varade tootlikkuse näitaja (18,1%) ei ole põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Linnavalitsus ASile Tallinna Vesi hindade kooskõlastamisel aktsepteerinud põhjendamatult suurt investeeritud varade tootlikkuse näitajat ning sellest tulenevalt ka põhjendamatult suurt ärikasumi mahtu ehk tulukust. Konkurentsiamet hindas ASi Tallinna Vesi investeeritud varade tootlikkust raamatupidamise andmete alusel. Kasutades üldlevinud hinnaregulatsiooni teooriat loetakse mõistlikuks investeeritud varade tootlikkuseks kaalutud keskmist kapitali hinda (WACC), mis Konkurentsiameti arvutuste kohaselt on 8,31%. ASi Tallinna Vesi investeeritud varade tootlikkuseks kujunes 18,1%, mis ületab WACC-i 9,79%. Siit ka negatiivsete välismõju probleem. Eesti riigil ja kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada inimestele puhas joogivesi ja nõuetekohane reoveekäitlus. Tegemist on olulise infrastruktuuri osaga ja peab olema kõigile
see on vahetuse tasakaalustamine hinnakonkurentshinnakokkuleppe - kõigi müüjate lepe kasutada ühesusguseid hindu, et välistada i. Hinnadiktaat - tootja ei tohi sekkuda kauba edasimüügi tingimustesse. Hinnadeferents- analoogkaupade pakkumine eri ostjatele erineva hinnaga ilma objektiivsete põhjusteta Dumping _ kaauba eksport oma hinnast või koduhinnast madalama hinnaga et vabaneda konkurentsist, ja laiendada turgu. Hinnaregulatsiooni eiramine- ja tarbijaid eksitav hinnainfo ja reklaam. ***riigi ülesandad*** kaitsta tarbija huve. tagada ettevõttete aus konkurents
ebaseadusliku tehingu hind) 7. Taunitavad hinnakujundusmeetodid: · Hinna kokkulepe müüjate kokkulepe müüa kaupa ühesuguse hinnaga · Hinna dikaat- olukord, kus tootja määrab hinna; piirab jaemüüja kasumit · Hinna differents kauba müüks erinevatele ostjatele erineva hinnaga · Dumping turu hõivamine omahinnast madalama hinnaga · Eksitav hinnainfo · Hinnaregulatsiooni eiramine riigi poolt kehtestatud hindade eiramine (elekter, post, vesi) 8. Konkurentsi vormid : · Monopol turul on üks pakkuja, kes määrab hinna Riiklik monopol hinna kehtestab konkurentsi amet · Oligopol turu olukord, kus vähe pakkujaid ja valitseb hinnaliider, nt. Kütus- oht kartellide tekkimiseks · Monopilistlik konkurents olukord, kus ühe toote osas on turul monopol; hästi lühiajaline
üldkogumi mistahes elemendi valimisse sattumise tõenäosus peab olema teada. Kui see tingimus on täidetud, saab üldkogumi näitajaid valimi põhjal hinnata niisamuti nagu empiiriliste uuringute puhul, kuid lisaks on võimalik hinnata ka tulemuste kvaliteeti. 1.Energiaturu korraldust reguleerivad 5.ETI põhilised ülesanded. seadused. ETI eesmärgiks kaugkütte ettevõtete Alates 1. juulist 2003 reguleerib energiaturu hinnaregulatsiooni tugevdamise. Kaugkütte korraldust neli seadust: piirkondade kehtestamine defineerib kaugkütte ettevõtte kui turgu valitseva Elektrituru seadus, infrastruktuuri ettevõtte, mis annab aluse Maagaasi seadus, üldlevinud regulatsiooni metoodika Kaugkütte seadus, rakendamiseks. Uue ülesandena võib Vedelkütuse seadus
hinnakokkulepe otseste konkurentide vahel hinnadiktaat tootja sekkumine toote edasimüügi tingimustesse dumping toote eksport omahinnast või koduhinnast madalama hinnaga vabanemaks konkurentidest ja laiendamaks turgu hinnadiferents analoogtoodete pakkumine eri ostjatele erineva hinnaga (ehkki müügikulud on samad) ilma objektiivse põhjuseta hinnaregulatsiooni riigi poolt kehtestatud hindade ignoreerimine eiramine kulukeskne hinna määramisel lähtutakse kuludest (tootmis- või ostukulud) hinnakujundus tarbijakeskne (demand-based pricing) orienteerub toote tarbijate tajutud hinnakujundus väärtusele konkurentsikeskne (competition based pricing) lähtub konkurentide hindadest TURUNDUSSÕNARAAMAT 1LOG(e)g, Mairo Küünarpuu hinnakujundus
