5 Hoone seisukord Vaatamata aastatepikkusele hooldamatusele, on Riisipere mõisa peahoone säilinud erakordselt tervikliku ja puutumatuna. Rahuldavaks võib üldjoontes hinnata ka hoone põhikonstruktsioonide olukorda. Konstruktsioonide kahjustused on suuremalt jaolt välised, mitte aga konstruktsioonikahjustused (tuul ja vihm on murendanud seinalt lahti krohvi, lõhutud akende tõttu on kannatada saanud ka hoonesiseste ruumide viimistlused). Vahepealsetel aegadel on olnud aknad isegi kilega kinni löödud, õnneks on tuul teinud oma töö ning nüüd pääseb õhk majas jälle liikuma. Kuigi ilus valge stukkdekoor on kannatada saanud ja hallitab paljudes kohtades. Säilinud on ka palju üksikdetaile - tiibuksed, aknad, ainulaadsed kremoonid, kahhelahjud, stukkdekoor. Hoone vajab palju parandamist, eriti viimistluse seisukorrast. Fassaadilt tuleb eemaldada lahtine krohv,
päästmiseks ning õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks. Määratletakse iga töötaja kohustused ja vastutus ohusituatsioonis 4. Ohuplaani koostamine Ohuplaani struktuur ning sisu sõltub rmtk (hoone) vajadustest ja eripärast. Ohtude ennetusmeetmed · Hoonekonstruktsioonide kontroll, nõrkade kohtade väljaselgitamine · Kasutusel võimalikult vähesüttivad materjalid · Tuleohutuse tagamine · Evakuatsiooniteede tagamine · Hoonesiseste infrastruktuuride kontroll ja hooldus · Valve- ja alarmsüsteemide olemasolu · Nõuetekohane hoiustamine Ohuplaan · Ohuplaan on dokument, mis määrab õnnetustele reageerimise protseduurid ja kahjustuste likvideerimise meetodid ning koostatakse ohuplaneeringu tulemusena. Eristatakse: · Stiihilised ohud - tulenevad loodusmõjudest või inimvigadest (kahjutuli, veekahjustus, äike, infrastr.rikked, varingud, keem.ained jms)
niiskusevastane töötlus enne pindamist. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 6 Gaasbetoonist vaheseinapaneelid ja plaadid Vaheseinaplaate (AEROC Element ) valmistatakse tihedusklassiga 450 kg/m3 ja normaliseeritud survetugevusega fb=3,5 N/mm2. Vaheseinaplaatide kõrgus on 400 mm ja pikkus 600 mm. Plaate toodetakse nelja erineva laiusega (150 mm; 100 mm; 75 mm;). AEROC vaheseinaplaadid on ette nähtud hoonesiseste mittekandvate vaheseinte ehitamiseks nii kuivades kui ka niisketes ruumides . Mitmekihilised AEROC Element vaheseinad rahuldavad ka korterite vahelistele seintele esitatavaid heliisolatsiooni nõudeid. Valmis seinad on lihtsad viimistleda kohe plaatimis ja pahteldusvalmis. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 7 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 8 Väikeplokkidest vaheseinad Väikeplokkidest vaheseinad ehitatakse:
lagunema, kuni ta 1990te aastate lõpul eravaldusse siirdus. /1/ 2. Hoone seisund Vaatamata aastatepikkusele hooldamatusele, on Riisipere mõisa peahoone säilinud erakordselt tervikliku ja puutumatuna. Rahuldavaks võib üldjoontes hinnata ka hoone põhikonstruktsioonide olukorda. Konstruktsioonide kahjustused on suuremalt jaolt välised, mitte aga konstruktsioonikahjustused (tuul ja vihm on murendanud seinalt lahti krohvi, lõhutud akende tõttu on kannatada saanud ka hoonesiseste ruumide viimistlused). Säilinud on ka palju üksikdetaile - tiibuksed, aknad, ainulaadsed kremoonid, kahhelahjud, stukkdekoor. /4, lk3/ Hoone vajab palju parandamist, eriti viimistluse seisukorrast. Fassaadilt tuleb eemaldada lahtine krohv, viimistlemisel kasutada lubimördil põhinevaid segusid. Vajalik on lammutada ka kõik hilisemad juurdeehitused. Välja on vaja vahetada aknaraamid, peauks on vaja restaureerida ning puuduvad otsaküljeuksed kavandada stiilianaloogiate põhjal.
