tagasimaksmisel intressid(MasterCard Business, ärikliendi krediitkaart, kuldkrediitkaart) Virtuaalkaart (toimib kui krediitkaart, aga oma raha peale kanda) 28. Valuuta otsene ja kaudne kurss - Otsene kurss näitab, mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta ostuks. Kaudne kurss näitab, mitu ühikut välisvaluutat on tarvis ühe ühiku koduvaluuta ostmiseks. Praegu Eestis kasutatakse kaudset kurssi, mis on halvem kui krooni ajal. 29. Valuuta hinnanoteering ja mahunoteering Hinnanoteeringu puhul jagatakse valuutade väärtusi. Näiteks euro ja USA dollari puhul võib esitada hinnanoteeringu järgmiselt: EUR /USD =1,44. Mahunoteeringu puhul jagatakse valuutade koguseid. See tähendab, et odavamat valuutat peab olema koguseliselt rohkem, et kehtiks sama arvuline väärtus: USD / EUR =1,44. 30. Valuutakursi muutuse mõju ostujõule - Kui meie enda valuuta nõrgeneb, siis välismaalt kahaneb ja vastupidi
ujuv e paindlik vahetuskurss fikseeritud vahetuskurss Tehingu iseloom: Bid hind, millega saab baasvaluutat müüa ja samal ajal osta noteeritavat valuutat Ask hind, millega saab osta baasvaluutat v müüa noteeritavat valuutat Tehingu objekt: sularahakurss kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha deviisikurss e ülekandekurss Noteerimise viis: hinnanoteering e otsene vahetuskurss välisvaluuta hind noteeritakse koduses valuutas mahunoteering e kaudne kurss koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas ristkurss ühe valuuta kurss, mis avaldadakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile Tehingu toimumise aeg hetkekurss kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest
müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertpankade vahelistes valuutatehingutes) Tehingu objekt (sularahakurss kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; deviisikurss e ülekandekurss) Noteerimise viis (hinnanoteering e otsene vahetuskurss välisvaluuta hind noteeritakse koduses valuutas; mahunoteering e kaudne kurss koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas; ristkurss ühe valuuta kurss, mis avaldadakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile) Tehingu toimumise aeg (hetkekurss kehtib valuuta ostu-müügi
Tehingu iseloom (ostukurss kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; müügikurss kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertpankade vahelistes valuutatehingutes) Tehingu objekt (sularahakurss kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; deviisikurss e ülekandekurss) Noteerimise viis (hinnanoteering e otsene vahetuskurss välisvaluuta hind noteeritakse koduses valuutas; mahunoteering e kaudne kurss koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas; ristkurss ühe valuuta kurss, mis avaldadakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile) Tehingu toimumise aeg (hetkekurss kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest; tähtajaline kurss lepitakse vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus)
Tehingu iseloom (ostukurss kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; müügikurss kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertpankade vahelistes valuutatehingutes) Tehingu objekt (sularahakurss kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; deviisikurss e ülekandekurss) Noteerimise viis (hinnanoteering e otsene vahetuskurss välisvaluuta hind noteeritakse koduses valuutas; mahunoteering e kaudne kurss koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas; ristkurss ühe valuuta kurss, mis avaldadakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile) Tehingu toimumise aeg (hetkekurss kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest; tähtajaline kurss lepitakse vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus)
reaalvara ja omakapitali. See on ka põhjus, miks investeerimispositsioon (-seis) pole tasakaalus. 20. Eesti rahvusvaheline investeerimispositsioon 21. Valuutakursid (otsekurss, tulevikukurss) Vahetuskurss (exchange rate)- Valuutakurss ehk rahakurss on ühe riigi rahaühiku hind mingi teise riigi rahaühikutes. Valuutakurss muudab erinevate riikide valuutad ja nendes väljendatud hinnad omavahel võrreldavaks. Otsekurss (direct exchange rate)- Hinnanoteering e. otsene vahetuskurss: selle puhul noteeritakse välisvaluuta hind koduses valuutas; Tulevikukurss (forvard exchange rate)- puhul lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus. Enamavaldatavad tähtajalised kursid: üks kuu ette, kolm kuud, kuus kuud, üheksa kuud jne. Kui tähtajakurss on hetkekursi suhtes soodsam, öeldakse, et see on preemiaga, kui aga tähtajakurss on hetkekursist madalam, öeldakse, et see on diskontoga. 22
