* erituselundkond eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained * vereringeelundkond kindlustab keha rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ja jääkainete transpordi erituselunditesse * sigimiselundkond sugurakkude tootmine, uu organismi arengu kindlustamine 4)Elundkondade ülesanded 5)Naha ehitus *marrasnahk koosneb sarvkihist, alumine osa elusatest rakkudest *pärisnahk karvad, rasunääre, higinääre, retseptorid, verekapillaarid *alusnahk rasvarikassidekude 6)Naha osade ülesanded *marrasnahk kaitseb vä'liste vigastuste eest,haigustekitajate,kiirguste,kemikaalide ja veekao eest *naha aluskude kaitseb nahaaluseid elundeid *higinääre eritavad higi, mis jõuab naha pinnale läbi pooride *rasunääre eritab nahapinnale rasvarikast rasu mis muudab naha pehmeks ja elastseks ning hoiab niiske *veresoon transpordib verd
Sarvkiht Marrasnaha pealmine kiht. Kaitseb tolmu, mikroobide ja veekaotuse eest. Marrasknahk Kiire jagunemisvõimega kude, uuendab sarvkihti, paranevad vigastused Pärisnahk Ärrituste vastuvõtmine väliskeskkonnas Närviretseptorid Ärrituste vastuvõtmine väliskeskkonnal Toodab higi, higistamisega keha jahutamine. Higinääre Higi kaudu jääkainete eristumine ning kaitseb päikesepõletuse ja üle kuumenemise eest Toodab rasvarikast rasu, pehmendab nahka, Rasunääre muudab elastseks, rasvakiht kaitseb nahka tolmu, mikroobide, bakterite eest. Kasulikele bakteritele elukeskkonnaks Nahaaluskude Rasvarikaskude, mis kaitseb nahaaluseid
Katteelundkond Imetajate katteelundkond võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna negatiivse mõjude eest. Nahk koosneb imetajatel, nagu ka selgroogsetel kahest kihis, välimisest marrasnahast ja sisemisest ehk pärisnahast. Nahk on kaetud karvadega. Karvad sisaldavad pigmenti, mis määravad ära välise värvuse. Pikemad ja tugevamad pealiskarvad kaitsevad nahka ja pehmemaid aluskarvu ehk villkarvu mis kaitsevad külma ja sooja eest. Nahas on palju näärmeid: higinääre, rasunääre, mille eritis hoiab karvad märgumatutena ning naha elastnsena. Paljudel liikidel on rasunäärmetest kujunenud ka erilised lõhna- või haisunäärmed. Higinäärmetest on tekkinud ka piimanääre. Imetajate nahk on paks ja elastne, selle alumise kihi alla koguneb rasv. Katteelundkonna hulka lisaks karvadele loetakse ka varvaste kaitseks kujunenud küünised, küüned, sõrad või kabjad, lisaks ka sarved (peale hirvlaste), [sarvsoomus]ed ja nahanäärmed.
Erituselundkond Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ekskreete ehk ainevahetuse jääkained ja organismi sattunud mürkaineid. Nahk · Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. Kopsud · Eemaldavad veeauru. Ööpäevas 0,3 0,4 liitrit vett. · Eraldavad CO2 Soolestik Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas 0,2 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid
organismi sattunud mürkaineid. Kontrollib keha veetasakaalu Kui kehas on veepuudus siis hüpotalamus: Stimuleerib ajus asuvat janukeskust stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Antidiureetilisest hormoonist sõltub kui palju vett imatakse esmauriinist tagasi • Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. • Eemaldavad veeauru. Ööpäevas – 0,3 – 0,4 liitrit vett. • Eraldavad CO2 Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas – 0,2 – 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne
kihtidesse, nad lamenevad, lõpuks surevad ning eralduvad surnud rakkudena. Pärisnahk, kus on rohkesti vere- ja lümfisooni, väliskeskonnast ärritusi vastu võtvaid retseptoreid, higi- ja rasunäärmeid ning karvade juuri. Nahaaluskude, mis ühendab pärisnahka lihaste või luudega ja kaitseb nahaaluseid elundeid. Kaitseb külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ning on rasva tagavaraks. Nahaosad: Higinääre- jahutab keha, eritab jääkaineid (sool, vesi, kusiained) Närvilõpmed- tunnetavad väliseid ärritusi (surve, soojus, valu) Verekapillaarid- varustavad toitainete ja hapnikuga, kannavad ära jääkaineid Rasunääre- muudab karva ja naha elastsemaks ja pehmemaks ning naha veekindlamaks Karv- annab sooja, kaitseb päikesekiirguse eest Karvale kinnituv lihas- liigutab karva *Selgita 3 võimalust, kuidas nahk reguleerib keha temperatuuri.
