ASUKOHT AUSCHWITZ II BIRKENAU 1944 SAABUMINE 1942.aastast veeti inimesi laagrisse rongidega iga päev Kästi moodustada read "valimise protsessi" jaoks ---------> Inimesed jagati kahte gruppi Vange hakati tatoveerima numbritega tuvastamise eesmärgiga GAASIKAMBRID Sealsetes gaasikambrites võis mõrvata kuni 2000 inimest ja võimsuseks oli arvestatud 12 000 mõrva päevas Keda ei tapetud gaasikambrites surid nälga, sunnitöö, nakkushaiguste, individuaalsete hukkamiste ja meditsiiniliste katsete tõttu. ELAMINE Inimesed pandi elama barakkidesse Ühes barakis elas u 800-1200 inimest Halva hügieeni tagajärjel levis väga palju haiguseid (kopsupõletik, kõhulahtisus, tuberkuloos jne) SÖÖK Vangid olid alati näljased Hommikul "kohv" või "tee" Lõunaks vesine mõru supp pahaks läinud kapsaga, kartulikoortega Õhtuks leib margariiniga, erandina tükk vorsti, juustu või spl marmelaadi TÖÖ
Aafrikas. Ungari, mis suruti tagasi 1938-nda aasta piiridess. NSVL võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjale ja Petsamo. See verine kokkupõrge mõjutas pea kogu maailma rahvaid ning kuigi osad riigid krooniti võitjateks ning teised kaotajateks, siis tegelikult said kõik nad sõjas kannatada. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud. Ka võitjariigi - Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt (nagu näiteks juudid).
oma koduna. Aastal 1277 elas seal Nicholas II, kes ühendas mausoleumi Vatikaniga maaaluse koridoriga, mille nimi on passetto del borgo. Aastal 1377 allus mausoleum täielikult paavsti kontrollile. Koridori kasutasid paavstid juhul, kui oli vaja põgeneda Vatikanist mõnda ohutumasse kohta. Paavstid kasutasid Sant' Angelo'd ehk Hadrianuse mausoleumi ka vanglana. Näiteks hoiti Giordano Brunot seal kinni 6 aastat ning lõpuks põletati ketserluse eest. Ka hukkamiste jaoks oli mausoleumis koht olemas. ( http://www.rome-tour.co.uk/castel_sant_angelo.htm ; http://www.roma2000.it/zmusange.html 3. Nimi Sant' Angelo Nimi Sant' Angelo loss on pärist paavst Gregorius I ehk Suure ajast, kui maad rüüstas katku aeg. Paavst Gregorius I nägi peaingel Miikaeli mausoleumi katusel oma mõõgaga viibutamas. Seda tõlgendati kui taevast saadetud sõnumit, et katku aeg saab varsti läbi. Pärast seda kannabki mausoleum nime Sant' Angelo
Põhja- Itaalias. Esialgselt oli see vaid galerii, seejärel kunstiakadeemia ning kuni 2004. aastani oli seal ka kunstikool. Tänapäeval on see nii muuseum kui ka galerii ning mõlemad institutsioonid on jäänud sellesse samasse hoonesse. 6. Piazza del Popolo See on asub Itaalias, Roomas ning see on suur linnaväljak, itaalia keeles tähendab see "Rahva väljakut". Esimese raudtee valmimisel Roomas oli see esimene reisija vaade Rooma saabumisel. Sajandeid oli Piazza del Popolo avalike hukkamiste koht, millest viimane toimus 1826. aastal. Seal on väga palju võimsaid purskkaeve ja nende juurde käivaid veekraane, mis pakuvad tavalist ühisveevärki. 7. Kapitooliumi väljak Asub Roomas ja oli üks seal olevatest seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindles. See oli Rooma usuline ja poliitiline keskus. Kapitoolium asub Tiberi kaldal Tiberi saare kõrval ning see küündib merepinnast 42m kõrgusele. Tänapäeval asub Kapitooliumil Michelangelo
režiimi ideoloogia järgi ei olnud linnu ega haridust vaja ja inimesed pidid töötama kollektiivsetes põllumajanduslikes farmides. (BBC3) Khmer Rouge (Punased Khmeerid) oli Kamboždas 1975. aastal võimule tulnud režiim, mida nimetatakse 20. sajandi üheks jõhkramaks ja vägivaldsemas. Punaste Khmeeride nelja valitsemisaasta jooksul ajal sai surma umbes 1,7-2 miljonit inimest (20-25% Kambožda elanikest) hukkamiste, näljutamise ja väga rasketes tingimustes töötamise tõttu. Selle režiimi ajal hakati Kambodžat Pol Pot´i nimelise diktaatori juhtimisel muutma vastandina tööstuslikule Läänele (nt. USA-le) põllumajanduslikuks utoopiaks (unistuseks). Taheti tühistada raha ja eraomand, linnadest evakueeriti inimesed maale, tehased ja koolid pandi kinni, religioon keelati. Kõik inimesed, kellest arvati, et nad kuuluvad „haritlaste“ hulka, hukati.
