MONTESSORI PEDAGOOGIKA Maria Montessori (18701952) Ta oli psühhiaater, arst, õpetaja ning uute humanitaarsete ideede eest võitleja Juhtis nõrgamõistluslike laste kooli aastatel 18991901 1906. aastal täitus Maria ammune unistus avati esimene Montessori Lastemaja Eestis on Montessori põhimõtetest lähtuvad lasteaiad nt Kalevipoeg ja Sinilill Montessori põhimõtted "Last ei saa kasvatada, lapsel tuleb lasta kasvada" Täiskasvanu valmistab ette ümbruse Pedagoog on nähtamatu abiline, kes peab olema vajadusel abiks, aga ei tõmba lapse tähelepanu endale Pedagoogika alustoeks on kord
4)kaitseplaneermisie komitee 5)sõjaväekomitee Asutajariigid: USA, Norra, Belgia, Holland, Itaalia, Prantsusmaa, Kanada, Saksamaa, Portugal, Luxeburg, Taani. ÜRO- moodustati 1945 San Fransiskos. Eesmärgid ja ülesanded : 1)säilitada rahvusvaheline julgeolek ja rahu 2) arendada rahvaste võrdõiguslikkuse ja enesemääramise põhimõtte alusel riikide vahelisi sõbralikke suhteid 3)Organiseerida rahvusvahelist koostööd , majanduslike , sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarsete probleemide lahendamisel . Ülesehitus: 1) ÜRO peamisi organeid 6 a)peaassamblee kõik liikmesriigid b)julgeolekunõukogu- 15 liikmesriiki (neist 5 alalist: USA,Venemaa, Prantsusmaa, Hiina, Suurbritannia) c)majandus ja sotsiaalnõukogu d)hooldusnõukogu e)rahvusvahline kohus f)sekretariaat ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon ÜRO Abi ja tugiorganisatsioonid: *UNESCO-ühendatud rahvaste haridus, teadus ja keelte organisatsioon
ÜRO moodustati 1945.a.aprilli lõpul San Fransiscos toimunud konverentsil, millest võttis osa 50 riiki. ÜRO põhikiri jõustus 1945.a.24.okt., millist päeva tähistatakse nüüd ÜRO päevana. ÜRO ülesanded:1)säilitada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut 2)arendada rahvaste võrdõiguslikke ja enesemääramise põhimõtte alusel riikidevahelisi sõbralikke suhteid 3)organiseerida rahvusvahelist koostööd majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarsete probleemide lahendamisel. Marshalli plaan Seoses Kreekat ja Türgit ähvardava Nõukogude ekspansiooniga tegi USA president Truman 1947.a.märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele sõjalist ja majanduslikku abi. Truman lubas, et edaspidi annab USA analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele, keda ähvardab samalaadne oht. Nii sündis Trumani doktriin. Trumani doktriini põhimõtete esimesi rakendusi oli Marshalli plaan.
·aidata kaasa inimõiguste garanteerimisele. Õigus valida kohtunikud ja julgeolekunõukogu mittealalised liikmed. Nimetab ametisse julgeolekunõukogu soovitusel peasekretäri jne. Kontrollib ja kinnitab organisatsiooni eelarve. Võib moodustada kindlate ülesannete täitmiseks komiteesid, mis koosnevad ekspertidesst või/ ja riigi esindajatest. Peaaasamblee peakomiteed: ·relvastuse vähendamise ja rahvusvahelise julgepleku komitee; ·komitee sotsiaalsete, humanitaarsete ja kultuuriliste küsimuste lahendamiseks; ·komitee eriliste poliitiliste küsimuste lahendamiseks; ·haldus- ja eelarvekomitee; ·juriidiline komitee; ·majandus- ja finantskomitee. Julgeolekunõukogu- on 15 liiget, kellest 5 (Prantsusmaa, Hiina, Venemaa, Suurbritannia ja USA) on alalised liikmed. Mittealalised liikmed valitakse 2 aastaks. Alalistel liikmetel on vetoõigus (kõik
