Soonkestas eristatakse kolme erinevat osa. Vikerkest annab silmadele värvi, tema keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas. Ripskeha, milles paikneb ripslihas ning pärissoonkest, mis sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. Võrkkestas eristatakse mitmeid rakukihte. Pigmentepiteel sisaldab melaniini, milles valgus neeldub ning seetõttu ei teki silmasisest peegeldust. Sensorirakud ehk kepikesed ja kolvikesed. Horisontaalrakud, bipolaarsed rakud ja ganglionirakud nende jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Silmamuna asub silmakoopa eesmises osas. Slmamuna kaitsevad tagant orbita tagaosas paiknev sidekude, külgedelt orbita luulised servad ja eest silmalaud, ripsmed ja pisaraaparaat Tähtsaim valgusallikas inimese jaoks on päike. Kuivalguse peegeldumine jaotub nähtavas
· Silma reflektsiooni anomaaliad ja uuringud · Nägemismeel on inimese tähtsaim meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2. Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja ganglionirakud, sensorirakud (kepikesed ja kolvikesed) 3. Soonkest (choroidea) · vikerkest (iris) annab silmadele värvi · ripskehas on ripslihas · pärissoonkestas on veresooned, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli SILMAMUNA EHITUS III Vikerkest · rõngakujuline moodustis, asub silmamuna eesosas · värvus sõltub melaniini hulgast ja paigutusest Silma vikerkesta värvus on geneetiliselt päritav SILMAMUNA EHITUS IV
sagedusega. Kõrgemate helide korral on tähtsam asukohapõhine meetod, madalamate helide puhul aga erutuse määr. Nägemine - silm. Valgus siseneb läbi sarvkesta silma ning sarvkest ja lääts murravad valguskiiri, et võrkkestale tekiks teravalt fokuseeritud kujutis. Võrkkest koosneb kolmest kihist. Kepikestest ja kolvikestest; bipolaarsetest rakkudest ja ganglionrakkudest, mille aksonid moodustavad optilise närvi. Kaks teist rakutüüpi - horisontaalrakud ja amakriinrakud - võimaldavad külgsuunalist vastastikmõju. Kepikesed hämaras nägemiseks, värvusetud aistingud. Kolvikesed - tugevam valgus, värvilised aistingud. Võrkkesta keskel asub piirkond, kus on palju kolvikesi ja nägemisteravus on suurim. Seal kepikesi ei ole, need on võrkkesta külgedel. Optiline närv on närvisõlm, mis jookseb kummastki võrkkestast Stiimuliks on valgus. Nägemist peame me ise kõige tähtsamaks ja võtame seda informatsiooni ajusse kõige
valguse kiirgusele on ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea Fovea e macula piirkond inimesel teravaima nägemise piirkond-seal piknevad fotoretseptoritest ainult kolvikesed. Reetina sellel kohal õhem.109 suurusele erinevusele peab silm reageerima. Pupillil ülks kõige parema valgusinfo valik kui valguse intensiivsus seda lubab.Kui valgust piisavalt, laseb pupill selle vaid läätse keskosale. Reetina töötleb infot, mitte ainult ei reageeri vlgusele saates signaale ajusse. Horisontaalrakud võimaldavad fotoretseptorite mõju 1le1 laiemas ulatuses. Amakriinrakud võimaldavad bipolaarrakkude mõju 11le. Y-rakud: uuele stiimulile orienteerumine, liikumine X-ärakud: detailsem info, identifitseerimine W-rakud: "uimased", saadavad info ajutüvesse Ajurakud mõjutavad ganglionrakke. Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga. Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt. P-tee:värvid, piirjooned, täpne info M-tee:liikumine K-tee:P ja M tee võrdlus
Kõrgemate helide puhul mängib suuremat rolli asukohapõhine meetod, madalamate helide puhul on tähtsam aga erutuse määr. Nägemine- Silm.Valgus siseneb sarvkesta kaudu silma ning sarvkest ja lääts murravad valguskiiri, et võrkkestale tekiks teravalt fokuseeritud kujutis. Võrkkest koosneb kolmest põhilisest kihist; fotoretseptoritest ehk kepikestest ja kolvikestest; bipolaarsetest rakkudest ja ganglionrakkudest, mille aksonid moodustavad optilise närvi. Kaks teist rakutüüpi - horisontaalrakud ja amakriinrakud - võimaldavad lateraalset (külgsuunalist) vastastikmõju (machi triibud). Kepikesed - nõrk valgus (hea hämaras nägemiseks), värvusetud aistingud. Kolvikesed - tugevam valgus, kromaatilised (värvilised) aistingud. Foovea - võrkkesta keskel asuv piirkond, kus on rohkelt kolvikesi ja nägemisteravus on suurim. Kepikesi seal ei ole, need on võrkkesta külgedel. Optiline närv - närvisõlm, mis jookseb kummastki võrkkestast Stiimuliks on valgus