Caesar kiitusega tema vastu poeg Octavius koos võidukas sisenemine Rooma ja siis saadab teda Makedoonia koos Agrippa ja poeg Caesari sõbra Maecenas. Seal Octavian kuuleb uudiseid Caesari mõrva ja ta naaseb Rooma, kus tema sõbrad. Back in Rome on ta võimeline saavutama nii rahva toetus ja Cicero. Tema võitlus vandenõulaste mõrva Caesar ja nõuab oma uue osa impeerium, leiab ta liitlane Mark Antony, Caesari parem käsi. Mark Antony mitte ainult teenib Brutus ja Cassius ta ka alustab hukkamiste laine, mis praktiliselt välistab vana rooma valitseva klassi. Nende hulgas, kes on tapetud on abikaasa Livia. Octavian abiellub Livia ja lahutuste oma naise Scribonia päeval sünnitas oma tütre Julia. Vastavalt seadustele Rooma väites ainuhooldamisõigus oma vastsündinud last. Julia resents Augustuse ravi oma ema. Octavian ja Mark Antony lüüasaamist Brutus ja Cassius on lahing Phillipi. Octavian ja Mark Antony esimese osa impeerium. Kuid Antony muutunud väljavalitu Egiptuse kuninganna
20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt (nagu näiteks juudid).
Hiljem kasutas helilooja seda pala oma oratooriumis "Hiiob". • Astrahanis elades ei katkestanud helilooja sidemeid kodumaaga. Ta korduvalt külastas Eestit. Nii juhatas ta 1909.a. Tartu Muusikapäeval sümfooniakontserti. Järgmisel suvel kutsuti teda juhatama Tallinna VII Üldlaulupeo puhul korraldatud sümfooniakontserte. • Pärast kommunistide võimuhaaramist muutus A. Kapi elu Astrahanis väga raskeks. • Punase terrorireziimi ja massiliste hukkamiste läbi kaotas A. Kapp mitmed oma sõbrad ja tuttavad. Valitses nälg ja kaos. • Nendes tingimustes oli A. Kapp sunnitud tegema ümberkorraldusi ka temale alluvas Astrahani Muusikakoolis. • Selle kohta on ta meenutanud: "Muusikakool läks kommunistliku hariduse komissariaadi kätte. Mind jäeti muusikakooli juhatajaks ja nimetati emissariks. Organiseeriti "Rabis" s.t "Rabotniki Iskusstva". Sinna koondati näitlejaid, muusikuid, teatriteenijaid, tantsijaid -
õpetades neid tapma. Varsti lasti neil kindlaksmääratud päevadel haudade juures hukkuda." - Tertillus (1) See etruskide komme on selgeks näiteks, kuidas ühest religioossest rituaalist võib kujuneda puhtast lõbujanust kannustatud tegevus. Kuna antiikajal oli võitluskunst ja verevalamisega seotud spordialad väga levinud, oli Vana-Rooma ühiskond nendega juba varem tuttav. Samamoodi loomade ohverdamiste, kurjategijate avalike hukkamiste ja loendamatute julmustegudega sõdades. Kuigi kuni võistluste keelustamiseni toodi tapetud gladiaatorite verd ohvrianniks Jupiteri kuju juurde, oli mängude põhiline eesmärk siiski meelelahutuslik. Kui Vanas-Kreekas oli inimese tapmine võitlusareenil ebaeetiline, siis Vanas-Roomas ei peetud gladiaatorite võitlust kuidagi taunitavaks. Kreeklased etendasid surma näitlejate abil tragöödiates, roomlased pakkusid publikule aga kõige elutruumat surmaetendust(2)
apostlid Peetrus ja Paulus tapeti just selle tagakiusamise käigus. Peetrus löödi Vatikani künkal tagurpidi risti ja Paulusel raiuti Via Ostiensise juures pea maha. Nero käis kristlaste öist põletamist vaatamas ja tuleriidad olid tema aedades ,,valgusallikaks." Seetõttu on ta kristliku kiriku silmis ka esimene antikristus. See oli esimene suurem kristlaste tagakiusamine, mille Rooma imperaatorid korraldasid. Nero eesmärk populaarsust koguda ei tominud, sest julmade hukkamiste käigus avaldas isegi rahvas poolehoidu ohvritele. Kristlaste tagakiusamine jätkus ka järgmise Rooma keisri ajal. Kuid see tugevnes Diocletianuse ajal eriti. Valitsus vaatas kristlastele kui mässulistele, kes suurendasid maal valitsevat rahutut meeleolu. Ristiusukogudused suleti, keelati jumalateenistuste pidamine, konfiskeeriti kristlaste varandused ja hukati eriti kangekaelsed kristlased. See kristlaste tagakiusamine oli aga ka viimane.
