Sallinger" Kuristik rukkis"- arutlus W- Faulkner on öelnud, et sellist ühiskonda, kuhu Holden võiks kuuluda, ei ole olemas. Holden on nimetanud ennast ateistiks, kuid Jeesuse vastu pole tal midagi, palvetama ta siiski ei hakkaks. Kirikuõpetajaid ta ei salli, kuna nende hääletoon olevat õõvastav. Koole on ta vahetanud just tänu kohanematusele: klassivahede rõhutamine ja silmakirjalikkus. New Yorgist pole ta just heal arvamusel: külm, õudne, üksildane tunne, hirmuäratav, mahajäetud, masendav tunne. Kuna ta on väga andekas siis on ta kirjanduse eksam sooritatud positiivsele hindele. Ta ise on öelnud, et ta on laisk ega viitsi õppida. Arvan siiski, et pigem mõjutab teda kool. Nt roppused seinte peal ärritavad teda, ebavõrdsus. Poiss pole täisealine, kuid valetab end igal võimalikel juhtumitel täisealiseks: alkoholi tellimisel, Faith Cavendishi välja kutsudes, kohtumisel sutenööri ja prostituudiga. Tema ident...
Hiljem juba avaldati teda ka mujal. Sellest sai Salinger aga tuule tiibadesse, kuna siis mõisteti, kui erakordselt andekas ta tegelikult oli. Minus tekitas niivõrd hea tunde nägemine seda, kuidas Salinger saavutas vaikselt kõik, mida ta soovis ning ihaldas. Kuna tegevus toimus 20. Sajandi keskpaigal ning just oli toimunud rünnak Pearl Harborile ning sõtta saadeti kõik noored mehed, siis pidi minema ka Salinger. Just enne sõda oli Salinger tuntuks saanud oma lühijuttudega Holdenist. Enne minekut lubas Salinger Whitile, et kirjutab sõja ajal valmis romaani Holdenist. Sõda aga mõjus Salingerile niivõrd halvasti, et raamatut ennast ta ei kirjutanudki. Kuid siiski oli Holden Salingeriga alati kaasas ning aitas tal sõja üle elada. Sõjas nägi ta palju kohutavat. Ta nägi, kuidas ta sõber andis oma elu, et teda päästa. See kõik mõjus Salingerile kohutavalt. Ma ise tõesti usun, et talle oli Holdenist väga palju kasu sõja ajal
naistega ja kujutleb et on tõepoolest täiskasvanu. Üleüldse ärritab Holdenit see, kui inimesed märkavad vaid ta lapsikust ning unustavad ära ta täiskasvanulikud teod ja otsused. Hotellis on noorukil piinlik kokkupuude kerglaste elukommetega naisterahva ja liftipoisiga, ta määrab kohtumisi oma vanade klassikaaslastega, keda siis solvab, sest leiab, et nad on niisama rumalad ja silmakirjalikud kui enne Holdeni lahkumist Penceysse . Kõik inimesed, kellega ta kokku puutub, pöörduvad Holdenist ära. Holden räägib teiste jaoks veidraid lugusid, näiteks eelistab Holden hobust autodele, sest ,,hobuses on vähemalt midagi inimlikku". See annab tunnistust sellest, et Holdenit pole isa rikkus ära rikkunud, ta ei unele Cadillacidest. Üleüldse ei suuda ta mõista neid mehi, kes räägivad sellest, kui palju nende auto bensiini võtab ning jätavad oma naised autode varju.... Ka kinost ei leia ta meelelahutust, kinod on tema jaoks ,,tobedad augud".