b) b) konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsust hinna tõusust, millel millel on on kaasnev kaasnev toime toime ka ka teiste teiste kaupade kaupade hindadele; hindadele; c) müüjatel hindade tüütuseni vahtimisest; d)4 pärast valitsusepoolseid samme hinnaregulatsiooni osas. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 12. Disinflatsioon on: a) vastandsündmus inflatsioonile; b) inflatsioonitempo aeglustumine; b) c) inflatsioonitempo järsk kiirenemine; d) tööpuuduse ja inflatsiooni üheaegne esinemine. 13. Raha pakkumise suurendamine keskpanga poolt: a) põhjustab tavaliselt kaupade hindade alanemise; b) põhjustab tavaliselt kaupade hindade tõusu; b) c) ei põhjusta tavaliselt kaupade hindade muutusi;
b. sotsialistliku ühisomandi taastekitamine c. luua karm riiklik majanduspoliitika d. kogu majanduse kui terviku tegevuse koordineerimine Inflatsiooniteooria kohaselt tekib hinnašokk: a. ostjatel paar minutit pärast poodi sisenemist b. konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsust hinna tõusust, millel on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele c. reeglina ainult maksupoliitiliste vigade tõttu d. pärast valitsusepoolseid samme hinnaregulatsiooni osas Neoklassikud väidavad, et tööjõuturgu: a. tuleb vaadelda, erinevalt kaupade turust, suletud turuna b. võib vaadelda nõudluse ja pakkumise turuna nagu iga teist turgu c. tuleb vaadelda kooslusena, mille analüüsil tuleb igati arvestada sotsioloogilisi aspekte d. tuleb vaadelda ebastabiilsena, mille arengutesse peab tihti sekkuma keskvõim Investeerimisotsuste vastuvõtmisel kasutatav näitaja nn. ajaldatud puhasväärtuse kriteerium iseloomustab: a
Hind on äärmiselt efektiivne kasumit mõjutav tegur. Hind võib tagada tohutu kasumi või hävitada marginaalid. Võimalusel vältige hinna alandamist. See võib kasvatada teie turuosa, aga tihti kaotab ära kasumi. Hinna positsioneerimist ei saa teha ilma väärtuse poolt arvestamata. Kõrgema hinnaga positsioneerimine saab jätkusuutlik olla ainult reaalsete konkurentsieeliste toel. Seadusega on keelatud hinnakokkulepe, hinnadiktaat, dumping, hinnaregulatsiooni eiramine, tarbijat eksitav innainfo ja reklaam. Kasutatud allikad: · http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2404/7%20Toote%20hinna %20kujunemine.pdf · http://www.keemia.ee/et/keemiatoeoestusest · http://et.wikipedia.org/wiki/Tooraine · http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiat%C3%B6%C3%B6stus · http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiatehnoloogia · http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juku/keemiat/keemia.html · http://www.e-ope
nõutakse mingi toote vastu. Sel juhul on hind esitatud mitterahalises väljenduses. Hinnal on tähtis osa organisatsiooni ja kogu majanduse seisukohalt. Hind viib tasakaalu tootmiskomponentide (maa, tööjõud, kapital, ettevõtlus) nõudmise ja pakkumise ning tootmise tulemused. Hind toimib vaba ettevõtluse regulaatorina ja selles on hinna peamine tähtsus majandusele kui tervikule. Turumajanduses on taunitavad järgmised tegevused: hinnakokkulepe, hinnadiktaat, dumping, hinnadiferents, hinnaregulatsiooni eiramine ning tarbijaid eksitav hinnainfo ja reklaam. (Vihalem, A. 2008) Liiga madalad hinnad viivad ettevõtte lühikese ajaga raskustesse, liiga kõrged hinnad peatavad aga müügi ja taas on ettevõte raskustes. Seepärast peavadki hinnad olema optimaalsel tasemel. Hinnastrateegiad kujundatakse vastavalt sellele, mida soovitakse saavutada on selleks siis turuosa, imago, kasum vms. Hinnastrateegia valik sõltub eelkõige turusituatsioonist,
c. hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega d. püsiv hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutuseta e. hinnataseme tõusu aeglustumine 3. Inflatsiooniteoorias tekib hinnašokk: a. ostjatel paar minutit pärast poodi sisenemist b. konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsust hinna tõusust, millel on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele c. müüjatel hindade tüütuseni vahtimisest d. pärast valitsusepoolseid samme hinnaregulatsiooni osas 4. Disinflatsioon ja deflatsioon: a. on näitajad, mis iseloomustavad erinevat liiki tööpuudust töötust b. on nähtused, mida polegi võimalik kindlaks teha c. erinevad teineteisest nii palju, et nende sisulise erinevuse väljaselgitamise pole mingeid probleeme d. on suhteliselt sarnased nähtused ning seetõttu “siin ja praegu” neid eristada on suhteliselt keeruline 5. Kui laenuandjad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu saajad, siis muudel võrdsetel tingimustel on: a
maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Iga konkreetset maksu reguleerib vastav maksuseadus. Maksu peamiseks eesmärgiks on sätestatud riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete täitmiseks tulu saamine. Maksudel võib olla ka kõrvalfunktsioone näiteks on tollimaks siseturu ja hinnaregulatsiooni kaitseks, aktsiisid tarbimise piiramiseks või keskkonnakaitselistel eesmärkidel. Koormised on mitterahalise iseloomuga kohustused. Rahalised karistused (näiteks trahv ja sunnisraha) on mõjutusvahendid, et sundida isikut lõpetama õigusvastane käitumine ja hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest tulevikus. Riigilõiv on seadusega kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise, avalduse läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest.
d. püsiv hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutuseta e. hinnataseme tõusu aeglustumine Question 12 (1 point) Inflatsiooniteoorias tekib hinnasokk: a. ostjatel paar minutit pärast poodi sisenemist b. * konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsust hinna tõusust, millel on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele c. müüjatel hindade tüütuseni vahtimisest d. pärast valitsusepoolseid samme hinnaregulatsiooni osas Question 13 (1 point) Importi vaadeldakse maksebilansi analüüsil: a. sümmeetrilise muutujana b. * autonoomse muutujana c. asümmeetrilise muutujana d. indutseeritud muutujana Question 14 (1 point) Fikseeritud valuutakursi puhul on kasulikum kasutada: a. monetaarpoliitikat, kuna fiskaalpoliitika ei toimi b. * fiskaalpoliitikat, kuna monetaarpoliitika ei toimi c. tollipiiranguid, kuna sisemaist tootjat tuleb kaitsta d
esemeid (kalendrid, pastakad). 18.Hind Tegevused, mis on turumajanduses taunitavad: - hinnakokkulepe – müüjad lepivad kokku ühesuguses hinnas vältimaks hinnakonkurentsi; - hinnadiktaat – tootja sekkub toote edasimüügi tingimustesse; - dumping – toote eksport omahinnast või koduhinnast madalama hinnaga vabanemaks konkurentidest; - hinnadiferents – analoogseid tooteid pakutakse eri ostjatele erineva hinnaga; - hinnaregulatsiooni eiramine – riigi poolt kehtestatud hindade ignoreerimine; - tarbijaid eksitav hinnainfo ja – reklaam. Kohandumisstrateegiad A. Hinnasoodustused – tehakse mahahindlusi, mille eesmärgiks on suurendada käivet või kasvatada kasumit. - hooajaallahindlus – soodustus väljaspool hooaega ostmise eest (nt rõivaste hooajalõpumüügid); - kogusehinnaalandus – tehakse soodustus alates teatud kogusest kas rahas või kaubas (nt suuremas kotis pesupulber soodsamalt); - skonto -
