7. jaanuar- nuudipäev Kombed: Jõulurahu lõpp Vitsutamine Vuntside tegemine Söök/Jook: Õlle joomine Töö keelud: Ei tehtud tööd 14. jaanuar- korjusepäev Kui karu külge pöörab, hakkab lund sadama Söök/Jook: Oad Kapsad 17. jaanuar- tõnise e. taliharjapäev Püha Antoniuse mälestuspäev Kombed: Talve poolitamise päev Linased kangad laotati lumme pleegitamiseks Setomaal prasnikud Tehti kaupa sulaste ja tüdrukutega Söök/Jook: Seapead Seakõrvad Hapukapsad Töö keelud: Tööd ei tehtud, eriti ketramine oli keelatud 25. jaanuar- paavlipäev Apostel Pauluse mälestuspäev Pragu tuleb meresse kõrs hakkab lund vihkama Kombed:
1943. aastal Eestisse toodud vangist ligikaudu pool, nende hulgas 1 800 - 2 000 Kloogal 19. septembril 1944 maha lastud vangi. Ülejäänud evakueeriti Saksamaale, enamasti Stutthofi koonduslaagrisse. Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni (nn. Max Jakobsoni komisjoni) andmeil tapeti okupatsioonivõimude poolt või suri vangistuses ligi 20 000 eraisikut (sh. Eesti kodanikke 8 000 - 9 000) ja ligi 15 000 sõjavangi. Holokausti ohvrite rahvusvaheline mälestuspäev on alates 27. jaanuarist 2006 üleilmselt tähistatav tähtpäev Teises maailmasõjas massiliselt mõrvatud juutide mälestuseks. Peale leina on tähtpäev mõeldud ka vastava haridus- ja uurimistöö ergutamiseks. Eestis toimuvad Holokausti Mälestuspäeva üritused mainitud kuupäeval alates 2003. aastast. Päeva tähistatakse mälestusüritustega kas 27. jaanuaril või lähimal argipäeval, kui 27. jaanuar juhtub kalendris kattuma puhkepäevaga. Esimest korda
Eesti lipupäevad Elis Pihelpuu PK15-PV Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Lipupäev: 3 jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Tartu ruhulepingu aastapäev Lipupäev: 2 veebruar Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa
HOLOKAUSTI PÄEV Holokausti ohvrite mälestamise päev, kus tapeti Teise maailmasõja ajal üle 6 miljoni juudi. Seda tähistatakse päeval, mil algas 1943.aastal Varssavi juutide ülestõus ja hakati tähistama 1950.-ndate aastate alguses. Jeruusalemmas on püstitatud Jad Vasem, muuseum ja mälestusmärk, mis on nende tapetud juutide mälestuseks. MÄLESTUSPÄEV Iisraeli iseseisvuspäeva eelne päev on Hukunute Mälestuspäev. Sel ajal mälestatakse kõiki Iseseisvussõjas, samuti järgnevas neljas sõjas langenuid. Püha, mida hakati tähistama alles pärast Iisrael taasiseseisvumist. See on kurbuse ja tõsiduse päev, avalikud kohad on kinni ja meenutatakse neid, keda pole enam. ISESEISVUSPÄEV Iseseisvuspäev on rõõmupüha. 15.mail 1948 lõppes Briti mandaat ja rahvusvaheline üldsus aksepteeris Juudi riigi ja Araablaste riigi loomust sellel territooriumil, mida nimetati palestiinaks
austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on pühakud (ka kaitsepühakud ehk patroonid) inimeste eestkostjaks Jumala ees. Erinevates religioonides on pühakutel erinevaid tähendusi. Katoliikluses ja õigeusus on pühakute eestkoste ja abi palumine laialdaselt levinud. Iga pühakoda on pühendatud mõnele pühakule. Igal pühakul on oma mälestuspäev kalendris. Ristimisel ristitakse laps pühaku(te) nime(de) järgi, et pühak(ud) teda edaspidises elus kaitseks(id). Kaitsepühakud on paljudel maadel, linnadel, asulatel, tegevusaladel jne. 1999. aastal nimetas paavst Johannes Paulus II Euroopa kaitsepühakuks püha Birgitta. Kiriklikus traditsioonis nimetatakse pühakuteks (ladina keeles Sancta, lühendatult St, vene keeles Святый, lühendatult Св) enamasti neid isikuid, keda kirik on
Holokaust Holokaust = juutide tagakiusamine ja hävitamine = täiesti + põlenud 1933-1945 Holokausti algus Juutide mõjukas positsioon 1932 - NSDAP (Adolf Hitler) võimuletulek Juutide alavääristamine ja vaenlaseks nimetamine 1933 massiline vallandamine, loomingu hävitamine 1935 Nünbergi seadused Juutide poliitliste ja kodanikuõiguste ära võtmine Keeld abielluda mittejuudiga Keeld heisata Saksa lippu Kutsealade kvoodid Kes täpselt on juut? 10.nov 1938 Kristalliöö Rüüstamine Tapmine Koonduslaagrid (30 000 juuti) Getod = erikorraga linnaosad juutidele Poolas Koonduslaagrid 1941 alustati hukkamist Poolas (Auschwitz jt) 1942 ,,Juudiküsimuse lõpplahendus" 5-6 mln juudi hävitamine Euroopas Küüditamine hävituslaaritesse Enamus: gaasikamber tuleriit ...