rühmitused..Vaid üks ülestõus läks igaveseks ajaks juudirahva ajalukku-Varssavi ülestõus.Ettevalmistused selleks kestsid pool aastat.Loodi Juudi Sõjalis Organisatsioon- JSO.Liikmeteks oli umbes 3000 meest.Juudid olid ülestõusust vaimustuses.Nad suutsid küll osutada vastupanu, kuid peale jäi siiski Saksa vägi.Ellujääjad juudid aimasid oma saatust.Paljud tegid enesetapu. Aastaid kestsid veel juutide massilised hävitamised.!945-46 aastatel hakkas hukkamiste arv vähenema.Kui 29.aprillil 1945 ameeriklased Dachau laagrit vabastama läksid ei suutnud nad oma silmi uskuda.Paljud neist said närvivapustuse, nähes kuidas näljast poolhullunud juudid püüdsid end elus hoida tapetud kaaslaste söömisega. 1946. aastal aga holokausti aeg lõppes.Tapetud oli ligi 6 miljonit juuti.Holokausti järelkaja kestis veel kaua.Paljud ei suutnud üleelatud vapustustest toibuda ja sooritasid enesetapu.Paljud tundsid end süüdlasena, et just nemad ellu jäid
suur, ka apostlid Peetrus ja Paulus tapeti just selle tagakiusamise käigus. Peetrus löödi Vatikani künkal tagurpidi risti ja Paulusel raiuti Via Ostiensise juures pea maha. Nero käis kristlaste öist põletamist vaatamas ja tuleriidad olid tema aedades ,,valgusallikaks." Seetõttu on ta kristliku kiriku silmis ka esimene antikristus. See oli esimene suurem kristlaste tagakiusamine, mille Rooma imperaatorid korraldasid. Nero eesmärk populaarsust koguda ei tominud, sest julmade hukkamiste käigus avaldas isegi rahvas poolehoidu ohvritele. (Hilisematest kuulsatest kristlastest võiks nimetada Püha Johannest, kes oli 67. aastast Pathose saarel ja kirjutas pagenduses olles piiblisse kuuluva ,,Johannese ilmutusraamatu"). Diocletianuse ajal tugevnes see eriti. Valitsus vaatas kristlastele kui mässulistele, kes suurendasid maal valitsevat rahutut meeleolu. Ristiusukogudused suleti, keelati jumalateenistuste pidamine, konfiskeeriti kristlaste varandused ja hukati eriti kangekaelsed
Ja mis veelgi jahmatama panev - sõjasüüdlaseks sai ka N. Liidu otsene ohver - Soome. Oli meie, eestlaste, õnn, et aastatel 1941-44 ei suudetud Eesti riiki taastada. Pole kahtlust, et siis oleks ka Eesti riik, kui Saksamaa poolel sõdinu, sõjakurjategijana Nürnbergis süüpinki sattunud. Nürnbergi sõjatribunal mõistis Saksamaa peamised sõjakurjategijad süüdi ka poola rahva hävitamise poliitikas, sealhulgas poola sõjavangide hukkamises, kuigi tegelik hukkamiste toimepanija oli Nürnbergi kohtu ühe kohtumõistja - Nõukogude Liidu karistusorgan NKVD. nümbergi kohtuotsus ei olnud adekvaatne otsus. et miks ei võetud köiki liitlasriike süü alla st kohtu alla ja miks ei peetud nümbergi kohtuotsust mönes neutraalses riigis,mis polnud söjakuritegudega seotud.samuti kohtunikud olid ka ju liitlasriigi omad. pmst. oleks pidanud olema rohkem süüdimöistetavaid isikuid kui need kes " märtiks "
NKVD (NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat T.L.) teatas raadio kaudu inimeste nimed, kes olid maha lastud ,,kontrrevolutsioonilise agitatsiooni, sabotaazi, banditismi, tööst keeldumise, põgenemiskatse tõttu" ... Ka naisi ei säästetud. Iga hukatu abikaasa sobis automaatselt surmanuhtlusega karistamiseks, samuti opositsionääride üle 12- aastased lapsed."17 ,,1936. 1937. aasta talveks oli Stalin langetanud otsuse viia läbi süstemaatiline arreteerimiste ja hukkamiste kampaania, mida tänapäeval tuntakse ,,suure terrori" nime all. / .../ Stalin korraldas plenaaristungi, kus Nikolai Jezov, äsja NKVD juhiks määratud mees selgitas, et reeturite tegutsemist on täheldatud terves parteis. /.../ Stalin soovis kehtestada oma tingimusteta ja piiramatu võimu. Partei oli ainus alles jäänud institutsioon, kelle võimuses oli midagi muuta. /.../ Stalin asus lõikuma partei ihu, saamaks kinnitust, et sinna on alles jäänud 13 Gellately, R. (2009)
mastaapidega; näiteks aastail 1977-1989 hukati 104 inimest (Sourcebook... 1990). Üldpreventiivse efekti kindlakstegemiseks on ka võrreldud tapmiste sagedust Ameerika osariikides, kus surmanuhtlus kehtib, ja nendes, kus surmanuhtlus on keelustatud. Näiteks analüüsis Karl Schuessler 1952. a 11 osariigi tapmiste koguarve aastatel 1930-1949. Ta võrdles aastas toime pandud tapmiste taset hukkamise riskiga (hukkamiste arv tuhande tapmise kohta) ja leidis, et need kaks näitajat muutusid teineteisest sõltumatult. Lisades siia juurde Euroopa riikide statistikat, tegi see uurija üldistuse, et tapmiste toimepanemine ei sõJtu sunnanuhtluse säilimisest või kee- [1846]lustamisest (Schuessler 1952). Samasuguste tulemusteni on jõudnud ka niisugused tuntud Ameerika kriminoloogid nagu Thorsten Sellin ja Walter Reckless (Sellin 1959; Reckless 1969: 43).