Nahal elab mitmesuguseid baktereid, inimese nahk on nn. Bakterite loomaaed, nahalt on leitud üle 200 bakteri. Nahk säilitab kehatemp. Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Temp. Vähenedes veresooned ahanevad ja temp. Tõustes veresooned laienevad. Naha aluskude kaitseb nahaaluseid elundeid Pärisnahk annab seal asuvad rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu närve ja veresooni. Rasunäärmed avanevad karvanääpsu, eritades rasvarokast nõret. Higinääre koosneb pärisnahas asuvasttihedalt kokkukeerdunud torukesest Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval astesevates lamedatest surnud rakkudest. Sarvkihirakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Rakud on võimelised kiiresti paljunema ja totma uusi rakke. Moodustuvad mitmesugused naha tekised (karvad, küüned ja juuksed)
Nahaaluskude Nahaaluskude annab kehale kuju ja kaitseb: põrutuste eest külma eest nahaaluskude Pärisnahk Pärisnaha rakud annavad nahale elastsuse. Pärisnahas on rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni. Juuste ja ka teiste karvade juured - karvasibulad - paiknevad pärisnahas asuvates karvanääpsudes. Rasu- ja higinäärmed Rasunäärmed avanevad karvanääpsu. Nad eritavad rasvarikast nõret, mida nimetatakse rasuks. Higinääre koosneb pärisnahas asuvast tihedalt kokkukeerdunud torukesest ja viimajuhast, mis avaneb naha pinnal. Sarvkiht Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedatest surnud rakkudest. Sarvkihi rakud eralduvad pidevalt (ööpäevas eraldub 10-15g surnud naharakke). Marrasnahk Marrasknahk asub sarvkihi all. Marrasknaha rakud on võimelised kiiresti paljunema ja tootma uusi rakke. Marrasknahast moodustuvad mitmesugused nahatekised. Inimesel on nendeks karvad, küüned ja juuksed.
Kas tegemist on silelihase või vöötlihasega? Silelihasega Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud (10p). Nahk. Epidermis, dermis, nahaalune kude. Karv. Basaalmembraan, karvasibul, rasunääre, higinäärme juha, higinääre, veresooned (kapillaarid), rasvarakud (rasvkude), neuronid (dentriidid), närvilõpmed. 1.Rasunääre (eksokriinne nääre) Epidermis ehk marrasnahk, näärmeepiteel 2.Pärisnaha kiht, higinääre (eksokriine nääre)
kliimaga. Nad on enamasti aladel. kuiv, taevas pilvitu, helehallid. Neil on sügavale ja hästi heleda värvilised. Paljud sademeid on tugevasti harunenud juurestik. loomad jäävad suveunne. VÄGA vähe. Enamik taimi on lühieataimed. Paljudel puudub higinääre. Näide: kaktus, piimalill, aaloe, Hästi elavad seal roomajad. velviitsia, mugulnurmikas, Neil on veekindel nahk. saksauul, tääkliilia, kaameliastel. Näide: karakal, kõrbehiir,
*Nahk on meeleelund. Naha tunderakkudega tajume valu, sooja, külma ja puuteärritusi *Nahk aitab säilitada kehatemperatuuri 5. Mis ülesanne on rasvkoel? Kaitseb külma eest, hoiab kehatemperatuuri, kaisteb teatuid elundeid 6. Millest sõltub naha värvus? Miks muutub päevitades nahk pruuniks? Melaniinist. Päevitades nahk sünteesib tumedat pigmenti ehk melaniini. 7. Millega tegeleb dermatoloog? Naha, küünte ja juuste probleemidega 8. Naha osade ülesanded Higinääre- toodab higi, mis eritub läbi pooride naha pinnale Närvide lõpmed- on tundlikud mitmesuguste väliste ärritajate suhtes Verekapillaarid- veri varustab nahka toitainete ja hapnikuga ning kannad ära jääkained Rasunääre- eritab naha pinnale rasvarikast rasu, mis muudab karvad ja naha elastsemaks ja pehmemaks ning naha ka veekindlaks 9. Miks pole hea palju päevitada? Miks on päevitamine hea?