Inimesi mürgitati Zyklon-Bga, mis oli mõeldud satikatõrjeks Ühest gaasikambrist ei piisanud ja ehitati neli tükki juurde Hukkunud Peeti kinni 1,3 miljon inimest 1,1 miljonit hukkus, kellest 90% olid juudid Kuid hukkunute arvuks on pakutud 800 000 kuni 5 miljoni inimeseni Elamistingimused Lääneliitlased jäid Auschwitzis toimuvat uskuma alles 1944. aastal 27. jaanuar on rahvusvaheline Holokausti ohvrite mälestuspäev Laagri komandant Rudolf Höss mõisteti süüdi ja poodi ainsa säilinud krematooriumi ees üles Teada on vähemalt 700 põgenemiskatset, millest 300 olid edukad Muuseum Arst Josef Mengele eksperimenteeris identsete kaksikutega Uuris kääbikuid Nakatades vange erinevatesse haigustesse, et uurida tagajärgi Tänan tähelepanu eest!
tükki siidriiet ja õmbles selle kokku oma toas jõeäärses kihelkonnakooli majas. Gustav Beermanni puutöötoas valmis varras ja tema poeg Christoph Beermann viis lipu Tartusse. See siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle 100 aasta vana. Veel haruldasem on see, et esimene lipp on alles. Heiskamine 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev ,2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev ,24. veebruar Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev ,14. märts emakeelepäev ,mai teine pühapäev - emadepäev ,9. mai Euroopa päev ,4. juuni Eesti lipu päev (alates 2004. aastast) ,14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna) ,23. juuni võidupüha ,24. juuni jaanipäev ,20. august taasiseseisvuspäev ,1. september teadmistepäev
Range koduse töö keeld neljapäeviti hingedeajal. · Vokid pandi jõuluajaks ja ka muudeks tähtpäevadeks koguni peitu. · Ketrustööde lõpetamise tähtpäevaks oli küünlapäev (2. veebruar). · Paasumaajrapäevaks pidid olema kangad kootud ja hangel pleekimas. KIRIKUPÜHAD RAHVAKALENDRIS. · Kirilike tähtpäevade arv, mille tundmise või tähistamise kohta Eestis teateid on, ulatub sajani. · Setude tähtpäevad on oudakei (märtrina surnud Püha Jevdokia mälestuspäev, 1.märts), alaksei (vaga Aleksiose mälestuspäev, 17. märts), nahtsipäev (märter Anastasia mälestuspäev, 29. oktoober), sügisene jüripäev (Kiievi Georgi kiriku sissepühitsemise päev, 26. november) jpt. · Kevadine nigulapäev (9. mai)on õigeusu alal oluline kevadkülvipäev. · Heinamaarjapäev (2. juuli) oli heinateo orientatiir ja rukki- ehk külvimaarjapäev (15. august) rukkikülvitähtpäev.
Surm Gregorius I suri 12. märtsil 604 Roomas podagra tõttu tekkinud tüsistustesse ja maeti samal päeval Rooma Peetri kirikusse. Aastal 826 võidi osa tema säilmetest viia Soissons'i. Tema säilmed maeti 1606 ümber Cappella Clementina kabelisse Vatikanis. Tema surma ajal tabas Roomat näljahäda. Roomlased pidasid paavsti näljahäda põhjustajaks, mistõttu tema surmale järgnesid rahvarahutused. Gregorius I austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus pühakuna. Tema mälestuspäev katoliku kirikus on 3. september. Enne 1969 aasta liturgilist reformi oli tema mälestuspäev 12. märts. Õigeusu kirikus ja episkopaalkirikus on tema mälestuspäev 12. märts, anglikaani kirikus 3. september. Gregorius I on katkuhaigete, kooripoiste, õpetlaste, podagrahaigete, kiviraidurite, muusikute, paavstluse, paavstide, õpilaste, lauljate, müürseppade ja õpetajatepatroon. Ta on Inglismaa, Kercemi, Legazpi ja Lääne-India patroon.
· Eksperimendid · Orjatöö-, koondus-ja surmalaagrid · Tagakiusamine http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad %20usundid/juutide_tagakiusamine.html Holokausti lõpuaastad · Sakslaste hirm kättemaksu ees (1944) · Holokausti lõpp (1945) http://www.xtimeline.com/evt/view.aspx?id=503946 Pildid holokaustist http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-3446/Täna-on-Holokausti- ohvrite-rahvusvaheline-mälestuspäev Pildid holokaustist http://www.camo.ch/scekic_holokaust.htm Pildid holokaustist http://avideditor.files.wordpress.com/2011/01/holocaust_pictures.jpeg Pildid holokaustist http://furtherglory.wordpress.com/2011/08/19/holocaust-gas- chambers-were-designed-by-topf-und-sohne-company-who-knew/ Kasutatud materjalid http://www.vho.org/aaargh/fran/livres10/JGrafestho.pdf http://www.neonet.ee/topic/43602-holokaust/ http://et.wikipedia.org/wiki/Holokaust http://www
Kuna oli alaealine, mõisteti talle 30 aastat vangistust Pärast vanglast vabanemist külastas mees Maria ema ning palus andestust, mille ta ka sai Elas kuni surmani kloostris Suri 1970. aastal Maria pühakuks kuulutamine 27. aprillil 1947 kuulutas paavst Pius XII Maria Goretti õndsaks Maria on noorte, märtrite, tütarlaste ja vägistamisohvrite kaitsepühak Tema poole palvetatakse vaesuse ja vanemate kaotuse puhul 6. juuli püha Maria Goretti, neitsi ja märtri mälestuspäev Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänan tähelepanu eest! Kasutatud materjalid http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/38/Maria_Gor http://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Goretti http://uuseesti.ee/10532 http://www.marypages.com/gorettieng.htm
Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini. 1990. aastal teatas Auschwitz-Birkenau laagri muuseum, et ainult selles laagris hukkunute arv oli umbes 1,11,6 miljonit inimest, kellest 90 % moodustasid juudid). Holokausti juudi rahvusest ohvrite mälestamiseks on 1990. aastatest saati tähistatud Holokausti mälestuspäeva. Eesti Vabariigis sai mälestuspäev valitsuse heakskiidu ja esimest korda tähistati seda 27. jaanuaril 2003. Holokausti toimumise kahtluse alla seadmine on kuulutatud kuriteoks Prantsusmaal, Belgias, Sveitsis, Saksamaal, Austrias, Rumeenias, Slovakkias, Tsehhis, Leedus, Poolas ja Iisraelis. Ameerika juudi päritolu kirjanik Norman Finkelstein avaldas 2000. aastal raamatu "The Holocaust Industry" ning esinedes Ameerika meedias väidetega, milles tõstatas küsimuse, sellest et Iisrael kasutab ära II MS eel ja aja
Andresepäev Mailis Laud EV212 Andresepäev · Andresepäev on 30.november · Andresepäev on Andrease mälestuspäev. · Eesti kalendri tähtpäev. ( Meil ei tähistata) · Andresepäeva tähistatakse Sotimaa, Rumeenia, Kreeka, Venemaa, Ukrainas on Andreas ku Kaitsepühak. · LääneEuroopas, Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas pöörduti püha Andrease poole abielu ja laste saamise asjus. · Andrease rist pidi kaitsma välgu eest. · Tema nime kannavad Äksi, Sangaste ja Pilistvere kirik. Eesti rahvakombed! · Andresepäeval käidi sandis nagu ka mardi, ja kadripäeval.
