Koostöö kirikuga. Agresiivne välispoliitika. Natsionaalsotsaialism Saksamaal. Weimari vabariik- Riik oli demkraatlik, ametlik välispoliitika rahumeelne. Palju erakondi, valitsus kriise, Relvi toodeti(versailles' rahu keelas) Venemaal, USA aitas laenudega. Dawesi plaan.NSDAP-Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Müncheni õllekeldri puts- Hitleri algatusel, algatati mäss mis suruti kiirelt maha, Puna särklased- rünnak rühmad peksid kommuniste. Mein Kampf-raamat hitlerilt. Hitleri põhiideed- Suur- Saksamaa, saksaste ühendamine ühte riiki, Versaills' rahu tühistamine. Demokratilikud riigid.Rassiline puhtus. KRISTalliöö-10.nov.1938.a. saadeti laarisse, rassism-mustlaste, homode ja vaimuhaigete suhtes. PIKKAde nugade ÖÖ- SA juhtide tapmine 1934. e. puhastus omadeseas. SS- natsipartei kitsevägi, eliit(natisde eliit)´+relva SS osa sõjaväes. GEStapo- Julgeolek. nukimise hirmutamise otganisatsioon. Salapolitsei.Hitlerijugend-Noorteorgan. kõike tuntum
õigustesse. *1939. aastal kandideeri Hitler Nobeli Rahupreemiale. Kuigi ta auhinda ei võitnud, oli ta siiski nomineeritud Rootsi parlamendi liikme poolt (E.G.C. Brandt). Nähtavasti oli see sel ajal toimuva poliitilise arutelu tõttu naljana mõeldud. *Adolf Hitleri elu püüti võtta 42 korral, kaasa arvatud ka tema enda katsed seda teha. Kui sa muutud vihatuimaks inimeseks lähiajaloos, kaasnevad sellega riskid. Kahjuks paljud neist, kes püüdsid Hitlerilt elu võtta, lõpetasid ise surnult, samal ajal kui Hitler elas edasi ning sooritas lõpuks sõja lõpus enesetapu. *Hitler kukkus 1905. aastal keskkoolist välja. Ta oli sel ajal 16-aastane ning hoolimata tema ema soovist midagi õppida ja töö leida, oli poisi unistus hoopis kunstnikuks saada. On ka teada, et ta pidi 6. klassi kordama ja teda ei võetud kaks korda paljukiidetud kunstikooli vastu *Hitler sõltus tugevalt ravimitest. Alles hiljuti avastatud andmed ja kirjad Hitleri
palju väärikatele eeskujudele minevikust. Hitler, kes ka ise maalimisega läbi lüüa oli üritanud, kuid põrus, oli vaenulik avangradistide vastu, kes temast edukamad olid olnud ning ka see oli üks põhjus, miks avangardiste Saksamaal taga kiusati. Paljud ekspressionistid põgenesid üle ookeani Ameerikasse, et pääseda niinimetatud häbinäitustest, mida Saksamaal kunstnike häbistamiseks ja nii öelda halva kunsti näitamiseks korraldati. 1927. aastal sai Alfred Rosenberg Hitlerilt ülesandeks luua natsionaalsotsialistlik kultuuriselts. Selts hakkas kandma nime ,,Saksa kultuuri võitlusliit" (Kampfbund für deutsche Kultur). Selles ühingus võideldi nii erinevate modernismi ilmingutega (arhitektuuri bauhaus, ekspressionism, abstraktsus maalikunstis) kui ,,kultuuribolsevismiga". Saksa Kultuuri Võitlusliidu baasil loodi Riigi Kultuurikoda, mille kuuest kojast üks pidi haldama kujutavat kunsti. Kõik, kes tahtsid kunsti luua, pidid astuma
