, nii moodustavad nad kolooniaid. Toitumine- püüab toitu kaelusviburrakuga, paneb vee liikuma kanalites ja püüavad vees
Nt kaartsamblik, mis kasvab kividel ja kaljudel. Lehtsamblikel on lehe- või plaadikujuline tallus, jaguneb servades hõlmadeks(seinakorp)Põõsassamblikud(pikk habesamblik, Alpi-põdrasamblik, kollane lõhnasamblik) Samblikud paljunevad vegetatiivselt. Samblikuid on kasutatud geoloogiliste objektide vanuse määramiseks, sest need kasvavad aeglaselt ja vanaks. Eritavad ained, mis murendavad kivimeid. Nad surevad ja kõdunevad ka ise ning tekib huumusekiht. Samblikke kahjustavad väävliühendid ja tolm. Ei talu saastatud õhku, sest nad saavad vajaliku niiskuse ja toitained õhust. Saastetundlikus sõltub ka kujust(põõsassamblikud).
ja toitainete vähestust. Kuid vajavad puhast õhku. 11.Milles seisneb seente tähtsus? V: Osad seened on toiduks, nad lagundavad looduses taime ja looma jäänuseid. Osa seeni sisaldab värvaineid, näiteks valmistatakse tindikutest tinti. Osa põhjustavad inimesel haigusi. 12. Milles seisneb sambliku tähtsus looduses? V: Samblikud lagundavad kivimeid, nende järgi saab määrata geoloogilitse objektide vanust, nad on loomadele toiduks. Nende lagunemisel tekib huumusekiht, kus saavad kasvada taimed. 12. Kuidas kasutavad inimesed pärm ja- hallitusseeni?(2p) V: Pärmseeni kasutatakse kääritamiseks, sedaon vaja taina kerkimisel ja alkoholi tekkeimiseks. Hallitusseeni kasutatakse näiteks osade juustude valmistamiseks ning ka ravimiteks. 13. Kuidas kasutavad inimesed samblike? V: Inimene kasutab mõnigaid samblike ravimite valmistamiseks, aga ka lõnga värvimiseks. 14. Mis juhtuks looduses, kui sealt kaoksid samblikud?
Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus. (Kõige viljakamad mullad on rohtlates, kus on u. 1m huumusekiht). Mullaorganismid kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Mida vanem muld, seda parem. Inimtegevus niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida. Positiivne: kobestamine, väetamine, kuivendamine. MULLAPROTSESSID
MINERALISEERUMINE - on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. HUMIFITSEERUMINE - on mullapinnal ja mullas toimuvad orgaaniliste jäänuste bioloogiline murenemine lihtsatest orgaanilisest ainetest keerukamateks mineraalainetega seotud polümeerseteks ühenditeks. LEETUMINE - toitainete vaene, totained uhutakse sügavaatesse kihtidesse. OKASMETS. • mullalahuse valdav liikumissuund ülevalt alla. KAMARMDUMINE - mullatekkeprotsess, kus huumusekiht on paks. Tasakaalus sademed ja aurustumine. ROHTLAD. SOOLDUMINE • sisaldab rohkelt vees lahustuvaid soolasid • aurustumine intensiivne SOOSTUMINE • pind liigniiske • taimed ladestuvad LEOSTUMINE • vees lahustuvate soolade väljauhtumine GLEISTUMINE • kui vettpidav kivimikiht on lähtekivimiks. • alumised mullahorisondid liigniisked hapnikuvaene keskkond Mullatekketingimused ja protsessid TUNDRA Kari kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane.