Optilisse süsteemi kuulub veel silmaava ehk pupill mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna ehitus: silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmamunast suurema osa täidab klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest. Silmakestad: fibrooskest, soonkest, ripskeha, pärissoonkest, võrkkest e reetina, pigmentepiteel, sensorirakud, horisontaalrakud, bipolaarsed rakud, ganglionirakud. 7. Värvuste nägemine ja värvipimedus Inimene suudab eristada umbes 160 värvust. Lisaks sellele suudame tajuda värvuste intensiivsuse (heleduse) eri astmeid, samuti värviküllastusastmeid. Kuna need tegurid võivad ühineda erinevalt, on erinevaid värvivarjundeid väga palju. Kolvikesed, mis on silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, on seotud värvuste nägemisega. Koos kepikestega võimaldavad nad nägemist
Nägemismeeleelundiks silm,mille valgustundlikud sensorid-kepikesed ja kolvikesed-asuvad võrkkestal. Silma optilise süsteemi moodustavad:sarvkest,eeskamber,lääts ja klaaskeha. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust,kestad: Fibrooskest,eesmine1/6sarvkest,ülejäänud kõvakest. Soonkestal kolm osa:vikerkest,ripskeha,pärissoonkest Võrkkest e reetinas on mitu erinevat rakukihti,kus asuvad ka sensorirakud: kespikesed ja kolvikesed,reetinas asub melaniini sisaldav pigmentepiteel, horisontaalrakud,bipolaarsed rakud ja ganglionirakud,mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht-pimetähn,kus puuduvad sensorid ja valgustundlikus. Kepikeste abil näeb hämaras,värvusetult,sisaldavad rodopsiini.Kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini. Pimeduses kepikeste Na+kanalid avatud, valguskvant aktiveerib rodopsiini,toimub stereoisomeratsioon,Na+ kanalid sulguvad,Na+ sissevool väheneb,K+kanalid jäävad avatuks- sensorimembraani hüperpolarisatsioon
Nägemismeeleelundiks silm,mille valgustundlikud sensorid-kepikesed ja kolvikesed-asuvad võrkkestal. Silma optilise süsteemi moodustavad:sarvkest,eeskamber,lääts ja klaaskeha. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust,kestad: Fibrooskest,eesmine1/6sarvkest,ülejäänud kõvakest. Soonkestal kolm osa:vikerkest,ripskeha,pärissoonkest Võrkkest e reetinas on mitu erinevat rakukihti,kus asuvad ka sensorirakud: kespikesed ja kolvikesed,reetinas asub melaniini sisaldav pigmentepiteel, horisontaalrakud,bipolaarsed rakud ja ganglionirakud,mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht-pimetähn,kus puuduvad sensorid ja valgustundlikus. Kepikeste abil näeb hämaras,värvusetult,sisaldavad rodopsiini.Kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini. Pimeduses kepikeste Na+kanalid avatud, valguskvant aktiveerib rodopsiini,toimub stereoisomeratsioon,Na+ kanalid sulguvad,Na+ sissevool väheneb,K+kanalid jäävad avatuks-sensorimembraani hüperpolarisatsioon
Silmakestad on fibroos-, soon- ja võrkkest. Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest ja ülejäänud 5/6 kõvakest e skleera. Soonkestal on kolm osa: a) vkerkest, mis annab silamdele värvi b) ripskeha, milles paiknev ripslihas c) pärissoonkest sisaldab veresooni, millega toidetakse võrkkesta epiteeli. Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: a) pigmentepiteel, milles valgus neeldub ja mistõttu ei teki silmasisest peegeldust b) sensorrakud: kepikesed ja kolvikesed c) horisontaalrakud d) bipolaarsed rakud e) ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Silmamuna liigutavad 6 välislihast: ülemine, alumine, mediaalne ja lateraalne sirglihas ja alumine ja ülemine põikilihas. Selleks, et silmast erinevatel kaugustel asuvatest esemetest tekiks võrkkestale terav kujutis, on vaja reguleerida silma optilise süsteemi tugevust ja pupilli suurust. Läätse tugevuse reguleerimine- akommodatsioon- toimub
laiendajalihas b) Ripskeha, milles paikneb ripslihas c) Pärissoonkest sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli 3) Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rekukihte a) Melaniini sisaldav pigmentepiteel, milles valgus neeldub ja seetõttu ei teki silmasisest peegeldust b) Sensorirakud: kepikesed ja kolvikesed. Võrkkesta perifeerias piknevad kepikesed, kolvikesed on koondunud kesklohku kollatähni piirkonda c) Horisontaalrakud d) Bipolaarsed rakud e) Ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Nägemismeele iseloomustamiseks mõõdetakse nägemisteravust ning nägemis- ja vaatevälja suurust. Nägemisteravuse määrab väikseim kahe punkti vaheline kaugus, mida silm on võimeline eristama. Normaalne silm eristab kaht punkti millelt lähtuvate kiirte nurk on 60 kaarsekundit s.o 1 kaareminut.
