Bhakti Sastri Online Modul 1, lesson 1 Student: Madhuri Radhika dd (Almviks Gard, Sweden) 8th of January 2014 VIDEO: Bhakti Shastri (001) - Sri Isopanisad Introduction Four books are enough: for Bhakti Sastri - Sri Isopanishad, Nectar of Instruction, Bhagavad Gita, Nectar of Devotion devotees should have clear understanding of these 4 books. They belong to Vedic canon. For Life Bhagavad Gita, Srimad Bhagavatam, Caitanya Caritamrita, Nectar of Devotion devotees should study those repeatedly and deeply to be able to relish Gaudiya Vaishnava siddhanta to it's fullness. *** Indian thought is broadly divided as: ASTIKA (has faith into Vedas) & NASTIK (Has no faith into Vedas) ASTIKA has 6 systems of philosophy: simultaneously) sankhya, vaiseshika, mimamsa, yoga, nyaya, vedanta. NASTIK: Buddhism, Jainism,...
tasakaalustatust. Flegmaatik- rahulik, süvenenud, põhjalik, usaldusväärne. Melanhoolik- tundlik, ennast süüdistav, ei julge võtta riske, kõrge loovusega. Koleerik- püsimatu, tasakaalutu, agressiivselt reag, teisi süüdistav, tõeotsija,pealiskaudne, ustav, truu, ei mõtle, mida ütleb. Sangviinik- väljapoole suunatud, jutukas, kiire, taiplik, heasüdamlik, head juhid, paipoisid, mugavad, lubavad palju. Psühholoogia- hingeteadus inimese sisemaailmas toimuvatest protsessidest, käitumisest ja suhtlemisest. Sünnipärased eeldused- soo tunnused, kehaehitus, närvisüsteemi tüüp, org immuunsussüsteem, erivõimed. Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks
alfabeet-tähestik presitent-vabariigi riigipea alkohol-viin propaganda-ideede,õpetuste levitamine anekdoot-lühike ,huvitav enamasti väljamõeldud looke prozektor-aparaat kaugete esemete apldeerima-käsi plaksutama valgustamisek arhitekt-ehituskunstnik psühholoogia-hingeteadus,hingelaad aasfald-pigitaoline teekattematerjal religioossed-usundilised,usulikud balsaneerima-tasakaalustama renessanss-uuestisünniajastu barbaarne-metsik,toores, harimatu ressurss-tagavara,abivahendid,raha barjäär-tõkketara rezissöör-filmi või näidendi lavastamist juhtiv isik
Abiturient keskkoollõpetaja Efekt üllatav mõju, mulje Absoluutne täielik, täiuslik; Entsüklopeedia teatmeteos Abstraktne mõtteliselt üldistatav Fajanss peen valge savi(nõud) Absurdne mõttetu, võimatu Familiaarne tuttavlik; liiga vaba Adekvaatselt täiesti vastavalt käitumisega Afekt tundepuhang Filigraanne peen; viimistletud Aferist õnnekütt, petis Fundamentaalne põhjapanev Afiss, afisi müürileht, kuulutus Garaaz autokuur Akadeemik teadlase aunimetus Garanteerima tagama Akrobaat võimleja Garantii tagatis Alfabeet tähestik Generatsioon põlvkond Alkohol viinapiiritus Globaalne üldine; kogu Maad hõlmav Anekdoot naljalugu Grammatika keeleõpetus Annulleerima tühistama Grammofon plaadimä...
personal - (asutuse vmt) isikkoosseis petrooleum - põletusaine pidzaama - ööriietus plisseerimä - voltima pokaal jalaga joogiklaas portugallane - Portugali elanik potentsiaalne - varuks olev; võimalik president - valitav riigipea prestiiz - mõjukus pretensioon - nõudlus, taotlus profaanne - võhiklik, asjatundmatu; ilmalik professionaalne - elukutseline progressiivne - edasiviiv, edumeelne propaganda - levitamine; selgitustöö prozektor - helgiheitja psühholoogia - hingeteadus psüühiline - hingeline religioosne, religioosse - usuline renessanss, renessansi - uuestisünni- ajastu (XIV-XVI saj) renessanslik - renessansile omane reportaaz - sündmuste kirjeldus ressurss, ressursi - tagavara, varu rezissöör - lavastaja revans - kättetasumine, kaotuse tasategemine revolutsioon - riigipööre, murrang rutiinne - harjumuslik röntgen - läbivalgustus sekretär - asjaajaja-ametnik; kirjutuskapp snepper - iselukustuv patentlukk
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE 1.loeng 9. sept 2011 Talis Bachmann Materjalid ÕIS'is. Põhiraamat "Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine Psyhe + logos = PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus)(hingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Mõiste esmakasutus: Philippe Melanchton 1540 Rudolph Goclenius 1590 Psüügika determinatsioon: · Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) · Bioloogiliselt (aju!) Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) käsikäes teaduslikud arusaamad
157. Petrooleum põletusaine 158. Pidzaama kaheosaline ööriie 159. Plisseerima voltima 160. Pokaal jalaga klaas 161. Portugallane Portugali elanik 162. Potentsiaalne võimalik 163. Prestiis mõjukas 164. Profaanne oskamatu, võhiklik 165. Pretensioon nõudlus, taotlus 166. Professionaalne väljaõppinud, elukutseline 167. Progressiivne edasiviiv 168. Propaganda selgitustöö 169. Prozektor helgiheitja 170. Psühholoogia hingeteadus 171. Psüühiline hingeline 172. Religioosne usuline 173. Renessanss taassünd 174. Reportaaz sündmuste kirjeldus, ülevaade 175. Ressurss tagavara, varu 176. Rezissöör lavastaja 177. Revans kaotuse tasategemine 178. Revolutsioon tõsine murrang 179. Rutiinne igapäevane 180. Röntgen läbivalgustus
Psühholoogia (kr., psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse ...
