See väljendub nii indiviidi kui kollektiivse mälu tasandil. Nn traumakirjanduse kaudu saab need esile tuua, nii ilmneb ka tugev side isikliku kogemuse ja kollektiivse kogemuse vahel. Eesti kultuuris nt oli kollektiivne mälu represseeritud nõukogude perioodil (nt ei tohtinud rääkida 1940. aastate sündmustest, küüditamistest jms). 1 lähimineviku sündmuste konservatiivne ja poliitilisest ajaloost lähtuv ülekirjutus (Heino Kiik „Maria Siberimaal”, Jaan Krossi hilislooming, ka Mats Traat „Minge üles mägedele”) 2 mineviku traumakogemuse analüüs indiviidi tasandil (Ene Mihkelson „Ahasveeruse uni” ja „Katkuhaud”, Sofi Oksaneni romaanid, eeelkõige „Puhastus”, Andrei Ivanov) 3 koomiline ajalugu ja postmodernistlik esteetika; historiograafiline metafiktsioon (Linda Hutcheon). Romantilisele ja rahvuslikule vastanduv iroonia ja paroodia: mitte mis juhtus, vaid kelle tõde räägitakse; interpreteerib
4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal ,,Kevade". Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. 6) Kirjelda Sulle enim meeldinud Itaalia kõrgrenessansi kunstniku loomingut, too näiteid loomingust! Leonardo da Vinci. Loenardo da Vinci üks iseärasusi oli maalimislaadil juba välja kujunenud. Võime näha romantilist ja salapärast meeleolu. Tema arhitektuuri ja skulptuurialane looming koosneb peaasjalikult teoreetilistest kavanditest, kuid neist ellu on viidud vähesed. Tema kunst on üldistav ja
munk, uuendused ei leidnud rakendust, tähtis siirus ja usutunde väljendus, säravad värvid, muinasjutuliselt kaunid ja õrnavärvilised teosed. Sandro Boticelli 15. saj. II poole kuulsaim kunstnik. Suhtles kõrgklassiga, see soodustas tema loomingus antiiktemaatika levikut. ,,Venuse sünd" antiikaja legendi illustratsioon, aktimaali taastamine, side Neitsi Maarjaga. Kujutised on loodud tugevate ilmekate kontuuride abil, kehad ei toetu pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. ,,Kevad". Hilislooming usuliselt kirglik, veidike gootipärane. 4. Renessanss skulptuur põhiliselt valmistati pronksreljeefe, samuti pronksist ja marmorist skulptuure, enamasti kujutati neil Taavetit või mõnda väepealiku. Kuna levis portreekunst, siis skulptorid lõid portreebüste, populaarsed olid madonnareljeefid, majoolikatehnika põletatud savireljeef, mis on kaetud värvilise glasuuriga, taaselustus medalikunst medaleid loodi taas tähtsate sündmuste ja isikute auks
kõrgharitlastega., sealhulgas Marsilio Ficinoga (üks mõjuvõimukamaid humanistlikest filisoofidest, vara-Itaalia renessanssi ajal). See soodustas antiikteematika levikut Botticelli loomingus. Botticelli maalimislaad oli omapärane. Ta ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest. Madalreljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate kontuuride abil, kus kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Boticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. Sandro Boticelli töödeks on näiteks "Venuse sünd" ja "Kevad". Maalis "Veenuse sünd" võidi leida sidet Neitsi Maarjaga ja "Kevad" on tasapinnaline luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal. (9) ANDREA MANTEGNA (1431-1506) 15. sajandil töötas Mantovas Andrea Mantegna (11), kes võttis eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende üldistatud vormi kauneimaks maailmas.