aastas. Nii ei suuda nad konkureerida kasvukoha pärast kõrgemate taimedega. Seepärast kasvavad samblikud sageli seal, kus keskkonna tingimused on taimede kasvuks ebasoodsad, näiteks kõrgmäegedes igilume piiril, tundrates, kaljudel jm. Äärmuslikes tingimustes on samblikud aga vastupidavamad kui taimed. Samblikud eritavad aineid, mis aegapidi murendavad ja lagundavad isegi kivimeid. Järk-järgult suravad ja kõdunevad nad ka ise. Nii tekib kaljudele esimene õhuke huumusekiht, millel võivad hakata kasvama taimed. Seetõttu nimetatakse samblikke taimkatte pioneerideks elutingimuste loojateks taimedele. Organismide kahjulik kooselu. Parasitism. Mitmesugused organismid on hakanud elama teiste arvel ja tekitama neile kahju. Parasitism on kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Teise organismi arvel elavat organismi nimetatakse parasiidiks. Parasiidi kandjat nimetatakse peremeheks. Osa parasiite võib oma elu jooksul
*väetamine*kuivendamine*niisutamine*mulla harimine. 12. Mulla koostis: 1.mineraalsed ained(pärineb lähtekivimist). 2. Orgaanislised aind(loomsestest, taisetest jäänustest ja huumusest) 3. Mullavesi(lahustunud mineraalid(pärineb sademetest ja põhjaveest).4.mulla õhk (on hapniku vaesem ja CO2 rikkam)5. Mulla elustik(moodusutvad bakterid, seened, vetikad, vastsed, vihmaussid). 13. Tundra muld:Igikelts ei lase maa sisse imbuda, seetõttu muld liigniiske. Huumusekiht on kidurast taimestikust ja karmist kliimast tingitud väga õhuke.Tundravööndis levivad gleimullad või turvastunud gleimullad. 14. Okasmetsade muld: Kaasneb mula ülakihtide vaesumine toiteelementidest, sademete veega ära kanne.Mullad leetuvad.Okasmetsadevööndile on iseloomulikud leetmullad, mis on vähe viljakad ja happelised. 15. Rohtla mullad:Huumus tavaliselt musta või pruuni värvi, kutsutakse mustmuldadeks
Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5ºC. Seetõttu on Lõuna- Soomes põllumajandusega tegelemine võimalik. Põhja-Soome kliima on selle jaoks liiga külm. 1.4 Soome aluspinda katab pea kõikjal ühtlase kihina moreen. Selle peal on mitmeid erinevaid kihti mulde. Samuti esineb Soomes turvast. Soomes on peamiselt leetmullad, mulla viljakus on väike, mullad on toitainete vaesed ning huumusekiht on õhuke. Samuti esineb liigniisketele aladel gleistumist, kus muld on hapnikuvaene. 1.5 Soomes on liigniiske pinnas, mille tõttu tuleb pinnast eelnevalt kuivendada ning rajada kanaleid vee äravooluks. 1.6 Soomes on võimalik tegeleda põllumajandusega vaid Kesk- ja Lõuna-Soomes, kuna Põhja-Soomes on liiga külm ja karge. Lõuna- ja Kesk-Soomes tuleb pinnast eelnevalt töödelda (kuivendada), et saaks põllumajandusega tegeleda. 2. 2
sissetoomine, GMO-de sissetoomine). Intrnetimaterjal ( koolielu.ee → õppevara → geograafia → IV kooliaste(rippmenüüst) → esitlused: „Maailma põllumajandus“ ja „Põllumajanduse mõju keskkonnale“ . Autor TÜ õppejõud Ülle Liiber. 8) Milliseid maakera muldi loetakse kõige viljakamateks ja miks? Kõige viljakamad on parasvöötme rohtlate mustmullad a) Huumuserikkad (sisaldus suur) b) Tüse huumusekiht (70-80 cm) 9) Millistes riikides levivad maakera kõige viljakamad mullad? Ukraina, Põhja-Kasashtan, Hiina kirde piirkond, USA, Kanada, Argentiina 10) Võrdle rantšot ja loomavabrikut: a) vajalik tööjõu hulk – R-väike ; LV-väike b) kogutoodang – R-suur ; LV-suur c) peamised loomad – R-lambad, lihaveised ; LV-piimakari, linnud(nt. kanad), sead d) vajalik maa-ala suurus – R-suur ; LV-väike
Vetikad saavad seeneniitidelt eluks vajalikku vett ja mineraalaineid, seeneniidid tarbivad vetikate poolt fotosünteesil toodetud orgaanilisi aineid. 3. Kus ei kasva samlikke? Miks? Mõned samblikud ei kasva teeääres, kuna neil on suur tundlikkus õhu saastatuse suhtes, kuid kooriksamblikud saavad. 4. Milline on samblikke roll looduses? Eritavad aineid, mis murendavad ja lagundavad kivimeid, nii tekib kaljudele huumusekiht, kus võivad hakata kasvama taimed 5. Miks on samblikud bioindikaatorid? Nad puhastavad õhku, nad on tundlikud õhu saastatuse suhtes. 6. Täienda järgnevat skeemi nii, et see iseloomustaks samblikus koos elavate organismide vahelist suhet. Toimub seeneniidistku ja rohevetikate vahel sümbioos.