Kirjandus ja psühholoogia Psühholoogia (kr. , psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid.
Psyche + logos - hingeteadus uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist objektiivselt fikseeritav, tugineb käitumisele(saab vaid kaudselt mõõta) Psüühika nähtused objektiivne keskkond - ümbrus/keskkond kus eksisteeritakse, aga ka inimese enda keha/närvisüsteem keskkond peegeldub või kajastub meie psühholoogias psühholoogia esimene tähtis postulaat on liigikaaslastel peaks olema psüühika sarnane, objektiivne kogemus, subjektiivsed 3 psühholoogiat: eelteaduslik - kogemuspõhine, mitte ainult enda vaid ka teiste käitumise analüüs filosoofiline - pole spetsiaalseid teaduslikke meetoteid, psüühikast mõtlemise süsteem range, loogiline, teaduslikult põhjendatud, kuid spekulatiivne. teaduslik - eksperimentaalne, kogutakse fakte, kasutatakse täpseid uurimuslikke teabeid, andmete suur usaldusväärsus, kindlam täpsem ennustada käitumist, pidevalt arenev, kui tekib vastuolu uuritakse nii kaua, kuni see kaob Ürgajal - ...
Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline teooria Psühholoogia on hingeteadus, millel on väga erineivaid viise ja teooriaid, kuidas seda uurida. Järgnevalt käsitlengi üht neist psühhodünaamilist (psühhoanalüüsi) psühholoogiat, mida on juba pikemat aega kasutatud paljude psühholoogide ja psühhiaatrite poolt. Teooria sai alguse 19. sajandi lõpus. Selle loojaks oli Sigmund Freud. Psühholanalüütilise teooria järgi peituvad inimeses konfliktid, milleks võivad olla varase lapsepõlve psühhotraumad või ka lihtsalt instinktiivsed jõud
Psühholoogia koolieksam Kordamisküsimused 1.Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühikat ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psyche- hing,vaim; Logis-teadus (hingeteadus). 2.Psüühika on inimese sisemaailm, tema hingeelu, see on aju omadus peegeldada ümbritsevat tegelikkust. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused kokku moodustavad psüühika. Psüühika jaguneb: ·Teadvus-inimestel ·Alateadvus- ei jõua teadvusesse ·Eelteadvus 3.Psühholoogia harud Teoreetiline haru- üldpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, psühhiaatria, arstiteadus. Rakenduslik haru- tehnopsühholoogia,tööstuspsühholoogia,organisatsioonipsühholoogia,
1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt
Tekst sisaldab konteksti ([autori] ettekujutust maailmast), millele lugeja lugedes reageerib: loob tähenduse Lugemine kui protsess Etteaimamine ja tagasivaatamine. Lugemine: ,,hämarate kohtade" ja ,,tühikute" täitmine: esteetilise kogemuse teke. Ettekujutus: pilt sellest, mida tekstis ei ole Lugemine kui teksti taasloomine Kirjandus ja psühholoogia Psühholoogia (kr. , psychología `hingeteadus') empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjuseid, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid
ettevalmistamatult · koosolekul domineerivad ühe eriala esindaja arvamused · otsusteni jõutakse diskussiooni- des, kuid ei jõuta lõplike otsusteni, või ei panda paika vastutusi otsuste läbiviimiseks · probleemi(de) vältimine · ebaküps ideede hindamine · halb eestvedamine · riskantsed otsused · alternatiivide genereerimise ebaõnnestumine · grupimõtlemine 19 2. PSÜHHOLOOGIATEADUS Termin ,,psühholoogia" tuleneb kreeka keelest psyche ´hing´ ja ,,õpetus" logos ´hingeteadus´, ´hingeõpetus´. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb ja seletab vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psühholooge huvitab, kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad teistega ja mõistavad ennast. Seega tegeletakse käitumise kirjeldamise, seletamise, ennustamise, vajadusel muutmisega. Psühholoog Psühhiaater Psühhoterapeut Omab vähemalt bakalaureusekraadi psühholoogias ning kuulub erialasesse assotsiat-siooni või ühingusse.
