Loomeliitude kultuurinõukogu liige 19871990/1991 Kultuuri ja haridusminister 19921994 Eesti rahvastikuminister 20032007 SoomeUgri toetusrühma esimees 2007 Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees Eesti Migratsioonifondi nõukogu esimees 2007 Asendusliige XII Riigikogu liige alates 7. aprill 2011 Temaatika Elujaatus ja rõõm Enese ja maailmaavastus Klassikaline ülevus Eksperimenteeriv huvi keele vastu Zenbudism Eetilised väärtused Sisekaemuste ja hingeseisundite lummuslikud kujutused Vabavärsid Looming LUULE Ankruhiivaja (1962) "Tahan olla laps, kes liivakastis Tule ikka mu rõõmude juurde (1964) liivast ehitab maailma, Lumevalgus ... lumepimedus (1966) veel ilusama sellest, mida näeb." ("Algused") Ajapinde ajab (1985) Kohvikumuusikat (2001) PROOSA lasteraamatud Lugemiklugemiki (1974) Kokku kolm juttu (1974)
1856 - oma stuudio Édouard Manet http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9b/%C3%89douard_Manet-crop.jpg/250px- %C3%89douard_Manet-crop.jpg Looming Kaasaegsus, uudne maalimisviis Loobus tuhmidest varjudest Impressionismide eeskuju Lõpupoole ilmus tema maalidesse rohkem õhku, valgust, heledaid värve. Huvi piltide tegelaste hingeseisundite kohta. Roosid sampuseklaasis 1882-1883 http://artroots.com/art/manet4.jpg Algne näide Manet' maalimisstiilist. Maalil kujutatud tema sõpru, kunstnikke, muusikuid. `'Muusika Tuileries's'' Èdouard Manet 1862 http://en.wikipedia
Võrukeelne luuletaja Tänu temale on muutnud kogu võru kirjandus Indrek Hirv Kirjutab rangevormilist sümbolistliku luulet Tuntuks saanud oma armastusluulega Contra Tartu NAKist väljakasvanud sõnameistritest üks tuntumaid On suutnud ühendada suulise rahvaluule ja kirjaliku kirjandustraditsiooni Kasutab raiuvat rütmi ja päevakajalisi teemasid Jürgen Rooste harrastas vabavärssi, mida iseloomustab isiklikke hingeseisundite peegeldus Kristiina Ehin lüüriline ja mänguline luule Aare Pilv vabavärsilised loomingus leidub looduskirjeldusi, filosoofilisust Kalju Kruusa kasutab samuti loodusliku ja kunstliku poolsuse huvitavaid ühendusi
vabaks. Tänapäeval on palverändurite sihtkohad muutunud osaliselt turismiobjektideks, ka rändurite eesmärgid on väga erinevad. Ühed lähevad kogema osadust jumalaga, teised enda kinnijooksnud elu üle mõtisklema, luhtunud suhtest üle saama või lihtsalt niisama ennast pikal rännakul proovile panema. Tants omandas juba väga ammu olulise rolli maistes rituaalides. Seesmiselt läbitunnetatud liigutused sobisid teatud tegevuste, olukordade või hingeseisundite sümboolseks väljenduseks. Tantsu kaudu on ürgsest ajast saadik püütud luua kontakti ka nähtamatu maailmaga, kultuslike tantsudega on teenitud jumalusi. Tantsu abil taotleti võitu kurjade jõudude üle ja otsiti kontakti vaimudega, püüti saavutada nende poolehoidu või siis painutada neid oma meelevalla järgi. Maagiliste tantsudega taheti juhtida eluta looduse avaldusi (vihmasadu, päikesepaistet, äikest),
Suures osas on inimlik õnn tegelikult võõrastele hingeelamustele kaasatundmises. Kogu filoloogiline ja ajalooline teadus on rajatud eeldusele, et on võimalik seda üksiku indiviidi kaasmõistmist objektiviseerida. See eeldus lubab kaasaegsel inimesel kogu minevikku kaasaegsena tunnetada, minevikukultuurist osa saada. Tõlgendamise aluseks on mõistmine, mis omakorda tuleneb võimest sisse elada antud märgilisse struktuuri, mis teiseneb võõraste hingeseisundite läbielamiseks, kaasatundmiseks. Dilthey rõhutab kunsti rolli hermeneutika kujunemisel. Elufilosoofiast lähtuv hermeneutika läheneb kunstiloomingule vabalt, ilma kindla mõisteaparatuurita. Mõistmine ei ole kunagi vaba hinnangulisusest, mis sõltub hindaja subjektiivseist ja objektiivseist eelistusist. Dilthey järgi on teiste inimeste subjektiivseid elamusi võimalik mõista vaid läbi kultuurilooliste objektiveeringute. Ma mõistan väikest last üksnes tänu teatud sõnadele ja zestidele