esemeid (kalendrid, pastakad). 18.Hind Tegevused, mis on turumajanduses taunitavad: - hinnakokkulepe müüjad lepivad kokku ühesuguses hinnas vältimaks hinnakonkurentsi; - hinnadiktaat tootja sekkub toote edasimüügi tingimustesse; - dumping toote eksport omahinnast või koduhinnast madalama hinnaga vabanemaks konkurentidest; - hinnadiferents analoogseid tooteid pakutakse eri ostjatele erineva hinnaga; - hinnaregulatsiooni eiramine riigi poolt kehtestatud hindade ignoreerimine; - tarbijaid eksitav hinnainfo ja reklaam. Kohandumisstrateegiad A. Hinnasoodustused tehakse mahahindlusi, mille eesmärgiks on suurendada käivet või kasvatada kasumit. - hooajaallahindlus soodustus väljaspool hooaega ostmise eest (nt rõivaste hooajalõpumüügid); - kogusehinnaalandus tehakse soodustus alates teatud kogusest kas rahas või kaubas (nt suuremas kotis pesupulber soodsamalt); - skonto -
See aasta enam ei tehta. Mõisteid Kasum = Kogutulem – Kogukulud Kasum = (Hind*Müügikogus) – Kogukulud Hinnakokkulepe - kõigi müüjate lepe kasutada ühesugust hinda välistamaks hinnakonkurentsi; Hinnadiktaat - tootja sekkumine toote edasimüügi tingimustesse; Dumping - toote eksport omahinnast või koduhinnast madalama hinnaga vabanemaks konkurentidest ja laiendamaks turgu; Hinnadiferents - analoogtoodete pakkumine eri ostjatele erineva hinnaga ilma objektiivse põhjuseta; Hinnaregulatsiooni eiramine - riigi kehtestatud hindade ignoreerimine. Viimane hind - tarbija lähtub toote eelmisest hinnatasemest; Õiglane hind - tarbija isiklik arvamus toote hinna kohta; Keskmine hind - turul olevate analoogide keskmine hind; Kõrgeim hind - ülim piir, millest rohkem ei maksta; Tulevikuhind - tarbija ootus tulevase hinna suhtes. Elastsus = ((vana kogus-uus kogus)/ vana kogus)/((vana hind-uus hind)/vana hind Skonto - soodustus arve kiire või teatava aja jooksul tasumise eest.
tervikule. Tegevused, mis on turumajanduses taunitavad: - hinnakokkulepe – müüjad lepivad kokku ühesuguses hinnas vältimaks hinnakonkurentsi; - hinnadiktaat – tootja sekkub toote edasimüügi tingimustesse; - dumping – toote eksport omahinnast või koduhinnast madalama hinnaga vabanemaks konkurentidest; - hinnadiferents – analoogseid tooteid pakutakse eri ostjatele erineva hinnaga; - hinnaregulatsiooni eiramine – riigi poolt kehtestatud hindade ignoreerimine; - tarbijaid eksitav hinnainfo ja –reklaam . Hind on turundusmeetmestiku ainuke osa, millel on otsene mõju kasumile. Teised osad – toode, turustus ja toetus – nõuavad kõigepealt kulusid ja hiljem ennast õigustades, realiseeruvad tuludena. Hinna roll turunduses sõltub järgmistest teguritest: 1. sihtturg – hind on paljudele ostjatele tähtis ostumõjur, kuigi ta osatähtsus teiste
hinnakonkurentsi; seadusevastane on horisontaalne hinnakokkulepe otseste konkurentide vahel, hinnadiktaat – tootja sekkumine toote edasimüügi tingimustesse; dumping – toote eksport omahinnast või koduhinnast madalama hinnaga vabanemaks konkurentidest ja laiendamaks turgu; hinnadiferents – analoogtoodete pakkumine eri ostjatele erineva hinnaga (ehkki müügikulud on samad) ilma objektiivse põhjuseta; hinnaregulatsiooni eiramine – riigi poolt kehtestatud hindade ignoreerimine; tarbijaid eksitav hinnainfo ja reklaam. Hinnakujundamise mõjutamisel on valitsusel kaks olulist ülesannet: kaitsta tarbijate huve; tagada ettevõtete aus konkurents. Neid ülesandeid täidetakse põhiliselt tarbijakaitse- ja konkurentsiseadusega. Hind on turundusmeetmestiku üks koostisosi, kuid ainuke osa, millel on otsene mõju firma kasumile
b) b) konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsust hinna tõusust, millel millel on on kaasnev kaasnev toime toime ka ka teiste teiste kaupade kaupade hindadele; hindadele; c) müüjatel hindade tüütuseni vahtimisest; d) pärast valitsusepoolseid samme hinnaregulatsiooni osas. 12. Disinflatsioon on: a) vastandsündmus inflatsioonile; b) inflatsioonitempo aeglustumine; b) c) inflatsioonitempo järsk kiirenemine; d) tööpuuduse ja inflatsiooni üheaegne esinemine. 13. Raha pakkumise suurendamine keskpanga poolt: a) põhjustab tavaliselt kaupade hindade alanemise; b) põhjustab tavaliselt kaupade hindade tõusu; b) c) ei põhjusta tavaliselt kaupade hindade muutusi;
annaabi.ee 
