Marie Reemann 1920.-1940. aastate Hollywood Pärast esimest maailmasõda tekkinud majandusbuumi ajal tugevdasid oma haaret filmitööstuses sellised tegelased nagu William Fox, Louis B. Mayer, Sam Goldwyn, vennad Warnerid, Carl Laemmle ja Adolf Zukor. Filmistuudiod hakkasid välja laskma lineteoseid, milles teemad ja ülesehitus kordusid tekkis vormiline moodustis, mida hiljem hakati nimetama zanriks. 1920. Aastatel moodustasid stuudiote põhitoodangu vesternid, mis ekspluateerisid edukalt California maastikku. Kauboistaaride hulka, kes harva oma juba kindlaksmääratud ekraanirollidest kõrvale astusid, kuulusid näiteks Tom Mix ja Hoot Gibson. Suurima publikumenu osaliseks sai Ameerika tummfilmiajastul Ameerika komöödia, mis levis üle kogu maailma. See juhtus peamiselt tänu Charlie Chaplinile, Buster Keatonile, Harold ...
Õigusteadus ja religioon on olnud samuti tugevalt seotud, sest varasem veendumus, et jumalad annavad seadusi ja tagavad nende täitmist ning oma sõnad kinnitatakse vandega (,,Ma vannun jumala nimel, et ma seda ei teinud" ; ,,Karistagu mind jumal kui ma valet vannun" ; ,,Olgu jumal mulle tunnistajaks" jne.)- kusjuures see traditsioon on ju säilinud ka siiani USA-s, kus enne kohtus tunnistuste andmist pannakse käsi Piiblile ja lubatakse rääkida ,,Tõtt, tõtt ja ainult tõtt" (nagu kõik Hollywoody filmide austajad teavad). Kokkuvõttes võib väita, et kultuurinähtused võivad pärineda religioonist- vähemalt on nad otseselt või tihedalt seotud sellega. Teise väga tuntud ja levinud teooria autor on hollandi kultuuriajaloolane John Huizinga (1872-1945), kes oma 1938.a. ilmunud teoses ,,Homo ludens" (eesti k. mängiv inimene)väidab, et mängu osa kultuuri tekkes ja arengus on suur, sest mäng on vanem kui kultuur. Loomad oskasid mägida enne inimest. Ja ka
See viib jälle Marilyn Monroe surma jäljed Bobby Kennedy juurde tagasi. Tunnistused näitavad, et suur osa dokumentide põletamisest ja poliitilisest puhastamisest sai teoks Lawfordi ja Twentieth Century Foxi koostöös.Presidendi õemehe peamine teene oli suitsukatte tegemine, nii et Bobby Kennedy jõaks tagasi San Franciscosse enne, kui Marilyn Monroe laibast teatatakse politseisse. Marilyn Monroe matused korraldas Jeo DiMaggio. DiMaggio oli ühes asjas kindel, et Hollywoody ei tohi lasta Marilyn Monroe matustele. Kokku oli kutsutud Marilyn Monroe matustele kakskümmend neli inimest. Nendest oli ainsana nimi, kes üldsusele ütles midagi oli DiMaggio. Samuti ei lubanud DiMaggio Marilyn Monroe matustele Frank Sinatrat, kes oli olnud tema kõige kindlam liitlane viimasel kahel aastal. DiMaggio oli teadnud kõiki suhteid Marilyn Monroe ja Kennedy'tega. Ta teadis, 8 mida nad olid teinud Marilyn Monroele
vältimatu. Sõjaaegsel normeerimisel oli oma kasuliku mõju asjade üldisele mõjule,sest naised pidid loobuma nii isiklikust rasvapolstrist kui korsetist,ning ajastu siluett muutus tütarlapselikumaks ja nooruslikumaks. 1920ndate lamedam vorm sai alguse tollasest aluspesust.Korsetid polnud enam toestikuga figuuri vormivad ,kuid neil polnud ka üldse või oli ainult veidi elastsust.Nad olid enamasti atlass-või zakarsiidist ning neil olid külgeõmmeldud tripid.Hollywoody täht Theda Bara põhjustas suuri vapustusi seltskonnas,rääkimata aluspesutööstusest,sest teda kujutati tavaliselt paljastavates kostüümides,mis paistsid seljas seisvat peaaegu ilma igasuguse pisepunktita,ja vaid üksikud strateegilistesse kohtadesse paigutatud litrid või lilled säilitasid napilt tema kombekuse.Nii mehed kui nailed olid sokeeritud,aga naised lid ilmselt ka sügavalt armukadedad. Just siis,kui naised olid korsetid minema heitnud,pidid nad kahhama komberdama