võimalik, kui tööviljakus on madal, mis omakorda aga sõltub sellest, kui palju on meil tublisid insenereja tehnolooge ning tööstussektorisse tehtavate investeeringute mahust. 5 1 Probleemi püstitamine Meil on vaja teada, miks on tehnoloogilised erialad noorte hulgas nii vähe populaarsed, kuigi nende omandamine looks noortele hea perspektiivi olla elus edukas. Millega ühiskonna ja humanitaarsete erialade populaarses väga selgelt ületab tehnoloogilisi ja loodusteaduslikke. Samas, kui on teada, et tööjõuturul on humanitaarse kvalifikatsiooniga inimeste ülejääk? Kas põhjused on isiklikku laadi või on probleemid meie haridussüsteemis? Nendele küsimustele on püütud käesolevas väiikses uurimistöös leida vastuseid. 2 Hüpotees Koolides on matemaatika, füüsika ja keemia kui peamiste tehnoloogiliste
kaasa (ja ette) antud looduse poolt. Ja on teadlasi, kes oletavad, et meie geneetiline pärand mõjutab meid (ja seega meie valikuid) tunduvalt rohkem kui kasvatus ja kultuur. ...inimene võib muutuda, vaimselt kasvada, tõusta kõrgemale talle ette antud «oludest» ning teha valikuid, mida ei pea kahetsema ei tema ise ega ta järeltulijad. Looduse poolt ette antud võimed ning eeldused mõjutavad meid väga palju. Kellel on annet reaalainete, kellel humanitaarsete ainete peale. Kes oskab näputööd paremini, kes oskab joonistada hästi või kellel on head spordivõimed. Kindlasti on kõik õpitav, kuid kui sul on endas kõik vajalikud eeldused olemas, läheb sul paremini, kui sul neid poleks. See samas oleneb kõik inimese enda huvist oma võimeid rakendada. Kui ollakse ikka looder, siis ei pruugi mitte kuskile jõuda. Kui inimene suudab välja mõelda, mida ta elult tahab ning mida ta teha tahab ning kui ta suudab teha õiged
(mingjia) ja yin-yang õpetuse pooldajad või koolkond (yin-yang-jia). Igaüks neist suundadest läbis oma tekkimise, arenemise ja kihistumise etapid. Zhanguo ajastut peetakse traditsiooniliselt Hiina vaimses ajaloos klassikaliseks perioodiks: laialdane ja avatud ideede võitlus, mida ei kitsendanud mingi ametlik ideoloogiline dogma. Ei enne ega pärast seda ei saanud Hiina ühiskond tundma sellist pingelist intellektuaalset elu, niivõrd laialdast humanitaarsete ideede levikut. Linnaväljakutel, -tänavatel, valitsejate lossides ja ülikute majades toimuvad ideelised vaidlused. Kogu Zhanguo' tuntud Hiina "akadeemia ? [Czisä süegun] ("Czi väravate juures ? või "Teaduste loss Lääne väravate juures ?) Ci riigi pealinnas Linzis: IV sajandi algusest, peaaegu 100 aastad eksisteeris) kogunesid ühekorraga kuni "1000 vaidluskunstis osavat meest ?, kes võitlesid ilukõnes. Juba Chunqiu perioodi (770-475)
a) mingit kunstiga seotud küsimust (stiil, tehnika, koloriit, zanr, stilisatsioon) arendab teadmisi professionaalsest kunstist ja nii sõnalisest kui pildilisest väljendusoskusest; b) ajaloolis-sotsiaalset isikut või sündmust laiendab teadmisi maailma mitmekesisusest ning arendab märkamis- ja väljendusoskust. Kuna teose reproduktsiooni kasutamine kunstitunnis on tavapärane praktika, siis toogem välja veel ühe võimaluse: humanitaarsete või sotsiaalsete pädevuste arendamise läbi teoste vaatamise. Õppeained, millega saab kunstiteose analüüsi siduda näiteks häälestus- ja kinnistusharjutustena ning mille õpetamine visuaalse materjali abil võiks olla tõhusam, on: emakeel ja kirjandus, võõrkeel, ajalugu ja inimeseõpetus. Neis tundides võib pilt ajendada nii uut sõnavara ja mõisteid kasutama kui aktuaalsetest või tundlikest teemadest kõnelema (vt Indrek Raudsepa artikkel).