iseseisvus täielikult ellu ning Soomest sai Euroopa suurriikide eeskujul demokraatlik vabariik. Kodusõda on Soome ajaloo kõige vastuolulisem sündmus, mille mõju soomlasteleja Soome ühiskonnale on olnud erakordselt pikaajaline. Mõlemad osapooled on süüdi poliitilises terroris ja tarbetutes toorustes. Pärast sõda vangistati palju punaseid ja punasuses kahtlustatavaid vangilaagritesse, kus haiguste, nälja ja hukkamiste tagajärjel suri tuhandeid soomlasi. Kokku nõudis sõda umbes 37 000 ohvrit. Esimese maailmasõja lõpptulemus tegi võimalikuks Soome rahva aeglase tervenemise. 23Lapua-liikumine. Lühidalt: Lapua liikumine (soome keeles Lapuanliike) oli Soome kommunismivastane rahvaliikumine aastatel19291932.Liikumine kogus poolehoidu, mis julgustas lapualasi relvastatud riigipöördekatsele (Mäntsälä mäss). See kukkus siiski läbi ning pärast seda liikumine keelati
20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt (nagu näiteks juudid).
valitsusi pagulaste vabatahtlikul repatrieerimisel või nende uue kodumaa ühiskonda assimileerimisel. Ülemkomissari töö on "täielikult mittepoliitiline" ning "humanitaarne ja sotsiaalne". Valitsusvälised rahvusvahelised pagulastekaitse asutused (jätk 1) Rahvusvahelise Punase Risti Komitee. Rahvusvaheline Amnestia tegeleb "inimeste kadumise", inimeste ebaseaduslike karistamiste, kohtuväliste hukkamiste jne liiki inimõiguste rikkumistega võimude poolt. AI 14punktilises inimeste kadumise tõkestamise programmis on mõiste "inimeste kadumise" määratlus: ""Kadunud inimesed" on inimesed, kelle riigi esindajad on vangi võtnud, kuid kelle asukohta ja käekäiku varjatakse ning kelle vangistust eitatakse". Pagulase reisidokument väljaandja: KMA Tootja: De La Rue International turvalisus: ICAO standard 930301
20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt (nagu näiteks juudid).
20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt (nagu näiteks juudid).
olid koos Punaarmeega lahkunud Venemaale. Enamus siia jäänuist asus endiselt Tallinnas, aga ka Tartus ja Pärnus. Enamik neist hukati järgneva poole aasta jooksul ning on nimeliselt fikseeritud Eugenia Gurin- Loovi raamatus „Suur häving“. Hukatute täpset arvu ja hukkamise kohta ning aega ei ole võimalik kindlaks teha. Erinevad allikad annavad arvuks 921(929) – 963, ümardatult võime selleks arvuks lugeda 1000. Tunduvalt keerukam on selgusele jõuda hukkamiste konkreetsetes asjaoludes: kus, millal, kelle poolt. Juutide hävitamine Eestis 1941. aastal erines tunduvalt Leedus ja Lätis toimunust. Seal organiseeriti Saksa operatiivgruppide (Einsatzgruppe) „juudibolševismi“ propaganda saatel vahelduva eduga kohalike elanike juudivastaseid pogromme ning juutide massihukkamisi. Operatiivgrupi A komandöri Stahleckeri idee kohaselt tuli jätta mulje, et arveteõiendamine bolševike ja juutidega toimus kohalike elanike omal
annaabi.ee 
