Suri oma 42. sünnipäeval alkoholismist tingitud epilepsiasse. Looming Alustas entusiastlikult mitmeid projekte, kuid vähesed viis lõpule. Teoste ainestik sageli ajaloost, keskne on õigusteta talupoja saatus. Teda huvitas talupoja saatus. Rahvaluulet kasutas palju. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Tal on kolm suurt ooperit ,,Boriss Godunov" (selles lahkab vene elu ja vene inimesi, nende karaktereid, omavahelisi suhteid ja eluraskusi), ,,Hovanstsina" ja ,,Sorotsinski aastalaat". Mussorgski on ise öelnud: "Tahan elu kujutada kassikullata." Peamised zanrid Rahvuslik ooper Klaveriteosed Laulud(,,Kirp'', ,,Vaeslaps'') Tähtsamad teosed 1869 ooper "Boriss Godunov" 1872 soololaulude tsükkel "Lastetuba" 18721880 "Hovanstsina" (Nikolai Rimski-Korsakov lõpetas selle 1883) 1874 klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt" 1874 soololaulude tsükkel "Päikeseta"
pärisorjusest vabaks. Mussorgski sõbrad olid realistlikud kunstnikud: Repin, Surikov, Siskin. Nad tahtsd kuulutada elu ilma kassikullata. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: "Vaeslaps", "Hällilaul Jerjomuskale", "Kalistrat", "Seminarist", populaarseim on "Kirp" (õukonna lipitsemine ja rumalus). Ooperid "Boriss Godunov" ja "Hovanstsina" on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid, palju stseene, koore, tavalistest erinev palju tegelasi. Tegelaseks on rahvas, kes muutis ooperi sündmuste käiku. Tähtsal kohal on kurjus. Mõlemad ooperid on ajaloolise sisuga (vt. pilt 9). Pilt 9. Ooperi ´´Boriss Godunov´´ plaadiümbris. 2.3 Ooper ´´Boriss Godunov´´ Ooperi "Boriss Godunov", (kirjutatud 1869, esietendus 1874) sündmustik pärineb 16. sajandist, tsaar Borissi ajast
Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Mussorgski on kirjutanud kaks ooperit: ,,Boriss Godunov", mis räägib Vene valitsejast, kes sai võimule ebaausalt. Ooper jutustab Borissi kroonimisest ning ooper lõppeb sellega, et Boriss läheb hulluks ja sureb (talle saab üha selgemaks, et lapse tapmine oli vale tegu). Selles ooperis arutletakse vastutuse, kuritöö, karistuse jms üle. Teine tema ooper ,,Hovanstsina" baseerub vene rahvaviisidel. Annab edasi pilte vene küla elust. ,,Hovanstsina" lõpetas Nikolai Rimski-Korsakov 1883. aastal. Mussorgski kirjutas klaveritsükli, mis kannab nime ,,Pildid näituselt". ,,Pildid näituselt" idee sai ta sõbralt, kes korraldas näituse. Mussorgski otsustas osad neist eksponaatidest muusikasse panna. Seda tsüklit ühendab üks motiiv: jalutuskäik. Hiljem kirjutati see teos orkestrile ringi. Kuulame: ,,Pildid näituselt"
,,Seminarist" Ajaloolised (mineviku kaudu oleviku näitamine): ooperid ,,Boriss Godunov" ja ,,Hovanstsina" Rahvuslikkus ,,Vägilassümfoonia" Klaverisüit ,,Pildid näituselt" eriti ,,Baaba- Kasutanud ja võtnud eeskujuks vene laulu- ja Ooper "Vürst Igor" (aluseks Jagaa", ,,Kiievi Võiduvärav " ja tantsuviise, paljude teoste materjaliks rahvajutud, eepos "Lugu Igori sõjaretkest") ,,Jalutuskäigud". Rahvuslikku helikeelega. vanad kombed ja tavad. Muinasjuttudel põhinevad