Tehingu iseloom (ostukurss kurss millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt, müügikurss kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat, keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes). Tehingu objekt (sularahakurss kurss millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha, deviisikurss e ülekandekurss) Tehingu toimumise aeg (Hetkekurss ja tähtajaline kurss.) Noteerimise viis ( Hinnanoteering e. Otsene vahetuskurss; Mahunoteering e. Kaudne kurss; Ristkurss (ühe valuuta vahetuskurss, mis avaldatakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile.)) 37.Ostujõu pariteedi teooria Valuutakursi muutumise seletamiseks kasutatakse ostujõu pariteedi teooriat, mille tundmaõppimiseks alustakse nn ühe hinna seadusest (seadus ütleb mitu riiki toodab ühesugust kaupa, ostjast olenemata peab selle kauba hind olema kogu maailmas ühesugune). See teooria
Fikseeritud vahetuskurss: riigi keskpank määrab kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte. Tehingu iseloomust lähtudes: Ostukurss: kurss, millega pank ostab välisvaluutat Müügikurss: kurss, millega pank müüb kindlat valuutat Keskkurss: keskpanka ja kommertspankade vahel teostavate tehingute kursid Tehingu objektist lähtuvalt: Sularahakurss: kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha Deviisikurss: ülekandekurss Noteerimisviisi alusel: Hinnanoteering ehk otsene vahetuskurss: välisvaluuta koduses valuutas 1DEM=8EEK Mahunoteering ehk kaudne kurss: koduse valuuta hind välisvaluutas 1EEK=0,125DEM Ristkurss: ühe valuuta kurss kaudselt, toetudes kahe teise valuuta kursile. Tehingu toimumise aja alusel: 19 Hetkekurss: kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse varem kui 2 tööpäeva jooksul tehingu toimumisest.
• Tehingu iseloom (ostukurss – kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; müügikurss – kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertpankade vahelistes valuutatehingutes) • Tehingu objekt (sularahakurss – kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; deviisikurss e ülekandekurss) • Noteerimise viis (hinnanoteering e otsene vahetuskurss – välisvaluuta hind noteeritakse koduses valuutas; mahunoteering e kaudne kurss – koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas; ristkurss – ühe valuuta kurss, mis avaldadakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile) • Tehingu toimumise aeg (hetkekurss – kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest; tähtajaline kurss – lepitakse
investorid. Järgmisel tasandil on pangad, kes on vahendajad valuuta tarbijate ja tootjate vahel. Kolmandal on valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välisvaluuta sisse- ja väljavoo (suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa.) 69. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid Noteerimise järgi: Mahunoteering e. kaudne kurss koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas (1EUR=1,3807 USD) Hinnanoteering e. otsene vahetuskurss välisvaluuta hind noteeritakse koduses valuutas (1USD=0,7243 EUR) Ristkurss ühe valuuta vahetuskurss, mis avaldatakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile. Tehingu iseloomu järgi: Bid hind, millega saab baasvaluutat müüa ja samal ajal osta noteeritavat valuutat. Ask hind, millega saab põhivaluutat osta (või noteeritavat valuutat müüa) Administreerimise taseme järgi:
Tehingu iseloom (ostukurss kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; müügikurss kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes). Tehingu objekt (sularahakurss kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; deviisikurss e ülekandekurss). Noteerimise viis (hinnanoteering e otsene vahetuskurss välisvaluuta hind noteeritakse koduses valuutas, 1 USD=; mahunoteering e kaudne kurss koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas, 1 EUR=; ristkurss ühe valuuta kurss, mis avaldatakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile). Tehingu toimumise aeg (hetkekurss kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva
· keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes. Müügi- ja ostukursi vahet nimetatakse kursivaheks e. spread'iks. Tehingu objekt · sularahakurss on kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; · deviisikurss (ülekandekurss) võetakse aluseks siis, kui on tegu nn. arveldusrahaga (näiteks nõudmised välisvaluuta suhtes, maksekorraldused). Noteerimise viis · Hinnanoteering e. otsene vahetuskurss: selle puhul noteeritakse välisvaluuta hind koduses valuutas · Mahunoteering e. kaudne kurss: selle puhul noteeritakse koduse valuuta hind välisvaluutas. Kaudset kurssi kasutavad Inglise ja Ameerika pangad oma vahetuskursside tabloodel. · Ristkurss on ühe valuuta vahetuskurss, mis avaldatakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile.