standardid (EPN, Soome ehitusnormid D1, RYL77-1990.) Veevarustus Elamu veevarustus ehitada alates olemasolevast tänava veetorustikust DN100. Veeühendustoruna elamust kuni krundi piirile ehitatud maakraanini kasutada plasttoru PN10, PEM, De 32. Torustik paigaldada liivast alusele ~2.0m sügavusele maapinnast. Veetoru hoonesisendile saunaruumi paigaldada veemõõdusõlm veemõõtjaga DN20 , mis vastab veetarnija nõuetele. Hoonesiseste külma-ja soojaveetorustike materjaliks valida plasttoru Wirsbo-Pex või kihiline komposiittoru UNIPIPE. Torustikud paigaldada varjatult põrandate ja seinakonstruktsioonide sisse. Harutorudele , püstikutele ja sanseadmete ette paigaldada sulgemisarmatuur. Soe vesi sanitaarseadmetele valmistatakse esialgu elektriboileri baasil, hiljem gaasikatla baasil. Soojavee magistraal-torule ja jaotuspüstikule paigaldada ringlustorustik ja ringluspump ja liiniseadeventiil
750 mm, ühendustapid on nii otstes kui külgedel. Kui katuse kalle on üle 20o, on tappide (liitekohad tuleb teibiga tihendada) tõttu tagatud nii veepidavus kui ka külmasildade puudumine. Põrandaplaat Sobivad eelkõige parketi aluskihiks, tasandades aluspinna väiksemaid ebatasasusi, summutades käimisel tekkivat sammumüra ning muutes põranda soojemaks. Põrandaplaatide paksus on 7,4 mm, pikkus 850 või 1200 mm ning laius 590 või 600 mm. Soojustusplaat Soojustusplaate kasutatkse hoonesiseste seinte, lagede ja teiste konstruktsioonide soojustamiseks ning pehmete soojustusmaterjalide toestuseks. Soojustusplaatide paksus on 12 või 25 mm, pikkus 2700 mm ja laius 1200 mm. 12 mm soojustusplaadi soojustusvõime on sama kui 44 mm puidul, 210 mm punasel tellisel või 450 mm betoonil. Siseviimistlusplaadid Siseviimistlusplaadid on kaetud tapeedi või tekstiiliga, nende pind ei vaja täiendavat viimistlust. Vajadusel on nad lihtsalt värvitavad lateksvärviga.
4.3.1 Soojusisoleermatid 4.3.1.1 Elastne kivivillamatt 4.3.1.1.1 Kasutamine 11 Kivivill. (2010). Soojustus puistevillaga [WWW]. http://www.puistevillad.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=1&Itemid=2. (29.04.2010). 12 Puistevilla kihi paksus ja paigaldamine. (2000). Puistevilla OÜ [WWW]. http://my.tele2.ee/puistevill/paigald.htm. (29.04.2010). 11 Elastne kivivillamatt sobib hoonesiseste torude ja seadmete soojusisolatsiooniks nt talade ja katteplaatide vahele. 4.3.1.1.2 Omadused Tihedus: 30kg/m³. Tulekindlus: mittepõlev Kkattekihi süttivustundlikkuse/tuleleviku klass: V1/I Maksimaalne kasutustemperatuur: +250 °C. [13] 4.3.2 Võrkmatid Neid matte toodetakse keskmise ja suure tihedusega kivivillast. Sobib tehnoloogiliste ja tööstuslike seadmete ja torustike soojustuseks ja tulekaitseks ja rajatistele, kus on püsivalt väga kõrged töötemperatuurid, näit
Elektrilöök otse ja kaugpuutel Võrgusagedusliku vahelduvvoolu toime täiskasvanud inimesele AC-1 voolu mõju pole tuntav; AC-2 voolu füsioloogiline toime pole enamasti ohtlik; AC-3 voolu toime pole tavaliselt ohtlik; AC-4 voolu toime on eluohtlik sirge a inimese tundlikkuse lävi; kõver b voolu ohtlikkuslävi; kõver c eluohtlikkuslävi. Rikkevoolukaitse põhimõtteskeem Pingepiirikud Madalpinge liigpingepiirikud on ette nähtud hoonesiseste madalpinge elektripaigaldiste ja elektritarvitite kaitsmiseks liigpingete eest. Impulssliigpinged võivad tekkida äikese, elektriseadmete kommutatsiooni või elektrostaatilise lahenduse tulemusena ja nad võivad kahjustada nii inimest kui ka elektriseadmeid ja tarviteid. Transientliigpinge tekkepõhjused pikse- ehk välguliigpinge, mis tekib pikselöögist hoonesse, kus paigaldis asub; lähedal toimuva välgulahenduse elektrostaatilise ja elektromagnetilise induktsiooni mõjul;
