75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia 85 Raagremmelgas Salix caprea 86 Tuhkurpaju Salix cinerea 87 Hundipaju Salix rosmarinifolia 88 Vitspaju Salix viminalis 89 Halapaju Salix acutifolia Nr. Eesti keeles Ladina keeles BERBERIDACEAE 1 Berberis vulgaris 2 Berberis thunbergii HYDRANGEACEAE 3 Philadelphus coronarius GROSSULARIACEAE 4 Ribes rubrum 5 Ribes nigrum
75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia 85 Raagremmelgas Salix caprea 86 Tuhkurpaju Salix cinerea 87 Hundipaju Salix rosmarinifolia 88 Vitspaju Salix viminalis 89 Halapaju Salix acutifolia Nr. Eesti keeles Ladina keeles BERBERIDACEAE 1 Berberis vulgaris VÄÄR 2 Berberis thunbergii VÄÄR HYDRANGEACEAE 3 Philadelphus coronarius VÄÄR GROSSULARIACEAE
79. Salix fraglis Rabe remmelgas 79 80. Salix alba Hõbe remmelgas 80 81. Salix trianda Vesipaju 81 82. Salix phylicifolia Kahevärviline paju 82 83. Salix caprea Raagremmelgas 83 84. Salix cinerea Tuhkur paju 84 85. Salix rosmarinifolia Hundipaju 85 86. Salix viminalis Vitspaju 86 87. Salix acutifolia Halapaju 87 88. Betula nana Vaeva kask 88
• Tavaliselt tihe ja lopsakas taimestik. • Taimede juured kalda niiskes pinnases. • Veetaseme tõustes jäävad kaldataimed tihti vee alla. • Puudest kasvavad seal pajud ja sanglepp. • Rohttaimedest tarnad, kollased võhumõõgad ja varsakabjad. Kaldataimestik on enamasti tihe Autori Paju • Liigirikas taimeperekond. • Eestis 20 liiki. Nt. Hõberemmelgas, raudremmelgas, vesipaju, raagremmelgas, mustjas paju, hundipaju jne. Paljudele paju perekonda kuuluvatele liikidele on eestlased nimeks pannud hoopis remmelgas. Kas tunned ära, kus on see hõberemmelgas pildistatud? Vesipaju Autori foto Sanglepp Autori foto Sanglepa levik Ülesanne: Analüüsi sanglepa levikut ja leia 2
Pealt tumerohelised. Sageli läikivad. Alt sinakasrohelised. 84) Salix caprea raagremmelgas Lehed elliptilised/laielliptilised. Terveservalised/ nõrgalt lainja servaga. Alt hallid, viltjaskarvased. Näärmeid pole. 85) Salix cinerea tuhkurpaju Lehed äraspidised/kiiljad. Lühidalt teritunud/tömpja tipuga. Serv laineline. Pealt hallikasrohelised, väga lühikarvased. Alt hallid, viltjaskarvased. Näärmeid pole. 86) Salix rosmarinifolia hundipaju Lehed süstjad, väikesed. Serv terve. Pealt rohelised. Alt hallikad, siidkarvased. Leheroots hõredalt karvane. 87) Salix viminalis vitspaju Lehed lineaalsüstjad, kitsad. Serv terve, allapoole pööratud. Laiem koht allpool keskkohta. Alt hallikad, siidkarvased. 88) Salix acutifolia halapaju Lehed süstjad, kitsad, nahksed. Serv terve. Tipp pikalt teritunud. Alt kollakasrohelised, siidkarvased. Leheroots hõredalt karvane. Rootsul näärmeid pole
Äraspidised või kiiljad Lühidalt teritunud või tömpja tipuga Lainelise servaga Pealt hallikasrohelised Väga lühikarvased Alt hallid, viltjaskarvased 6...12 cm pikad 2...4 cm laiad · Tuhkur paju · Salix cinerea Lehed süstjad, Terveservased Pealt rohelised Alt hallikad Siidkarvased 2...6 cm pikad 0,3...1 cm laiad Leheroots kuni 0,5 cm pikk Hõredalt karvane · Hundipaju · Salix rosmarinifolia Lehed lineaalsüstjad Laiem koht allpool keskkohta Terve, alla pööratud servaga Alt hallikad, siidkarvased (noorelt mõlemalt küljelt siidkarvased) 8...15 (21) cm pikad, 0,5...1,5 cm laiad. · Vitspaju · Salix viminalis Lehed süstjad Pikalt teritunud tipuga Näärmekalt saagjad Alt hallikasrohelised Leheroots kuni 1,5 cm pikk Näärmeteta Lehe pikkus 6...12 cm