filosoofilist kirjandust ning kõik see koos kujundas välja tema maailmavaate ja esteetilised tõekspidamised. Kuigi tema hädade objektiivne põhjus oli pärisorjuse kaotamine, ei süüdistanud helilooja reformi oma ebaõnnes, vaid vastupidi, oli ka ise pahempoolsete vaadetega Tema varajase surma nädal enne 42. sünnipäeva põhjustas alkoholism. Tähtsamad teosed 1869 ooper "Boriss Godunov" 1872 soololaulude tsükkel "Lastetuba" 18721880 "Hovanstsina" (Nikolai Rimski-Korsakov lõpetas selle 1883) 1874 klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt" 1874 soololaulude tsükkel "Päikeseta" 18741880 "Sorotsinski aastalaat" (César Cui lõpetas selle 1916) 1877 soololaulude tsükkel "Surma laulud ja tantsud"
1861 sai ta rahulikult pühenduda oma loomingule, kuna elatus mõisast saadavatest tuludest, pärisorjuse kaotusega halvenes aga tema majanduslik seisund. (majandussüsteem suureneb). Veedab enam joomakaaslastega. Maj.olukord oluliselt ei paranenudki ning surmapõhjuseks sai alkoholism. Looming: Tundis huvi Venemaa ajaloo ning tsaarivõimu telgitaguste vastu. Paljude teoste keskne on õigusteta talupoegade saatus. Ooperid: ,,Boriss Godunov", ,,Hovanstsina", Klaveritsükkel ,,Pildid näituselt"(inspireeritud helilooja sõbra V.Hartmanni memoriaalnäitusest). Hiljem tegi eelnevast orkestratsiooni Maurice Ravel. Nikolai Rimski- Korsakov Venna eeskujul pidi temast saama mereväe ohvitser.1856astus Peterburi Mereväe kadettide kooli. Külastas tihti ooperietendusi ja õppis kõrvalt klaverimängu. (Balakiv tema juhendajaks) 1862 pidi mõneks ajaks katkestama muusikaga tegelemise, kuna kooli lõppedes ootas teda 3aastane mereväe teenistus
teos Vürst Igor- kirjutas 20 a. , lõplikult viimistlesid Rimski- Korsakov ja Glazunov. On loonud 2 sümfooniat, sümfoonilise pildi Kesk-Aasias, 2 keelpillikvartetti ja hulga laule. Modest Mussorgski (1839-81) sündis Pihkva kubermangus mõisniku peres, klaverimängu õppis emalt. Looming kajastab 19.saj revolutsiooniliste demokraatide ideid, paljude teoste teema on õigusteta talupoja saatus, helikeel on piltlik, harmoonia udune ja julge. Boriss Godunov, Hovanstsina, Öö lagedal mäel, Pildid näituselt jne. Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908) sai hea koduhariduse. Looming poeetiliselt programmmiline, realistlik, rahvuslik. Armastas muinasjutulisi teemasid, meremaalingud, valdas hästi orkestratsiooni, 15 ooperit (Lumineid, Muinasjutu tsaar Saltaanist), 3 sümfooniat, klaverikontsert, kammermuusika, romansid., sümfoonilised süidid (seherezade, Hispaania capricco) Pjotr Tsaikovski (1840-93) Venemaa kuulsaim helilooja
rühma". Peale pärisorjuse kaotamist Venemaal, kadus mõisnikul rahaline toetus. Elas võlgades, sõprade toetusel, rikaste toetusel. Hakkas eluline allakäik. Sureb alkohoolikuna. Ei süüdistanud mitte kedagi oma halvas saatuses. Esimene ooper " Boris Godunov" - ajalooline ooper, esmakordselt ooperis kasutati orkestris kirikukelli, naised laulavad nagu vene eided, mehed nagu vanad daadid,mitte koolitatud häälega. Alguses ooper keelati ära, sest puudus primadonna. Ooper "Hovanstsina", ei jõudnud lõpuni kirjutada, lõpetati teiste poolt. Ooper "Sorotsintsõ aastalaat" - koomiline ooper. Esietendus peale Mussorgski surma. Orkestriteosed: "Öö Lagedal mäel". Klaverisüit: "Pildid näituselt", praegu kantakse ette orkestreerituna. Kirjutanud laulutsükleid: "Päikeseta", "Surmalaulud ja - tantsud" ja "Lastenurk". Soololaul " Kirp". **************************** Muusikakava