Veelgi populaarsemad olid laemaalingu, mis jätsid mulje, et lage ei olegi. Kujutamine oli täiuslik, et sageli vaataja ei saanudki aru, millal tõeline ruum tõeliste seintega läks üle maalitud e. näiliseks ruumiks. Barokiajastu Flandrias- Esimeen kunstnik oli flaamlane Peter Paul Rubens, kes sündis ja elas Antverpenis. Tema elu ja looming oli täiesti vastupidine Caravaggio omale. Tema silmipimestavale karjäärile pani aluse juba sündimine laialdase humanitaarsete huvidega perekonda. 22 aastasena läks Itaaliasse, kus õpis valguse mängimist. Rubensil oli õnne perekonnaelus. Mõlemad naised inspireerisid tema kunsti. Pärast 1 naise surma abiellus ta 53 aastaselt 16 aastase Helenega. Peale seda algas tema loomingus küpseim periood. Iseloomult oli ta lahke, sõbralik ja truu sõber. Rubensi ettevõtlik ja rõõmus elu kajastus ka tema fantaasiaküllases loomingus. Tihti kujundas piltidele lapsingleid, kelleks olid tema lapsed. 17.saj
Meessoost Eesti kodanikel on kohustus teenida kaitseväes. Isikutele, kes usuliste või kõlbeliste veendumuste kohaselt ei saa teenida kaitseväes, on ette nähtud asendusteenistus. Tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud praktikaga, mis võimaldab inimestel teostada usu- ja südametunnistuse vabadust. Õigus taotleda asendusteenistust on otseselt seotud põhiõiguste ja inimõigustega. Rahvusvaheliselt on tunnustatud asendusteenistuse taotlemise alustena usuliste, eetiliste, filosoofiliste, humanitaarsete ja muude veendumuste olemasolu, mis on vastuolus relva kasutamise ja vägivallaga. Inimõigusorganisatsioonid on seisukohal, et isik ei pea oma veendumusi tõestama ja asendusteenistus ei tohi olla karistusliku iseloomuga. Üldine nõue on, et asendusteenistus ei saa olla sõjalise iseloomuga, kuid rahvusvaheliste organisatsioonide dokumendid asendusteenistuse sisu täpselt ei määratle.
Andrea del Pozzo laemaal Rooma San't Ignazio kirikus. Itaalia maalikunstnik Andrea del Pozzo (1642-1709) oli üks hilisaroki illusionistliku laemaali viljelejaid. Barokiajastu Flandrias Esimene suur kusntnik keda mõjutas Caravaggio erakordne looming, oli flaamlane Peter Paul Rubens (1577-1640), kes sündis ja elas Antverpenis. [Tema silmapimestavale karjäärile pani aluse juba sündimine laialdaste humanitaarsete huvidega õigusteadus doktori ja Antverpeni raehärra perekonda,kus endasmõistetavalt anti pojale parim haridus. 22-aastase mehena sõitis ta Itaaliasse, kus ta õppis Caravaggiolt valgusega mängimist ja Tizianilt särava koloriidiga maalimist. Itaalas selgusid ka tema hiilgavad anded diplomaatias. Tähtsad diplomaatilised reisid aitasid kaasa R üleeuroopalise kuulsuse tekkimisele ja tellimuste saamisele.Suurim neist tuli Prants kuninganna Maria de' Medicilt,kes soovis enam kui
plahvatuses". Soutwesti labori eksperti pani imestama see mõtegi, et haavlijuga võinuks põhjustada nii sügavaid struktuurimuutusi. Lisandus veel üks detail, 1980. Aastal Estonia ehitanud Meyeri laevatehas otsis vanad dokumendid välja ja avastas, et Estonia terast ei olnud kunagi haavlijoaga kalestatud. NATO - Cooperative Venture 94 Üks vastamata küsimus seostub NATO õppustega ,,Cooperative Venture 94", mille käigus koondati Skagerraki piirkonda ,,rahutagamise ja humanitaarsete eesmärkidega otsimis- ning päästeoperatsioonide" harjutamiseks neljateistkümne riigi merejõude. Miks ei kuulnud hädasignaali ka harjutama tulnud NATO sideüksused? Miks neid appi ei kutsutud? Suurel väekoondisel, kus oli kümneid laevu, lennukeid ja koptereid, tarvitsenuks ainult Lõuna-Rootsi vastaskalda poole suunduda. Kas seal oli erivarustusega päästekoptereid või muid õhusõidukeid, mis oleksid saanud hädalisi aidata
Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Sotsiaalprobleemide omamine: Sotsiaalprobleemide omamist (social problem ownership) võib täheldada, siis kui teatud diagnostilisi raame seostatakse konkreetsete nõudlejatega. Konstrueerides inimesi Kes põhjustavad sotsiaalprobleemide tingimusi? Süüdlane ehk "paha" (villian) Kes kannatavad kahju? Ohver ehk kannataja (victim) Emotsioonide loomine: kaastunne ohvri suhtes ja viha süüdlase suhtes Humanitaarsete teemade loomine Ohvri konstrueerimine Sümpaatia loomine ehk "head" ohvrid on kõrge moraaliga head inimesed, kellele on tehtud kohutavat ülekohut ja neil endil ei lasu mingit süüd Konstrueerida ohvri kannatused kohtutavateks Ohvri juhuslikkuse konstrueerimine ehk järgmine ohver võib olla igaüks meist Andrei Hvostov: Minu elu Annleenaga (20.04.2013 EPL) Andrei Hvostov: Annleena kui sümbol (22.04.2013 EPL)
strukturuslim oli teatud lihtsus, ta loogika oli see, et vaatamata kõikidele erinevustele on olmeas kindlad alused, millele kogu inimkond toeatab. o F järgi pole sellist aluspõhja olemas. Ta väitab, et inimese kesksed teadusharud nagu antropoloogia jms vajaksid ümbervaatamist, sest inimisiksusele keskendumine pole midagi, mis peaks olema teadusliku mõtlemise vundament. o Ta leiab, et inimese konspektsioon on seotud humanitaarsete teadmistega VMS. · Pole oluline inimese mina vaid keegi. Inimene sieneb keelestruktuuri, mis teda ees ootab. · Lacan: o inimne siseneb keelde ja keele kaudu hakkab osutama sellele millest ta on ilma jäänud, ta hakkab kuuluma keelde ja tema indetiteet tuleb selle kaudu, et ta hakkab kuuluma keele keskonda. Populaarkultuuri teooriad loeng 12 Faucault · Teadusega on tal järgmised probleemid: 1
põlvkonna jooksul Palang ja Mander (2000) eristanud Eesti maastike arengus viit etappi:muistsed, mõisa-, talu-, nõukogude ja postmodernsed maastikud. Muistseid maastikke on küllaltki raske ette kujutada, sest need on suurelt jaolt hävinud. Muinas- ja postmodernsete kui kõige vähem tuntud ja kõige kiiremini muutuvate maastike uurimine võib luua uusi arusaamu maastikust. Meie kogemused näitavad, et loodusteaduslike lähenemisviiside kombineerimine humanitaarsete ja sotsiaalteaduslike kvalitatiivsete andmekogudega--legendide, juttude ja väärtushoiakutega-- annab paremaid tulemusi. 5. Eesti maastike tulevikust- Palang, Alumäe,Kaur Igas keeles on oma vaste maastikule ja seda vastet kasutatakse pisut isemoodi. Tänapäeva teaduskirjanduses pööratakse üha rohkem tähelepanu inimese tegutsemisele maastikus. Maastikule saab läheneda kolmest lähtekohast. Uurimine saab olla (loodus)teaduslik, rakenduslik või humanistlik (tabel 1). Üheks
Tarapitat süüdistati isamaalisuse puudumises ja kommunistlike ideede pooldamises, sest nad julgesid kritiseerida ühiskonnapahesid. Neid hakati süüdistama ka liialdamises, vormilisuses, kus eesmärgiks on võimalikult palju koledaid pilte maalida. Nende luule polnud nii jõuline kui Siuru liikumine, kuid samas juhtis tähelepanu ühiskondlikele teemadele ja laiendas huviringi. Neil oli rohkem analüüsivat mõtteloomingut. 30ndate lõpus kujuneb Tartus humanitaarsete õpilaste rühmitus „Arbujad“ (vana-eesti keeles loitsima) Saavad nime kogumiku põhjal. Ühisprogrammi pole, ühendab käsitlus kirjanduskunstist, väärtustavad vaimset, humaansust ja esteetikat. Vastanduvad ametlikule kirjanduspoliitikale. Kuulusid: Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Uku Masing. I põlvkond, kes oli hariduse omandanud iseseisvas Eesti Vabariigis. Eestikeelse hariduse edendamine. Pilet 12 1
FR. TUGLASE ELU JA LOOMING, ÜHE NOVELLI ANALÜÜS 1886-1971. Alguses oli Mihkelson, 1933 sai ka kodanikunimeks Tuglas, enne oli ainult kirjanikunimi see. Sündinud Lõuna-Eestis Ahja mõisas. Sündis mõisa oskustöölise puussepa perekonda, isa oli tal küll hästi vähe koolis käinud, 2 talve, aga väga hariduselembeline mees, kelle kodus oli raamatuid ja telliti ka ajalehte. Alustab kooliteed kohalikes algkoolis, seal on kõige raskem vene keel, sest õppetöö selles keeles. Aga huvi on humanitaarsete ainete vastu. 1901 kolib perekond Tartusse, kus ostetakse Ülejõele maja ja noormees alustab hoopiski Tartus ka kooliteed, läheb Tartu linna kooli. Samal ajal ilmub tema esimene jutt Postimehes ,,Siil". Armas ja helge lugu ühest lapsepõlve suvest, kus karjapoiss leiab metsast siili ja toob tallu, jääbki sinna talulaste rõõmuks elama. Siili suvi jääb kõikidele meelde kahe sündmuse tõttu: kui heinaaeg on ja tuuakse heinad koju ja hakatakse