Sonja läheb kaheksaks aastaks Siberisse, et olla toeks nii Raskolnikovile endale kui ka teistele kurjategijatele, kes on saadetud pikaajalisele sunnitööle. Raamat "Kuritöö ja karistus" kujutab läbi Raskolnikovi edasi elu raskemaid hetki, valesti langetatud otsuseid ning armastuse tähtsust inimese eluteel. Raskolnikovi otsus tappa sünnib pelgalt õelda kergekäeliselt ning juhuse tahtel, kuid vabadus valida päästva hullumise või vangikongi viiva ülestunnistuse vahel toob dilemma tegelasele. Inimkonda on läbi aegade vaevanud kahetsus ning sellest loobumise kallis hind on ainus võimalus elada puhta hingega. Otsus kas tappa või mitte ning valik kas hulluda karistuseta või vabaneda ahelais, kannab imehästi edasi otsustusvõime tähtsust ühiskonnas. Raamatu teine tähtsam varjatud tagamõte peidab end armastuses. Olukorras, kus armastatu on
Teda ootas hiilgav tulevik - keiser soovis teda oma perekonaliikmeks, aga von Bock ei nõustunud. Von Bocki abikaasa Katariina on väärikas naine ning võitleb oma abikaasa eest. Jakob on tüüpiline eesti mees, alahoidliku hingega ja ei saanud aru, miks Bock nõnda tegi. Kui 9 aasta pärast on Venemaal keiser vahetunud, siis pääses von Bock vangistusest. Aga ta ei pääsenud niisama ta oli kuulutatud hulluks. Kuigi 9 aasta jooksul vangistuses olles oli von Bock mitu korda hullumise äärel, siis vabanedes oli ta täie mõistuse juures. Kui ta naaseb koju, siis plaanib ta põgenemist välismaale. Talle aga öeldakse, et põgenevad vaid nõrgad, tugevad aga jäävad. Keisri nuhid ümbritsesid teda ka pärast vabanemist ning tema tegevust jälgiti kuni tema surmani. Päevaraamat on täis erinevaid kohti, juhtumisi ja tegelasi 19.sajandist, milledest enamus on ka faktilist kinnitust leidnud. ,,Keisri hullu" peategelane Timotheus von Bock ning teised
Tolle aja inimesed tähtsustasid vaid raha ja populaarsust, peaasi et toit oli laual ning katus peakohal. Võrreldes teiste inimestega oli Hamlet suur erand, ta oli ennekõike humanist, kellele ei mahtunud pähe miks inimesed sedasi käituma peavad. Ta vihkas nii oma isa mõrvarit, oma enda ema ning kogu elanikkonda. Reeturlikkus muutis trastiliselt mehe iseloomu, Hamletis oli saanud ülbe ja rahutu inimene. Iga uus pettumus muutis Hamletit tugevamaks ning viis noore printsi hullumise äärele. Getrud armastas ja hoolis oma pojast, kuid jäi siiski Claudiuse sabarakuks, isegi nuhkimine Hamleti plaanides oli tema arust mõistlik. Hamlet hoolis väga oma perekonnast, kuid isegi perekond vedas teda alt. Nagu alati on suure valitsejaga kaasas käinud perekond, kui kindel seljatagune. Hamleti mõtetes ei olnud perekonda ega ustavaid isikuid, mis muudab mõtte ideaalsest valitsejast olematuks. Hamletist oleks saanud suursugune väejuht või poliitik, kuid mitte ainuvalitseja.