reform. Tsaar andis inimesed pärisorjusest vabaks. Realistlikud kunstnikud: Repin, Surikov, Siskin. Taheti kuulutada elu ilma kassikullata. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: "Vaeslaps", "Hällilaul Jerjomuskale", "Kalistrat", "Seminarist", populaarseim on "Kirp" (õukonna lipitsemine ja rumalus). Ooperid "Boriss Godunov" ja "Hovanstsina" on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid, palju stseene, koore, tavalistest erinev palju tegelasi. Rahvas tegelaseks, kes muutis ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal kurjus. M juttu peeti tõeks. Mõlemad ooperid ajaloolise sisuga. "BG" on 16. sajandist, tsaar Borissi ajal. Algab B. kroonimisega kirikus. Rahvas aetud Punasele väljakule B. austama. Rahvas laulab "Slava". M. näitab rahvast tuima ja ükskõiksena. B. valitsemisaeg ei kujunenud õnnelikuks
,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", ,,Sadko", ,,Surematu Kastsei", ,,Kuldkikas", ,,Lumineid" *Hispaani tantsumuusika *3 sümfooniat *klaverimuusika *kammermuusika *romanss (vene rahvalaul) Modest Mussorgski (1839-1881) *Sündis Pihkva kubermangus *isa oli mõisnik *õppis Sõjaväe Kadettide koolis *visati sõjaväest välja *1860 õppis Peterburis muusikat *Kuulus Võimsasse Rühma *Palju raha (mõisa tulud) *suri alkoholismi LOOMING *ooper ,,Boris Godunov" *"Hovanstsina" muusikaline draama ( Puskin alustas, Rimski lõpetas) *klaveritsükkel ,,Pildid näituselt" *laulutsüklid ,,Surma laulud ja tantsud", ,,Lastenurk" PJOTR TSAIKOVSKI (1840-1893) *Sündis Votkinskis *50-59 õppis Peterburi õigusteadus koolis *samal ajal õppis ka klaverit *65 lõpetas Peterburi Konservatooriumi *Moskva konservatooriumi (tn. Tsaikovski kons.) õppejõud (teoreetik ) *77 abiellus *Cambridge ülikooli audoktori nimetus LOOMING *10
palju).Muusikas oli realist-soov tuua muusikasse midagi muud,näitas Venemaa tegelikkust.1874-loom.väga viljakas.Suri alkoholismi.L.eriline huvi vene ajaloo ja tsaari elu telgitaguste vastu.Paljude teoste teemaks talupoegade õigusteta elu.Loomingu helikeel piltlik.Ooperites kiljuvad kiledate häältega naised ja pika jutuga vanamehed+kirikukellad.Palju kõnelemislähedast laulmist.Triumf:"Boris Godunov"-vene valitseja hingelised läbielamised.Teine ooper"Hovanstsina"erinevus:rõõmsameelsm,kirjedab külaelu rõõmsamaid külgi."munast kooruvate tibude tants".Tuntud on ka tema laulud:"Vaeslaps""Kirp""Seminarist"-alatoon sarkastiline ja pilkav.Rimski-Korsakov(1844-1908)Pidi saama mereväelane!-astus mereväe kadettide kooli,aga suur huvi muusika vastu.Klaverit õppis eraviisiliselt,külastas palju ooperit,3 a viibis meres->katkestas selleks muusikaõpingud,tagasitulles pühendus
arengusse.Tema veendumus oli,et kunst peab kajastama tegelikku elu.Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost.Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge,eirates rangeid harmoonia reegleid.Tema varajase surma nädal enne 42. sünnipäeva põhjustas alkoholism. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare,konarlik,vaba kompositsioon,põhiliselt vokaallooming. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest Ooperid "Boriss Godunov" ja "Hovanstsina" on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid, palju stseene, koore, tavalistest erinev palju tegelasi. Rahvas tegelaseks, kes muutis ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal kurjus. M juttu peeti tõeks. Mõlemad ooperid ajaloolise sisuga.Rimski Korsakovi looming: oli marinist e meremaalija.Teostele omane rahulikult jutustav ja kirjeldav väljenduslaad.Tal oli ,,värviline kuulamine" st iga duur/noot oli tema jaoks erinevat värvi.Loomingul tugev side rahvapärandiga