hilisromantilise luule tähtsaim esindaja. Õppinud ülikoolis õigusteadust pühendus ta ometi kirjanduslikule loomingule. Heine varajane luule on koondatud kogusse ,,Laulude raamat" teemadeks luhtunud noorusarmastus üksindus ja pettumine. Heine rahvaluule traditsioone järgiv luulekeel on lihtne ja nõtke ning selle põhjal on loodud palju laule. Poliitilise protesti meeleolud luules sundisid ta kodumaalt lahkuma seetõttu on ta hilislooming kurvameelne ja sarkastiline. Tuntumad teosed: Ballaadide kogu ,,ajalaulud"(selles on ka Heine üks tuntuimaid luuletusi ,,Sileesia kangrud") Poeem ,,Saksamaa.Talvemuinasjutt" ,,Romanzero" Muinasjutud Üks romantismi osa on kahtlemata muinasjutud, mis põhinevad rahvapärimusel kuid paljudel maadel kerkivad üles isikud kelle teeneks on rahvaloomingu kogumine ja kirjapanemine. Saksakirjanduses on kõige olulisemad Jacob ja Wilhelm Grimm. Nemad panid aluse romantilise muinasjutu zanrile
1. Sissejuhatus Michelangelo, kelle täispikk nimi on Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni, oli itaalia renessansi viljakaim ja mitmepalgelisim meister. Oma eluajal oli Michelangelo nii skulptor, maalija, ehituskunstnik kui ka luuletaja. Enim kuulsust on talle toonud just skulptori amet. Ta töötas põhiliselt Firenzes ja Roomas. Oma loometööga tegeles Michelangelo umbes 60 aastat. Tema hilislooming kajastab juba renessanss-stiili asendumist rahutu ning ägeda barokiga. Michelangelo esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtuste ja kunstniku erilisusse. Michelangelo ise ja tema arvukad imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. Tema arvates polnud sellepärast geniaalsus õnn, vaid hoopis ränk ja isegi piinav koorem.(1,2)
Eestist: Mart Saare varasem laululooming, Eduard Tubin, Kuldar Sink, Veljo Tormis, Arvo Pärt(`Nekroloog'). Avangardism. (50 60ndad).Mõiste, mille alla on ühendatud mitmed kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid(näit.serialism,aleatoorika,pointillism,elektronmuusika). Eksperimenteeritakse. Serialism dodekafoonilise tehnika edasiarendamine.Matemaatiline täpsus, tämbrid ja dünaamika korrastatud.Detailsed esitusjuhised interpreetidele. Esindajad: Anton Weberni hilislooming, Pierre Boulez. Eestist: Arvo Pärt(`Perpetuum mobile'). Sonorism e kõlavärvimuusika loobuti tajutavatest meloodia- ja rütmijoonistest.Vastureaktsioon serialismi üliorganiseeritusele. Oluline on kõla. Klastrid, kõlaväljad. Esindajad: Iannis Xenakis. Eestist: Kuldar Sink(`Kompositsioonid 2 klaverile'). Eksperimentaalmuusika(e xpressio=väljendus) vastureaktsioon serialismile.Oluline on juhuslikkus(nt heliteose kõrgused ja vältused määrab müntide õhkuviskamine).
PIERO DELLA FRANCESCA · Matemaatilised reeglid · Freskod Rimini ja Arezzo kirikutes · ,,Kristuse ristimine", ,,Jeesuse piitsutamine", ,,Seeba kuninganna Saalomoni ees" (Arezzo), ,,Montefeltro kaksikportree" (profiilportree), ,,Inglid Brera altarilt" SANDRO BOTICELLI · 15 saj kuulsaim kunstnik Firenzes · Loob naisakti, ,,Veenuse sünd" antiikaja müüdid · ,,Kevad", hõljuv, allegooriline maal · Munk Savonarola võimuletulek Boticelli hilislooming usuliselt kirglik ja gootipärane · Tegi ka Simone Verspuccist mõne idealistliku maali · ,,Neitsi Maarja ülistuslaul" ANDREA MANTEGNA · Eeskujuks antiik, tegeles ka graafikaga, töötas Mantovas, kasutas konnaperspektiivi · Laemaal Mantova hertsogi lossis, esimene illusionistlik võte · ,,Surnud Kristus", ,,Püha Jüri", ,,Õlimägi", ,,Püha Sebastian" · Joon- ja õhuperspektiiv ( seotud värvide intensiivsusega)