- plajas, elliptiline või äraspidise kujuga - lainelise saagja servaga - lühikese teritunud tipuga - pealt tumeroheline ja läikiv, alt üleni sinakas hallikas roheline * Salix caprea raagremmelgas - elliptiline või laielliptiline - nõrgalt täkilise servaga - karvane * Salix cinerea tuhkurpaju - alati karvane (alt viltjalt) - hallikas roheline alt hall - äraspidi kiiljas või piklik - lühidalt teravneva tömpja tipuga - kergelt saagjas * Salix rosmarinifolia hundipaju - tilluke pikk junn - kitsad lühikesed, süstjad - alt siidkarvane - pealt tumeroheline * Salix viminalis vitspaju - pikad kitsad lehed, lineaar süstjad! - alla väänatud lehe servaga (terve) - alt hallid ja siidkarvased - pealt tumedam * Salix acutifolia halapaju - lehed süstjad, kitsad - näärmelisel servaga (pikk, kõhn)
tumeroheline alt sinakasroheline ja läikiv) Salix caprea raagremmelgas (lehel pole näärmeid, leht elliptiline või laieliptiline , mõlemalt küljelt karvane või vanemad lehed ainult altküljelt) Salix cinerea tuhkurpaju(pehme karvaga, näärmeid pole , äraspidised kiiljad lehed, lühikese teritunud tipuga, lainja servaga) Salix rosmarinifolia hundipaju(lehed väikesed lühikesed kitsad, siidkarvased,süstjas) Salix viminalis vitspaju(kitsas pikk leht, alt karvane, lehe serv on terve ja allapoole pöördunud) Salix acutifolia halapaju( karvadeta, süstjad, pikalt teritunud tipuga, saagja servaga, roheline, näärmeid pole)
1960ndatel aastatel tehtud uuring näitas, et Eestis on luhaniite 83 000 ha, 1996ndaks aastaks oli säilinud ainult 12 000 ha. Luhaniitude säilimiseks tuleb neid pidevalt niita ja hooldada, et pajuvõsa peale ei tungiks. Võrreldes teiste ökosüsteemidega on luhaniidu taimestik lopsakas, aga liigivaene. Puurindest võib leida üksikuid puid nagu näiteks jalakaid, sangleppe, tamme, halle leppe, toomingaid ja haabu. Põõsarindest harilikku sarapuud, hundipaju ja paju. Rohurinne on luhal väga liigirikas, esindatud on harilik maavits, ussilill, kollane võhumõõk, lamba-aruhein, värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, angervaks, mailane, hanijalg, kullerkupp, siberi võhumõõk, sale tarn, lünktarn, luhttarn, päideroog, sinine emajuur, väga haruldane kobrapea jpt. Loomadest või luhaniidud kohata
Lehed elliptilised või laielliptilised, terveservalised või nõrgalt lainja servaga, alt hallid, viltjaskarvased, 5...10 cm pikad, 3...6 cm laiad. Abilehed neerjad, varisevad varakult. Salix cinerea – tuhkur paju Lehed äraspidipiklikud või -kiiljad, lühidalt teritunud või tömpja tipuga, lainelise servaga, pealt hallikasrohelised, väga lühikarvased, alt hallid, viltjaskarvased, 6...12 cm pikad, 2...4 cm laiad. Abilehed suured, neerjad, püsivad kaua. Salix rosmarinifolia – hundipaju Lehed süstjad, terveservased, pealt rohelised, alt hallikad, siidkarvased, 2...6 cm pikad ja 0,3...1 cm laiad. Leheroots kuni 0,5 cm pikk, hõredalt karvane, abilehed piklikud, väikesed, varisevad varakult. Salix viminalis– vitspaju Lehed lineaalsüstjad, laiem koht allpool keskkohta, terve, allapoole pööratud servaga, alt hallikad, siidkarvased (noorelt mõlemalt küljelt siidkarvased), 8...15 (21) cm pikad, 0,5...1,5 cm laiad. Abilehed kitsassüstjad, varisevad varakult.