KADRIPÄEV Kadripäeva nimetus tuleneb Lääne-Euroopas üsna populaarse naispühaku Katariina nimest. Legendi järgi on 25.november pühakuks kuulutatud neitsi Katariina märtrisurma mälestuspäev. Nimi Kadri ongi aja jooksul Katariinast tekkinud. Eestlastel pole see päev aga kunagi kirikupüha olnud.Katariinat austati kui lammaste hooldajat ja kaitsjat. Kadripäeva peeti naiste pühaks. Kombestikus on esikohal karjaga seostuv, oli ju kari naiste hoole all. Kadripäeval olid keelu all kõik n-ö villased tööd, nagu kudumine, ketramine, kraasimine, õmblemine. Lubatud ja soovitatav oli karja eest hoolitseda: loomi tuli tavalisest
Eestisse jõudis kadripäev koos pealesurutud ristiusuga 12. sajandil, kus kohalikust sügistööde pühast sai püha Katariina mälestuspäev ehk kadripäev. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd. Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna "sanctus" ('püha') ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest.
AUSCHWITZ'I KOONDUSLAAGER ELISA KÄRNER 11H KAS TEADSID ET... Umbes 1.1-1.6 millionit inimest mõrvati nelja ja poole aasta(1940-1945) jooksul Auschwitz'i koonduslaagris RAJAMINE Algselt ehitati töölaagriks Poola vangidele Paiknesraudteede ristumiskohas Koosnes algselt ühest laagrist Laienedes jagati kolmeks: Auschwitz I (peakontor,baaslaager) , Auschwitz II-Birkenau (hävituslaager) , Auschwitz III-Monowitz (keemiatehas) 1944 kasvu tipphetk - 135 000 vangi ASUKOHT AUSCHWITZ II BIRKENAU 1944 SAABUMINE 1942.aastast veeti inimesi laagrisse rongidega iga päev Kästi moodustada read "valimise protsessi" jaoks ---------> Inimesed jagati kahte gruppi Vange hakati tatoveerima numbritega tuvastamise eesmärgiga GAASIKAMBRID Sealsetes gaasikambrites võis mõrvata kuni 2000 inimest ja võimsuseks oli arvestatud 12 000 mõrva päevas Keda ei tapetud gaasikambrites surid nälga, sunnitöö, nakkushaiguste, individu...
PÄRTLIPÄEV PÄRTLIPÄE V Marili Järv MO11 24.AUGUST ESIMENE SÜGISPÄEV Pärtlipäev on apostel Bartolomeuse mälestuspäev. Rahvakalender peab pärtlipäeva sügise alguseks. Pärtlipäev tähistas lõikusperioodi keskpaika. ,,Räägitakse, et sel ööl ratsutab metsas kolmejalgsel valgel hobusel hall vanamees ja külvab seeni." BARTOLOMEUS Bartholomeus oli üks Jeesuse kaheteistkümnest jüngrist. Tagakiusajad nülgisid ta elusalt. Püha Bartolomeuse sümbol on nülgimisnuga.
RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD 1.august Makaveipäev Üksnes setudel tuntud õigeusu püha, märtrite Makabeide (setudel Makaveide) mälestuspäev. Kirikust toodi koju pühitsetud vett. Salesjes peeti oja ääres palvus ja toodi selle pühitsetud vett koju. Püha vett pritsiti kaevu ja loomadele. Ka Peipsi ääres toimus palvus, mille järel mindi tinti püüdma. Makabeid Juudi preestriperekond, kes tõusis üles Antiochuse valitsuse ja oma usuliste õiguste piiramise vastu. Valitsesid kuni Herodotos Suure võiduni. Hüüdnimi Makabei ('haamer') kuulus algselt kolmandale pojale Juudale, kuid laienes ülestõusu järel kogu
Ø 25. detsember esimene jõulupüha (talvepüha) Ø 26. detsember teine jõulupüha §2 Riiklikud tähtpäevad 6. jaanuar kolmekuningapäev 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev maikuu teine pühapäev emadepäev 14. juuni leinapäev 20. august taasiseseisvumispäev 2. november hingedepäev novembrikuu teine pühapäev isadepäev 16. november taassünnipäev Riigilipu heiskamise päevad 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev 24. veebruar Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (kohustuslik) 14. märts emakeelepäev mai teine pühapäev emadepäev 9. mai Euroopa päev 4. juuni Eesti lipu päev (alates 2004. aastast) 14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna) 23. juuni võidupüha (kohustuslik) 24. juuni jaanipäev 20. august taasiseseisvuspäev (kohustuslik) 1. september teadmistepäev
Luuvalupäev oli puhkepäev siis tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liikmete koormamisest - et need oleksid terved, ega valutaks. Seetõttu ei soovitatud luuvalupäeval tantsida, joosta ega rasket füüsilist tööd teha, muidu vaevab hiljem kogu aasta liigesevalu. Et tervist kosutada, olevat luuvalupäeva hommikul kasulik kauem magada kui muidu, arvati Saardes. Mingit pidulikkust või erilisi tavasid, mida järgida, ei ole. Kirikukalendri järgi on see püha Apollonia mälestuspäev. Apollonia sündis 3. sajandi keskel Egiptuses Aleksandrias ja oli kogu elu kristlaste poolehoidja, mis imperaator Philippose aegadel oli üsna riskantne valik. Püha neitsi Apollonia sai 249. aastal vanema naisena raskelt kannatada ühe kristlastevastase pogrammi ajal - neitsil löödi hambad välja ning lubati ta elusalt põletada, kui ta kohe oma usku ei salga. Apollonia suri märtrisurma, sest palus end seepeale hetkeks vabastada ning heitis end ise leekidesse
kummaski otsas. Lipupäevasid, mil heisatakse Eesti riigi lipp, on kokku 14. Nendel päevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avaliku- õiguslikud juriidilised isikud. Leedu ja Läti iseseisvuspäevadel heisatakse Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse hoonetele ka Eesti lipp. Nagu ma varem mainisin, siis on Eesti 14 lipupäeva ja need on järgmised : 1) 3. jaanuar - Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; 2) 2. veebruar - Tartu rahulepingu aastapäev; 3) 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; 4) 14. märts - emakeelepäev; 5) maikuu teine pühapäev - emadepäev; 6) 9. mai - Euroopa päev; 7) 4. juuni - Eesti lipu päev; 8) 14. juuni - leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna); 9) 23. juuni - võidupüha; 10) 24. juuni - jaanipäev; 11) 20. august - taasiseseisvumispäev; 12) 1. september - teadmistepäev; 13) novembrikuu teine pühapäev - isadepäev;
Kui ta teist korda Jeesust unes nägi, andis Kristus talle sõrmuse ja 18-aastane Katariina kuulutas end Jeesusega abielus olevaks. Eesti rahvakalendris tähistatakse Püha Katariina päeva 25. novembril, kadripäeval. Ladinakeelne väljend domini canes tähendab tõlkes ,,Issanda koerad", mis kujuneski dominikaanide hüüdnimeks. Rännakul Liibüasse tappis ta kurja lohe, kes hoidis hirmu all tervet linna. Püha Georgi ehk eestipäraselt Püha Jüri mälestuspäev jüripäeval on 23. aprillil. Püha Georgi (Jüri) atribuudid: lohe, murdunud piik (näitab, kui raevukas vastane oli lohe), valge hobune (puhtuse sümbol). Kuna Püha Georg oli Kristuse rüütel, kandis ta raudrüüd ja Kristuse auks valget punase ristiga lippu, mida nimetatakse ka Püha Jüri ristiks. Antonius sündis Egiptuses jõukate kristlaste lapsena 250. aasta paiku. Ta hakkas mungakas. Erakuna, palves ja patukahetseuse, elas Antonius Niiluse lähedal varemetes 20 aastat
omadega. Vastlapäeva lumesaju järgi ennustati head vilja- ja marjasaaki, kuid ka rohkesti putukaid ja taimekahjureid. (1995 puusea aasta) 3. Märts - paastu-, nälja-, hange-, kehva-, linnu-, kevad-, sula- ja vastlakuu Maarahva tähelepanu on märtsis suunatud kevade saabumisele ja ilmaennustusele nii kevadeks kui suveks. JEVDOKIAPÄEV - 1. märts. Jevdokiapäev ja õigeusu kirikukalendris on see päev usumärter Jevdokia märtrisurma mälestuspäev. Eestis on seda päeva vähesel määral tähistatud Setumaal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Jevdokiap%C3%A4ev) TSIRGUPÄEV - 9. märts. Tsirgupäev õigeusu kirikukalendris on see päev 40 märtri mälestuspäev. Eestis on seda päeva tähistatud üksnes Setumaal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Tsirgup%C3%A4ev) TUHKAPÄEV - 4. märts. Tuhkapäevaga algab suur paast, mis kestab kuni lihavõtte- ehk ülestõusmispühadeni. Juba 7.
hiranjagarbhast "kuldsest seemnest".Sageli kuulub Stuupa kompleksi topeltaed, mille värvavad on suunatud igasse ilmakaarde. Teenistuse ajal käiakse ümber stuupa päiksega ühes suunas. Budsimi pühad: Bodhi Gautama Buddhaks saamise päev Parinirvana Buddha lahkumine nirvaanasse Vesakh, vesakha-pudza päevad, mile mälkestatakse Buddha elu olulimaid sündmusi Dharmatsakra Buddha esimese jutluse mälestuspäev Budismil on erinevatel andmetel umbes 300-500 miljonit järgijat kogu maailmas. Kõige rohkem võib seda kohata Bhutanis, Birmas, Hiinas, Jaapanis, Kambodzas, Laoses, Lõuna-Koreas, Mongoolias, Sri-Lankal, Tais, Taiwanis ja Vietnamis ,aga samuti ka Läänes, sealhulgas ka Eestis.
Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-21 Anniriida Arge KESKAJA KULTUUR Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare 2010 1. KESKAJA KULTUUR Keskaeg kestis 5. Saj. ( lääne Rooma lagunemine ) 15. Saj. Keskaja inimeste jaoks oli kõige olulisem Jumal. Tähtsamaid teadmisi saadi piiblist. Keskaegne haridus ja teadus põhines eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Kultuur oli kosmopoliitne, s.t rahvustunnet eitav ideoloogia. Õpetust jagati põhiliselt kloostri-ja kirikukoolides. Eesmärk oli ette valmistada preestreid ja munki. Õpetus toimus ladina keeles. Talupojad olid kirjaoskamatud. Haritud inimesed olidki peamiselt vaimulikud. Õpetus jagunes seit...