täiskasvanute maailm) näib olevat kahenemine, kuid Phoebe teeb tema elu keerukamaks. Selle asemel, et sümpatiseerida Holdeniga kui viimane keeldub suureks kasvamaks, Phoebe vihastab venna peale. Phoebe mõistab, et suureks saamine on vajalik protsess. Phoebega võrreldes näib Holdeni ebapiisav emotsionaalne küpsus pigem lolluse kui karismaatilisusena. Tänu Phoebele näib Holdeni vaade lapsepõlvest ning lastest, kes hullavad rukkipõllul idealiseeritud fantaasiana. Phoebe on laps, Holdenist kuus aastat noorem, kuid oma vaadete ja arusaamade tõttu ei sobi ta Holdeni romatineeritud kujutlusse lapselikust süütusest. Kuigi ta seda kunagi sõnaselgelt ei ütle, paistab Phoebe aru saavat, et Holdeni kibestumus maailma vastu on tegelikult kibestumus ta enda suhtes. Ta näeb, et Holden on kurb ja ebakindel noormees, kes vajab armastust ja tuge. Mr. Antolini on täiskasvanu, kes on Holdenile kõige lähemal. Tal õnnestub vältida Holdenist
pääseb ta eemale koolist, vanematest ja oma probleemidest. Holden usub, et isegi temasugusel on lihtne uues keskkonnas tööd leida ja hakkama saada. Väike laps püüab varjata pahandust, et mitte riielda saada. Samuti Holden läks pärast koolist lahkumist linna peale hulkuma. Ta tahtis edasi lükata ülestunnistust vanematele selle kohta, et ta välja visati. Poisi käitumine on väga impulsiivne- tegutseb vastavalt hetke mõtetele ega arvesta tagajärgedega. Salinger on teinud Holdenist väga fantaasiarikka poisi. Pärast vahejuhtumit, kus Holden sai liftimehelt rusikaga kõhtu , kujutab noormees ette, et tal on kuul kõhus. Tema fantaasiat on rikkunud filmid. Poiss kujutleb, kuidas ta läheb püstol taskus kätte maksma ning laseb liftimehele kuus kuuli kerre. Püstoli puhastab ta sõrmejälgedest, mis näitab filmidest mõjutatud kuritegelikku mõtlemist. Pärast sellist pettekujutust tekib tal tahtmine enesetapp sooritada
peale karjuvad, et sa väljuksid tagauksest, vihkan, kui mulle tutvustatakse tüüpe, kes nimetavad Luntisid ingliteks, vihkan liftis sõitmist, kui tahaksin olla värskes õhus, vihkan, kui mulle Brooksi juures pükse jalga passitakse... (lk 114-115) Holdeni isa, enne abiellumist katoliiklane, on aktsiaseltsi advokaat, ema pidevalt suitsetav erksa unega närviline naisterahvas. Vanem vend D.B. oli kirjanik, kes Holdeni meelest müüs ennast Hollywoodile maha. Holdenist kaks aastat noorem vend, tulipunaste juustega ja temast viiskümmend korda intelligentsem Allie suri 11-aastaselt leukeemiasse. Holdeni mäletamist mööda oli vend vasakukäeline, pesapallikinnas luuletusi täis kirjutatud ja kena ning naeruhimuline ega vihastanud kunagi kellegi peale. Kümnene õde Phoebe on Holdeni kirjelduse põhjal ometigi üks arukas inimene, kenake ja terane, rulluisutajalikult kõhn, punaste juustega, mis suvel lühikesed ja talvel kaunis pikad. Koolis on
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" ,,Kuristik rukkis" on mõnest argielu päevast rääkiv lühiromaan, kus raamatu peategelne Holden Caulfield räägib mina-vormis oma koolist, sõpradest, sugulastest, tuttavatest. Holden tundub ülbe ja isekas ning ta ise tunnistab, et on suur valetaja. Tegelikult hoolib noormees väga oma lähedastest ja on viisakas. Ta õppis Pencey koolis. Holdenil on noorem õde Phoebe. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib neljandas klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda. Peale õe oli Holdenil veel kaks venda. Noorem vend, Allie oli surnud, vanem vend D.B oli kirjanik Hollywoodis. Ackley ja Stradlater olid peategelase ,,sõbrad", kellest poiss väga vaimustuses ei olnud. Nad käisid Holdeniga samas koolis. Stradlater oli Holdeni toanaaber ja Ackley oli koolikaaslane. New Yorgis sai poiss kokku oma vanade sõpradega, Sally ja Luceiga
