Kutsekool Nimi ... talu ait Hoone tehnilise seisukorra hindamine Kohanimi aasta Sissejuhatus- Tegemist on traditsioonilise talu aidaga,mis asub asukoht. Ait on ehitatud kahes osas, ilmselt erinevatel aegadel (erinevad töövõtted). Kahe aidaosa vahel on nn tõllakuur. Algselt on hoone olnud pikem, aida otsas asus ka palkidest laudaosa, mis ei ole säilinud. Ehitusaeg ei ole täpselt teada, arvatasti umbes 1890-1920. Vundament (Heas seisukorras) - Ait on ehitatud seinte ristumiskohtadesse paigutatud maakividele. Kuna hoone asub kruusasel pinnasel, on vajumine olnud väike, kuid aja jooksul on tekkinud otsa seina äärde (pildil paremal) ´´´kultuurikiht´´,mis tuleks eemaldada. Vundamenti täiustama ei pea. Seinad (Halvas seisukorras) - Aida seinad on ehitatud palkidest, nurgad on ühendatud järsknurktapiga. Palkide omavaheliseks kokkusobitamiseks on kasutatud lahtist vara. Palgid tuleb osaliselt...
Ristkülikulise põhiplaaniga läänetorn (sisemõõtmed 6,91-7,04 x 5,45-5,67 m) juhatas sisse ehitusperioodi, mil materjalina kasutati ainult murtud paasi. Torni lõunaseina kohale rajati uus ida-läänesuunaline müür, eraldades nii kavatise põhjaossa kujuneva pealinnuse lõunapoolsest eeshoovist, kuhu pääses vahetult torni kõrval paikneva värava kaudu. Pealinnuse lõunaküljel, praeguse lõunatiiva kohal paiknesid 15. sajandil ahjudega puithooned. Pealinnuse siseõu sai tänaseni säilinud mõõtmed järgmise suurema ehitusperioodi käigus 15. sajandi alguses, mil valmis idatiib. Tööd kulmineerusid 16. sajandi esimesel poolel, mil lõunatiiva rajamisega üheaegselt ühtlustati ka teiste tiibade kõrgusi. Seejuures on kogu lõunasein koos kahe flankeeriva nurgatorniga ning idaväravakompleksiga rajatud üheaegselt. Neljakandilised ja neljakorruselised tornid olid tulirelvadele määratud
Linna areng sai suurema hoo sisse alles 1783. aastal, mil ta muutus seoses haldusreformiga kreisilinnaks ehk maakonnakeskuseks. Ka kaasajal täidab ligi kahekümne tuhande elanikuga linn maakonnakeskuse funktsioone, kuigi kaasaegne Lääne-Virumaa hõlmab vaid ajaloolise Virumaa lääneosa. Keskaegsest linnast on tugevalt ümberehitatuna säilinud vaid endine Mihkli kirik. Ülejäänud hooned on 16.-18. sajandi sõdades hävinud ning nende asemel paiknevad peamiselt 19. sajandi madalad puithooned. - 17.-18. sajandil kivimurruna kasutatud linnusevaremeid hakati maalilise jalutuskohana väärtustama 19. sajandil. Varemete esimesed korrastustööd toimusid 1901-02. Kõige rohkem on linnusest järel konvendihoone lõunatiivas -- selle müürid on tänini säilitanud keskaegse kõrguse, samuti on väga palju alles ka lõunakülje nurkades asuvast kahest keskaegsest tornist. Kagutornis lehvib alates 1990te algusest Eesti rahvuslipp. Palju on alles ka väravaehitist kaitsnud rondeelist
mitmete ümberehitustöödega 380 aastane ehituslugu on väga keerukas. [ 3, lk 73, 76, 84, 86] 2004. aasta suvel toimusid päästekaevamised 161,5 m² suurusel alal, endise kloostri krundil, Suur-Kloostri 2 kinnistul, millel varem uuringuid toiumunud polnud. Väljakaevamistel selgus, et kloostri tegutsemise ajal oli koht kasutusel aiamaana, mida näitab kuivenduskraavi olemasolu. Kloostrit piiranud müüri ehitus ei saanud toimuda enne 14. sajandi algust ning esimesed puithooned rajati sinna alles 16./17. sajandi vahetusel. Tööde käigus leiti savinõude katkeid, keskaegset kivikeraammikat ning kloostrite leidudele iseloomulikke sõrmkübaraid, raamatukaunistusi, ehisnaaste. [ 1, lk 147, 152- 155] 7 Kokkuvõte Tallinna Püha Miikaeli nunnaklooster oma 380. aastase ehitus- ning ajalooga on väga huvitav hoonetekompleks