ja Ludmilla") Eriline tähelepanu rahvamuusikal, vokaalmuusikal, programmilisel muusikal MODEST MUSSORGSKI (1839-1881) Suurim uuendaja "Võimsas rühmas" M. Mussorgski: "Elu tuleb kujutada ilma kassikullata" Vaenulik ilustamise ja idealiseerimise vastu Looming põhineb rahvalaulu elementidel Helikeel uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid LOOMING Sageli pärineb ainestik ajaloost Domineerib vokaalzanr Satiiriline laul "Kirp" Ooperid: - "Boriss Godunov" - "Hovanstsina" Klaverisüit "Pildid näituselt" Orkestripilt "Öö lagedal mäel" ALEKSANDR BORODIN (1833-1887) Andekas keemik ja suur muusik 29-a liitus Balakirevi ringiga Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud Meloodiad voolavad ja laulvad Lemmikteemad: rahvakangelased ja vägilased Eeskujuks Mihhail Glinka looming Eratundides õppis muusikat LOOMING Muusika viib kuulaja vene muistsetesse vägivallaaegadesse Ooper "Vürst Igor" Sümfoonia nr 2 ("Vägilassümfoonia")
14. Kelle teos , missugusse zanrisse kuulub (klaveritsükkel, ooper, ballett, sümf.muusika, laulutsükkel) Pildid näituselt- Modest Mussorgski klaveripala Ruslan ja Ludmilla- Aleksandr Puskini poeem Jevgeni Onegin- Pjotr Tsaikovski ooper Surma laulud ja tantsud- Modest Mussorgski soololaulude tsükkel Boriss Godunov Seherezade- Nikolai Rimski süid Ivan Sussanin- Mihhail Glinka Näkineid Uinuv kaunitar- Pjotr Tsaikovski ballett Vürst Igor- Aleksandr Bodorini helilooming Hovanstsina- Modest Mussorgski alustas, Nikolai Rimski lõpetas teose Klaverikontsert nr. 1 b-moll- Pjotr Tsaikovski sümfoonia Kamaarinskaja, tants Padaemand- Pjotr Tsaikovski ooper Muinasjutt Tsaar Saltaanist- Nikolai Rimski Aastaajad- Pjotr Tsaikovski teos
Kasutab palju kõneelemente muusikas ning enamasti on teosed läbi komponeeritud. Vokaalzanr on domineeriv zanr, ning laulud on sotsiaalsete sisudega, kuid satiirilised. Kujutab palju ka lihtsaid inimesi. Ta teravmeelitses kõrgema seisuse nürimeelsuse üle. Ta oli vaenulik idealiseerimise ja ilutsemise vastu. Tema helikeel oli uudne ja julge ning eiras rangeid harmoonia reegleid. Ta on kirjutanud mõned ooperid nagu ,,Boriss Godunov", ,,Naisevõtt", ,,Hovanstsina". Kuid tema kuulsaim teos on instrumentaal klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt", mille ta kirjutas 1874. aastal. Satiirilistest lauludest tasub ära märkida teose ,,Kirp", milles on välja toodud õukonna rumalust ja lipitsemist. Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908) Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja
põhjuseks sai alkoholism. Looming Kajastab 19 saj teise poole Vene revolutsiooniliste demokraatide ideid. Erilist huvi tundis Venemaa ajaloo ja tsaarivõimu telgitaguste vastu. Paljude tema teoste keskel on õigusteta talupoja staatus. M helikeel on väga piltlik ( ooperis kileda häälega eided, pikaldaste juttudega vanamehed) Ooperi "Boriss Godunov" aluseks on Pushkini samanimeline ajalooline draama.Teise suure muusikalise draama "Hovanstsina" lõpetas Rimski Korsakov ning see esietendus 1886. "Sorotsintso aastalaat" on lüürilis koomiline olustikuooper. " öö lagedal mäel". Klaveritsükkel " pildid näituselt " on inspireeritud sõbra kunstnik hartmanni memoriaalnäitusest. Ulatuslik on M sotsiaalse, satiirilise ja traagilise temaatikaga laululooming tuntud on tsüklid " päikeseta", surma laulud ja tantsud", "laste nurk ".