); Holden jättis hullumeelse mulje, ta ise ka pidevalt ütles, et ta on hull; ta suitsetas ja jõi viskit vanusest hoolimata; ainuke, kellest ta tundus hoolivad oli tema õde Phoebe; mitmel korral kujutas, kuidas ta kellegi tapab, samas taipas, et ta ei suudaks seda teha ning see masendas teda. · D.B Holdeni vanem vend, kes alguses oli kirjanik, kuid läks Hollywoodi, mis Holdenile üldse ei meeldinud. · Allie - Holdenist 2 aastat noorem vend; punapea ning väga intelligentne; 1946ndal suri valgeveresusse ehk leukeemiasse. · Mr.Spencer - ajaloo õpetaja Pencey koolis; 70.aastane vana mees; ta kutsus Holdeni endale külla enne , kui Holden koolist lahkus ning pidas talle loengu, mille eest Holden peaaegu vihkas teda, kuigi mr.Spencer oli üks tema lemmik õpetajatest. · Robert Ackley - poiss kõrval toast Pencey koolis; pikk, vistrikuline, tüütu; pidevalt
olla tsivilisatsioonist ja eelkige "nnetud" tiskasvanute ja nende vltsist maailmast, kus kneldakse ainult rahast , aust ja vimust. 6.) Holden Caugfield. Ta oli 16 aastane noormees ,keda ajas kik kima. Talle ei meeldinud koolis kia , talle ei meeldinud vanemad. Ta oli hea vljangemisega poiss, kellel polnud vinne. Ta hoolis vga vikestest lastest ja sai oma ega vga hsti lbi. Ajaloo petaja Mr.Spencer. Mr. Spencer on vga vana ja ei paindunud hsti. Ta hoolis vga Holdenist ,muretses tema kekigu prast. Ta tahtsi teda mida Holden oma tulevikust arvab ja kas ta vanematele juba rkis, et ta vlja visati. Phoebe. Ta oli Holdeni noorem de , kes oli oma ea kohta vga tark. Ta sai Holdeniga vga hsti lbi. Holden tles oma e kohta "Mu de on vga ilus ja tark , mina olen meie peres ainuke tuhm tegelane". Robert Acley. Holdenile ta eriti ei meeldi , ta on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, vljas ei ki palju, abiturient, viletsa iseloomuga.
Ta tahab vehkat teha ja üksi olla. 4. Holden Caufield Siilipeaga, juuksed kergelt hallika tooniga, suhteliselt pikka kasvu, ei meeldi haiged ja vanad väetid inimesed, meeldib asju välja mõelda, valetada, nalja teha . Natuke arg ( ei julge kedagi lüüa vms. ) Talle ei meeldi poiste koolid. Lemmik aine inglise keel. Mr. Spencer ajalooõpetaja; Mr. Spencer on väga vana ja ei paindunud hästi. Ta hoolis väga Holdenist ,muretses tema käekäigu pärast. Ta tahtsi teda mida Holden oma tulevikust arvab ja kas ta vanematele juba rääkis, et ta välja visati. Ward Stradlater Näeb alati hea välja, nagu tipp-topp, aga nurgatagused on tal räpased. Ilusa välimusega, hea kehaehitus, ärakasutaja, endast heal arvamusel, pikka kasvu, meeldib norida. Robert Ackley - Isemoodi, väga pikk, längus õlad, viletsad hambad, jubedalt vistrikuline, tagasihoidlik, tüütu, häiriv.
Oma keskeas tundis ta huvi meditatsiooni ja jooga vastu ning ta tütar kirjutas oma memuaarides, et poleks Salinger huvitunud Paramahansa Yogananda õpetusest mis tõstis au sisse abielu ning perekonna poleks sündinud ei teda, tema vendaning ta vanemad poleks kunagi abiellunud. Salinger oli abielus kolm korda, teisest abielus oli tal kaks last, tütar ja poeg ning kolmas abielu oli temast 40 aastat noorema naisega kellega oli ta koos kuni oma surmani. 2Kuristik rukkis" räägib 17aastasest Holdenist kes jutustab enda elust ühte seiku mis toimus umbes siis kui ta oli 16 aastane, ta oli just järjekordselt välja visatud koolist mis oli tal juba teine kool kust ta välja visati ning ühest koolist tuli ta ise ära, sest ei suutnud taluda seda silmakirjalikust mis seal toimus. Sellest koolist visati ta välja, sest ta oli neljas aines läbi kukkunud aga ega õppetöö teda väga ei huvitanudki ja ta ei suutnud kohaneda õigemini oli ta mässumeelne ning talle ei meeldinud paljud asjad