Lehtedega anti lõngadele kollast ja rohelist värvi. Paakspuu koore tee on hea ravim Koor korjatakse kevadel, enne õitsemist, kuivatatakse hästi tuulutavas paigas päikesevarjus, ravitoime tekib alles 1 aasta pärast ning kestab 5 aastat (teed joodi kõhukinnisuse vastu, abi ka maksa- ja sapihaiguste korral). 17) Pajud (Salix) Eestis kasvab vähemalt 20 looduslikku pajuliiki. Hanepaju kasvab läänesaartel, Pikalehis paju kagu- ja Ida Eestis. Hundipaju kasvab harva üle 1m. Rabe remmelgas võib kasvada kuni 20m kõrguseks(kõige pikem Hõberemmelgas looduslikult Lõuna-Eestis) Eesti kõgie kõrgem on Raasiku remmelgas ( 29m). Pajusid on kõige lihtsam teistest puudest, põõsastest eristada pungasoomsute järgi. Kaks pungasoomust näivat kokku kasvanud ja seetõttu paistab, nagu kataks punga vaid ühtne üks soomus. Üle saja aasta vanuseid remmelgaid leidub harva. Leplikud mulla suhtes, vajavad palju valgust.
Niine omavad puud Rogusk pärna juurdunud juurest saadud kiududest saadud kotiriie. Pajuvitstest saab punuda. Punumiseks vajalikud tingimused: ühtlane jämedus, võimalikult väikesed pungad, lopsakaskasv. Urbadega oksad punumiseks hästi ei sobi. Parimon vitspaju:kartulikorvid, mööbel, vitsad on jämedad. Eestis suures osas sisse toodud liik. Peenema töö jaoks sobib punapaju, pikad,peened ja sitked vitsad.Selle tootlikus on väike. Saadud on nendekahe vahel hübriid. Hundipaju- täiesti eesti liik aga väga pikad ja õnad oksad. Võib kasutada veel raberemmelgat: rabe on aastakasvu aluselt. Kaislad vees elav taim millest saab teha pehmeid matte. Pilliroog- saab punuda nö vahevõresid. Lisaks saab katuseid ja soojustuseks(matid) ja pude kaitseks roomatid. See on parem sest laseb hingata ja ei lähe kopitama. Mõõkrohi sellest saab ka teha katust. Merihein on pehme mööbli sisu Tuderluga sobib ka mööbli sisuks. Kanarbik ka mööbi sisu
· Sherardi kibuvits (Rosa sherardii) Perekond kukerpuu (Berberis) · harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) Perekond kuslapuu (Lonicera) · harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) · sinine kuslapuu (Lonicera caerulea) Perekond maran (Potentilla) · põõsasmaran (Potentilla fruticosa) 8 Perekond näsiniin (Daphne) · harilik näsiniin (Daphne mezereum) Perekond paju (Salix) · hanepaju (Salix repens) · hundipaju (Salix rosmarinifolia) · kõrvpaju (Salix aurita) · lapi paju (Salix lapponum) · mustikpaju (Salix myrtilloides) · verkjas paju (Salix starkeana) Perekond porss (Myrica) · harilik porss (Myrica gale) Perekond sõstar (Ribes) · karvane sõstar (Ribes spicatum) · mage sõstar (Ribes alpinum) · must sõstar (Ribes nigrum) Perekond tuhkpuu (Cotoneaster) · harilik tuhkpuu (Cotoneaster scandinavicus) · lood-tuhkpuu (Cotoneaster canescens)