valuutatehingutes. Müügi- ja ostukursi vahet nimetatakse kursivaheks e. spread'iks. 3. Tehingu objekt · sularahakurss on kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; · deviisikurss (ülekandekurss) võetakse aluseks siis, kui on tegu nn. arveldusrahaga (näiteks nõudmised välisvaluuta suhtes, maksekorraldused). 4. Noteerimise viis · Hinnanoteering e. otsene vahetuskurss: selle puhul noteeritakse välisvaluuta hind koduses valuutas (näiteks 1 DEM = 8 EEK); · Mahunoteering e. kaudne kurss: selle puhul noteeritakse koduse valuuta hind välisvaluutas (1 EEK = 0.125 DEM). Kaudset kurssi kasutavad Inglise ja Ameerika pangad oma vahetuskursside tabloodel. · Ristkurss on ühe valuuta vahetuskurss, mis avaldatakse kaudselt, toetudes
Valuutaturul osalevad inimesed ja institutsioonid saab paigutada neljale erinevale tasandile. I - vahetud välisvaluuta tarbijad ja tootjad: turistid, importijad, eksportijad, investorid. II - pangad, kes on vahendajad valuuta tarbijate ja tootjate vahel. III - valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välivaluuta sisse- ja väljavoo. IV - suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa. 36. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid Noteerimise viis Hinnanoteering e. otsene vahetuskurss: selle puhul noteeritakse välisvaluuta hind koduses valuutas (näiteks 1 EUR = 1.3057 USD); Mahunoteering e. kaudne kurss: selle puhul noteeritakse koduse valuuta hind välisvaluutas (1 USD = 0.7659 EUR). Ristkurss on ühe valuuta vahetuskurss, mis avaldatakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile. Ristkurss on vajalik, kuna ametlikes valuutakursside tabelites tuuakse
Näiteks 1 EEKi eest saab osta 0,083 USDd. Enamasti kasutatakse maailmas otsest kurssi, aga rahvusvahelistes tehingutes kasutavad USA ja Suurbritannia pangad kaudset kurssi. Euro kasutuselevõtuga 1999. aastal on hakatud noteerima teiste valuutade väärtusi ühe euro kohta. Eristatakse veel hinna- ja mahunoteeringut. Nende puhul on tegemist lihtsalt valuutakursi kahe erisuguse tähistamise viisiga. Noteeringu esitamise viis ajakirjanduses oleneb konkreetse riigi traditsioonidest. Levinum on hinnanoteering (ka Eestis), aga näiteks Suurbritannias kasutatakse mahunoteeringut. Hinnanoteeringu puhul jagatakse valuutade väärtusi. Näiteks Eesti krooni ja USA dollari puhul võib esitada hinnanoteeringu järgmiselt: USD / EEK = 12. Mahunoteeringu puhul jagatakse valuutade koguseid. See tähendab, et odavamat valuutat peab olema koguseliselt rohkem, et kehtiks sama arvuline väärtus: EEK / USD = 12. Tuleb tähele panna, et olenevalt noteeringu tüübist arvuline väärtus ei muutu.
annaabi.ee 