jääda, vaid lahkub sealt varem. Ta sõidab rongiga New Yorki, kuid ei julge koju minna, tahtmata oma ja ema isa mitte ärritada, st üritas vältida nende karjumist, kui ta ise oleks neile olukorda seletanud. Selleks ajaks, kui ta koju plaanis minna, pidavat kiri koolist kohale olema jõudnud ning vanemad asja juba seedinud. Kuna ta aga hoolis oma õest väga, kes oli Holdenist palju noorem, kuid üsna tark ja terane oma vanuse kohta, tahtis ta teda kohe, pärast New Yorki jõudmist, näha ning temaga vestelda. Õele oli ta ostnud päeval (läks öösel koju, et vaikuses rääkida Pheobe'ga) tema lemmikplaadi, kuid see oli puruks läinud, kui Holden läbi pargi muuseumi poole kõndis. Vanematega ta sel õhtul ei kohtunud läbi ime, sest Pheobe
Holden on 16-aastane halva õppeedukusega poiss, kes visati Pencey koolist välja. Holden tundub olevat väga hooliv, kuid tema toon on tülpinud. Talle on kõrini silmakirjalikkusest ja inetustest, mis koguaeg tema ümber on. Kuid vahetevahel käitus Holden ka ise samamoodi, tehes asju, mida ta teiste juures ei sallinud. Phoebe on Holdeni kümneaastane õde. Holden armastas oma õde väga ning õe nägemine tegi ta tuju rõõmsamaks. Kuigi ta oli Holdenist palju noorem, suutis ta siiski oma venda kuulata ja mõista. Stradlater oli Holdeni toakaaslane Pencey koolis. Ta nägi kena välja ning ta oli populaarne. Holdeni arvates oli ta aga „salaja laisk“, sest ta nägi kogu aeg viisakas ja korralik välja, kuid näiteks tema pardel oli must ja karvu täis. Ackley oli Holdeni naaber Pencey kooli internaadis. Ta oli vinniline ning halva suuhügieeniga. Ta oli Holdeni arvates väga tüütu,
Holden ostis õele paar piletit karusellil sõitmiseks ja lubas talle, et ei lahku. VI Keel ja stiil Autor kasutab korralikku keelt. Jutustaja kirjeldab kõike väga täpselt, kohati liigagi täpselt. Holden ei ropenda, sest ta jälestab roppusi, mis on väga hea. Autori seisukohad avalduvad tegelaste jutus. VII Teos ja lugeja Raamat on kaasaegne. Tegevus toimub erinevates kohtades ja erinevate inimestega. Juba algusest peale huvitas mind, mis Holdenist edasi saab. Raamatu lõpp oli suhteliselt ootamatu, kuid vägagi omapärane, sest autor andis lugejale kohe mõista, et Holden lubas õele, et ei jäta teda. Minu meelest oli Holden suure südamega ja see, kuidas ta hoolis väikestest lastest, oli lihtsalt väga armas. Me peaksime ka ise rohkem hoolima meid ümbritsevatest inimestest.
üritavad ka tänapäeva noored lausa võltsdokumentidega siseneda kohtadesse, mis vanuse poolest veel neile keelatud on. Noorukid ei taju veel tagajärgi, mida riskantsed ja tervistkahjustavad ettevõtmised kaasa võivad tuua. Peategelane Holden tarbis ohtralt alkoholi ja tubakat, mis on ka tänapäeva noorte seas üsna populaarsed. Hotelli prostituudi tellimine oli Holdeni jaoks üsna ekstreemne juhtum ja tõi teda rohkem kahe jalaga maa peale tagasi. 2. Holdenist jääb mulje, nagu oleks tegemist ärahellitatud, üsna rikaste vanemate võsukesega, kes näitab oma käitumisega üleolekut ümbritseva suhtes. Kuigi ta on intelligentne ja kena välimusega ning tal on hooliv perekond, on ta masenduses. Ta on endavanustest poistest teistsugune, sest oskab tunnetada ümbritsevat ja ei taha muutuda kehtestatud korra orjaks ehk muutuda lapsest täiskasvanuks. Kõige rohkem vihkab ta vanemad inimesi, kes ei suuda teda
Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud. 1.3 Peategelased: Holden Caugfield- peategelane. Ta oli 16 aastane noormees ,keda ajas kõik öökima. Talle ei meeldinud koolis käia , talle ei meeldinud vanemad. Ta oli hea väljanägemisega poiss, kellel polnud vinne. Ta hoolis väga väikestest lastest ja sai oma õega väga hästi läbi. Mr.Spencer- ajalooõpetaja. Mr. Spencer on väga vana ja ei paindunud hästi. Ta hoolis väga Holdenist ,muretses tema käekäigu pärast. Ta tahtsi teda mida Holden oma tulevikust arvab ja kas ta vanematele juba rääkis, et ta välja visati. D.B-Holdeni vanem vend. Robert Acley- koolikaaslane. Holdenile ta eriti ei meeldi , ta on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga. Stradlater-Holdeni toakaaslane. Holdenile ta ei meeldi kuna stradlater käsib tal kirjutada kirjandi mingi toa või hoone kirjelduse kohta.