Stalin sattus paanikasse ega toibunud sellest enne kui 1943. a. lõpul. 1940.aasta. Toimusid uued rünnakud, kuid toimus ka vaherahu 12. märts. Soome ja NSV Liite sõlmivad rahu ning Soome loovutab Karjala kannase NSV Liidule. 9.aprill. Saksamaa vallutab Taani ja Norra. Taani tunnistab ennast tingimusteta võidetuks. 10.juuni. Itaalia kuulutab Prantsusmaale sõja. See on ilmselt põhjus, miks Stalin sakslastele kunagi ei andestanud, nad sundisid teda mitme aasta jooksul tulutult Hitlerilt rahu lunima. NSV Liidul hakkab sõjategevus juba paremini minema Isegi pärast Stalingradi lahingut oli Stalin veel valmis sakslastega mis iganes tingimustel separaatrahu sõlmima. 1945.aasta. Saksamaa annab alla. NSV Liidu suur võit 30. aprill Hitler teeb Berliinis enesetapu. 7.mai. Saksamaa annab alla. 2. september Jaapan annab alla. Sõda oli lõppenud. Võit Saksamaa üle tuli talle nagu kingitus. NSV Liit oli korraga saanud maailmariigiks,
Seejärel andis Von Manstein nõu Paulusele, et see hakkaks Stalingradist välja tulema. Paulus aga eiras Von Mansteini soovitust ja otsustas järgida Hitleri käsku püsida Stalingradis ja hoida seda enda käes Stalingradi lõppmäng Põhjas jätkusid venelaste intensiivsed rünnakud. Von Mansteini väed olid ohus, sest kahepoolne rünnak ähvardas hävitada armee olulise osa. 28. detsembril said Von Mansteini ja Maximilian von Weichi väed Hitlerilt loa taganemiseks. See viis nad juba 200 km kaugusele piiramisrõngast. Seega Pauluse väed jäid abitusse olukorda nii militaarse kui varustamise seisukohalt. Pauluse väed vajasid ligikaudu 750 tonni varustust päevas. Luftwaffe oli seniajani suutnus varustada vaid 250 tonniga. Varustuse kogus langes veelgi, sest lennumaa oli tunduvalt pikenenud. Parimal juhul sai ulatus päevane varustus vaid 90 tonnini.
Kolmanda riigi raudne seisukoht rahva suhtes ei jätnud rahvale sõna õigust, teisisõnu valitsus juhtis kõike. Hitler kasutas laiamõõtmelist propagandat edestamaks oma tahet puhastada rassidest ning tegi halastamatult rahvale "ajupesu" saamaks tuge neilt. Nimetades end führeriks tegi ta kannapöörde majanduses. Samas tundsid lääne riigid end turvaliselt tänu rahulepingutele. Samas ta kindlustas natside võimu üllatavate vallutustega. Sõjaväekohustus tagastati Hitlerilt aastal 1935, samaaegselt oli käimas laiamõõduline sõjajõudude valmistumine sõjaks, Austriale lähimalolevate natside skisma tõttu. Aga see ei heidutanud Hitlerit. Hitler määras maaväeks 550 000 meest 100 000 asemel ning laskemoona oli 10 000 tonni asemel 26 000 tonni. Kõik muu tundus minevat nii nagu Hitler oli tahtnud. Ta pidas kogu muud Euroopat narrina ja samas valmistus Teiseks maailmasõjaks. Kõik oli planeeritud ja samas hulljulge, aga nagu võime
aasta aprilliks ka Kreeka Hitler soovis ka võimu Vahemerel, selleks oleks pidanud ta vallutama nii Malta kui ka Kreeta. Kreeta vallutamisega saa Sksm hakkama, kuid Malta jäi alistamata AAFRIKA VALLUTAMINE 1940. aastal alustati sõjategevust ka Põhja-Aafrika rindel septembri ründas Itaalia Egiptust (SB koloonia), kuid ebaõnnestunult. Britid alustasid vastupealetungi ning tuli taaskord abi paluda Hitlerilt. 1941. aasta märtsis saadeti Egiptusesse Aafrika korpus, kelle eesotsas seisis väga võimekas väejuht Rommel (Kõrberebane). SÕDA SAKSAMAA JA NSVL VAHEL See, et Hitler läks Mussolinile Balkanile appi rikkus ära ta enese plaanid rünnata NSVL-tu 1941. aasta mais keskpaigas. Tegelik rünnak algas 22. juunil 1941. aastal Saksamaa alustab sõda NSVL-ga. Sõjaplaani nimi oli Bararossa: NORD - Leningrad