tegevust Piirdenärvi. Ühendab pea- ja seljaaju 3. Naha ülesanded. 1. Kaitse 2. Säilitab temperatuuri 3. Eritab 4. Meeleelund 5. Veekaotus 6. Sünteesib D- Vitamiini melaniini 7. Naha ehitus (joonis). Tähista joonisel vastavate numbritega: 1. marrasknahk 2. pärisnahk 3. nahaaluskude 4. sarvkiht 5. rasvkude 6. rasunääre 7. higinääre 8. karv 9. verekapillaarid 10. närvid 8. Luude koostis. Luukude koosneb ...luurakkudest.... ja .....vaherakkudest...... . Luude keemiline koostis: · 25 .....orgaanilised.....nt .valgud.....rasvad........ · 55 ...mineraalained.. nt .kaltsium.
tuumi Kokkutõmbe Kiire Aeglane Rütmiline, iseloom automaatne Kokkutõmbe Jah Ei Ei alluvus inimese tahtele III. Ehitusüksused: Rakk (neuron) kude (sidekude) elund (süda) elundkond (seedeelundkond) IV. Katteelundkond (nahk, higinääre, rasunääre) Seedeelundkond (kõhunääre, magu, jämesool, peensool, suu, maks, pärasool, neel, söögitoru, 12-sõrmiksool) Hingamiselundkond (hingetoru, kopsud, kopsutoru) Erituselundkond (neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti) Vereringeelundkond (kopsuveen, kapillaarid, kopsukapillaar, süda, arterid, veenid, aort) Sigimiselundkond (munasari, seemnesari, seemnejuha, munajuha, seemnepõieke, emakas)
eeterlike õlisid. Neil on sügavale ja hästi enamasti heleda värvilised. Paljud aladel. sademeid on VÄGA tugevasti harunenud juurestik. Enamik loomad jäävad suveunne. Paljudel vähe. taimi on lühieataimed. puudub higinääre. Hästi elavad seal roomajad. Neil on veekindel nahk. Näide: kaktus, piimalill, aaloe, velviitsia,
Katteelund Seedeelund Hingamis- Erituselund Vereringe- Sigimis- Sisenõrenäär - - elundkond - elundkond elundkond d kond kond kond rasunääre magu kopsud kusepõis veenid seemnesari kilpnääre nahk jämesool kopsukapillaa neerud aort munajuhad munasari r higinääre Peensool hingetoru kusejuha süda emakas kõhunääre Kaksteist- kopsutorud kusiti arterid seemnejuhad käbikeha sõrmiksool suu kopsuveen kapillaarid seemnepõiek neerupealise e
kehaosad õigetesse elundkondadesse 3 nimetust sobivad kahte elundkonda! Katteelund- Seedeelund- Hingamis- Erituselund- Vereringe- Sigimis- Sisenõrenäär kond kond elundkond kond elundkond elundkond rasunääre magu kopsud kusepõis veenid seemnesari kilpnääre nahk jämesool kopsukapillaar neerud aort munajuhad munasari higinääre Peensool hingetoru kusejuha süda emakas kõhunääre Kaksteist- kopsutorud kusiti arterid seemnejuhad käbikeha sõrmiksool suu kopsuveen kapillaarid seemnepõieke neerupealise maks kopsuveen kõrvalkilpn
