16.-18. sajandil hariduse, teaduse, kirjanduse ja kunsti arengu. 19. sajandil hakkasid Pärsiasse tungima Euroopa kultuuri mõjud. Käivitati Tabrize trükipress ning ilmumist alustas esimene Teherani ajaleht, mis aga peagi suleti. Ajakirjanduse laiem levik sai alguse 19. sajandi II poolel. 1852. aastal avati Teheranis Teaduste Maja- polütehniline kool, kus Euroopast kutsutud lektorid jagasid peamiselt tehnilisi ja loodusteaduslikke teadmisi, vähem pöörati tähelepanu humanitaarteadustele. Pärsia keelde hakati tõlkima Euroopa kirjanike loomingut. Pärsia kirjavarasse hakkasid ka ilmuma uued teemad nagu rahvuslus, demokraatia ja sotsiaalne õiglus. 19. sajandi keskel puhkes Pärsias protestiliikumine valitseva reziimi vastu. Seda juhtis mirsaa Sajjid Ali Muhammad Sirazi, keda tunti nime all Bab ( Värav). Bab kuulutas, et Koraan on iganenud ja selle asemel tuleb moslemite pühakirjana tunnustada tema koostatud " Ilmutust "
ja stabiilsuse poole kõige lihtsamal või harjumuspärasel viisil. · Psühhoanalüüs ja freudism- irratsionaalset elukäsitlust süvendav ja tarbijavalikule või hedonistlikule mentaliteedile kaasaaitav ning ääretult spekulatiivne teooria, mis siiski on avaldanud tugevat mõju kogu psühholoogiale ja ka muudele kultuurivaldkondadele (kirjandusele, kujutavale kunstile, teatrikunstile, humanitaarteadustele, inimeste maailmapildile nende eelteaduslikus psühholoogias, reklaamipraktikale ja teooriale jpm) on omane psühhoanalüüsile tervikuna. Freudismi tekkeajaks on 20.saj algus, alusepanijaks austria psühhoterapeut Sigmund Freud (1856-1939). Eritu ulatuslik huvi selle õpetuse vastu oli peale Esimest maailmasõda. Algselt oli see meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine neid
Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole. Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis (vt piiritu semioosis). Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke probleem * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu 3. Semiootika ja semioloogia
Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke probleem * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu
Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soodustati eestlaste repatrieerumist Nõukogude Venemaalt. 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur 2
Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke probleem * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu 3. Semiootika ja semioloogia
Semiootika on nii a) teadus teaduste seas... Semiootika on teadusi ühendav teadus. b) ...kui ka teaduste instrument. Semiootika annab alused igale erinevale märgiteadusele nagu keeleteadus, loogika, matemaatika, retoorika, eetika jne. Iga teadus väljendab oma tulemusi märkide abil. Semiootika on üldkeel, mis sobib konkreetselt iga keelega. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Humanitaarne semiootika. Humanitaarne semiootika kui semioloogia (Saussure). Formaalne semiootika. Loogika kui formaalne semiootika. Semiootika formaalne teooria sisaldab situatsioonide algebrat, klassifikatsiooni teooriat ja lingvistilist mõõdet. Lingvistiline mõõde on kombineeritud ähmaste hulkade ja võimalike jaotuste teooriaga.
Inimene on teatud vahekorras oma olemisega. Inimene teab, et ta on olemas. Seda konkreetset, individuaalset inimese olemist nimetab Heidegger kitsamas mõttes EKSISTENTSIKS. Heidegger kritiseeris traditsioonilist metafüüsikat, tõlgendades ja kritiseerides seda fenomenoloogia, hermeneutika ja ontoloogia vaatekohast. Samuti rajas ta fundamentaalontoloogia. Tema mõtted avaldasid suurt otsest ning õpilaste kaudu ka kaudset mõju filosoofiale nii Saksamaal kui ka mujal ning humanitaarteadustele. Martin Heideggeri suhe natsionaalsotsialismiga on tänini ägedate vaidluste teema. 16. Ajaloofilosoofilised visandid Spengler, Teihard de Chardin, A. Toynbee Spengler peateos ,,Õhtumaa allakäik" 2 köidet 1918 ja 1922. Kokkuvõttev mõte: ,,Ei ole olemas ühtset maailmaajalugu, on ainult erinevate suletud kultuuride ajalugu." Iga kultuur läbib 3 etappi: sünd, õitseng ja surm. Ta
