- Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS – kraniaalnärvid ja seljaajunärvid - Autonoomne NS – sümpaatiline aktiveerimine ja parasümpaatiline rahunemine Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Närvirakke tekib juurde ainult hipokampuses (õppimine ja mõtlemine). Neuronid on kohanenud erutuse juhtimiseks, töötlemiseks ja salvestamiseks. - Aferentsed e sensoorsed – närvirakud mis toovad sõnumeid väliskeskkonnast ja organitest KNSi - Vaheneuron ehk interneuron – pole eelnimetatud närvirakud vad vahendavad infot ühest neuronist teise - Eferentsed – motoorsed neuronid, viivad sõnumi KNSist välja, annavad käsu lihastele.
GABA on neurotransmitter, mis pidurab teiste närvirakkude aktiivsust. Alkohol stimuleerib GABA süsteemi. Selle pidurdav mõju teistele neuronitele muutub tugevamaks ja põhjustab lõõgastustunnet. GABAle tundlikke närvirakke leidub kõikides ajuosades. Glutamaat aktiveerib teise rühma närvirakud. Alkohol pidurdab glutamaadi aktiivsust. See omakorda vähendab glutamaadi erutavat toimet teistele närvirakkudele. Aju õppimis- ja mälukeskus asub hipokampuses. Alkohol aeglustab seal märkimisväärselt glutamaadi poolt vahendatud informatsiooni kulgu närvirakkude vahel. Kui aju funktsioneerib normaalselt, siis vahendavad närvirakud vahetpidamata omavahel signaale. Need signaalid võivad neurotransmitterite vabanemist närvirakkudest vähendada või suurendada. Signaalid, mis neuron saab, summeeritakse rakukehas ja tulemus võib olla erutust tekitav või pidurdav. GABA säilitatakse membraanikotikestes, mida teise sõnaga kutsutakse sünaptiliseks
ja serotoniini. Kui kaks viimati mainitud kemikaali on pärsitud, võimaldab atsetüülkoliin elektriliste signaalide saatmist ajukoorde. (Norepinefriin ja serotoniin on vajalikud ka informatsiooni jäädvustamiseks pikaajalisse mällu, mis võib seletada, miks me suurema osa unenägudest unustame. Et need kaks kemikaali on unenägude nägemise ajal pärsitud, ei saagi unenägusid pikaajalises mälus säilitada.) Ajutüve neuronid alustavad hipokampuses ka siinuslainet (sarnaneb siinuskõverale), mida tuntakse teetarütmi nime all arvatakse, et see merihobukujuline ajustruktuur salvestab ka mälestusi. Sel ajal lõpetavad töö närvid, mis tavaliselt kannavad informatsiooni välismaailmast. (Guiley 2009: 7-8) 1.2. Miks me näeme und Enamik teadlasi on ühel meelel, et unenägudel - vähemalt REM-unenägudel on roll õppimisprotsessis (Guiley 2009: 8).
d. Seosed varasemate teadmistega. Kinnistab varasemaid teadmisi ja saab aluse, millele toetuda 10. Mäluprotsessid - säilitamine (mälu jäljed ja konsolideerumine). Mälujälg - närvisüsteemis olev märge infost Konsolideerumine - info kokkupakkimine? Aile saadetu: mälujälgede konsolideerumine ja selle häirumine. Mällu talletamine eeldab mälujälgede konsolideerumist, see on füsioloogiline protsess, mis kestab tunde (hipokampuses) ja päevi, kuid, aastaid (neokorteksis); oluline unefaaside korrapärane vaheldumine 11. Mäluprotsessid – meenutamise protseduuride mõju tulemusele (meenutamine ja äratundmine; vaba, järjestikune, ja ajendatud meenutamine; äratundmine sundvaliku ja vaba valiku tingimustes). Mälus olemine (availability) ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs (accessibility) materjalile.Meelespidamine sõltub suuresti meeldetuletamist
Milline on hipokampuse roll mälu töös? - Oluline integratsiooniks ja konsolidatsiooniks (kinnitamiseks) - Deklaratiivne mälu – teadmised mida saab sõnadega väljendada - Õppimine ja harjumused, lihtne tingimine, praimimine toimivad ja aja möödudes muutub hipokampuse roll väiksemaks - Mälestused liiguvad kortikaalsetesse aladesse - Õppimisvõime säilitatakse amneesia korral - Hipokampuses asub ruumimälu. Millised on episoodilise ja semantilise mälu erinevused sisu poolest, ja aju töö tasandil? (nt millised aju-uuringute andmed erinevusi tõendavad? HERA mudel, jt.). Erinevused: - Sisulised - Asuvad ajus eri piirkondades nt patsient kellel kahjustus vasakpoolses hipokampuses – ei mäleta oma elust sündmusi aga mäletab asju mis tal oli - Üldised erinevused integratsioonil eri infotükkide kokkusidumisel ja töösalvestamisel.