Seejärel jälitas Rahvavägi taganevaid sakslasi kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide nõudel rahu: taastati Läti Ajutise Valitsuse võim ja Saksa väed viidi Baltimaadest välja. Landeswehri sõda tähistas eestlaste sõjalist võitu põliste rõhujate üle ning Võnnu vallutamise päeva (23. juuni) tähistatakse tänini võidupühana. Sõja lõpp 1919. a. lõpuks oli Punaarmee jõud raugenud ja Moskva nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920, mis on Eestis langenute mälestuspäev. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Sellega loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist pretensioonidest Eestile ja tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust. Võidu hinnaks oli 5000 langenud Eesti sõdurit.
Alex-Sander Puhm Püha Nikolaus Püha Nikolause täpne sünniaeg pole teada, kuid arvatavasti jääb see ajavahemikku 260-280. Ta oli ja on ka senini armastatud pühak nii Ida kui ka Lääne kirikus. Teda austavad pühakuna nii ortodoksiad kui ka katoliiklased ja tema mälestust austatakse ka anglikaanide ja luterlaste seas. Püha Nikolause tuntuim mälestuspäev on 6. detsembril. Kahjuks puuduvad kindlad andmed Nikolause varajase elukäigu kohta ja sellepärast lähtutakse tema puhul üldiselt legendidele. Nikolaus sündis Pataras, mis oli Lüükia muistne merevärav ja jääb Myrast (tänapäeva Türgis) läände. Kahjuks puuduvad kindlad andmed tema elukäigu kohta. Ta kasvas üles kristlikus peres ning pühendus juba noores eas Jumalale. Laiemalt saigi ta tuntuks alles Myra piiskopina.
iisrael.ee). HOLOKAUSTI PÄEV. Holokausti ohvrite mälestamise päev, kus tapeti Teise maailmasõja ajal üle 6 miljoni juudi. Seda tähistatakse päeval, mil algas 1943. aastal Varssavi juutide ülestõus ja hakati tühistama 1950-ndate aastate alguses. Jeruusalemmas on püstitatud Jad Vasem, muuseum ja mälestusmärk, mis on nende tapetud juutide mälestuseks (www.iisrael.ee). MÄLESTUSPÄEV. Iisraeli iseseisvuspäeva eelne päev on Hukkunute Mälestuspäev. Sel ajal mälestatakse kõiki Iseseisvussõjas, samuti järgnevas neljas sõjas langenuid. Püha, mida hakati tähistama alles pärast Iisraeli taasiseseisvumist. See on kurbuse ja tõsiduse päev, avalikud kohad on kinni ja meenutatakse neid, keda pole enam (www.iisrael.ee). ISESEISVUSPÄEV. Iseseisvuspäev on rõõmupüha. 15. mail 1948 lõppes Briti mandaat ja rahvusvaheline üldsus aktsepteeris Juudi riigi ja Araablaste riigi loomust sellel territooriumil, mida nim. Palestriinaks
) · Pesahh - vabaduspüha, mis meenutab pääsemist Egiptusest, kus juudid olid Egiptuse vaarao orjad · Shavout - annetuspüha Ajaloopärimuslikud tähtpäevad · Hannuka - valgusepüha; rõõmus püha, mis tähistab Jerusalemma templi vabastamist 164.a. e.m.a · Tu bi-shvat - puude uusaasta · Purim - pääsmisrõõmupüha · Tisha be-Av - leinapäev Kaasaegset tähtpäevad: · Katastroofi ja sangarluse mälestuspäev - aprilli lõpus või mai alguses tähistatav päev kannab rahvuslikku leina: mälestatakse Katastroofi aastatel hukkunud Euroopa juutkonda. Juudid ei ole ainukesed natsismiohvrid, ent just juute mõrvati ainult rahvusliku kuuluvuse pärast. Eesti territooriumil oli moodustatud 20 koonduslaagrit, kus hävitati üle 20 000 paljudest Euroopa riikidest deporteeritud juudi. · Iseseisvuse päev.
Virginia (Commonwealth of Virginia) Ajalugu: Kui inglased 17.sajandil Virginia rannikul maabusid, leidsid nad eest siuu indiaanlaste väikesed suguharud monahoac'id, catawba'd, saponid, monacan'id ja tutelod, algonkini murdeid kõnelnud powhatan'id ning irokeesikeelsed cheraw'd ja nottaway'd. 1607. Aastal jõudsidChesapeake'i lahte Londoni ja Pymouthi kompanii saadetud laevad uusasutatega, kelle eesotsas oli energiline kapten John Smith. Juba laeval avati pitseeritud kiri, milles loetleti seitse nõukogu liiget, kes asutatava koloonia juhtimise oma õlgadele pidid võtma. Pärast pikemaid sobiva paiga otsimissi peatuti Jamesi jõe kaldal. 13.mail 1607. Aastal pandi alus Uue Maailma esimesele püsima jäänud inglaste asundusele. Ehitatava linnakese nimeks pandi Inglise kuninga auks Jamestown. 1611. Aastal sai Virginia koloonia kuberneriks Thomas West, parun de La Warr ehk lord Delaware. Koloonia laiendamisel toimus indiaanlastega hulganisti kokkup...
eelaarvamused ning see teeb põdejal ühiskonda sulandumise keeruliseks. Lisaks on probleem eriti terav homoseksuaalide, tumedanahaliste ning üldiselt vaeste seas, mis muudab ravi saamise keerukaks ja toe leidmise veel enamgi raskeks. Paljud noored näiteks satuvad tugeva pilke alla kuna on homoseksuaalsed, kuidas siis veel inimestele selgeks teha, et nad on ka haigusekandjad. Olukord on igatahes väga probleemne ning seda ka tänavu. HIV ja AIDSi ohvritele on pühendatud mälestuspäev 1. detsembril, mille raames on sobilik kanda punast lehvikut.