semioosis – protsess, mille kaudu märk saab märgiks. Objekt-tõlgendaja-märk. Semioosise 3 dimensiooni. Märk – semioosise produkt. 60ndatel eraldi uus teadusharu, aga Peirce juba 19.sajand hakkas midagi jamama. Semiootika keskmeks on arusaam, et kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida hoiavad püsti märgid Põhiobjekt on märk ise. Uuribki märki, ent see on väga hajus mõiste... 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu. Sest loomadel ju pole keelt. Signaalid loomadel, aga inimestel tulnud juurde midagi, mis võimaldab ka sümbolilist mõtlemist. (jaguneb zoo-ja inimsemiootikaks). * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke
lühiajaline avantüür. Kriisist saadi üle rahandusminister Otto Strandmani uue majanduspoliitikaga: tööstust unarusse jätmata hakati eeskätt tähtsustama põllumajandust, orienteeruti senisest tunduvalt enam lääne turgudele, aga samuti Eesti enda vajadustele. 1920. aastate lõpuks integreerus Eesti edukalt Euroopa majandusruumi. Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soodustati eestlaste repatrieerumist Nõukogude Venemaalt. Peamine riikliku ebastabiilsuse tegur 1920
Põhjusteks oli: rikkuste kasv, linnastumine, avaliku kõne arendamise vajadus. Kreeklased arendasid peamiselt ikka neid asju, mis olid vajalikud avalikus karjääris. Sokratese surmast kuni umbes 17. sajandini polnud looduse uurimine tema enda pärast, sõltumatult inimsuhetest ja huvidest, enamusele mõtlejatest enam põhiküsimuseks. ,,Inimene on kõigi asjade mõõt, nende asjade, mis on, ja nende asjade, mida ei ole." (Protagoras. 480-410 eKr). Keskenduti rohkem humanitaarteadustele. Inimesest lähtuvalt seletati maailma. Miks? Kreeklased kohtusid paljude eri kultuuride ja tavadega ning see ajendas neid selles paljususes otsima püsivat ja muutumatut. Nad hakkasid eristama tavasid ja loodust (viimane peaks olema kõigi jaoks ühine). Ideaalne õiglus tuleneb loodusest. Sokratese (470-399 eKr) suur huvi oli eetika: kui on palju erinevaid tavasid ja kombeid, siis mis väärtused on tõelised ja õiged? Seejuures on tunda ka loodusteaduste uurimise (füüsilise filosoofia)
Nõukogude Liidu aktiviseerumine: NSVL sõlmis Ida-Pakti Prantsusmaaga, juhul kui Nazi-Saksamaa ründab siis Venemaa abistab Prantsusmaad. NSVL naaberriikidega sõlmis vastastikuabistamise lepingud, millega riigid lubasid rajada punaarmee baase oma riigi territooriumil ehk vabatahtlik okupatsioon. Kultuurielu põhijooned 191840 Riiklik kultuuripoliitika- Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soodustati eestlaste repatrieerumist Nõukogude Venemaalt. 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur. 2
jne. Nn magnetofonirevolutsioon- Läbi muusika toob Lääne kultuuri NL-i. Plaate jõudis veidi vähem, aga magnetofonide laiatarbekaubaks muutumine tõi kaasa ka teatud paradigma muutuse NL kultuuris- sellele ei suudetud kontrolli rakendada. Lääne muusika tulek NL-i erinevaid kanaleid kaudu on väga põnev ja nüansirikas protsess. Humanitaarteaduste suukorvistamine- Väga jõuliselt tungitakse peale ka humanitaarteadustele, nt ajalooteaduse poolest on väga nukker aeg. Ka sotsioloogiale pannakse päitsed pähe ja formaalselt ära nullitakse. Tähendas ka seda, et ajaloo vallas teemade valik oli suhteliselt kitsas, ühesugune, eelistatult parteiajalugu oli päevakorral. Ajaloo puhul kaasaja teemad, mis ikkagi normaalsel moel uurimist ei kannatanud. Mastaapsed ideoloogilised kampaaniad- Võetakse ette mastaapseid ideoloogilisi
7) Inimene on asjade mõõt. Õiglust tuleb otsida asjade loomusest. Inimühiskonna õiglust inimesest (inimese loomusest). Sokratese surmast kuni umbes 17. sajandini polnud looduse uurimine tema enda pärast, sõltumatult inimsuhetest ja huvidest, enamusele mõtlejatest enam põhiküsimuseks. ,,Inimene on kõigi asjade mõõt, nende asjade, mis on, ja nende asjade, mida ei ole." (Protagoras. 480-410 eKr). Keskenduti humanitaarteadustele ning inimesest lähtuvalt seletati maailma. Kreeklaste arusaam asjade loomusest (physis): · ,,kasv/kasvamine"; · vorm või kuju, milleks asi lõpuks välja kasvab; · loomus (käitumisviis), mille asi omandab siis, kui kasv on jõudnud lõpule. · Kasvavad asjad (loodus/loomus) ei ole tehtud asjad (kunst) ega tavad/seadused (seadus - nomos) Kreeklased kohtusid paljude eri kultuuride ja tavadega ning see ajendas neid selles paljususes otsima püsivat ja muutumatut
annaabi.ee 