Hooneid liigitatakse näiteks: • Otstarbe järgi (tsiviilhooned - eluhooned, avalikud hooned; tööstushooned – tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned) • Korruselisuse järgi (vähekorruselised – kuni 3k, mitmekorruselised 4-9k, kõrghooned enam kui 10k • Unikaalsuse (harulduse) järgi – unikaalsed (eriprojektiga), masshooned (tüüpprojektiga) • Kasutatud materjali järgi – puithooned, kivihooned, looduslikest materjalidest hooned, metallkarkassil hooned • Konstruktiivse lahenduse järgi – kandvate seintega hooned, karkasshooned • Energiatõhususe (säästliku püstitamisega) / energiasäästlikkuse (minimaalse tarbimisega) järgi 4. Hoone min eluiga? Tehnoloogiliste süsteemide minimaalne eluiga? 50 aastat: • hooned • tammid, teekatte alused, sillad, tornid
Helffreichide pere, Saksamaalt pärit Württembergide järeltulijad, olid mõisaomanikud rohkem kui kaks sajandit. 1703. aasta septembris, Põhjasõja ajal (1700-1721), laastati ja põletati nii mõis kui ka selle ümbrus. Millal mõis pärast sõda taas üles ehitati, selle kohta täpne informatsioon puudub. Vanim säilinud hoone mõisas on nn. Tagamõis, mis on ehitatud 18. sajandi teisel poolel, mil see oli ainuke kivihoone kõik teised ehitised olid puithooned. Säilinud on 1800. aastal maamõõtja S. Dobermanni poolt koostatud hoonete nimekiri. Nimekirja kohaselt olid sel ajal olemas mõisahoone, viljaait, saun, sepikoda ja kolm puidust rehielamut. Lisaks sellele veel kaks paviljoni, hobusetall, viinavabrik, härjalaut ning kivist vesiveski. 19. sajandi alguses oli mõisaomanike majanduslik olukord väga raske; tipnedes võlgadesse langemisega ning seetõttu olid nad 1809. aastal sunnitud mõisa oksjonil maha müüma. 23. veebruaril 1810. a
projektid pole nõutavad. Kui elamu projekt on tellitud arhitektuuribüroost, on sageli projekti koosseisus juba ka eriosade joonised. Hooned liigitatakse: 1.otstarbejärgi tsiviilhooned, tööstushooned, põllumajandushooned. 2.Korruselisuse järgi vähekorruselised(kuni 3 k), mitmekorruselised (4-9k), kõrghooned(10 ja enam k). 3. Unikaalsuse järgi unikaalhooned(ehitatud eriprojektide järgi),masshooned (ehitatud tüüpprojektide järgi). 4. Kasutatudmaterjali järgi-puithooned(palk-ja sõrestik), kivihooned(tellis, väike-ja suurplokk,paneel). 5.hoone konstruktiivse lahenudse järgi kandvate seintega hooned, karkasshooned. Hoonetele esitatavad põhinõuded. 1 otsarbekus ehk funktsionaalsus. 2. tugevus ja püsivus. 3. kestvus, tööiga. 4.tulekindlus. 5. tervisekaitse. 6 keskkonnakaitse. 7.majanduslikkus. 8 nägusus. Eluhooned jagatakse fn ja tähenduse järgi: 1) Korteritüüpi elamud - eramu, kaksikelamu, ridaelamu, ühe- ja mitmesektsiooniline eramu
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. · Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti.
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist.