Tänapäeva maailmas võib siiski aga väita, et nii Hollywoodi filmid kui näitlejad muudavad ning mõjutavad palju igapäevast ühiskonda ning päevakorras olevaid teemasid. Hollywoodi filmid on tänapäeva maailmas kergesti kättesaadavad ning neid näidatakse ka meedia vahendusel. Peale mingi sõnumi kandmise on nende filmide üheks kohustuslikuks komponendiks ka lahutada meelt. Seega võib väita, et tegu on ideoloogiaga, mille mõjutusvahendiks on meelelahutus. Hollywoody filmid on mõjutanud palju inimeste käitumist ning suhtumist erinevatesse probleemidesse. Põhiliseks probleemseks teemaks ei olegi filmid vaid filminäitlejate isikliku eluga kaasnevad mured. Näiteks on näitlejate ebaloomulik kõhnus saanud trendiks nii noorte kui vanade seas ning see on omakorda tekitanud palju poleemikat. Kui aga rääkida filmidest kui mõjutajatest, siis muidugi mõjutavad filmid inimesi. Inimesed
vändati trenazööri või hüpati aeroobikas, teadmata midagi soojendusharjutustest ja traumadest, mida põhjustab linnatänavatel õhukese tallaga võimlemiskingades jooksmine. 1970ndate üks koledamaid sünnitisi oli kihiline mood. Kohutavalt tülikas oli kanda talupojaseelikut koos kohmaka meremehejaki-taolise rõivaesemega. Kümnendi lõpuosas tuli diskostiil. Disko lemmikuteks olid atlass-siidist boksersortsid ja kõrged kontsad, haaremipüksid ja leotardid, tibatillukesed looriga Hollywoody kübarad, ning nahkpüksid, mida kanti kõrge kaelusega pitspluuside ja madalate kingadega. Kümnendi lõpuks olid liibuvad seksikad rõivad saavutanud võidu laia lohvaka stiili üle. 1980-1990 Moes oli igakülgne treening ning kõik huvitusid teemadest nagu toidu vähene soolasisaldus ja toiteväärtus. Uute liibuvate spordirõivaste kõrval, mida kanti tänaval, et oma raske töö tulemustdemonstreerida, said uue tähenduse ka teksased
Maailmafilmi ajalugu Tod Browning ) Miks keegi ei räägi Tod Browningust, legendaarse "The Unholy three" lavastaja. Milline veider karakter ja filmikeel, mis annaks isegi Dr. Caligarile külmavärinad. Uhkem naistest ja asjadest, ta oli üldisusest erinev. Ta oli ka väidetavalt ühe või kaks korda elus olnud ehtevaras, koos oma teise naise Alicega. Lisaks veel amatöör mustkunstnik. Hollywoody lavastajana oli ta mitte just lemmik oma näitlejate ja kaasmeeskonna seas, mees kes oli mõne jaoks liiga konservatiivne ja teistele jälle liiga jäme. Beowning on haruldane lind, keda nii harva uuritud. Tema filmid on täis groteskset talneti. Tema kinnisideed nii väljapeetvalt esitletud ja tema aeg mõjub praegu meie maailmast nii lahus olevana. Poisina oli ta tagaaias showmees, teismelisena liitus tsirkusega, tegi lavatööd ja lõpuks jõudis filmini D.W Griffiti eeskoste all