ei saa tunnetada. Seda suudab edasi anda vaid kunstnik, kes oskab luua sümboleid.Esindajad: prantsuse luuletajad C. Baudelaire, P. Verlaine ( 1844-1896), A. Rimbaud (1854-1891); belgia draamakirjanik M. Meterlinck (1862-1949). Sümbolistlik draama Tegevuse aeg ja koht ei ole konkreetselt määratud, sündmustik on tingitud ja staatiline, sageli muinasjutuline, tegevus ja intriigid on napid, dialoog lakootiline, tegelased on allegoorilised või sümboltähendusega. Peamine on hingeseisundite ja elamuste esiletoomine. Avaraid interpreteeriumis- ja üldistamisvõimalusi annavad võrdkujundid ja pildid, sümoltähendusega tegelased ja situatsioonid. Esindajad: peamine esindaja on belgia näitekirjanik M. Maeterlinck (1862-1949). Tema draamalooming läheb muinasjuttudest, legendidest ja filosoofilistest ideedest. Paremad näidendid on : "Printsess Maleine" (1889), ,,Pimedad" (1890), ,,Pelleas ja Melisande" (1892), ,,Sinilind" (1909) Estetism Aluseks on kunsti sõltumatuse idee
Novellid "Usheri maja hukk / langus", "Ovaalne portree", "Reetlik süda", "Must kass", "Punase surma mask" jt. ning poeemid "Kaaren", "Annabel Lee" on pöördelise tähendusega maailmakirjanduses. Ilmunud ka mereromaan "Arthur Gordon Pymi lugu". SÜMBOLISTLIK DRAAMA tegevuse koht ja aeg pole konkreetselt määratud, sündmustik on tinglik ja staatiline, sageli muinasjutuline, tegevus ja intriig on napid, dialoog lakooniline, tegelased allegoorilised või sümboltähendusega. Peamine on hingeseisundite ja elamuste esiletoomine. Avaraid üldistamisvõimalusi annavad võrdkujundid ja sümboltähendusega tegelased ning situatsioonid. Belglane Maurice Maeterlinck (1862 1949) on sümbolistliku draama väljapaistvaim esindaja. Kuigi ta oli flaam, ulatus tema sünnikohta Genti, nagu Belgiasse tervikuna tugev pr keele ja kultuuri mõju. (sümbolism sai ju alguse Pr pr luulest). MM kirjutas ka ise pr keeles.
sümbolistlik kui luule oma, kuid sümbolistlikud taotlused hakkasid esile tulema Tuglase ja Tammsaare teostes. Tuglase "Kahekesi" ja Tammsaare "Pikad sammud" ning "Noored hinged". Suundumine uusromantilistele radadele tõi valitsema lüürilise elemendiga lühiproosa. Keskse koha haaras novell. Uusromantilise proosa kujutuslaad läheneb mõneti luule omale. Sündmustik ja plastilised karakterid muutuvad vähetähtsaks, neid asendab tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, just sellel pinnal sünnivad ka novelli käivitavad konfliktid. Tegelaste reageeringud ja käitumine ei vasta tavaloogikale, nende taga varjub inimloomuse varjatud keerukus. Inimhingega seotut võimendab loodus. Sümbolistliku kujutuslaadi süvenedes tiheneb ka seiste ja vastavuste võrgustik. Tuglas ja tema uusromantiline novell "Toome helbed", milles varjundirikka impressionismiga antakse edasi täiskasvanute maailma suuri saladusi tajuva tütarlapse
hingeelamustele kaasatundmises. Nach-Fühlen. Kogu filoloogiline ja ajalooline teadus on rajatud eeldusele, et on võimalik seda üksiku indiviidi kaasmõistmist (Nachverständnis) objektiviseerida (Erkennen, zur Objektivität erheben). See eeldus lubab kaasaegsel inimesel kogu minevikku kaasaegsena tunnetada, minevikukultuurist osa saada. Üksik saab üldiseks. Tõlgendamise aluseks on mõistmine, mis omakorda tuleneb võimest sisse elada antud märgilisse struktuuri, mis teiseneb "võõraste hingeseisundite läbielamiseks, kaasatundmiseks." Dilthey kõver, mõistmise protsessi hierarhia. Zur Objektivität erheben Objektiivseks muutma Nachverständnis Järele- või kaasmõistmine Nach-Fühlen (Nach-Gefühl) Järeletundmine, läbielamine, emotsioon Kogu ajalooline ja filoloogiline teadmus rajaneb veendumusel, et niisugune järelemõistmine on