3p. Madalikud, Pannoonia madalik tasandikud 2p. Mullastik: Metsapruun- ja leet-pruunmullad - Valdavalt kõvalehise metsa Mullatüübid, nad on viljakad, sellepärast võib ja võsa rusk-pruun- ja hallid omadused öelda, et loodustingimused on pruunmullad. soodsad põllumajanduse arengule. Mullad nõrgalt happelised, 3p. huumusekiht õhuke Maavarad ja Raud, naftasaadused Rauamaak, loodusvarad vask, tsink, tina, hõbe, kuld, uraan, volfram, marmor, savi, kips, 3p. soolad
mõjul tekib palju nõrgalt happelist mullavett ja mullad leetuvad. Okasmetsade vööndile on iseloomilikud leetmullad , millel puudub huumusekiht, on väheviljakad ja happelised. Varise kihi all on lai hele väljauhteleetekiht ja selle all tumedam sisseuhtekiht. Rohtlate mustmullad Rohtlate alal valitseb kontinentaakne kliima kuiva ja sooja suvega ning võrdlemisi külma ja sademete rikkama talvega. Orgaanilise aine lagunemine
lohku. Ringvalli läbimõõt on 38-40 meetrit, selle hari on lai, enamasti 5-10 m ja väljapoole aeglaselt madalduv. Kraatrit täitva turbalasundi vanus on kuni 9500 aastat. Simuna kraater 1.juunil 1937 a. olid Kirde-Eesti elanikud omapärase loodusnähtuse - ereda boliidi lennu tunnistajaks. Lehtri läbimõõt on valliharjalt 8,5 m, sügavus 1,9 m. Kindlaks tunnuseks, et tegemist on plahvatuse jäljega, oli valli alla mattunud huumusekiht ja osakeste paigutus sellele langenud materjalis. Vallis on plahvatusele tüüpiline materjali järjestus: mattunud mullakihi peal lebavad suuremad kivid ja veerised ning valli ülaosa moodustab peen liiv. Simuna kraater võiks teadaolevalt olla üks vähestest meie inimpõlve jooksul moodustunud meteoriidikraatritest Maal. Kärdla kraater Kärdla meteoriidikraater tekkis Ordoviitsiumi ajastul, ligi 455 miljonit aastat tagasi, tolleaegsesse madalmerre langenud hiidmeteoriidi plahvatusel
Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakaks Leetunud muld- harilikult lubjavaesel lähtekivimil tekkinud kuiv või parasniiske muld. Tekivad ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning puudub huumus. Valkjashall, mille all on pruun toitaineterikas muld. Sajab rohkem kui aurab Paepealne muld- tekib peakivi peale. Õhuke ja kõrge huumusekiht, kuid on kivised ja põuatundlikud Soostunud muld- 30 cm paksune turbakiht, liigniiske muld, taime jäänustest tekib huumus Põhjapöörijoon- pöörijoon, mille laiuskraad on 23,5° N. Selle paralleeli peal on päike seniidis üks kord aastas - 22. juunil. Sel ajal on põhjapoolkeral suvi ja lõunapoolkeral talv Lõunapöörijoon- pöörijoon, mille laiuskraad on 23,5° S. Selle paralleeli peal on päike seniidis üks kord aastas - 22. detsembril. Sel ajal on põhjapoolkeral talv ja
Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5ºC. Seetõttu on Lõuna-Soomes põllumajandusega tegelemine võimalik. Põhja-Soome kliima on selle jaoks liiga külm. Soome aluspinda katab pea kõikjal ühtlase kihina moreen. Selle peal on mitmeid erinevaid kihti mulde. Samuti esineb Soomes turvast. Soomes on peamiselt leetmullad, mulla viljakus on väike, mullad on toitainete vaesed ning huumusekiht on õhuke. Samuti esineb liigniisketele aladel gleistumist, kus muld on hapnikuvaene. Soomes on liigniiske pinnas, mille tõttu tuleb pinnast eelnevalt kuivendada ning rajada kanaleid vee äravooluks. Soomes on võimalik tegeleda põllumajandusega vaid Kesk- ja Lõuna-Soomes, kuna Põhja-Soomes on liiga külm ja karge. Lõuna- ja Kesk-Soomes tuleb pinnast eelnevalt töödelda (kuivendada), et saaks põllumajandusega tegeleda. Kapital peab olema olemas, kuna muidu ei saa hakata
Põhjavee sügavus vegetatsiooni perioodil on 30...100 cm. · Jänesekapsa-kõdusoo Intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud madal- ja siirdesoomullad. Hästi lagunenud 20 cm tüsedune kõduturba kiht. Muld värske või niiske. Põhjavesi vegetatsiooniperioodil 30...80 cm maapinnast. · Jänesekapsa, sinilille Muld on viljakas, liivsavi või saviliiv moreenil. Metsakõdu on õhuke, huumusekiht on kuni 25 cm tüsedune. 4) Metsauuendamise valik Mänd uueneb hästi seemneliselt, seemnekandvus algab männil 20 aastaselt, seemneaastate sagedus on 3-5 aasta tagant. Tihti jäetakse lankidele männi seemnepuid, sest seemned levivad kaugele ja mänd on tormikindel puuliik. Mändi ka külvatakse. Et seemned hästi idanema hakkaks, valmistatakse ette külvilapid ja külvatakse erinevatel viisidel: hajalikülv, rennikülv ja diagonaalselt.
