Hiina Hiina ühiskond 16. 18. sajandil Püsis keskaegne seisulik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel koondus võim pealinnades ja provintsides eunuhhide kätte, riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, kõikjale tungis korruptsioon, onupojapoliitika, favoritism ja seadusetus. Paljudes maapiirkondades ja linnades tegutsesid opositsioonilised salaühingud. 1622. aastal alustas salaühing ,,Valge Lootos" mässu, mille tagajärjel kukutati Mingi dünastia. Mandzude armee tungis 1644. aastal Põhja-Hiinasse ja vallutas varsti kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia. Valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist aste madalamal moodustas aga õigusteta ametnikud, mõisnikud ja sõjaväelased. Hiina lihtrahvas oli õigusteta alamkiht. Tekkis arvukalt uusi salaühinguid. Kultuur Qingi dünastia ajal Hariduselus olulisi muudatusi polnud. Keiser Kangxi kehtestas range...
Hiina Uusaeg Hiina ühiskond 16.-18. saj. 16.-18. sajanditel Hiina ühiskonnas suuri muudatusi ei toimunud. Püsis keskaegne seisuslik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel moodustasid ühiskonna eliidi eunuhhid, kelle kätte koondus võim pealinnas Pekingis ja ka provintsides. Riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, kõikjale tungis korruptsioon, onupojapoliitika, seadusetus. Tekkis rahulolematus riigi sisekorraga,seal hulgas ka Kesk-Hiina haritlaskonna seas, kelle loodud uuendusliikumine nõudis valitsemisreformi, sõjaväe reorganiseerimist, põllumajanduse ja hariduse edendamist, sõnavabadust. Põhja-Hiinas alustas salaühing ,,Valge Lootos" 1622.aastal mässu, mis viis 22 aastat hiljem Mingi dünastia kukutamiseni. Hiina sisemist nõrkust kasutasid ära mandzud, kes tungisid 1644. aastal Põhja-Hiinasse ja 40 aastaga õnnestu...
Hiina Hiina ühiskonnas 16.- 18. sajanditel suuri muudatusi ei toimunud. Visalt püsis keskaegne seisuslik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel moodustasid ühiskonna faktilise eliidi eunuhhid, kelle kätte koonud võim nii pealinnas Pekingis kui ka provintsides. Riigi valitsemine käis alla. Rahulolematus riigi siseolukorraga haaras mitmeid ühiskonnakihte, ka Kesk- Hiina edumeelset haritlaskonda. Paljudes maapiirkondades ja linnades tegutsesid opositsioonilised salaühingud. Põhja- Hiinas alustas salaühing ,,Valge Lootus" 1622. aastal mässu, mis viis 22 aastat hiljem Mingi dünastia kukutamiele. Hiina sisemist nõrkust kasutasid ära mandzud. Nende nn kaheksa lipu armee tungis 1644. aastal Põhja- Hiinasse, vallutas Pekingi ja seejärel umbes 40 aastaga kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia. Ühiskondlik hierarhia korraldati ümber: valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist aste madalamal seisid lojaalsed hiina ametnikud, mõisn...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Ettevõtlus ja projektijuhtimine Gerli Kuusik JAAPANI KULTUUR Uurimustöö Juhendaja: lektor Liina Käär Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. KULTUURI MÕISTE.................................................................................................5 2. JAAPANI KULTUUR................................................................................................6 2.1. JAAPANI KULTUURI AJALUGU....................................................................6 2.2. HIINA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG......................................................7 2.3. EUROOPA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG...............................................8 ...
Jaapani kultuur ja kunst Kristiina Veevo 25.05.2010 Käina Gümnaasium 2010 Jaapani kultuuri sissejuhatus Tänapäeva Jaapani kultuur on kasvanud kahelt juurelt. Üks neist - rahvuslik - ulatub tagasi Jomoni kultuuri perioodi (u. 8000 - 300 eKr). Seda iseloomustab originaalne (ja teadaolevalt maailma vanim) nöörkeraamika. Jaapani saartel ,,maailma kõige karvasema rahva" ainude esivanemad, kelle päritolu on tänini vaieldav. Jaapanis olid oma kodu loonud aga meritsi idast ja lõunast siia saabunud asukad jaapanlaste esivanemad. Nendega jõudis saartele teine kultuur, mille varaseim periood kannab Yayoi kultuuri nime (u. 300 eKr - 300 pKr). Jaapanlaste üsnagi ulatuslik ja süsteemne mütoloogia ei räägi maailma ja inimkonna tekkest, küll aga sellest, kuidas jumalad lõid Jaapani saarestiku, ning jaapanlased ise põlvnevad neist. Müüdid panid aluse jaapa...
§1. Keskaeg(5saj-16.saj k.a) 395 1453- Bütsants jääb püsima. Türklased vallutavad Konstantinoopoli. Vallutada peaaegu kogu Kagu-Euroopa. Algab Feodaaltsivilisatsiooni murenemine. 1517 - reformatsioon usu-uuendusliikumine ehk usu puhastus. Katoliiklikust eraldub protestantlik. 16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas. 17. sajandit peetakse uusaja alguseks. Keskaeg: 1. Vara-Keskaeg 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus domineerib vaimuelus; fasaliteet feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused vaimulikud avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse ...
HIINA Hiina kultuuri hälliks peetakse Kollase jõe alamjooksu orgu ja Shandongi poolsaart. Sealt leitud kirjamärgid pärinevad 14. 12. sajandist eKr. Hieroglüüfkirjale panid aluse need samad kirjamärgid, mis olid graveeritud härja või hirve abaluule või kilpkonnakilbile. Kokku on neid umbes 3400. Koolid tegutsesid Hiinas juba I aastatuhandel eKr ning õpetajaks oli mõni tuntud mõtteteadlane. Üheks selliseks oli näiteks Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius; 551-479 eKr) ning tema õpetus konfutsianism avaldas hiina kultuuri arengule suurt mõju. Oli ka teisi mõjutegureid: hiina traditsioonilised usundid, filosoof Laozi õpetus taoism, I aastatuhande algul pKr Hiinasse tunginud budism, hiina teadlaste aktiivne tegevus jne. · Konfutsianism eetika- ning filosoofiasüsteem. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis es...