vaatepunkti vahetamisega, viitega teisele võimalusele. Reflektiivne sisekõne on seega autorile ühest küljest tänuväärseks võtteks, mille abil ta oma väikestes romaanides käsitleb sotsiaaleetilist ja eksistentsiaalset problemaatikat, teisest küljest aga arendab tegelase eneseanalüüsi absurdi piirini. Vetemaa tegelased jälgivad end aina kõrvalt, teoretiseerivad oma hoiakute ning käitumisviiside üle kuni sinnamaani, et nende elusisuks saab mitte enam elamine ise, vaid oma hingeseisundite jälgimine. Keskseks ei kujune mitte tegu ja elamus kui omaette nähtused, vaid teo ja elamuse analüüs. Niisiis mitte autentsus, vaid koopia, mitte elu. vaid mäng. Ehedat, autentset surmaelamust saavutada püüdvast Jaanist saab romaanis «Munad hiina moodi» hoopis ebahaige. Ta peab lõpuks tunnistama, et on oma surmagi ära rikkunud ning autentsuse asemel sünnib masohhistlik lõõp. «liiderlik eputamine surmaga», nagu juhtus ka «Illuminatsioonide» tegelaskonnaga
raamatupoe. "Kevade" (trükis I-II 1912-13) - kirjutamist alustas 1907. aastal. rututa, inimlikes dimensioonides püsiv, aga mitte loid ega lohisev jutustamisviis. Ka kõige pingelistemal süzeekäänakutel annab autor aega kujutluspiltidesse sissse elada. Kriitiliselt hakkab silma vanaromantilisi lauseid ja lõike, kirjanik paistab olevat veel otsapidi XIX sajandi kauniskirjanduse tundepaisutuste juures. "Kevade" aegumatuse põhjuseks on arhetüüpsete hingeseisundite kaasakiskuvad kirjeldused. "Kevade" ja nagu Luts isegi näivad seisva ühe jalaga XIX ja teise jalaga XX sajandis, teoses ebamäärane kahevaheloleks, "Kevades" toimub kahe sajandi viljakas kokkupõrge. Idee - hakkas lihtsalt paberile panema kihelkonnakooli kirevat seltskonda, eelkõige võrsunud koolimälestustest. Sündmustikuks lükitud pilte ei koonda niivõrd probleemistik ja kandev idee kui karakterid. Eelkõige köidab teos Lutsule omase huumoriga. "kevades" rakendatakse karakterite
Helilooja kirjutas sooloteostes üksnes meloodia ja bassi ning lisas numbritega bassile sobiva akordi. Barokki nim.generaalbassi ajastuks. Tabulatuur- soolorepertuaari jaoks kujunes välja omapärane praktiline noodikiri, mis ei pannud kirja mitte helikõrgusi vaid pigem mänguvõtteid. Afektiõpetus- muusikas sai tähtsamaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundeist. Kindlate hingeseisundite väljendamiseks leitakse rütmilis meloodilised figuurid ja käsitletakse neid õpperaamatutes süsteemselt. Ooperi ja iseseisva ins. muusika areng toob kaasa üksikute zanrite tugeva eraldumise. Seni oli vaimulik ja ilmalik tihedalt seotud ,nüüd ooperistiil, kammerstiil ja stile misto(segastiil). Üldiseloomustus- "Barokk"-kunsti ja muusikastiil 16.saj. lõp. 18.saj. keskpaigani. Portugali keelest pärit "barroco" tähendab -ebaloomulik,kummaline, ekstsentriline, liialdav.
(kõrgaeg u 1909 25) Uusromantilise proosa tuli Eestisse 1908-1909.a, mil ilmusid Tuglaselt novellikogu ,,Kahekesi" ja Tammsaarelt ,,Noored hinged" ning ,,Pikad sammud". Psühholoogilise impressionismi katsed (Tuglas ,,Toome helbed") ja väljaarendamata sümbolistlikud taotlused (Tuglase ja Tammsaare miniatuurproosa). Uusromantiline proosa tõi endaga kaasa lüürilise elemendiga lühiproosa, peamiselt novellid, mis olid klassikalised ja modernistlike kujundivõtetega. Tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, inimloomuse varjatud keerukus. Loodus, mis vihjab kõiksusele ja saatusele. Olulisele kohale tõuseb esseistlikkus, tegelaskõnes hargnev arutlus. Ajaluulega liikus proosasse ekspressionism (Kivikase tekstid). Impressionistlikud katsetused (Tammsaare lühiproosakogu ,,Pöialpoiss" (1923)), ,,Noor-Eesti" ja ,,Siuru"-vaimuline uusromantism. 1920ndate I pooles domineeris novell romaani üle. Uusromantiline proosa vähenes järk-järgult realismi pealetulekuga.