murda. Samuti oli kummaline ka Saksa vägede koondamine NSVL läänepiiridele. Paraku ei tahtnud Stalin Hitlerit ärritada, arvestades Wehrmachti lahingukogemusi. Stalin keeldus uskumast ka sõnumit, mille lähetas temale üks usaldusväärseim välismaa spioon 1941. aasta juuni keskpaigas. Ta hoiatas, et sakslased on alustamas pealetungi juba nädala pärast (Bastable 2008: 16,17). Stalini keeldumine uskumast Hitlerilt tulevat rünnakut, paneb arvama, et Stalin võttis MRP-d tõsise lepinguna ning ei kavatsenud sellest iial taganeda. Seega võis ta oletada, et ka Hitler ei oleks suuteline lepingut rikkuma. Teisalt võib-olla ta ei tahtnud tunnistada, et teda on petetud. Oluline on see, et lõpuks Stalin hakkas siiski tegutsema ning endise liitlase vastu väärilist vastupanu osutama. Sissetung algas 22.juunil 1941 öösel. Sissetungi Nõukogude Liitu nimetatakse operatsioon Barbarossaks
aasta kevadel, kui Hitlerit süüdistati riigireetmises, kuna ta oli 1923. aasta 8.-9. novembril ette võtnud ebaõnnestunud putsikatse ja kuulutanud Müncheni Bürgerbräukeller'is välja rahvusliku revolutsiooni lootuses tõugata võimult Reich'i valitsus, rääkis Hitler kohtule, et ta oli tahtnud olla vaid marksismi lammutaja, ja kinnitas ühtlasi, et natsiliikumisel on vaid üks vaenlane surmavaenlane marksism. Juute ta ei maininud. Tooni muutust märkas ka juudi ajakirjandus ja kui Hitlerilt selle kohta küsiti, vastas ta talle omaselt, et tõepoolest oli oma seisukohta muutnud: "Mein Kampf'i" kallal töötades oli ta mõistnud, et oli siiani olnud liiga leebe ja et "juudiküsimus" pole ainult saksa rahva, vaid kõikide rahvaste mure, "sest Juudas on kogu maailma katk". Seepärast ei saa võitlus olla võidukas olla seni, kuni juutkonna rahvusvaheline võim pole täielikult hävitatud. Väliselt olid Hitleri valitsemises neil aastail, mis järgnesid võimu natsireziimi
asumaid. Lõpuks britide äge vastupanu sundis hitleri lõetama nende vallutamist, kuid samas hakati S-l töötama välja plaani NSV hävitamiseks. Hitler tugevdas sidemeid Jaapani ja Itaaliaga tehes lepingu kolmikpakt, mille allakirjutajad võtsid endale kohustse üksteist igati aidata. Hiljem liitusid ka mõned teised riigid. 1940 aasta hilisügisel ründas Itaalia Kreekat. Kreeklased panid ägedalt vastu ning itaalia oli kohtstaud abi paluma hitlerilt. Ta väed tungisid kreekasse ja jugosslaaviasse ja varsti olidki mõelmad alistatud. 1941 aasta suveks olid saksamaa ja itaalia kätte langenud 12 riiki , kus kehtestati range okupatsioonireziim. Nendes riikides hakkati teostama juutide hävitamise kava. Miljoneid juute tapeti ja seda nimetatakse holokaustiks. SAKSAMAA TUNGIB KALLALE NSVL-LE Molotov-Ribbetropi paktiga lubasid S ja NSVL kümne aastajooksul üksteist mitte rünnata, kuid kumbki ei kavatsenud seda täita.
21. , juunikommunistid – valmistasid Andrei Ždanovi juhtimisel ette Eesti okupeerimist ja inkorporeerimist N. Liidu poolt 22. ,Eesti NSV – Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 23. ,hävituspataljonid – NSV pataljonid kes pidid kõik maatasa tegema 24. , 14.juuni 1941 –, Toimus küüditamine, 10k inimesi 25. Umsiedlung –, Sakslate koju minek, kutse hitlerilt 26. Eesti Leegion – Saksa sõjaväe pataljon kus Eestlased võitlesid 27. , Sinimägede lahing – Suur lahing Saksamaa ja N.liidu rinnete vahel 28. , soomepoisid – Soome sõjaväe pataljon JR200 kus võitlseid eestlased kes ei tahtnud saksa pataljonis võidelda 29. , anneksioon –, võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne liidendamine oma riigi külge ebaseaduslikult.