Söök oli sõduri jaoks kõige tähtsam. Olles suurtüki tule all, tehti kartuli pannkooke, nende jaoks oli tähtis ka viimane kook valmis teha. Mis siis, et iga sekund võisid pihta saada tule või klaasikildudega. Seetõttu tuli süüa nii palju kui võimalik, sest järgmine hetk võisid sa surnud olla. Mehehakatised üritasid alati teineteist aidata, neil oli tekkinud rindesõprus. Kogenenumad üritasid õpetada ja aidata nekruteid, rumalaid ja hirmunud noorikuid, kui nood olid hullumise äärel. Kui üks meestest käis toitu otsimas, siis hiljem jagas ta seda teistega. Üksteisega osati arvestada, ühtekuuluvustunne oli tugev. Sõjas osalenute jaoks oli elu saanud uue tähenduse, relvastatud võitlus riikide vahel muutis nende mõttemaaila ja tundeid. Surma nägemine muutis neid külmaverelisteks ja kalkideks. Kõigi kohta nii öelda ei saa, kuna Paul ei muutunud päris selliseks. Teoses kujutati Pauli, kui
tagamaid. Ka lõpuks, kui hamlet Taanimaale naasis, siis oli Horatio ta lähedal. Võib öelda, et Hamleti komistuskiviks on suur süütunne ja au. Ta teadis, et tegelikult on süüdi nii Poloniuse kui ka Ophelia surmas, kuid mitte see ei viinud teda Lartesega vehklema, milles tema otsa leiab. Minu nägemuse kohalt, ehk Hamletil kunagi polnudki lootust eluga välja tulla sellest kättemaksu rägastikust. Terve oma hullumise ajal filosofeeris ta elu ja surma üle. Selle üle, kas surm on tegelikult vabastus või karistus, ta ei kartnud surma ning läks sellele vastu kui paratamatusele, et kõik elus on ette nähtud. Juhul kui see poleks juhtunud seal, oleks see juhtunud kusagil mujal. Olgugi, et tegelikult oli raamat mängust Claudiuse ja Hamleti vahel. Vaatamata sellele, oli ülekantud tähenduses nende malelaul veel ettureid, kes sellesse oma panuse panid ja kaotasid kordades rohkem kui mängu panid
ka ise salakaubavedajaks hakates. Nüüd, kui don Jose oli täieõiguslik salakaubavedaja, pidi ta ka salakaubavedaja moodi elama, ennast pidevalt varjates. Koos paari teise salakaubavedaja, kaasa arvatud Carmeni ''abikaasaga'', peatuvad nad linnast kaugemal, kuhu Carmen neile sõnumeid saadab, kuna ja millal saab tema võrgutatud rikkaid mehi rüüstama tulla. Üsna pea lähevad don Jose ja Carmeni nn abikaasa tülli ning don Jose tapab ta. Armukadedus on don Jose hullumise äärele ajanud. Carmen oli talle ustav väga lühikest aega, samas, kui don Jose teda igal sammul jumaldas ja tema nimel kõigeks valmis oli. Mõne aja möödudes armub Carmen härjavõitlejasse. Ta lahkub pidevalt don Jose juurest, et teda vaatama minna, tuues ettekäändeks mustlasasjade ajamise. Kui don Jose teda ühel päeval jälitab ja näeb, kuidas ta härjavõitlejaga flirdib (härjavõitleja tõi Carmenile härja küljest lindi, mis tähendas tollel ajal armastusavaldust
jagab raha välja, ise seda lugemata. Dostojevski näeb noorte kuritegevuse põhjusena positiivse idee puudumist, pole millessegi uskuda, midagi austada ja millegi poole püüelda. Raskolnikov ei kasuta röövitud rahast sentigi. Pärast mõrva pole talle enam tähtis ei iseenda ega inimkonna heaolu. Tema hinge valdab õudus ning temasse sigineb vaenutunne isegi oma ema ja õe vastu. Hingepiinad valatud vere pärast viivad Raskolnikovi hullumise piirini, teda vaevavad paljastamishirm ja soov end üles anda. See kõik on sunnitööst veel hirmsam karistus. Vaesuse ja alanduse kõige trööstitumad pildid on seotud romaanis Marmeladovite perekonnaga. Linnavaeste elu realistliku kujutamise kõrval kerkivad küsimused, mis on ühtlasi kogu romaani põhiküsimused: Kas piisab vaid rahast, et ,,alandatud ja solvatud" saaksid õnnelikuks? Kas on olemas halastus? Kas on olemas sisemine karistus?