terava tipuga, pealt tumerohelised, läikivad, alt sinakasrohelised, paljad, 5-9cm. Õitseb aprilli lõpp-mai. Isasurvad kuni 2cm, emasurvad 4-10cm. 2-3m kõrgune põõsas. Kasvab üle Euraasia, ka Eestis. Kasutatakse vahest haljastuse. Vitspaju: Salix viminalis Lehed lineaarsüstjad, terve, allapoole pööratud serv, alt hallikad, siidkarvased, 8-15cm pikad. Emasurvad 4-6cm. Kasvab Euroopas ja Aasias. Ka Eestis. 5-6m kõrgune põõsas. Energiavõsa või hekk. Hundipaju: Salix rosmarinifolia Lehed süstjad, terveservalised, pealt rohelised, alt hallikad, siidkarvased, 2-6cm pikad. Õitseb mais, urvad kerajad. 1-1,5m kõrgune põõsas. Kasvab Euroopas, Siberis. Eestis kodumaine. 73. Dendroloogia mõiste. Botaanika ja metsanduse haru, mis uurib puittaimi, puid ja põõsaid ning liaane. Puidu omadused, kasutamine, süstemaatika. 74. Liigi mõiste. Taksonoomilised üksused. Kasutatakse bioloogias kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide
taimede) seemnelist uuenemist. Lopsakas rohustu kasv takistab puutõusmete kasvu. Noored puutaimed, mis on suutnud rohustust üle kasvada, hakkavad aga kiiresti sirguma ja võidavad rohttaimi valguskonkurentsis. Selle tulemusena hakkavad rohumaad võsastuma ja metsastuma (Krall, 1979). Kuivematel luhaosadel levivad niitmise katkemise järel kiiresti pajupõõsad, eriti mustjas ja kõrvpaju (Salix mysinifolia, S. aurita). Karjamaadena kasutavatel luhtadel levib aga hundipaju (S. rosmarinifolia). Aeglasemalt levib luhal raudremmelgas (S. pentandra), sookask (Betula pubescens), hall- ja sanglepp (Alnus incana, A. glutinosa) (Pork, 1959). 8 Märgatavad muutused toimuvad niitmise katkemise tagajärjel ka rohurindes. Muutub rohttaimede liigiline koosseis, mis on tingitud kärpimise kui paljude liikide arengut allasuruva faktori puudumisest. Paraneb varustatus toiteelementidega. Toiteelemendid, mis niidetavatelt
Rahvakeeles pai, pao, remmelgas, raag, raid, lember Enamik pajusid lepib kõrge põhjaveetaseme ja pikaajaliste üleujutustega, samuti kehva ja happelise mullaga. Hõberemmelgas eelistab viljakamat pinnast ja edeneb paremini lubjarikkamal mullal, kuid kasvab sageli ka heal savimullal. Liiga soist pinnast ei talu ka vitspaju. Seisvas või nõrgalt liikuvas vees ja happelisel mullal suudab kasvada tuhkur paju. Kõige suurema ökoloogilise amplituudiga arvatakse meie pajudest olevat hundipaju, mis kasvab nii liival kui ka turbal. Paju on mitmeotstarbeline kasutustaim (ravim-, värvi- ja ilutaim, energiavõsa jne). Inimesed on paju tarvitanud väga pikka aega, millal ja kus aga sai alguse pajude kultiveerimine, pole käesoleval ajal selge. Inimese poolt rajatud pajustikku nimetatakse pajuistanduseks (lad k salictum). Eestis rajati esimene pajuistandus 1993. Aastal Ravimtaimena tunti paju juba antiikajal. Palaviku alandamiseks hakati pajukoort tarvitama 19. sajandi alguses. 1838