Üldiselt on Tsõõrikmäe looduslik ilme siiski üsna hästi säilinud.16 16 R. Tiirmaa. Meteoriidid ja Meteoriidikraatrid. Tallinn 2002. lk 8-89 14 7. Simuna meteoriidikraater 1. juunil 1937 a. olid Kirde-Eesti elanikud omapärase loodusnähtuse - ereda boliidi lennu tunnistajaks. Lehtri läbimõõt on valliharjalt 8,5 m, sügavus 1,9 m. Kindlaks tunnuseks, et tegemist on plahvatuse jäljega, oli valli alla mattunud huumusekiht ja osakeste paigutus sellele langenud materjalis. Vallis on plahvatusele tüüpiline materjali järjestus: mattunud mullakihi peal lebavad suuremad kivid ja veerised ning valli ülaosa moodustab peen liiv. Simuna kraater võiks teadaolevalt olla üks vähestest meie inimpõlve jooksul moodustunud meteoriidikraatritest Maal.17 17 http://geoeducation.info/meteoriidikraatrid.php 15 8
Samblikud kasvavad väga aeglaselt, kõigest mõni millimeeter kuni sentimeeter aastas. Nii ei suuda naad konkureerida kasvukoha pärast kõrgemate taimedega. Seepärast kasvavad samblikud sageli seal, kus keskkonnatingimused on taimede kasvuks ebasoodsad. Samblikud eritavad aineid, mis aegapidi murendavad ja lagundavad isegi kivimeid. Järk-järgult surevad ja kõdunevad nad ka ise. Nii tekib kaljudele esimene õhuke huumusekiht, millel võivad hakata kasvama taimed. Seetõttu nimetatakse samblikke taimkatte pioneerideks elutingimuste loojateks taimedele. Liigid : 1. Kooriksamblikud Kasvavad ühetaolise sileda või teralise koorikuna. Tavaliselt kinnituvad nad oma väikese tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada. Üheks tuntud kooriksamblikuks on kaartsamblik, kes kasvab kividel ja kaljudel. Kooriksamblikud moodustavad umbes 80% kõigist samblikuliikidest. 2
Haiti mägisel pinnal on ainult 2 % metsadest järel. Paljaks kistuna ei suuda pinas enam vihmavett imada. Ilma taimestiku ja juurteta ei hoia miski pinnast kinni. Vihmavesi uhab pinnase mägedest alla kuni mereni. Erosioon laostab kvaliteetpinnase ja vähendab selle sobivust põllunduseks. Eriti mõjutatud on mõned Madagaskari piirkonnad, kus erosiooni mõju suurejooneline. Terved mäenõlvad on sügavalt sadade meetrite pikkuselt lõhestunud. Erosiooniga kaob õhuke huumusekiht, mis tekkis tuhandete aastatega. Ühel eraldatumal saarel elanud Rapanuid ammutasid oma loodusvarasid, kuni enam midagi järgi ei olnud. Nende tsivilisatsioon hukkus. Sellel maal kasvasid maailma kõrgemad palmid. Need on kadunud, Rapanuid raiusid need kõik puidu pärast maha. Sellepärast seisid nad silmitsi suure erosiooniga. Rapanuid ei saanud enam kalale minna. Polnud enam puid, millest kanuusid ehitada. Kuid Rapanuid olid ühed Vaikse ookeani säravamaid tsivilisatsioone
aastas. Nii ei suuda nad konkureerida kasvukoha pärast kõrgemate taimedega. Seepärast kasvavad samblikud sageli seal, kus keskkonna tingimused on taimede kasvuks ebasoodsad, näiteks kõrgmäegedes igilume piiril, tundrates, kaljudel jm. Äärmuslikes tingimustes on samblikud aga vastupidavamad kui taimed. Samblikud eritavad aineid, mis aegapidi murendavad ja lagundavad isegi kivimeid. Järk-järgult suravad ja kõdunevad nad ka ise. Nii tekib kaljudele esimene õhuke huumusekiht, millel võivad hakata kasvama taimed. Seetõttu nimetatakse samblikke taimkatte pioneerideks elutingimuste loojateks taimedele. 14. Organisme mõjutavad eluta ja eluslooduse tegurid. Elusolendit mõjutavad tema elupaigas näiteks temperatuur, päikesevalgus, vesi, õhk. Nimetame neid looduse osa teguriteks. Elusa looduse poolelt mõjutavad organismi teised organismid, kes kuuluvad kas samasse või mõnda teise liiki. 15. Organismide kasulik kooselu. Mükoriisa. Sümbioos. Koloonialsus.