Vabariigi Valitsus määrab piiripunktid, kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp. Eesti välisesinduse hoonel Euroopa Liidu lipu heiskamise kohta annab juhised välisminister. Euroopa Liidu lipp heisatakse koos Eesti lipuga. 7 4. LIPUPÄEVAD Eesti lipu seaduse järgi on lipupäevad: 3.jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; 2.veebruar Tartu rahulepingu aastapäev; 24.veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; 14.märts emakeelepäev; maikuu teine pühapäev emadepäev; 9.mai Euroopa päev; 4.juuni Eesti lipu päev; 14.juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna); 23.juuni võidupüha; 24.juuni jaanipäev; 20.august taasiseseisvumispäev; 1.september teadmistepäev; oktoobrikuu kolmas laupäev hõimupäev; novembrikuu teine pühapäev isadepäev;
jaanipäeval ning lipp heisatakse sel puhul juba jaanilaupäeva õhtul kell kuus ja langetatakse alles jaanipäeval kell 21.00. Soome iseseisvuspäeval (06.12) langetatakse lipp kell 20.00. Ka valimiste päeval, kui see juhtub sattuma pimedale aastaajale, langetatakse lipp alles 20.00. Valimiste päevad on alati eranditult riiklikud lipupäevad. Rahvuspühad Soomlased tähistavad mitmeid erinevaid pühi. Nendeks pühadeks on uusaasta,kolmekuningapäev, holokausti mälestuspäev, J.L.Runeberga päev, Saami rahvuspäev, vastlapäev, sõbrapäev, „kalevala” päev, soome kultuuri päev, Minna Cathi päev- võrdõiguslikkupäev, ülestõusmispühad ehk lihavõtted, Suur Reede, 1. ülestõusmispühad, 2. ülestõusmispühad, Mikael Agricola päev ehk Soome keele päev,Soome veteranide päev, volbripäev - soome tööpüha,euroopa päev, emadepäev, J.V.Snuumani päev ehk soomluse päev,nelipühad ehk suvistepühad, langenute
Pori pimedus ning raagus mustad puuoksad. Tõelist talve annab alles oodata. Kogu seda kurvameelsust leevendavad nukras novembris vaid 2 päeva - mardipäev 10. XI ja kadripäev 25. XI . Nagu nimedest on näha on nendegi taga muiste elanud inimesed - Martin Luther ja tema naine Katariina. Vanasti oli mardipäev 11.novembril püha katoliku piiskop Martinuse mälestuspäeva auks (600 a.). Kadripäev aga Aleksandriast pärit naispühaku Katariina märtrisurma mälestuspäev. See naispühak pöörast legendi järgi 50 paganlikku filosoofi ristiusku umbes aastal 306. Tütarlapse pea raiuti maha, välja jooksis piim, seepärast sünnitavate naiste kaitseingel. Eestlastel sarnanes Mardi nimi ka muiste surnute nimetusena kasutusel olnud Mardusega. Mart - kerjuste patroon, Kadri - lammaste patroon. Mart annab hoogu viljakasvule ja Kadri sigivust karjale. Mardipäeval lõppesid sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha ja valati tõrrest vaati
mardipäeva on seostatud surnute mälestamisega, võib-olla seepärast, et sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus. Mardipäeval kehtis mitmete tööde keeld, eeskätt olid keelatud naiste lina- ja villatööd. Mardipäev lõpetas meeste välitööd ning alustas talviste tubaste tööde perioodi. Tuntuim mardipäevakomme on mardisantide (st mardikerjuste) ehk martide ringijooksmine, mida tehti mardipäeva eelõhtul. Kadripäev. 10. sajandil kinnistus püha Katariina mälestuspäev 25. Novembrile. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd. Kadripäeva lahutamatu osa oli kadrisandiks käimine.Eestlaste jaoks on kadripäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne (ka vanasõna ütleb: Mart on üle maa, Kadri üle karja). Tüüpiline kadrirituaal nägi välja järgnev: kadripäevale eelnevalhanipäeval e.
Punane lint on HOOLIMISE ja VASTUTUSE sümbol väljendamaks seda, et hoolime neist, kellel on HI-viirus või kes on juba haigestunud ja surnud AIDSi. Punane lint on ka LOOTUSE sümbol, sest inimkonna ülesanne on leida ravi AIDSi vastu. Punase Lindi kandmist peetakse esimeseks sammuks HIV ja AIDSi vastases võitluses. Seda võib kanda mistahes päeval, kuid eriti soovitav on kanda seda 1. detsembril – ülemaailmsel AIDSi vastu võitlemise päeval. Rahvusvaheline AIDSi ohvrite mälestuspäev Iga aasta maikuu kolmandal pühapäeval meenutatakse üle kogu maailma kõiki neid, kes on läbi aastate surnud AIDSi ja näidatakse üles toetust HIV ja AIDSiga elavatele inimestele. Rahvusvahelist AIDSi ohvrite mälestuspäeva tähistatakse alates 1983. aastast. Eestis tehakse seda regulaarselt alates 1993. aastast. Kuna AIDS jätkab oma laastavat hävitustööd kogu maailmas, mälestatakse sel päeval lahkunuid ning püütakse saavutada üksmeel ühiskonnas võitlemaks epideemiaga.