julge ja uudne ta eiras rangeid harmoonia reegleid. Looming põhineb rahvalaulu elementidel- kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Teosed on satiirilised ja sotsiaalsed. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: ,,Vaeslaps", ,,Hällilaul Jerjomuskale", ,,Kalistrat", ,,Seminarist", populaarseim on ,,Kirp" (õukonna 7 lipitsemine ja rumalus). Ooperid ,,Boriss Godunov" ja ,,Hovanstsina" (selle lõpetas Rimski- Korsakov ning see esietendus 1886. aastal) on muusikalised rahvadraamad. Nendes osalevad rahvamassid, kes muutsid ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal on ka kurjus. Mõlemad ooperid on ajaloolise sisuga. ,,Sorotsintsõ aastalaat" on lüürilis-koomiline olustikuooper, mis esietendus aastal 1917. Selle teose lõpetas Cui. Sealt on pärit fantastiline orkestripilt ,,Öö lagedal mäel", mis on tõeliselt deemonlik nõiasabat.
Rikast juuti iseloomustab madal register ja võimukas kõla, vaest juuti aga kõrges registris ebalust ja abitust peegeldav muusika. Osas ,,Limoges` i turg" annab helilooja väga kujundlikult edasi turu siginat- saginat, naiste lobisemist ja vaidlust. ,,Katakombides" on helilooja püüdnud muusikas edasi anda selle koha salapära ja kõhedust. Tähtsamad teosed · 1869 ooper ,,Boriss Godunov" · 1872 soololaulude tsükkel ,,Lastetuba" · 1872-1880 ,,Hovanstsina" (Nikolai Rimski-Korsakov lõpetas selle 1883) · 1874 klaveripalade tsükkel ,,Pildid näitustelt" · 1874 soololaulude tsükkel ,,Päikeseta" · 1874-1880 ,,Sorotsinski aastalaat" (Caesar Cui lõpetas selle 1916) · 1877 soololaulude tsükkel ,,Surma laulud ja tantsud" Aleksandr Borodin (12. november 1833 27. veebruar 1887) Aleksandr Porfirjevits Borodinoli vene helilooja
Kuid Mussorgski majanduslik seisund ei paranenud ning tema surma põhjuseks oli alkoholism looming Tema looming kajastab Vene revolutsiooniliste demokraatide ideid Erilist huvi tundis ta Venemaa ajaloo ning ka tsaarivõimu telgitaguste kohta Keskne teema teostes oli õigluseta talupoegade saatus Ta oli ka novaator: a) helikeel oli väga piltlik b) kasutas palju kõneintonatsioone c) harmoonia oli uudne ja julge looming Ooperid: ,,Boriss Godunov´´ ,,Hovanstsina´´ Orkestriteosed: ,,Öö lagedal mäel Klaveritsükkel: ,,Pildid näituselt´´ https://www.youtube.com/watch?v=70RIWenSlns Aitäh kuulamast!
Muusikas: harmoonia senikehtinud ranged reegleid eirav, vahel üsnagi kareda, krobelise kõlaga, melioodiad põhinevad kõne ja rahvaluule sünteesil. Vormiliselt on ka teosed läbi komproneerimata (st. puudub kindel ülesehitus). Mussorgski loomingu loetelu: Laulud ("Kalistrat", "Hällilaul Jejomuskale", "Vaeslaps", "Kirp") 2 lõpetatud ja 3 lõpetamata ooperit (lõpetatud: "Boriss Godunov", "Hovanstsina") klaverisüit "Pildid näitusel" orkestripilt "Öö lagedal mäel" Tsaikovski seos Eestiga: Pjotr Tsaikovski veetis Haapsalus 1867. aasta suve. Ta oli tollal 27-aastane ja oma kuulsuse lävel. Haapsalus tegi ta tööd (peamiselt ooperi ,,Vojevood" kallal) ja käis varahommikuti jalutamas. Kivipink Tagalahe ääres asub piirkonnas, kus Tsaikovskile olevat meeldinud päikesetõusu imetleda
Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma patriarh Joakimi toetusel Peetri tsaariks, minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist. Ent peagi algasid streletside rahutused hovanstsina, mille provotseerisid Miloslavskid Peetri vanema poolõe Sofja Aleksejevna juhtimisel. Streletside mässu ajal 1682. aastal tapeti alaealise Peetri silme all paljud tema sugulased (Narõskinid). Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning kõrvaldas Peetri ema Natalja Kirillovna täielikult riigi juhtimise juurest. Sofja Aleksejevna