akommodatsiooniks. Võrkkest pärineb neuroektodermist nagu peaajugi ja on seetõttu on oma iseloomult rohkem kesknärvisüsteemi kui perifeerne osa. Võrkkest koosneb 5 tüüpi rakkudest: 1) fotoretseptorid (kepikesed kohanenud hämaruses nägemiseks ja kolvikesed kohanenud päevavalguses nägemiseks, kuju ja värvuse eristamiseks) 2) bipolaarsed rakud ( vaheneuronid, ühendavad fotoretseptoreid ganglionirakkudega) 3) horisontaalrakud ( vahendajad, ühendavad kolvikesi) 4) amakriinrakud (vahendajad, ühendavad ganglionirakke) 5) ganglioni rakud (närvirakud, mille aksonid lähevad nägemisnärvi koosseisus peaajju) Kepikesed ja kolvikesed sisaldavad nägemispigmente. Kepikestes on selleks rodopsiin, mis koosneb valgust opsiinist ja vitamiin A aldehüüdist retinaalist. Valguse toimel see ühend laguneb, mis viib elektriliste laengute vahekorra muutumisele ja närvilõpmetes erutuse tekkele
· Ripskeha, milles pakneb ripslihas. · Pärissoonkest sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse välimist 1/3 võrkkestast. Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: · Melaniini sisaldav pigmentepiteel, milles valgus neeldub ja see tõttu ei teki silmasisest peegeldust · Sensori rakud; kepikesed ja kolvikesed. Võrkkesta perifeerias paiknevad kepikesed, kolvikesed on koondunud kesklohku kollatähni piirkonda · horisontaalrakud · bipolaarsed rakud · amakriinrakud · ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei eristata. Kepikesed sisaldavad nägemispurpurite rodopsiini, mille punane värvus tuleb sellest, et ta neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust. Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi
vaatamiseks nimetatakse silma akommodatsiooniks. Võrkkest pärineb neuroektodermist nagu peaajugi ja on seetõttu on oma iseloomult rohkem kesknärvisüsteemi kui perifeerne osa. Võrkkest koosneb 5 tüüpi rakkudest: 1) fotoretseptorid (kepikesed kohanenud hämaruses nägemiseks ja kolvikesed kohanenud päevavalguses nägemiseks, kuju ja värvuse eristamiseks) 2) bipolaarsed rakud ( vaheneuronid, ühendavad fotoretseptoreid ganglionirakkudega) 3) horisontaalrakud ( vahendajad, ühendavad kolvikesi) 4) amakriinrakud (vahendajad, ühendavad ganglionirakke) 5) ganglioni rakud (närvirakud, mille aksonid lähevad nägemisnärvi koosseisus peaajju) Kepikesed ja kolvikesed sisaldavad nägemispigmente. Kepikestes on selleks rodopsiin, mis koosneb valgust opsiinist ja vitamiin A aldehüüdist retinaalist. Valguse toimel see ühend laguneb, mis viib elektriliste laengute vahekorra muutumisele ja närvilõpmetes erutuse tekkele
Silmamuna ehitus: 1) Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest, ülejäänu kõvakest. 2) Soonkestal on 3 osa: vikerkest, mis annab silmale värvi ja mille keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas; ripskeha, milles paikneb ripslihas; pärissoonkest, sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. 3) Võrkkestas ehk reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: melaniini sisaldav pigmentepiteel; sensorirakud- kepikesed ja kolvikesed, kollatähn; horisontaalrakud; bipolaarsed rakud; ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna sel puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Silmamuna liigutavad 6 välislihast: ülemine, alumine, mediaalne ja lateraalne sirglihas ning alumine ja ülemine põikilihas. Need lihased innerveerivad 3 peaajunärvi: silmaliigutaja närv, plokinärv ja eemaldajanärv. Kollatähnilt algavat ja vaadeldavale esemele suunatud mõttelist joont nim. nägemisteljeks.
Silma suurim osa on silmamuna, mis asub silmakoopa eesmises osas. Silmamuna seinas on 3 kihti – sarvkest, kõvakest ja soonkest. Soonkestal on 3 osa: vikerkest ehk iiris, mille keskele jääb silmaava; ripskeha; pärissoonkest. Võrkkestas ehk reetinas on erinevad rakukihid: pigmentepiteel, sensorirakud: kepikesed ja kolvikesed. Kolvikesed on koondunud kesklohku kollatähni piirkonda, kus asuvad horisontaalrakud, bipolaarsed rakud ja ganglionirakud. Silmakoopa tagaosas paiknev sidekude moodustab silmamunale pehme padjandi. Külgedelt kaitsevad silmamuna silmakoopa luulised servad ja eest silmalaud. Silmalauge toetavad neis olevad lauplaadid. Nende sees paiknevad erilised rasu eritavad tarsaalnäärmed, mille juhad avanevad lauservadesse. Nende eritis takistab pisaravedeliku sattumist laugude välispinnale. Ülalautõstur avab silma, tõstes ülalaugu. Silma suleb silmakõõrdlihas