armukadedaks. Don José on armastusest Carmeni vastu niivõrd lummatud, et ta täidab Carmeni palve, aidates teda ja salakaubavedajaist sõpru üle piiri. Don Josést sai täieõiguslik salakaubavedaja. Salakaubatsemisega kaasnesid maskeeringud, petmised ja tihti pidi Carmen kellegi rikka mehe endale sõrme ümber keerama, et siis hiljem ta paljaks röövida. Suurest armukadedusest tapab don José Garcia. Armukadedus on don José hullumise äärele ajanud. Carmen oli talle ustav väga lühikest aega, samas, kui don José teda igal sammul jumaldas ja tema nimel kõigeks valmis oli. Mõne aja möödudes armub Carmen härjavõitlejasse, kelle nimi on Lucas. Carmen kohtus don José seljataga Lucasega, tuues ettekäändeks mustlasasjad. Ühel päeval jälitas ta Carmenit ning nägi, et Carmen petab teda teisega. Don José viis Carmeni linnast välja ning palus teda, et ta
täidab ta soovi, ka ise salakaubavedajaks hakates. Nüüd, kui don Jose oli täieõiguslik salakaubavedaja, pidi ta ka salakaubavedaja moodi elama, ennast pidevalt varjates. Koos paari teise salakaubavedaja, kaasa arvatud Carmeni ''abikaasaga'', peatuvad nad linnast kaugemal, kuhu Carmen neile sõnumeid saadab, kuna ja millal saab tema võrgutatud rikkaid mehi rüüstama tulla. Üsna pea lähevad don Jose ja Carmeni nn abikaasa tülli ning don Jose tapab ta. Armukadedus on don Jose hullumise äärele ajanud. Carmen oli talle ustav väga lühikest aega, samas, kui don Jose teda igal sammul jumaldas ja tema nimel kõigeks valmis oli. Mõne aja möödudes armub Carmen härjavõitlejasse. Ta lahkub pidevalt don Jose juurest, et teda vaatama minna, tuues ettekäändeks mustlasasjade ajamise. Kui don Jose teda ühel päeval jälitab ja näeb, kuidas ta härjavõitlejaga flirdib (härjavõitleja tõi Carmenile härja küljest lindi, mis
pakkima kästuna oli jahmatus üldiselt sedavõrd suur, et enamik ei suutnud esialgu täies ulatuses mõista tabanud saatuselööki. Alles vagunites vallandus närvisüsteemi reageerimine olukorrale. Mehed säilitasid küll külma rahu ja surusid tunded oma südamesse ning suhtusid seisukorda kui paratamatusesse. Naised-lapsed enamikus ei suutnud tagasi hoida ahastust ja pisaraid. Närvivapustuse tagajärjel tabas üksikuid tervislikult nõgemaid koguni surm ja on teada ka paari hullumise juhtumit. 3 Hingelistele piinadele lisandusid peagi füüsilised hädad ja mured. Ei olnud kerge emadel täistuubitud vagunites leida oma väeteile lastele sobivat paika, kogu vaguni sisustus koosnes vaid mõnest laudnarist ja ümmargusest august põrandas ning inimesi oli igas vagunis 25-30 ja rohkemgi. Vagunitesse veeti inimesi imikutes kuni vanadus nõrkadeni. Ei hoolitud ka rasedatest ega haigetest.
Miili sureb, ta tahtis kodukiriku alla saada. Lapse tahtis ta perele anda. Peeter ei tohtinud sellest teada. VM ei aksepteeri. Leena aksepteerib Miili lapse ja lubab teda kasvatada. Miili suri ära. Haudvaikus. 5. Perenaine süüdistab VM Miili surmas. Tekib tüli ahnusest. VM paitab oma kaukat ja sõnab, et see on Mogri Märdi jumal. Maja põleb, VM ei saa jalgu alla, NM aitab. Töömehed tõttasid appi. NM läheb tagakambrisse raha päästma. Piirituspudel tegi pauku. NM hukkus ja VM on hullumise äärel. Viies vaatus 1. VM juba vana ja hall, mängib kepiga ja räägib limukaga. Marjapuu läheneb ja küsib miks ta siin. VM käis haual lapsi vaatamas aga sõnab, et tal pole lapsi. VM ei tunne Marjapuud ära ja mängib limukaga edasi aga lõpuks tundis ta ära. 2. Esimene naine teisele sõnab, et VM hulluks läinud. Naine lausub, et jumal vihane aga Märt ei
Raha abil tahab ta olla täisväärtuslik ühiskonna liige tema idee järgi korvaks see kuriteo (1 väike kuritegu 1000 heateo vastu), sest maailma ümber kujundavad geeniused ei peatu eesmärgi nimel ei vere ega ohvrite ees. Kuid kuriteost enesest sai Raskolnikovi lootuste täielik kokkuvarisemine ning kohutav karistus. Ta ei kasuta röövitud rahast sentigi ning pärast mõrva pole talle ei iseenda ega inimkonna heaolu. Hingepiinad sooritatud teo pärast viivad Raskolnikovi hullumise piirini, teda vaevavad paljastamishirm ja soov end üles anda. Oluliseks saab kohtumine Sonja Marmeladoviga, kes läks pere aitamiseks ,,kollase pileti" teed. Tüdrukut vapustab Raskolnikovi õilsus ning ta armub. Just tema veendunud ja kindla nõuande mõjul ning vaevava üksindustunde tõttu tunnistab R mõrva üles. Elades Siberis sunnitööl olles läbi hingelise murrangu, algab R vaimne ärkamine ja ümbersündimine. Sonja usk Raskolnikovi ja tema väsimatu armastus päästavad mehe.