Peterburis. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma patriarh Joakimi toetusel Peetri tsaariks, minnes möödas tema vanemast poolvennast Ivanist. Ent peagi algasid streletside rahutused hovanstsina), mille provotseerisid Miloslavskid Peetri vanema poolõe Sofja Aleksejevna juhtimisel. Streletside mässu ajal tapeti alaealise Peetri silme all paljud tema sugulased (Narõskinid). Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning kõrvaldas Peetri ema Natalja Kirillovna täielikult riigi juhtimise juurest
mereväeohvitser. Neist Borodin ja Cui jäid valitud elukutsele truuks elu lõpuni. Muusikas on igal heliloojal küll individuaalne käekiri, aga loomingus on ka ühiseid jooni:1) kujunditerohke helikeel, sageli toetumine rahvamuusikale, eriti Rimski- Korsakov ja Mussorgski.2), huvi ajaloo vastu mis kajastub ooperiloomingus (näit. Rimski-Korsakovi ,,Pihkvalanna", ,,Tsaari mõrsja", Mussorgski ,,Boriss Godunov", ,,Hovanstsina", Borodini ,,Vürst Igor"), 3)huvi programm-muusika vastu, 4) huvi teiste rahvaste, eriti idamaade ja hispaania muusika vastu, 5) armastus vokaalmuusika, eriti ooperi- ja lauluzanri vastu. Kui rühmitusele midagi ette heita, siis seda, et nad ei osanud algul hinnata põhjaliku ja süsteemikindla muusikahariduse vajalikkust. Nad ei mõistnud esmalt Peterburi ja Moskva konservatooriumi avamise tähtsust (Peterburi konservatoorium asutatud
Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjoder Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma patriarh Joakimi toetusel Peetri tsaariks, minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist. Ent peagi algasid streletside rahutused hovanstsina), mille provotseerisid Miloslavskid Peetri vanema poolõe Sofja Aleksejevna juhtimisel. Streletside mässu ajal 1682. aastal tapeti alaealise Peetri silme all paljud tema sugulased (Narõskinid). Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning kõrvaldas Peetri ema Natalja Kirillovna täielikult riigi juhtimise juurest. Sofja Aleksejevna
· 19.saj II poolel tekkis noorte vene heliloojate rühmitus ,,võimas rühm" o Mili Balakirev o Modest Mussogski o Nikolai Rimski-Korsakov o Aleksandr Vorodin Nad olid isamaaliselt meelestatud Pidasid klimkat eeskujuks Leidsid et venemuusika mingu oma rada, lääne muusikat pole vaja Eitasid akadeemmilist haridust o Teosed: Mussogski ,,Boriss Godonov" ja ,,Hovanstsina" (reaalsed ajaloolised sündmused, nimetas ise neid muusikaid rahva draamadeks, muusikas pani erilist rõhku koori stseenidele) · Kuulame: o ,,Boris Godonov" kroonimine o ,,vürst igor" Borodin (polovetside tantsud) Pjotr Tsaikovski (1840-1839) · Looming: o on psüholoogilise eluga, sageli higne valust, o kaunilt voolavad meloodiad
rangeid reegleid rikkuv ja üsna julge. Kasutab originaalseid meloodiaid. Tema loomingus domineerib vokaalzanr. Kõige rohkem kirjutanud soololaule. Laulude teemad sotsiaalsed. Tal on ka laulutsükleid: tuntumad ,,Päikeseta", ,,Surma laulud ja tantsud" ja ,,Laste nurk". Need pigem kurvema sisuga. ,,Päikeseta": I laul pealkirjaga ,,Nelja seina vahel". Teksti autor Golemistsev (Iolemistsev?). Kõige kaalukamad teosed on ooperid: ,,Boriss Godunov" ja ,,Hovanstsina". Ise nimetas neid rahvadraamadeks, sest nendes ooperites on palju rahvastseene. Rahvas oli väga olulise tähtsusega. Mõlemad ooperid ajaloolise sisuga. Peateos ongi ,,Boriss Godunov", esietendus 1874, Puskini ajaloolise draama järgi. See räägib Borissist, kes kroonitakse tsaariks, aga ta oli troonile saanud ebaausal teel ja Venemaal oli nälg, vaesus. Tal ei õnnestu Venemaad viletsusest päästa. Tal olid ka süümekad ja hullub, lõpuks sureb.
annaabi.ee 