93.Loetle tööliigid, mille korraldamisel ehitusel on loend (liigendatud), kasutus- ja hoolduskirjad, kohustus otstarbekas projekteerida ehitusplatsi üldplaan. järelevalve osas, vastutus ehitusmaksumuse eest, kiirendatud 1)Ettevalmistusetapp; 2)mullatööd; 3)Vundamenti töövõtukorralduse korral pakkumisdokumentide rajamine;4)hoonekarbi ehitamine; 5)hoonesiseste seadmete väljastamisajad enne kavandi valmimist. paigaldamine; 6)katusekattetööd; 7)viimistlustööd; 8) 104. Kavandi valikut mõjutavad näitajad. välisvõrkude rajamine; + (vertikaalskeemid kraanade Kavand peab vastama: kehtivale detailplaneeringule, tõsteulatuse ja ohutustsoonide määramiseks) projekteerimistingimustele, normidele ja standartidele, kui 94
b)montaazi tunnigraafikud igale töövahetusele, kus on kirjas -kuupäev, -valmistajatehas, -reisi number, detaili number, -detaili mark, -detailide arv reisil, -detailide mass, -saadetise tehasest väljumise ja platsile saabumise aeg, c)ehitusplatsi töökorraldusplaani. 93.Loetle tööliigid, mille korraldamisel ehitusel on otstarbekas projekteerida ehitusplatsi üldplaan. 1)Ettevalmistusetapp; 2)mullatööd; 3)Vundamenti rajamine;4)hoonekarbi ehitamine; 5)hoonesiseste seadmete paigaldamine; 6)katusekattetööd; 7)viimistlustööd; 8) välisvõrkude rajamine; + (vertikaalskeemid kraanade tõsteulatuse ja ohutustsoonide määramiseks) 94.Loetle juhtimisstruktuuride tüüpid 1)Rivistusstruktuur: Eelised: lihtsus, ainult üks kõrgemal seisav organ; juht saab infot ainult vahetult alluvalt. Puudused: puuduvad horisontaalsidemed, juht peab teadma kõik, operatiivne domineerib strateegilise üle, ebakompetentsed otsused. 2)Funktsionaalne struktur:
MAKSIMAALNE VAHETUSES · ARVUTATAKSE AJUTISTE HOONETE, RAJATISTE JA SEADMETE PARAMEETRID · MÄÄRATAKSE EHITUSPLATSI PIIRID · KANTAKSE KÕIK OBJEKTID EHITUSPLATSI PLAANILE NÄIDE JOONIS 5.27 SUUREMATEL EHITUSTEL KOOSTATAKSE EHITUSPLATSI PLAANID ETAPPIDE KAUPA: · ETTEVALMISTUSETAPP · MULLATÖÖD · VUNDAMENDI RAJAMINE 62 · HOONEKARBI EHITAMINE · HOONESISESTE SEADMETE PAIGALDAMINE · KATUSEKATTETÖÖD · VIIMISTLUSTÖÖD · VÄLISVÕRKUDE RAJAMINE LISATAKSE VERTIKAALSKEEMID KRAANADE TÕSTEULATUSE JA OHUTSOONIDE MÄÄRAMISEKS AJUTISTE HOONETE, RAJATISTE JA TÖÖDE MAKSUMUS MOODUSTAB 1,5 12 % EHITUSE MAKSUMUSEST . TAVAHOONETE PUHUL 3-5% KULUDE VÕRDLEMISEKS JA NORMIMISEKS TULEKS NAD LIIGENDADA JÄRGMISELT: 1. AJUTISED EHITISED 1.1. PIIRDED 1.2. LAOD 1.3. VALGUSTUS 1.4. AJUTISED TEED 1.5
Lisaks on välja töötatud erinevaid indikaatortorusid, dosimeetermärke. Ruumide tolmusust on lihtne hinnata tolmu kogunemise järgi. Saasteainete kontrolliks efektiivseim moodus on filtersüsteemide rakendamine. Võib ka valida sellised siseruumide pinnakatted, mis reageerivad saasteainetega ning vähendada saatunud välisõhu sissepuhet. Saasteainete kontroll peab alati algama hoonesisestest allikatest. Kõikvõimalike hoonesiseste saasteallikate suitsetamisruumid, köögid, osooni eraldavad paljundusmasinad, konserveerimistöökojad) arv tuleb viia miinimumini. Ehituskonstruktsioonide ja sisustuse valmistamiseks tuleb kasutada võimalikult vähem kahjulikke ühendeid eraldavaid materjale. Objektid peaksid asuma tihedalt suletavates ja arhiivisäilitusmaterjalidest valmistatud ümbristes: need kaitsevad säilikuid välise saastuse eest ja neelavad materjalist endist kahjulikke ühendeid
Mitte lahtivõetavad ühendused keevitatud, joodetud või liimitud ühendused. Lahtivõetavate ühendustena tunneme äärikühendust, muhvühendust, nippelühendust, düriitühendust ja kiirestilahutatavaid ühendusi. Torude lahknemise ja järskude pöörete kohtades kasutatakse valatud ja keevitatud fittinguid: põlvi, kolmikuid, riste jne. Muhvühendus või muhvliide on kasutusel seal, kus rõhud ei ole liiga suured, näiteks hoonesiseste veevärgitorude ja soojatorustike monteerimisel. Muhv keeratakse keermeslõikega toruotste peale. Kontramutter takistab muhvi iseeneslikku lahti keerlemist näiteks vibratsiooni mõjul. Tihendamiseks mähiti toruotste keermetele tinamenninguga või tinavalgega määritud takku. Tänapäeval on selleks spetsiaalsed plastlindid. Düriitühendus kujutab endast tekstiiltäitega kummist (düriidist) muhvi abil ühendatud torusid, kus düriit surutakse toruotste ümber rõngasklambritega.