need tunded, mida Ta teistes äratab. Kõik, millele Ta peab kaasa aitama, on Tema olemasolu. Ta ei pea kuskile jõudma, kuna Tema ongi auhind saavutuste eest. Ta ei pea kunagi andma positiivseid tõendeid oma moraalse palge kohta, kuna selle väärtuslikkust eeldatakse Tema armsusest ja passiivsusest. Kui Tema juurest kunagi leitaks mõni mees, kel pole selleks õigust, ei karistataks mitte Teda, kuna Tema on moraalselt neutraalne. Asi on lihtsalt mehelikus võistluses. Süütult võib Ta mehi hullumise ja sõjani viia. Mida enam muresid Ta suudab põhjustada, seda enam Tema aktsiad tõusevad. Keegi ei taha tüdrukut, kelle ilust ei saa aru keegi teine peale mehe enda. Ja nii tervitavadki mehed sterotüüpi, kuna see suunab nende maitse kuskile üldiselt tunnustatud väärtuste piirkonda Kuigi nad võivad protesteerida, sest mõned selle aspektid ei vasta nende fetishitele. Enamik fetisheid muidugi mahub stereotüübi variatiivsuspiirkonda. Jalgu hindav mees järgneb
Lääneriigid mõtlesid ka kodanike heaolule, NSVL mitte Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt polt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis ilmselt nende olemasolu ära III MS. Levis „vastastikkuse hävingu“ teooria: vaid mõlema poole käsutuses olev tugev tuumaarsenal suudab ära hoida uue MS Suurenes hirm tuumasõja juhusliku puhkemise ees, mis oli nt inimliku eksituse, kellegi hullumise, vastase plaanide vale lugemise või vastase alahindamise ning enda ülehindamise tulemusena vabalt võimalik. Seismaks vastu NL-i kasvavale agressiivsusele, asusid L-E riigid senisest tihedamale koostööle. 1948 Lääneliit: SB, OM, Belgia, Holland, Luksemburg (osalisi oli liiga vähe, et üles kaaluda Moskva võimsust) 1949 NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon): 10 Euroopa riiki, Kanada, USA; sõjalis-poliitiline ü.
ning täidab ta soovi, ka ise salakaubavedajaks hakates. Nüüd, kui don Jose oli täieõiguslik salakaubavedaja, pidi ta ka salakaubavedaja moodi elama, ennast pidevalt varjates. Koos paari teise salakaubavedaja, kaasa arvatud Carmeni abikaasaga, peatuvad nad linnast kaugemal, kuhu Carmen neile sõnumeid saadab, kuna ja millal saab tema võrgutatud rikkaid mehi rüüstama tulla. Üsna pea lähevad don Jose ja Carmeni nn abikaasa tülli ning don Jose tapab ta. Armukadedus on don Jose hullumise äärele ajanud. Carmen oli talle ustav väga lühikest aega, samas, kui don Jose teda igal sammul jumaldas ja tema nimel kõigeks valmis oli. Mõne aja möödudes armub Carmen härjavõitlejasse. Ta lahkub pidevalt don Jose juurest, et teda vaatama minna, tuues ettekäändeks mustlasasjade ajamise. Kui don Jose teda ühel päeval jälitab ja näeb, kuidas ta härjavõitlejaga flirdib, viib ta Carmeni linnast kaugemale ning küsib tema käest, kas ta armastab teda ja kas ta jääb temaga kokku
Nüüd, kui don Jose oli täieõiguslik salakaubavedaja, pidi ta ka salakaubavedaja moodi elama, ennast pidevalt varjates. Koos paari teise salakaubavedaja, kaasa arvatud Carmeni ''abikaasaga'', peatuvad nad linnast kaugemal, kuhu Carmen neile sõnumeid saadab, kuna ja millal saab tema võrgutatud rikkaid mehi rüüstama tulla. Üsna pea lähevad don Jose ja Carmeni nn abikaasa tülli ning don Jose tapab ta. Armukadedus on don Jose hullumise äärele ajanud. Carmen oli talle ustav väga lühikest aega, samas, kui don Jose teda igal sammul jumaldas ja tema nimel kõigeks valmis oli. Mõne aja möödudes armub Carmen härjavõitlejasse. Ta lahkub pidevalt don Jose juurest, et teda vaatama minna, tuues ettekäändeks mustlasasjade ajamise. Kui don Jose teda ühel päeval jälitab ja näeb, kuidas ta härjavõitlejaga flirdib (härjavõitleja tõi Carmenile härja küljest lindi, mis tähendas tollel