4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal ,,Kevade". Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. 6) Kirjelda Sulle enim meeldinud Itaalia kõrgrenessansi kunstniku loomingut, too näiteid loomingust! Leonardo da Vinci. Leonardo da Vinci üks iseärasusi oli maalimislaadil juba välja kujunenud. Võime näha romantilist ja salapärast meeleolu. Tema arhitektuuri ja skulptuurialane looming koosneb peaasjalikult teoreetilistest kavanditest, kuid neist ellu on viidud vähesed. Tema kunst on üldistav ja suurejooneline,
Klassik, kes tegi alati midagi teisiti. Külvas palju segadust kirjandusloosse oma olemusega. Pooleldi lätlane ja kasvas üles Lõuna-Eestis, peale kooliteed läks ajakirjanikuks Riiga, siis tuleb Tallinnasse ajakirjanikuks. Eestikeelseid tekste hakkab varakult tulema kui muukeelseid. Väga pikk mees ja varakult kiilanev. Sõja lõpus lahkub Rootsi nagu paljud. Pärast II maailmasõda väga keelatud kirjanik, sest läks Rootsi ja sattus Nõukogude võimuga vastuollu. Hilislooming sünnib Rootsis. · 1910 Kui päike läheb looja · 1917 Saatana karusell (novellikogu) · 1918 Muinasmaa (Hamsuni mõjutused) · 1919 Rändavad rüütlid (novellikogu) · 1919 August Gailiti surm · 1919 Klounid ja faunid (följetonikou) · 1924 Purpurne surm (romaan noor Gailit) · 1924 Idioot · 1926 Vastu hommikut · 1927 Ristisõjad · 1928 Toomad Nipernaadi · 1935 Isade maa · 1938 Karge meri · 1941 Ekke Moor
Rahvuslik alge olemas. ,,Vedelvorst" (1932) esietendus draamateatris 1932. aastal. Mikumärdi kõrval teine tuntum näidend. Sai samasuguse menu osaliseks, kui Mikumärdi. Keelekoomikale, kasuta folkloorset ainest ja keeletarvidust: kõnekäänud jms. Raudsepp käis rahvaluule arhiivis materjali kogumas. ,,Salongis ja kongis" (1933) teist tüüpi, pole külakomöödia ja ,,Roosad prillid" (1934) farsilaadne ühe üürisuvila elu. 3. Hilislooming (pilt on üsna heterogeenne ühtlast kõrgtaset ei säilita. ,,Vaheliku vapustused" (1942) näidend. Kirjutatud Saksa okupatsiooni ajal. Poliitiline allegooria. Enn Vaigur 1930ndate draamakirjanduse debüntant. ,,Kraanihallid" (1935) sai menutükiks tollel ajal, samamoodi nagu Raudsepa draamad. Henrik Visnapuu katsetas 1930ndatel külateatriga, kuid ei jäänud meelde. August Mälk suutis rahvalikku koodi tabada ka draama vormis. Dialoogi kirjutamise oskuse
Aeg- ajalt on räägitud Under saksapärasusest, sest kasutab saksa ainest ja on üldiselt ka saksa kultuuri taustaga, erinedes ses osas Tammsaarest ja Lutsust. On leitud, et Underil on baltisakslastele omane subtiilsus. 1930ndate tekstide nihked on hilisperioodi alus: hakkab kirjutama Eestit seda fokuseerides, õiget isamaaluulet tal varem polnud. 3. Siuru-järgne (1940.–1960. aastad), hilislooming. 1920ndatel leitud tasakaal säilib, lisandub eleegilisus, mida mõjutab pagulus (igatsustunne, isiklikus plaanis minevikku pöördumine). Hiljem Under väldib ekstaatilisust, retušeerib seksuaalset avameelsust, kui oma luuletusi muudab valikkogude tarbeks. Isamaaluule tähtsustub 1940–50ndatel. I kandepunkt on kogu „Mureliku suuga“, järgnevad paguluses välja antud raamatud „Sädemed tuhas“ ja „Ääremail“
anakronism (tegelasi kujutatakse tänapäevaste hoiakute ja mõttemallide kaudu, minevikukirjutuses peegelduvad tänapäeva mured ja rõhuasetused)). Näide: Andrei Hvostovi näidend ,,Henrik" (2006) Henriku maailma ja tänapäeva kohtumistega virtuaalses ruumis. Suundumused: 1. Lähimineviku sündmuste konservatiivne ja poliitilisest ajaloost lähtuv ülekirjutus (Heino Kiik ,,Maria Siberimaal", Jaan Krossi hilislooming, ka Mats Traat ,,Minge üles mägedele", ,,Harala elulood"). Eesti kirjandusest leiame uutmoodi ajaloolist proosat juba nõukogude okupatsiooni lõpuaegadest ja 1990. aastatest, mil lähimineviku traagilisi aastaid hakati ümber kirjutama tsensuuri kontrollita. Raimond Kaugver ,,Kirjad laagrist", Arvo Valton ,,Masendus ja lootus". 2. Mineviku traumakogemuse analüüs indiviidi tasandil (Ene Mihkelsoni traagiline