jäiku (mittelahtivõetavaid) ja lahtivõetavaid ühendusi. Mitte lahtivõetavad ühendused keevitatud, joodetud või liimitud ühendused. Lahtivõetavate ühendustena tunneme äärikühendust, muhvühendust, nippelühendust, düriitühendust ja kiirestilahutatavaid ühendusi. Torude lahknemise ja järskude pöörete kohtades kasutatakse valatud ja keevitatud fittinguid: põlvi, kolmikuid, riste jne. Muhvühendus või muhvliide on kasutusel seal, kus rõhud ei ole liiga suured, näiteks hoonesiseste veevärgitorude ja soojatorustike monteerimisel. Muhv keeratakse keermeslõikega toruotste peale. Kontramutter takistab muhvi iseeneslikku lahti keerlemist näiteks vibratsiooni mõjul. Tihendamiseks mähiti toruotste keermetele tinamenninguga või tinavalgega määritud takku. Tänapäeval on selleks spetsiaalsed plastlindid. Düriitühendus kujutab endast tekstiiltäitega kummist (düriidist) muhvi abil ühendatud torusid, kus düriit surutakse toruotste ümber rõngasklambritega
Mitte lahtivõetavad ühendused keevitatud, joodetud või liimitud ühendused. Lahtivõetavate ühendustena tunneme äärikühendust, muhvühendust, nippelühendust, düriitühendust ja kiirestilahutatavaid ühendusi. Torude lahknemise ja järskude pöörete kohtades kasutatakse valatud ja keevitatud fittinguid: põlvi, kolmikuid, riste jne. Muhvühendus või muhvliide on kasutusel seal, kus rõhud ei ole liiga suured, näiteks hoonesiseste veevärgitorude ja soojatorustike monteerimisel. Muhv keeratakse keermeslõikega toruotste peale. Kontramutter takistab muhvi iseeneslikku lahti keerlemist näiteks vibratsiooni mõjul. Tihendamiseks mähiti toruotste keermetele tinamenninguga või tinavalgega määritud takku. Tänapäeval on selleks spetsiaalsed plastlindid. Düriitühendus kujutab endast tekstiiltäitega kummist (düriidist) muhvi abil ühendatud torusid, kus düriit surutakse toruotste ümber rõngasklambritega.
peavalu, uimasust ja keskendumisvõime raskusi vähem kui 20% elanikest. 12% elanikest kurtis pideva vähese päevavalguse üle ruumides. 54 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 4 Biokahjustuse tekke risk Hoonesiseste mikrobioloogiliste organismide alla kuuluvad eelkõige bakterid, viirused, hallitus- ja mädanikseened. Mikroorganismide sisaldus ruumiõhus põhjustab niihästi diagnoositavaid haigusi, sh. infektsioone kui ka ebamääraseid sümptomeid. Levinuimad sümptomid on allergiline nohu, limaskesta ärritus, köha ja hingeldamine. Tervisehäireid põhjustavad nii mikroorganismid ise kui ka nende ainevahetuse käigus tekkivad toksiinid (Indermitte). 4.1 Meetodid 4.1
esinevatest peamistest probleemidest ning välja töötada üldised põhimõttelised lahendused selliste probleemide kõrvaldamiseks. Uuringu raames tuli keskenduda järgmistele töödele: uuringuobjekti täpsem määratlemine, alusmaterjalide kogumine ja vormistamine; hoonete konstruktsioonide uuringud; hoonete ehitusfüüsikalised uuringud; hoonetes sisekliima uuringud; hoonesiseste kommunikatsioonide uuringud; korteriomanike hinnangute ja strateegiliste hoiakute uurimine. Iga objekti juures tehti ehitustehniline analüüs kogu elamule, ehitusfüüsikalised ja pikemad sisekliima uuringud vähemalt ühes korteris. Uurimistöö lõppraport on sisu järgi jaotatud kahte ossa: olemasoleva olukorra kaardistamine; kokkuvõte põhimõttelistest renoveerimislahendustest. 1.2 Uurimisobjektide valiku alused
annaabi.ee 