Natsionaliste toetasid peamiselt maaomanikud, jõukad ja konservatiivsed jõud, kes olid enamasti rooma katoliiklased, kellele meeldis võimu tsentraliseeritus. Hispaania kodusõja sõjaväeline taktika meenutas mitmeti Teise Maailmasõja tegevust. Hitler testis Hispaania kodusõjas oma uusi relvi. Lisaks sõjaväelistele operatsioonidele korraldasid mõlemad pooled massimõrvu. Franco palus Adolf Hitlerilt ja Benito Mussolinilt abi. Hitler sai Franco abipalve kätte 22. juulil 1936 ning algatas sõjalise abi andmise NSV Liit osales Hispaania kodusõjas põhiliset sõjavarustuse müüjana ning sõjaliste- ja riiklike julgeolekunõunike saatmisega. 2. Võidurelvastumine ja pingelõdvendus 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii N Liidus kui ka USA-s kardeti
sügav kaastunne tema vastu. Armastusest aga oma abikaasa vastu, sai Traudlil vihkamine. Hitler oli Traudli isalik sõber, kes andis talle turva- ja kindlus- ning hoolitsetuse tunde. Nii suurt ühtekuuluvustunnet pole ta enam kusagilt kogenud. Vene okupantide meelevallas olles on Traudl1945. aasta suvel ja sügisel hirmul oma elu pärast ja näljas. Enesetapp, millest paljud ta kolleegid sama aasta aprilli lõpul ja mai algul väljapääsu nägid, polnud Traudli silmis lahendus. Hitlerilt saadud lahkumiskingituseks saadud mürgiampulli, hoidis Traudl aga nagu aaret. Talle oli suitsiid kõigest väga ebakindel päästeankur juhuks, kui teda ahakataks piinama või vägistama. Mürgiampulli kaasas kandmine rahustas Traudlit. Ööl vastu 2. maid 1945 asusid ellujäänud punkriasukad Riigikantselei katakonvbidest teele. 10 gruppi, igaühes paarkümmend inimest, põgenesid venelaste eest. Järgmine õhtu viib Traudli tee kolmest naiskaaslasest lahku
arvamus, et ideoloogia võidab igaljuhul. 21. Diktatuur: võimuvõrgustikud Juhid, nende alluvad, parteilased. Võimuhoidjad nende alluvuses – politsei, sõjavägi jne. Ka vaimulikud vahel, kõik kes saavad diktaatorit hoida oma kohal. 22. Diktatuur: funktsionalistlik interpretatsioon Funktsionalistlik interpretatsioon on sellel arvamusel, et Holocaust tuli altpoolt, bürokraatiast ja mitte ülevaltpoolt käsuna Hitlerilt. Usutakse loomulikult, et Hitler oli see, kes julgustas antisemiitlikku käitumist. Teiselpool on need, kes arvavad, et see oligi kogu aeg Hitleri plaan, saada lahti juutidest ja et algatada Holocaust. Funktsionalistid arvavad, et taheti neid Euroopast välja saata, kuid kui see ei juhtunud, siis prooviti neid hukata. 23. Mussolini võimuletuleku põhjused Mussolini andis Itaallastele midagi, millesse uskuda, ta rääkis Itaalia suursugususest.
keskel murdsid Punaarmee ülekaalukad jõud Soome rindest läbi (venelastel halb talvevarustus, püssid ja tankid jääs hiljem tehtud järeldused aitasid Stalingradi all sakslaste vastu, kes samuti külmusid). Sõda lõppes rahulepinguga Moskvas 12.märts 1940. Karjala läks NSVL-le, samuti tuli sõjaväebaasideks rendile anda Hanko poolsaar (Soome lõunatipp) Nõukogude-Saksa sõja puhkemine 1940okt tungis Mussolini kallale Kreekale, kuid oli edutu ja pidi abi paluma Hitlerilt. Aprillis 1941 alustas Saksamaa soda Kreeka ja Jugoslaavia vastu. Seetõttu pidi Hitler lükkama NSVLiidule kallaletungi maist juunisse st 5 nädalat talve poole, milleks poldud valmis. 22.juuni 1941 ületasid Saksa väed varahommikul NSVL piiri, et viia ellu plaan "Barbarossa" (Stalin olevat luurelt saanud teada isegi kellaaja, kuid ei uskunud oma liitlaselt kallaletungi ning ei valimustunud selleks). NSVLiidule kuulutasid sõja ka Itaalia, Rumeenia, Slovakkia,
pauguta 1938 september Müncheni sobing (Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia) + Lepituspoliitika 1939 märts Tsehhoslovakkia jagamine + Inglismaa ja Prantsusmaa avastavad, et Saksamaad ei saa usaldada. Hakatakse otsima liitlast, sest Saksamaast neil jõud üle ei käi, liitlaseks soovitakse Nõukogude Liitu. Stalin saab kaks lepingut, teisena Hitlerilt. 23.august 1939 Molotov Rippentropi Pakt + NL sõlmib lepingu Saksamaaga. Piir jookseb mööda Läänemerd. Balti riigid jäävad Nõukõgude Liidule, Poolast alates Saksamaale. 1.september 1939 Teine maailmasõda + Saksamaa tungib kallale Poolale sõjaline kokkupõrge Okupatsioon Päts püüdis populaarsuse võitmiseks riigi valitsemisse kaasata oma poliitilisi oponente. + Peaministriks Jüri Uluots
annaabi.ee 