Pungad kuni 4 mm pikad, lapikud. Lehed laiovaalsed kuni äraspidimunajad, puhkedes veidi punakad, terava tipuga, saagja servaga, pealt läikivrohelised, alt sinakasrohelised, paljad (noorelt veidi karvased). Abilehed neerjad, jämedalt hambulised, püsivad kaua. Urvad hõredalt, isasurvad ca 2 cm pikad, emasurvad 3-4 cm pikad, õitseb lehtimise ajal mais. Majanduslikku ega haljastuslikku tähtsust ei oma, annab hübriide teiste pajuliikidega, ei taha pistokstest hästi juurduda. Hundipaju (Salix rosmarinifolia L.) 1-1,5 m kõrgune tihedasti hargnev põõsas kasvab tavalise liigina üle kogu Eesti madal- ja siirdesoodes, kraavikallastel, samuti niiskel liival. Võrsed pruunid kuni kollakad, peened, noorelt karvased, hiljem paljad. Pungad, väikesed, ovaalsed, noorelt karvased. Lehed piklikud, 1.....4 cm pikad, 0,2.....1 cm laiad, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised, lehetipp teritunud, terveservaline, üksikute näärmetega, noorelt hallikate lidus karvadega
mustjaspruun, enamasti tugevasti tihenenud. Muld tugevasti happeline, pH KCl kõdus 2,4-3,6, alumistes horisontides võib tõusta 5- ni. Veereziim: põhjavee tase on üldiselt kõrge, kapillaarvööde ulatub Bh-horisondi alla. Puurinne: koosneb eranditult männist, järelkasvus esineb ka kiduraid kuuski või üksikuid sookaski. Boniteet IV-Va. Põõsarinne: puudub või esineb vähesel määral; kavavad kadakas, paakspuu ja pajud (tuhkur paju, mustikpaju, hundipaju, lapi paju, kõrvpaju). Puhmarinne: sinikas (KD), kanarbik (D), sookail (D), pohl, mustikas, harilik kukemari, küüvits. SINIKAS Vaccinium uliginosum; Vaccinium on tuletatud ladinakeelsest sõnast bacca mari; uliginosum lodus, soos, märjal kohal kasvav. Sugukond mustikalised. Kasvukoht: rabaservades ja siirdesoodes, kasvab happelisel ja niiskel pinnasel. Sinikas on kuni 1 m kõrge kääbuspõõsas. Osad võrsed, mis jäävad sambla ja kõdu
servaga, pealt hallikasrohelised, väga lühikarvased, alt hallid, viltjaskarvased, 6...12 cm pikad, 2...4 cm laiad. Abilehed suured, neerjad, püsivad kaua. · Noored võrsed hallid, viltkarvased, vanemad võrsed pruunikad, karvased. Pungad tömbid, pruunid, koonilised, hallide viltkarvadega · Õitseb aprilli lõpus, mai alul enne lehtimist. Urvad 2-4 cm pikad. · Hea meetaim. Annab teiste pajuliikidega kergelt hübriide. Salix rosmarinifolia (hundipaju) - Areaal: Euroopa, Siber. Eestis sage, kasvab soistel kraavikallastel, jõgede kallastel ja niisketel liivadel. Moodustab sageli tihedaid kogumikke koos madala kasega. 1-1,5 m kõrgune tihedasti hargnev põõsas. · Lehed süstjad, terveservased, pealt rohelised, alt hallikad, siidkarvased, 2...6 cm pikad ja 0,3...1 cm laiad. Leheroots kuni 0,5 cm pikk, hõredalt karvane, abilehed piklikud, väikesed, varisevad varakult
annaabi.ee 