Anterograadne ehk edasihaarav amneesia = võimetus formuleerida sündmusele järgnenud uusi mälestusi • Retrograadne ehk tagasihaarav amneesia = võimetus taastada sündmusele eelnenud mälestusi Amneesiate teooriad (3 tükki) - millised on iga teooria põhiideed, kuidas üksteisest erinevad? Konsolideerimise teooria (Squire ja Bayley, 2007) – hipokampus konsolideerib ehk tihendab, kinnistab uusi mälujägi, mis muudab need püsivaks. Pärast hipokampuses konsolideerimist salvestatakse mälestused uues asukohas neokorteksis. • See seletab, miks vanad mälestused pärast hipokampuse kahjustust säilivad – need on juba mujale üle viidud (enamasti temporaalsagarasse). • Sh mälestuste hulk võib sõltuda kahjustuse suurusest – mida suurem kahjustus seda pikema ulatusega retrograadne amneesia. Mitme jälje teooria (Nadel ja Moscovitch, 1997) – igasuguse info omandamisel kodeeritakse mitut tüüpi
Alzheimerile omased mitmesugused spetsiifilised neuroloogilised ja neurokeemilised muutused ajus. Mikroskoopilised muutused ajus algavad tihti enne, kui esinevad esimesed kliinilised nähud. Iseloomulikuks neuroloogiliseks leiuks on aju kortikaalne atroofia, mis on nähtav närvisüsteemi vaatlemisel kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafia abil ning PET- uuringuga kindlaks tehtav difuusne peaaju hüpometabolism. Peaajus väheneb närvirakkude hulk eriti hipokampuses, substantia innominata's ja locus coeruleus'es piirkonnas ning ajukoore oimu-, kiiru- ja otsmikupiirkonnas. Neurokeemilised muutused seisnevad koliinatsetüüli transferaasi, atsetüülkoliini ja teiste neurotransmitterite ning neuromodulaatorite hulga tunduvas vähenemises. Alzheimeri tõvele iseloomulikeks neuropatoloogilisteks leidudeks ajus on mikroskoopilised beeta-amüloid neuriitilised (argentofiilsed) naastud, intraneuronaalsed neurofibrillaarsed
- Lisandub mingi näiliselt sihipärane liikumine kodust või töökohast eemale, kuid säilib enese eest hoolitsemine - Võib olla uue identiteedi omandamine - Matk võib olla seotud varem tuntud ja emotsionaalselt tähtsa paigaga. - Võimalik põhjus mediaalse oimusagara mälusüsteemide allasurumine Amneesia teooria Konsolideerimise teooria - Mälu keskus/hippokampus konsolideerib (tihendab, kinnistab) uusi mälujälgi mis muudab need püsivaks. Pärast hipokampuses konsolideerimist salvestatakse mälestusd uues asukohas ajukoores - See seletab miks vanad mälestused pärast hipokampuse kahjustust säilivad – need on juba mujale üle viidud - Sh mälestuste hulk võib sõltuda kahjustuse suurusest, mida suurem kahjustus seda pikema ulatusega retrograadne Mitme jälje teooria - Igasuguse info omandamisel talletatakse mitut sorti mälestusi ja need talletatakse erinevatesse ajupiirkondadesse
mõtlemishäired. Depressioonis inimestel on raskusi söömise, magamise ja seksimisega. Paljud kaaluvad enesetappu. Suutmatusest hakkama saada pöörduvad paljud antidepressantide poole, et nii oma ängistust leevendada. Ravimi mõjudes hakkab täieliku kurbuse tekitatud füüsiline ja psüühiline valu hajuma. Need ravimid parandavad isegi mõningaid tekkinud füüsilisi kajustusi. Nad stimuleerivad närvirakkude kasvamist aju mälukeskuses hipokampuses, heastades nii pikaajalise stressi poolt sageli tekitatava kahju. Kuid sellistel ravimitel on ka kõrvalmõjud: kaalutõus, võimetus sekselus. 3.2.2 Rääkimise teraapia Terapeudiga oma hädast vesteldes ning seeläbi mõtlemis- ja tegutsemisviise muutes võib inimene oma ajutegevust muuta. Uuringud näitavad, et psühhoteraapia võib põhjustada ajutegevuses suuresti samasuguseid muutusi kui antidepressandid. Paljud psühhiaatrid ei