nöörsaabaste näol kogu glamrokimuusika huumori üle moemaailma. (Cosgrave 2002) Halston, Gucci, Fiorucci... diskostiil tuli kümnendi lõpuosas, Studio 54 piltidega Bianca Jggerist ja Jerry Hallist Haltstoni liibuvates peenikeste õlapaeltega kleitides, tillukeste käekotikeste ja kaelavõruga. Disko lemmikuteks aga olid ka atlass-siidist boksersortsid ja kõrged kontsad, haaremipüksid ja leotardid, tibatillukesed looriga Hollywoody kübarad, ning nahkpüksid, mida kanti kõrge kaelusega pitspluuside ja madalate kingadega. (Cosgrave 2002) PUNK oli üks tähtsamaid sündmusi 1970ndate moes. 1977. aastal tegi Derek Jarman filmi Juubel, milles kujutati Inglismmad kuninganna Elizabeth I silmade läbi, kes käis läbi Londoni linnatänavate koos rahulolematu nooruki, töötu ja õnnetu heidikuga. Kobakate saabste, kettide ja neetide nahkjakkide juurde käisid ainsa võimaliku soenguvariandina hullumeelsetes
Allie sureb leukeemiasse kolm aastat enne, kui novel alguse saab. Allie oli tark, sõbrallik, punapäine- Holdeni jutu järgi, oli ta Caulfieldidest targim. Allie surm painab Holdenit kohutavalt ning ta kannab alati kaasas pesapallikinnast, millele Allie vanasti kirjutas luuletusi peale rohelise tindiga. D.B. Caulfield- Holdeni vanem vend. D.B oli kirjutanud palju lühijutustusi, mida Holden väga austas, kuid samas Holden leiab, et ta vend mängib litsi oma annetega, sest too kirjutab nüüd Hollywoody filmide jaoks. Sally Hayes- väga ilus tüdruk, keda Holden teab ja kellega ta on varem käinud. Kuigi Sallyt on lihtne lugeda leiab Holden et tüdruk on loll, kuid raske on öelda, kas seda ütleb Holden oma reaalsustajust või rohkem sellest, et tüdruk meeldib talle. Mr. Spencer- Holdeni ajalooõpetaja Penceys. Tal ebaõnnestub Holdenile aru pähe panna, et too hakkaks õppima. Carl Luce- Columbia ülikooli õpilane, kes oli ka nõustajaks Holdenile Whootonis. Luce on 3
Negatiivne mõju keskkonnale. Välisomandus- otsused välisagentide otsustada, kasum läheb riigist välja, välistööjõu sissetoomine. Nigeeria julgeoleku küsimused: Nigeeria Delta- etniline konflikt. Väline administratiivne kontroll (orja kaubandus ja kolonialism) Nigeeria Deltas. Piraatlus- manifest kaldast väljas, kalal toimuvale- nafta vargused, korruptsioon. Eli CRIMGO missioon. Nollywood ja Nigeeria: Nollywood- suuruselt kolmas filmi tootja peale Hollywoody ja Bollywoodi. Toob esile Aafriklaste optimismi ja nende kultuuri, mis on vajalikud, et välja kannatada valu nende üle domineerimisest. Kokkuvõte: Mida peaks Nigeeria tegema, et parandada head valitsemist ja majanduslikku arengut?: Vähendama etnilisi konflikte? Suurendama kodanike heaolu? BRASIILIA VÄLISPOLIITIKA Brasiilia ajalugu: 150 aastat oli Portugali koloonia. (1500 a. alates toodi sisse 4 mil aafrika orja). 1822 iseseisvus. 1864 Urugay sõda. 1864-70 Paraguay sõda
pubidesse. Jukebarid asusid milk-baridest - kohad kust sai piimakokteile. Tolajal oli see uue kultuuri tulek. Tarbimisobjektiks oli Ameerika ühiskond ise, kõik see mida Britannias osteti, see juhtus ka mujal, reljeefsemalt Saksamaal. Marshali plaani varjus, sinna hulka kuulus ka kultuuriline imperialism. Tütarlaps saatis lugejakirja noorte ajakirja, kus väitis, et õppis ameerika aksendiga inglise keelt rääkima, mõjutus läbi Hollywoody filmide enamasti, mis on ehtne näide kui palju Ameerika mõjutas Briti kultuuri... Ameerika ei ole klassiühiskond, sa võid rikkaks saada üleöö, aga Suur-Britannias ei ole see võimalik. Tarbimisvabadus. Kasumijahti ja kõiki kliseesid jne vaadati Euroopas viltuse pilguga natuke. Peale sõda oli Ameerika positsioon peale sõda hoopis teistsugune. Protsess hakkas 30datel aastatel kui ühendriikides oli selline mees, kes korraldas küsitlusi - Gallnp.