See oli tõesti väga armas ja kiiduväärt. TEGELASED Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane. Ta oli 16 aastane noormees ,keda ajas kõik öökima. Talle ei meeldinud koolis käia , talle ei meeldinud vanemad. Ta oli hea väljanägemisega poiss, kellel polnud vinne. Ta hoolis väga väikestest lastest ja sai oma õega väga hästi läbi. Mr. Spencer ajalooõpetaja; Mr. Spencer on väga vana ja ei paindunud hästi. Ta hoolis väga Holdenist ,muretses tema käekäigu pärast. Ta tahtsi teda mida Holden oma tulevikust arvab ja kas ta vanematele juba rääkis, et ta välja visati. D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane, Holdenile ta eriti ei meeldi , ta on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga. Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud
On üsna masenduses noor poiss. Holdenil ei ole vistrikke (järeldan seda sellest, et kui ta kellestki rääkis, mainis ta ära kohe vistrikud, aga enda kohta ta ei maininud midagi halba), ta on pikka kasvu ja siilisoenguga. Ta joob, suitsetab kohutavalt ja ajab ligi naistele. Kõiki ülejäänud tegelasi nimetaksin mina kõrvaltegelasteks. Võtame näiteks Holdeni noorema õe Pheobe, kellest on küll palju juttu, kuid peategelane ta siiski ei ole. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda, kuna kui Holdenile tuli mõte kaugele ära sõita, pakkis plikatirts oma kohvri kokku ja otsustas kaasa minna. Loomulikult seda ei juhtunud, aga lugedes tekkis mul selle koha peal nii mõnus tunne ja lihtsalt selle pärast, et see nii armas tundus. Vahel Pheobe küll turtsus ja tujutses, aga see käis tema vanusega kaasas. Järele mõeldes on
Hotell-ajud lüüakse sodiks. Õde- suhtus Holdenisse hästi, hoidis teda väga. Ta oli ainus, kes oli Holdenil olemas ja mõistis teda. Direktor Haas- kõige variserlikum värdjas. Puges iga põhapäev lastevanematele. Võis olla lahke ja armas. Välja arvatud, kui kellegi vanemad olid kehvemad või natuke veidrama välimusega. Ossenburger-ajab laibad lihtsalt kotti ja viskab jõkke.Oli väga rikas. Vend Allie- haigestus 18. Juunil 1946 valgeveresusse. Oli Holdenist 2 aasta noorem aga umbes 50 korda intelligentsem. Ta oli ka nende perekonna kõige kenam. Ta ei saanud kunagi kellegi peale vihaseks, kuigi tal olid punased juuksed. Nunnad- neil olid odavad kohvrid, kuid nad hakkasid Holdenile meeldima. Sally-õppis Mary A.Woodruffi koolis, ta ei olnud intelligentne. Ta oli eputis, talle meeldisid lavastused, mis olid peened. Robert Ackley-oli isemoodi poiss, oli 6 jalga 4 tolli pikk, längus õlgadega ja
Wolandiga ballile minema, sest vastutasuks ta sai Meistri hullumajast välja. Teose lõppeb sellega, et Azazello, kes oli Wolandi käsilane, mürgitas Meistri ja Margirita, et viimased saaksid täieliku rahu. Salinger ,,Kuristik rukkis" Lugu 17-aastasest Holdenist, kes visati halva õppeedukuse Püüdjarolli sümboliseerib tõttu koolist välja. Ta ei taha koju minna ja seikleb seetõttu taha keeratud nokaga külmas NYs, ta tunneb kohutavat üksindust. müts nagu on pesapallis Holden ei pea end enam lapseks ning seetõttu valetab end püüdjatel. igal võimalusel vanemaks
Kohe teose alguses tunnistab Holden, et ta on suur valevorst ja et see kõik tuleb tal loomulikult. Raamatu alguses istub Holden vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Holden on minategelane. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda, kuna kui Holdenile tuli mõte kaugele ära sõita, pakkis plikatirts oma kohvri kokku ja otsustas kaasa minna. Järele mõeldes on see üsna haruldane selline õe-venna suhe, kus mõlemad üksteisest lugu peavad ja hästi läbi saavad. Ackley ja Stradlater olid Holdeni ,,sõbrad", kes tal aeg-ajalt südame pahaks ajasid, aga polnud ka kõige hullemad
annaabi.ee 