sündmuste puhul (uuriti telesaateid) Äratundmine ja meenutamine episoodilises mälus Äratundmine põhineb tuttavusel ja meenumisel. Meenumine tähendab täielikku meeldetulemist kõigis detailides. Katseisutatsioonis saab eristada mäletan/tean protseduuri abil Leitud et pigem kaksikprotsess: - ERP uuringud näitavad et meenumine võtab rohkem aega kui tutvushinnang - fMRI uuringud näitavad, et meenumine seostub suurema aktivatsiooniga hipokampuses ja selle läheduses; tuttavus aga seostub just vastupidise aktivatsiooniga neis struktuurides - patsienidel leitud ka kaksikdissotsiatsioone – halvem verbaalse materjali tuttavushinnang perirhinaakorteksi kahjustuse korral kuid meenutamine hea - mäletan/tean protseduuri saab kasutada nii äratundmise kui vaba meenutamise situatsioonis, ’mäletan’ vastuseid palju rohkem. Vabal meenutamisel ka aktivatsioon
Samuti juhib füüsiliste ja immuunsüsteemiga seotud reageeringuid läbi selle et reguleerib vereringet ja verevoolu lihastesse ja teistesse kudedesse Hüpotalamus seob ajuripatsi kaudu närvisüsteemi sisesekretsioonisüsteemiga. Mõjutab ajuripatsis hormoonide produtseerimist ja nende eritust. Stressiolukorras hakkab ajuripats eritama vastavaid hormoone ja need panevad neerud omakorda tootma steroide, mis hipokampuses hävitab mälu ja õppimise seisukohalt tähtsaid närvirakke. Samuti on teadvus ja magamine hüpotalamuse poolt mõjutatavad ja hüpotalamuse kahjustuse korral tekivad unehäired. Funktsioonid vastavalt hüpotalamuse osadele: eesmises osas une ja ärkveloleku rütm keskmises osas taju, energiavahetus, endokriinne regulatsioon tagumises osas taju, teadvus, termoregulatsioon, kompleksne endokriinne regulatsioon
mehhanismid ja käitumisstrateegiad • ÜHEPOOLNE KAHJUSTUS vr. difuusne: degeneratiivseid protsesse vähem + 1 intaktne HF Ajufunktsioonide paranemise võimalikud mehhanismid • Regeneratsioon- kahjustatud neuronite/aksonite taastumine nii perifeerses kui Keskkonna kompleksuse uuringud kesknärvisüsteeemis (hipokampuses uute neuronite teke täiskasvanutel) • Loomkatsetes “rikas” keskkond: • Sprouting (e.võrsumine) -reinnervatsiooni teke allesjäänud närvikiudude hargnemise – efekt nii ajukoorele, neuronitele, gliiale ↑tulemusena – kuklasagaras 10-20% suurenes dentriitide arv neuroni kohta • Denervatsiooni supersensitiivsus- postsünaptiline hüperaktiivsus neurotransimitteritele
Närvisüsteemis olev informatsioon liigub elektrisignaalidena ühest neuronist teise. See protsess on pidev. Ühe neuroni ühenduskohta teise neuroniga nimetatakse sünapsiks. Üks aspekt on aga kindel ja kergesti silmanähtav. Nimelt kogu närvisüsteem on kui seoste loome närvirakkude vahel. Kogu närvisüsteemi ulatuses tekib pidevalt uusi seoseid rakkude vahel. See on üks iseloomulikumaid omadusi närvitalitluses. Kuid peale neuronite seoste tekib juurde ka uusi närvirakke. Näiteks hipokampuses sünnib uusi närvirakke kogu inimese elu. Neuronite omavaheline seostamine on närvitegevuse üks põhilisi jooni. Uusi seoseid neuronite vahel tekib inimesel lakkamatult sünnist surmani. Üks neuron võib olla korraga ühenduses teiste kümnete tuhandete neuronitega. Kui inimese närvisüsteemis on umbes 10 triljonit neuronit, siis seoseid nende vahel võib ulatuda isegi tuhandetesse triljonitesse. Neuronite omavahelisi seoseid on vähemalt 100 000 korda rohkem kui neuroneid endeid
Närvisüsteemis olev informatsioon liigub elektrisignaalidena ühest neuronist teise. See protsess on pidev. Ühe neuroni ühenduskohta teise neuroniga nimetatakse sünapsiks. Üks aspekt on aga kindel ja kergesti silmanähtav. Nimelt kogu närvisüsteem on kui seoste loome närvirakkude vahel. Kogu närvisüsteemi ulatuses tekib pidevalt uusi seoseid rakkude vahel. See on üks iseloomulikumaid omadusi närvitalitluses. Kuid peale neuronite seoste tekib juurde ka uusi närvirakke. Näiteks hipokampuses sünnib uusi närvirakke kogu inimese elu. Neuronite omavaheline seostamine on närvitegevuse üks põhilisi jooni. Uusi seoseid neuronite vahel tekib inimesel lakkamatult – sünnist surmani. Üks neuron võib olla korraga ühenduses teiste kümnete tuhandete neuronitega. Kui inimese närvisüsteemis on umbes 10 triljonit neuronit, siis seoseid nende vahel võib ulatuda isegi tuhandetesse triljonitesse. Neuronite omavahelisi seoseid on vähemalt 100 000 korda rohkem kui neuroneid endeid
annaabi.ee 