· Talv siis on savannis palav ja kuiv. Loomad rändavad ringi niisket piirkonda otsides. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid, nende tagajärel võivad tekkida üleujutused. Õhk mutub värskeks ja savann hakkab haljendama. MULLASTIK Savannides valitsevad nagu vihmametsaski ferralliitmullad. Niiskel aastaajal katab neid sageli vesi, kuid kuival aastaajal kuivavad mullad läbi. Ferralliitmullad on punast värvi. Savannides on mulal rohukamar ja huumusekiht. Rohukamar trmbitakse sõraliste poolt katki. Seetõttu praegu lausaline kõrbete pealetung. Hävinev taimkate ei saada liivade liikumist takistada. LOOMASTIK Savannide ligirikkas loomastikus on arvukalt rohusööjaid imetajaid. Paljud neist liiguvad ringi karjadena ning on omakorda toiduks arvukatele kiskjatele. Savannide lahutamatuks osaks on arvukate termiitide mitme meetri kõrgused kuhilad. Termiidid prussakate sugulased, kes toituvad peamiselt puidust ja orgaanilistest jäänustest.
Samblikud paljunevad peamiselt vegetatiivselt: talluse küljest murduvate tükikeste või tillukeste paljunemiskehakeste abil. Lisaks sellele võib samblikus elav seen moodustada eoseid. Uus samblik saab eosest kasvada ainult siis, kui arenev seeneniit kohtub uues elupaigas talle sobivate vetika- või sinirakkudega. Samblikke kasutatakse geoloogiliste objektide vanuse määramisel. Samuti saab nende järgi hinnata õhu puhtust. Samblike lagunemisel tekib õhuke huumusekiht, millega loovad taimedele vajalikud elutingimused. Polaaraladel on samblikud põhjapõtrade toiduks. Mõningaid samblikke, nagu põdrasamblik, kasutatakse ravimite valmistamisel. Samuti eritavad samblikud aineid, mis aegapidi murendavad ja lagundavad kivimeid. 13. VETIKATE ÜLDISELOOMUSTUS Vetikad sarnanevad taimedega, sest nad sisaldavad kloroplaste ja seetõttu ka fotosünteesivad. Kuid nad erinevad selletõttu, et neil puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud
Aja jooksul liiguvad staadiumid järjest sügavamale, kui aluskivim ära mureneb. need protsessid toimuvad reaalajas koos ja üheaegselt nii, et nende osamõju ei ole võimalik eristada. On võimalik määrata vaid domineeriv staadium. Selle pärast on õige rääkida vaid keemlistest või füüsikalistest osaprotsessidest ja nende valdavusest konkreetsetes tingimustes, mitte otseselt keemilistest ja füüsikalistest murenemistest ja nende eri staadiumitest. Soojas ja niiskes kliimas õhuke huumusekiht. Kuivas kliimas suhteliselt keskmine. Niiskes ja külmas (parasvööde) üsna paks huumuskiht. Maateaduste alused I (4.okt) Pindmiselt voolava vee geoloogiline tegevus. -Veenusel pinnatemp ~480'C. Laava jahtub väga aeglaselt ja ultraaluselised laavad käituvad veele sarnaselt. -Marsil leitud jälgi suhteliselt hiljutises geoloogilises minevikus (suurusjärk 100 MAT) vedela vee võimalikust olemasolust. -Jupiteri kuu Europa
annaabi.ee 