1. Mõisted, tähtsamad harud, meetodid. Mõisted: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Tuleneb vanakreeka sõnadest psyche (hing/vaim) ja logos (õpetus). Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus.
..................... 23 Iseloom................................................................................................................................. 24 Keel ja lapse kõne areng....................................................................................................... 25 Kujutlus ja fantaasia.............................................................................................................. 27 Psühholoogia * Psühhologos hingeteadus -) Psühho (psyche) hing -) Logos õpetus * Teadus kasutab teaduslike meetodeid ehk see ei sõltu sellest, kes seda kasutab. -) Teadusliku meetodi teeb teaduslikuks kontrollitavus ja sõltumatus tegijast. *) Psühholoogia on midagi teaduse ja kunsti vahel. * Psühholoogia teadus organismide käitumisest ja vaimsest elust ning nende seletamine. -) Uurib inimest ja püüab seda mõista vastavalt ümbritsevale. * Psühholoogial on pikk minevik, aga lühike ajalugu.
16. oktoobril 1923 a.a määrati kindlaks õppetöö korraldamise alused: õpetajate kooli võis astuda pärast kuueklassilise algkooli lõpetamist, õppeaeg kestis kuus aastat. Uute eeskirjade alusel töötati kahes esimeses klassis gümnaasiumi alama astme õppekava järgi, 3. ja 4. klassis lisandusid ained, mis olid seotud tulevase elukutsega. Seminari tunniplaanis seisid järgmised ained: pedagoogika, pedagoogika ajalugu, didaktika, hingeteadus, mõtteteaduse algkursus ühes loogika ja eetikaga, üldine koolitervishoid, karskkusõpetus, emakeel, matemaatika, loodusteadus, maateadus, kosmograafia, ajalugu, kodaniku- ja majandusteadus, kaks võõrkeelt( saksa, inglise), käsitöö, võimlemine, majapidamine, aiatöö ning algkooli õppeainete metoodikad. " Õpetajate seminaride seadus" nõudis lõpetamise järel aastast tööpraktikat õpetajakandidaadina.
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises
kehastusena, kuid kirikut kui institutsiooni nägi pigem vaimupimeduse levitajana. Voltaire'i kriitika põhiteravik oli suunatud kiriku vägivallategude paljastamisele. Filosoofiliste tööde kõrval jättis endast maha ka ilukirjanduslikku loomingut (eeposemahulised poeemid, tragöödiad). Siiski peetakse tema kirjanduslikuks pärandiks filosoofilisi jutustusi. Jutustuses ,,Zadig ehk Saatus" ei too tarkuse- ja õigluseiham, vaimupeenus ega hingeteadus Zadigile õnne, vaid traagikat. Nõnda vihjab autor, et maailm on tulvil inimkurjust, väiklust ning et inimese saatus sõltub temast endast vähe. Rüütliromaanide paroodiana vaadeldav ,,Candide ehk Optimism" on pea täielikult irooni Leibnizi ajaloolise optimismi üle. Rousseau (1712-1778) kuulus valgustajate nooremasse revolutsioonimeelsesse põlvkonda. Päritolult prantslane, ent sündis Genfis protestantlikus perekonnas. Isa oli kellassepp. 16-
Gestalppsühholoogia : Tervik> terviku osade summa Element omandab oma mõtte ja rolli tajus terviku kontekstis; tervik on primaarne, osad sekundaarsed; taju toimib objektide kui figuuride foonist eristumise kaudu; vormitaju korjeldub teatud ,,hea figuuri" moodustumise reeglitega. Sissejuhatus psühholoogiasse T. Bachmann,R. Maruste Psühholoogia alused 2003 Psühholoogia mõiste ja aine: · Psyche + logos -> PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus) (hingeteadus) · Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist · Käitumine on objekiivselt fikseeritav · Kahepoolne süsteem-subjekt ja keskkond Interaktiivne süsteem Psühholoogia mõiste esmakasutus: · Philipp(e) Melachton-1540 · Rudolph Goclenius sen.-1590 Psüühika determinatsioon: · Ühiskondlik-ajalooliselt(kultuur!) · Bioloogiliselt(aju!) Psüühilised nähtused:
annaabi.ee 