· 24. detsember jõululaupäev · 25. detsember esimene jõulupüha · 26. detsember teine jõulupüha. Riiklikud tähtpäevad aastal 2014 · 6. jaanuar kolmekuningapäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 14. märts emakeelepäev · 11. mai, maikuu teine pühapäev emadepäev (2015. aastal 10. mai) · 4. juuni Eesti lipu päev · 14. juuni leinapäev · 23. august kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev · 14. september, septembrikuu teine pühapäev vanavanemate päev (2015. aastal 13. sept) · 18. oktoober, oktoobri kolmas laupäev hõimupäev (2015. aastal 17. okt) · 22. september vastupanuvõitluse päev · 2. november hingedepäev · 9. november, novembrikuu teine pühapäev isadepäev (2015. aastal 8. nov) · 16. november taassünni päev · 14.märts emakeelepäev
Mõni aasta tagasi oli ka jäähokiklubi Minnesota North Stars, kuid see müüdi Dallasesse. Alates 2000./2001. aasta hooajast on osariigil uus NHL hokiklubi Minnesota Wild. Minnesota ülikooli jäähokimeeskond on tulnus mitu korda NCAA meistriks ning andis 1980. aastal olümpiavõitjaks tulnud USA koondisse mitu põhimängijat ja peatreener Herb Brooksi. Pühad Uusaasta, M. L. Kingi sünnipäev, G. Washingtoni ja A. Lincolni sünnipäeva, mälestuspäev, iseseisvuspäev, tööpüha, Kolumbuse päev, veteranide päev, tänupüha, jõulupüha. Osariigi statuudi järgi peavad koolid eripühi naisõiguslase Susan B. Anthony päeval 15.veebruaril, metsaistutamispäeval aprilli viimasel reedel ja Leif Eiriksoni päeval 9.oktoobril. Aeg 12 GTM = 6 CST (8 tundi Eesti ajast järel). Tuntud inimesi Poliitikutest on tuntuimad endine USA asepresident Walter F. Mondale (1920) ja senaator Eugene McCarthy (1916). Minnesotast on pärit ka õlimagnaat J
Peale esimese sini-must-valge lipu pühitsemise 50. aastapäeva tähistamist 1934. aastal, anti ajalooline lipp EÜSi poolt Eesti Rahva Muuseumi hoiule, kuna seal suudeti lipule tagada paremad hoiutingimused. Praegu asub ajalooline sini-must-valge lipp taas ERMi hoidlas. Avalikult eksponeeritakse teda ainult EÜSi üldkoosoleku loal ning Seltsile väga olulistel tähtpäevadel. Lipu heiskamise aeg . Riigilipu heiskamise päevad (lipupäevad) on: 1) 3. jaanuar Vabadussõjas võielnute mälestuspäev 2) 2. veebruar -Tartu rahulepingu aastapäev 3) 24. veebruar -iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 5)14. märts - emakeelepäev 6) 9. mai Euroopa päev 7) maikuu teine pühapäev - emadepäev 8) 4. juuni Eesti lipu päev 9) 14. juuni - leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna) 10) 23. juuni - võidupüha 11) 24. juuni - jaanipäev 12) 20. august - taasiseseisvumispäev 13) 1. September - teadmistepäev 14) Oktoobrikuu kolmas laupäev - hõimupäev
· Hanuka ehk valguse püha (kestab 8 päeva novembrisdetsembris), tuletab meelde imet, mis juhtus Jeruusalemma Templis pärast vabanemist kreeklaste võimust. · Pesah ehk paasapüha (märtsis-aprillis, kestab 7 päeva Iisraelis, 8 päeva mujal), tuletab meelde lahkumist Egiptuse orjapõlvest, mis oli nii kiire, et leib jäi hapendamatuks, millepärast pesahi päevadel ei tohi süüa midagi, mis on tehtud hapendatud taignast. · Jom ha-soa veha-gvura e Holokausti ohvrite ja kangelaste mälestuspäev (aprill-mai), tuletab meelde juudi rahva ajaloo kõige kohutavamat tragöödiat. · Jom ha-atsmaut ehk Iisraeli iseseisvusepäev (aprill-mai). · Savuot ehk nädalate püha (49 päeva pärast Pesahi algust mai-juunis, kestab 1 päev Iisraelis, 2 päeva mujal). · Tesa be-av ehk 9. aava paast (juuli- august), Esimese ja Teise Templi hävitamise mälestuseks, sama range nagu Jom Kipuri paast. Judaismi tähtsaim püha · Perekondlikus elus on nädala kõrgpunktiks sabbati ehk sabati pidamine.
NARVA EESTI GÜMAASIUM Essee ,,Juudi tänapäeva elu" Õpetaja: Villu Jürjo Õpilane: Silver Peusa NARVA 2009 Juut tänapäeval Judaism e. Juutlus on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon. Mis on loodud Vana Testamendi põhjal. Judaism on tähtsaim religioon Iisraelis. Juutide usu rajajaks peetakse Moosest ning juudi usk eeldab seda, et inimene peab kinni kümnest käsust. Üldjuhul peetakse juudiks inimest, kelle ema on juut või kes on kasvatatud või elab juutide kommete järgi. Hiljuti hakati lugema juutide hulka ka neid, kelle isa on juut ja ema mittejuut. Kui juut ei täida enam judaistlikke kombeid, peetakse teda siiski juudiks. Kui juut ei usu enam jumalat ning muutub ateistiks, loetakse teda siiski juutide kogukonna liikmeks, kui aga juut pöördub mõnda teise usku (nt. Kristlus), siis teda ei peeta enam...