Aastal 83 oli see väga naljakas, kui keegi võrokeelse resümee tegi. Põhiline alustekst on Eiseni näkiraamat. Näkid joonistatakse välja teatava seksistliku huumoriga. Selliseid paroodiaid on tal muidugi veel. 1985-90 Möbiuse leht I-II 1987 Tulnuk 1994-98 Risti rahvas I-II Kui perioode minimeerida, siis alla kolme pole see võimalik. Esimene periood on 60ndad aastad (laias laastus). Teine järk on 70ndad ja 80ndad ja kolmas on hilislooming. Esimesed kaks perioodi on kirjanduslooliselt tähendusloolised. Nimelt kui vaadata 60ndate proosa situatsiooni, siis teame, et alguses oli kõik halvasti, siis hakkas paremini minema. Teame ka seda, et üks esimesi autorieid oli Mati Unt, kelle abiga hakkas seis paremaks minema. Võib öelda, et teine autor, kes aitas olukorral paraneda on Enn Vetemaa. Tema kirjnaikuks hakkamine tekitab samasuurt vastukaja ja skandaali kui Mati Undi debüüt, kuid see avaldub teisiti. Kära on seotud
keskmesse jääb pigem lühiproosa. Novellidest tõuseb esile "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas" (1925). + Eriline detailitaju see et ta suudab väikeses tekstis olla nii mõjukas, tähendab suurt detailitaju + psühholoogia meisterlik kujutaja + üsna hästi tajub klassikalise novellizanri võimalusi ja kompositsioonilisi mängureegleid August Jakobson Problemaatiliseks teeb selle, et ta mitte ei lähe üksnes Nõuk võimuga kaasa, vaid läheb seda suhteliselt küünilisel viisil ja hilislooming on stalinismi musternäide. Selle kõige juures on näha, et ta oskab kirjutada ja see on kirjaniku puhul esmatähtis. See on näha ka stalinistlikus kirjanduses. 1927 "Vaeste-Patuste alev". Zola romaanide innustusel naturalistliku proosa algatajaks. Richard Roht alustas juba I ms päevil, sai tuntuks 20ndatel uusrealistlikus stiilis, aga siin on muidugi ka kõike muud. Rudolf Sirge "Rahu, leiba, maad" naturalistlik ja sotsiaalkriitilise proosa esindaja. Hiljem
aktimaali taastamine. Neoplatonismi kohaselt oli antiikaja müütide ja kristliku sõnumi sisu olemuslikult üks ning nõnda võidi leida sidet selle maali ja Neitsi Maarja vahel. Botticelli ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest. Kujutised on loodud tugevate piirjoonte abil. Kehad ei teotu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veel tasapinnalisem on allegooriline maal ,,Kevad". Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. Kõrgrenessanss ei ole vararenessansi ideaalide teostumine, vaid ka nendest eemaldumine, uute eesmärkide või rõhuasetusega kunst. On omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus. Hakati rõhutama kunstnike erinemist tavalistest inimestest.. varem oli laajaks vaid Jumal, nüüd tegid seda ka geniaalsed kunstnikud. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust.
Edasi algab Goethel viimane loomeperiood ja suri 1832 aastal. See on aeg, kus Euroopas on romantsim läbi ja peavooluks kujuneb realism. Tähelepanu keskmes on diskussioon realismi üle. 1 teaoseid ongi Wilhelm Meisteri rännuaastad II osa. Kangelane otsib uuesti, jäämata rahule äritegevusega. Siin on vaatluse all inimese kohustused ühiskonna ees. Goethe põhiteesiks: inimesel ongi kohustused ühiskonna ees. Tuleb leida endale see koht, kus inimene saab k paremini ühiskonda teenida. Hilislooming on väga lüüriline ja uute vormide ja teemade aeg. Siin ilmneb tal ka idahuvi. Seda kogumikus.. ,,Ida-Lääne diivan". Goethe on siin väga palju oma publitsistlikust pärandist kirjutanud. Romantismist paistab ühtekokku Goethe jaoks olevat vastuvõetav see rahvalik suund. Hindas Byronit. Goethe peateos ,,Faust". See on Goethe elutöö. Alustas 70ndatel noorena ja seda teost ei saa väga pidada romantiliseks teoseks. Teda võib nimetada Euroopa valgustusliku mõtte peegelduseks. Samuti
annaabi.ee 