Proosa voolusuundumus polnud algul nii sümbolistlik kui luule oma, kuid sümbolistlikud taotlused hakkasid esile tulema Tuglase ja Tammsaare teostes. Tuglase “Kahekesi” ja Tammsaare “Pikad sammud” ning “Noored hinged”. Suundumine uusromantilistele radadele tõi valitsema lüürilise elemendiga lühiproosa. Keskse koha haaras novell. Uusromantilise proosa kujutuslaad läheneb mõneti luule omale. Sündmustik ja plastilised karakterid muutuvad vähetähtsaks, neid asendab tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, just sellel pinnal sünnivad ka novelli käivitavad konfliktid. Tegelaste reageeringud ja käitumine ei vasta tavaloogikale, nende taga varjub inimloomuse varjatud keerukus. Inimhingega seotut võimendab loodus. Sümbolistliku kujutuslaadi süvenedes tiheneb ka seiste ja vastavuste võrgustik. Tuglas ja tema uusromantiline novell “Toome helbed”, milles varjundirikka impressionismiga antakse edasi täiskasvanute
paarisriimid. Seda on hiljem kasutanud ka pratsuse draama, ning sellest sai üheks kasutatumiaks vormiks prantsusmaal. Ronsard matkib antiigi kirjnikke. Tema sonetid on kõige kuulsamad, sest ta toob sisse ka mingisuguse filosoofilise erinevuse. On palju maisem, ei ole platoonilisust ja õhkamist. Kõik teised tahtsid millegipärast Petrarca moodi kirjutada, aga Ronsard mitte. Armastuse reaalsem pool. Kutsub üles elu nautima, kuni see on veel olemas. Paistab silma meeleolude hingeseisundite väga täpse edasiandjana. Ei ole tundelisust nii palju kui teistel luuletajatel. 1524-1585 "Armasuts Marii vastu", "Armastus Cassandre vastu", "Sonetid Heline'le". Inglismaal oli katsetus rahvusluulet luau, üheks katsetajaks oli Edmund Spencer. Ei olnud kuulus vaid selle päerast, et püüdis eepost kirjutada ("Haldjate kuninganna", mis jäi pooleli), kuid on kirjutanud üsnagi küpseid sonette 70-80ndatel. "Karjuse
kuulub järgmisse kümnendisse, kui ilmusid randlaste elu kujutavad romaanid. Loominguteed alustas Erni Krusten. · Eriline tähtsus oli August Jakobsoni ja Rudolf Sirge esikromaanidel, mis avasid eesti proosale uue aineala ja mitmekesistasid kujutamislaadi. · Omaette kõrvalsuunana kujunes 1920-ndate aastate lõpul välja psühholoogiline romaan. Selle romaanitüübi viljelejad taotlesid tegelaste psüühika, hingeseisundite ja mõtiskluste ülitäpset jälgimist.Psühholoogilise romaani tuntuim näide on J. Semperi "Armukadedus" (1934). · Majanduskriisi kõrgajal 1930-ndate aastate algul teravnesid mõnegi kirjaniku sotsiaalne aktiivsus ja kriitiline seisukohavõtt ajajärgu hädade suhtes. Realismi ühiskonnakriitiline suunitlus muutus kriisiaastail järjest selgemaks. · Teravaist ühiskondlikest probleemidest eemalejääv O. Lutski oli jutustustes "Tagahoovis" (1933) ja
loomingujärk kuulub järgmisse kümnendisse, kui ilmusid randlaste elu kujutavad romaanid. Loominguteed alustas Erni Krusten. · Eriline tähtsus oli August Jakobsoni ja Rudolf Sirge esikromaanidel, mis avasid eesti proosale uue aineala ja mitmekesistasid kujutamislaadi. · Omaette kõrvalsuunana kujunes 1920-ndate aastate lõpul välja psühholoogiline romaan. Selle romaanitüübi viljelejad taotlesid tegelaste psüühika, hingeseisundite ja mõtiskluste ülitäpset jälgimist.Psühholoogilise romaani tuntuim näide on J. Semperi "Armukadedus" (1934). · Majanduskriisi kõrgajal 1930-ndate aastate algul teravnesid mõnegi kirjaniku sotsiaalne aktiivsus ja kriitiline seisukohavõtt ajajärgu hädade suhtes. Realismi ühiskonnakriitiline suunitlus muutus kriisiaastail järjest selgemaks. · Teravaist ühiskondlikest probleemidest eemalejääv O. Lutski oli jutustustes "Tagahoovis"
annaabi.ee 