Töölaagrites tegid juudid ja teised vangid rasket tööd. 8 Kokkuvõte Holokaust oli katastroof, mis tappis miljoneid inimesi. Aset leidis see tänu natsiideoloogiale, kuid ükski Euroopa riik ei pääsenud sellest. Holokausti mälestuspäeva tähistatakse maailmas alates 1990.aastast. Eestis tähistati seda esimest korda 27.jaanuaril 2003. Kuid mälestuspäev ei tee toimunut heaks, ajalugu muuta ei saa. Maailmas oleks peaaegu muudetud olematuks mitmed rahvused ja seda ilma mingi suguse tagajärjeta selle läbiviijattele. 9 Kasutatud kirjandus 1) Õppematerjal ,,Holokaust" koostaja Mare Oja, 2007. 2) http://www.muuseum.harju.ee/holokaust/index2_est.htm Juutide ajalugu ja holokaust 3) wikipedia Holokaust 4) Wikipedia holokaust eestis
augustil 1990. Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp. Eesti keeles kasutatakse lipu kohta ka sõna "sinimustvalge". ( http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_lipp ) ( http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Estonia.svg ) ( http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Presidential_Flag_of_Estonia.svg ) 4 2.2. Lipupäevad Lipupäevad on: · 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 24. veebruar Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev · 14. märts emakeelepäev · mai teine pühapäev - emadepäev · 9. mai Euroopa päev · 4. juuni Eesti lipu päev (alates 2004. aastast) · 14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna) · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev · 20. august taasiseseisvuspäev · 1
suleti getodesse; 43 juutide geto hävitamine Varssavis *Einsatzgruppen- liikusid Wehrmachti väeosadega, äsja vallutatud aladelt juutide, mustlaste, vaimuhaigete ja poliitiliste vastaste tapmine *koonduslaagrid- surmalaagrid- peamiselt Poola aladel; hävitustöö laienes Ungarisse, Itaaliasse ning teistesse okup. riikidesse; tapeti mürgiga, gaasikambrites ning põletati *hukkunud umbes 6 miljonit *27.01 mälestuspäev NL kuriteod *Katõni mõrv- lasti maha üle 20 000 Punaarmee kätte vangi langenud Poola sõduri ja ohvitseri *küüditamine- 41. suvel Balti riikidest üle 50 000 inimese Siberisse, Krimmi tatarlased ja tsetseenid; Poolast, Lääne-Ukrainast ja Lääne- Valgevenest Siberisse üle miljoni *terror Ida- Euroopas 1944-45- Saksa ter. surmati külade kaupa *Dresdeni pommitamineliitlaste poolt 1945 kevadel *Hiroshima ja Nagasaki tuumapommidega hävitamine Vastupanuliikumine *esmakordne nähtus
Egiptusest, orjusekojast." 5.10 HOLOKAUSTI PÄEV Holokausti ohvrite mälestamise päev, kus tapeti Teise maailmasõja ajal üle 6 miljoni juudi. Seda tähistatakse päeval, mil algas 1943.aastal Varssavi juutide ülestõus ja hakati tähistama 1950.-ndate aastate alguses. Jeruusalemmas on püstitatud Jad Vasem, muuseum ja mälestusmärk, mis on nende tapetud juutide mälestuseks. 5.11 MÄLESTUSPÄEV Iisraeli iseseisvuspäeva eelne päev on Hukunute Mälestuspäev. Sel ajal mälestatakse kõiki Iseseisvussõjas, samuti järgnevas neljas sõjas langenuid. Püha, mida hakati tähistama alles pärast Iisrael taasiseseisvumist. See on kurbuse ja tõsiduse päev, avalikud kohad on kinni ja meenutatakse neid, keda pole enam. 5.12 ISESEISVUSPÄEV Iseseisvuspäev on rõõmupüha. 15.mail 1948 lõppes Briti mandaat ja rahvusvaheline üldsus aksepteeris Juudi riigi ja Araablaste riigi loomust sellel territooriumil, mida nimetati palestiinaks.
Kodukultuuri referaat Hingedepäev Järvamaa Kutsehariduskeskus Koostaja : Liina Visk I KB 25.09.2008 Hingedepäev - 2. november Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Hingedeaeg Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord a...
Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik- õiguslikud juriidilised isikud. 3 VI Millised on lipupäevad (võrrelda pühade ja tähtpäevade seadusega) kõigile kohustuslikke lipupäevi on kolm: iseseisvuspäev 24. veebruar, võidupüha 23. juunil ja taasiseseisvumine 20. augustil. Lipupäevad on veel: Lipupäevad on: 1) 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; 2) 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev; 3) 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; 4) 14. märts emakeelepäev; 5) maikuu teine pühapäev emadepäev; 6) 9. mai Euroopa päev; 7) 4. juuni Eesti lipu päev; 8) 14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna); 9) 23. juuni võidupüha; 10) 24. juuni jaanipäev; 11) 20. august taasiseseisvumispäev; 12) 1. september teadmistepäev; 13) novembrikuu teine pühapäev isadepäev;
tuleb seda otsust hinnata kui olemasoleva olukorra õiguslikku fikseerimist. See oli sini-must-valge värvikombinatsiooniga lipu esimene õiguslik kinnitamine ning sidumine eesti rahva elu ja hingega. Peale pikki arutelusid kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu 27. juunil 1922. aastal sini-must-valgele lipule seadusandlikul teel riigilipu staatuse. 5 Lipupäevad 1) 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; 2) 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev; 3) 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; 4) 14. märts – emakeelepäev; 41) 23. aprill – veteranipäev; 5) maikuu teine pühapäev – emadepäev; 6) 9. mai – Euroopa päev; 7) 4. juuni – Eesti lipu päev; 8) 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna); 9) 23. juuni – võidupüha; 10) 24. juuni – jaanipäev; 11) 20. august – taasiseseisvumispäev; 12) 1. september – teadmistepäev;
Eesti lipupäevad Eesti lipu heiskamise päevad (lipupäevad) on pühade ja tähtpäevade seadusega kehtestatud riigipühad ja riiklikud tähtpäevad, välja arvatud kiriklikud pühad. Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi. Pühad ja tähtpäevad on osa rahva ajaloolisest mälust, milles kajastuvad lähemas või kaugemas minevikus toimunud olulised sündmused. · 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev · 14. märts emakeelepäev · maikuu teine pühapäev emadepäev · 9. mai Euroopa päev · 4. juuni Eesti lipu päev · 14. juuni leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna) · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev 5 · 20. august taasiseseisvumispäev · september teadmistepäev
annaabi.ee 