Oleneb Jäikus tagatakse jäikusdiafragmadega(paneelid/postide vahele 4)Kasutatud materjali asukohast{keldrivahelagi[on kelderkorruse ja 1 korruse vaheline laotud müüritis, mis ankurdatakse postide külge) ja Puithooned(palk- ja sõrestik), kivihooned(tellis, väike- ja vahelagi], korruste ja pööningu vahelagi[on viimase korruse lagi]}. jäikussidemetega(on terasest ristdiagonaalid postide vahel) suurplokk,paneel) Ülesanded:
Ehitis on üldjuhul 12- korruseline, erandiks on elu- ja büroohoone, mis võib olla ka kolme või nelja korruseline. Kasutusviis ja inimeste arv on piiratud. Maksimaalkõrgus 9 m, elu- ja büroohoonetel 14 m. 74 Kandetarindite minimaalseks klassiks on 1-2-korruselistel R30, kõrgematel R60. Kandetarindeid võib teha põlevast ehitusmaterjalist. Eriomadus on ranged nõuded sisepindale. - TP3-klassi ehitised on põhiliselt puithooned, aga samuti tule toime vastu kaitsmata metallhooned. Nende hoonete kandetarindite tuleohutust ei normeerita, hoonete maksimaalne lubatud kõrgus on 9 m, ühe-korruselised lao-, tööstus- ja põllumajandushoonetel 14 m. See on väikseima tuleohutusega ehitiste klass. Piiratud on nii suurus, kasutusala kui ka inimeste arv. Ehitise nõutav tuleohutusklass tuleneb rajatava ehitise kasutusviisist ning selles toimuva tegevuse
Ehitis on üldjuhul 12- korruseline, erandiks on elu- ja büroohoone, mis võib olla ka kolme või nelja korruseline. Kasutusviis ja inimeste arv on piiratud. Maksimaalkõrgus 9 m, elu- ja büroohoonetel 14 m. 74 Kandetarindite minimaalseks klassiks on 1-2-korruselistel R30, kõrgematel R60. Kandetarindeid võib teha põlevast ehitusmaterjalist. Eriomadus on ranged nõuded sisepindale. - TP3-klassi ehitised on põhiliselt puithooned, aga samuti tule toime vastu kaitsmata metallhooned. Nende hoonete kandetarindite tuleohutust ei normeerita, hoonete maksimaalne lubatud kõrgus on 9 m, ühe-korruselised lao-, tööstus- ja põllumajandushoonetel 14 m. See on väikseima tuleohutusega ehitiste klass. Piiratud on nii suurus, kasutusala kui ka inimeste arv. Ehitise nõutav tuleohutusklass tuleneb rajatava ehitise kasutusviisist ning selles toimuva tegevuse
Keskaegseid linnu ja linnuseid uuritud, Linnused puhtalt uute elanike poolt asutatud, kirjalike allikate põhjal aga leide on ka kohalike inimeste põraseid. Saksa linnakultuur ja maarahva kultuur põimuvad nii linnades kui linnustes. Otepää linnuse müürid ehitatud muinasaegsete linnuste peale. 13. sajandi keskpaiku konvendi hooned. 5 6 linnust, mis näitavd, et 13. saj II poolel kasutasid neid ka eestlased ehk Varbola, Paatsa, Sixtuna sama ehitustraditsioon. Linnade puithooned näitavad, et on võetud üle eestlaste ehitustraditsioonid. 13 värvitud klaaspeekri killud Tartus, maailmas suurim leiukoht, ilmselt pärinevad Veneetsiast. Haruldaseimad keskaegsed relvaleiud: Otepäält püss ( maailma vanimate relvade seas), pika rauaga haakpüss Tartust, mis on Põhja Euroopas ainulaadne, kuulub 15.sajandi III veerandisse.
see modernismiajastu üldisest väärtushinnangutest, mis soosisid uue eelistamist ja vana kõrvale jätmist. Teisalt võib rääkida ka Nõukogude perioodile omasest teadlikust ideoloogilisest hoiakust, kus püüti vanu, tsaari- ja Eesti ajal loodud ehitisi, linnakeskkonda ja kultuuritraditsioone hävitada, sest need justkui esindasid aegunuks ja valeks peetud kapitalistlikku ühiskonnakorraldust. Kõige rohkem kannatasid selle suhtumise tõttu just vanemad elamud (eelkõige tsaariaegsed puithooned), mida majavalitsused peaaegu üldse ei remontinud ega hooldanud, sest neid peeti esmajoones lammutamisele kuuluvateks. Tihti on just hooldamata jätmisest tingitud nende puitelamute praegune halb seisukord ning arvamus, et vanemad puithooned, eriti tööliselamud, olid algusest peale 36 halvasti ja lohakalt ehitatud, on pigem ekslik. Kui majavalitsused puithooneid ka remontisid, siis oli ehitustööde kvaliteet tihti lohakas ja hoonet hävitav
annaabi.ee 