Newmani üle neljakümne aasta kestnud karjääri jooksul jõudis ta komponeerida muusika enam kui kahesajale filmile. (Alfred Newman...: 2005) Newman oli ka kõrgelt hinnatud dirigent. Ta orkestreeris ja dirigeeris nii enda kui ka paljude teiste heliloojate muusikat. Lisaks sellele dirigeeris ta muusikat paljudele Broadway filmiadaptsioonidest muusikalidele (enne Hollywoodi minemist oli ta kümme aastat Broadwayl töötanud), samuti mitmetele originaalsetele Hollywoody muusikalidele. (Wikipedia 2004 s.v. Alfred Newman) Newman oli üks esimesi heliloojaid, kes hakkas originaalset filmimuusikat kirjutama. Erinevalt enamusest tema kolleegidest, kirjutas Newman muusikat vaid filmidele. Newman oli oma aja üks hinnatumaid filmimuusika loojaid, tänapäeval peetakse teda üheks parimaks muusikuks, kes kunagi filminduses töötanud on. (Ibid.) Newmani rekordit üheksa võidetud Oscariga pole siiamaani ükski helilooja ületanud.
"Pop/Rahvakultuur" on enda loodud on oluline terviklikkus ja areneb vastavalt oma seadustele ja diktaadile, mitte tänu massimeediale. Meedia toodab massi, pop.kult tekib isiklikul baasil. Lihtsa inimese enesekult sõjajärgses maailmas. Süüdistab massikult tootjaid. Lihtrahva kaks kult: 1) Rahvas võtab omaks 2) Sunnitakse rahvale peale massikult on loomult vale Ameerika vs Inglism süüdistas Am meediat kollast kirjandust ja Hollywoody filme, tava kirjandusse tulid kriminaalromaanid seksuaalse alatooniaga. Nt Juke- box spetsiifilise institutsiooni kaudu tuli selle kuulamine, The Beatles on kommertskult kuigi pidasid ennast kunstiks. Euroopa tarbis Ameerikat- tarbekult tarbimise objektiks oli Am eluviis ja kult. Am mõtlemine ja aktsient tuleb Hollywoodi filmide vaatamisest. Inglaste jaoks oli Am minevikuta kurjategijate poolt loodud maa, kus juhtisid kasumijahi reeglid. 30`oli oluline muutus, kus toimus mitu faasi:
Abiellus näitlejatariga. 1929. ilmus romaan ,,Läänerindel muutuseta", mille menukus oli erakordne esimese aastaga tõlgiti see 26 keelde. Populaarsus tulenes asjaolust, et teos kujutas sõda sellisel kujul nagu see ka tegelikult oli. Remarque'i raamatuid põletati, kui võimule tulid natsid. 1938. aastal võeti kirjanikult saksa kodakondsus ära, kuid selleks ajaks oli Remarque juba lahkunud Sveitsi elama. Enne II ms puhkemist lahkus USA-sse, asudes esialgu elama Hollywoody (käis läbi ka kuulsustega). Pärast sõda naasis Sveitsi. Remarque sai kuulsaks romaanidega. Varasemad romaanid ,,Unistuste tuba", ,,Jaam silmapiiril" rääkisid ummikseisust ja elumõtte otsimisest. Sõjateemasid käsitleb lisaks ,,Läänerindel muutuseta" ka romaan ,,Tagasiteel". ,,Kolm sõpra" räägib Weimeri vabariigist ning kolmest sõbrast, kes proovivad sõjajärgsetes oludes hakkama saada. Tähelepanuväärsematest romaanidest veel ,,Elusäde", mis on pühendatud tema õele ja mis