pesemisvahendeid, sest siis jääb veidi rasu alles 2A Naha läbilõige · Närvide lõpmed ( joonisel harulised ) on tundlikud välistele ärritajatele · Rasunääre (nagu algloom, karva kõrval) tekitab rasu, mis muudab naha ja karvad elastsemaks ning veekindlamaks · Karvapüstitajalihase (karva kõrval, piklik) kokkutõmbel tõusevad karvad püsti, kananahk · Higinääre (keerdus ussid) toodab higi, mis sisaldab vett, sooli jt jääkaineid · Verekapillaarid reguleerivad keha temperatuuri 3. LUUDE KOOSTIS JA EHITUS · Inimese toese moodustavad mitmesugused omavahel seostunud luud, mis koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine · Luudes on mineraalaineid, mis annavad luudele kõvaduse, kui ka orgaanilisi aineid, mis annavad elastsuse
Rakkude tsütoplasma ülemine osa moodustab krusta - tsütoplasma riba, mis kaitseb epiteeli uriini kahjuliku mõju eest. 2. vahekiht e. intermediaalkiht (stratum intermedium) - hulknurksed rakud, apikaalne osa on kumer, basaalne osa tungib kiiluna all asetsevate rakkude vahele. 3. basaalkiht (stratum basale) - mõni rida basaalmembraanil paiknevaid intensiivselt värvuvate tuumadega rakke. 24. Eksokriinsete näärmete jaotus viimajuhade alusel lihtnäärmed (näärmejuha ei hargne - higinääre) või liitnäärmed (näärmejuha hargneb - süljenääre) 25. Trombotsüütide ehitus ja funktsioon Ehitus: tuum puudub. Keskel paikneb raku tuuma ja organellide jääkidest moodustunud granulomeer, ümbritsetud tsütoplasmale vastava hüalomeeriga. Ehituslikus ei vasta trombotsüüt rakule, vaid lagunenud eelraku ühele osale. Funktsioon: on seotud verehüübimisega. Kahjustuskoldes vabaneb trombotsüütidest fibrinogeen,
Tasakaalumeele retseprorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel . Karvarakud, mis asuvad vestibulaarses labürindis reageerivad endolümfi liikumisele, näiteks autoga mägedes sõites ehk siis mehaanilisele ärritajale. Nahameel - Nahk, ehk siis naha tundlikkus, on tingitud selles paiknevatest retseptoritest vabad närvilõpmed (valu), Meissneri kehakesed (puudutus), Vater-Pacini kehake (surve), Notsitseptor (valu), rasvarakud, higinääre. Haistmismeel - Ninaõõne ülaosas paiknevas haistmisosas on tundlikud retseptorrakud mis reageerivad lõhnadele. See saab toimuda ainult õige koguse niiskuse olemasolul, mis võimaldab aineosakestel lahustuda ning haisterakkudega kontakteeruda. Ninaõõne haistmisosa paikneb ninaõõne ülaosas. Ninaõõne tipus asuv limaskest; sisaldab lõhnatundlikke retseptorrakke, mis reageerivad õhus olevatele lõhnaainetele. Aju haistesibulas
Nahal elab mitmesuguseid baktereid, inimese nahk on nn. Bakterite loomaaed, nahalt on leitud üle 200 bakteri. Nahk säilitab kehatemp. Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Temp. Vähenedes veresooned ahanevad ja temp. Tõustes veresooned laienevad. Naha aluskude kaitseb nahaaluseid elundeid Pärisnahk annab seal asuvad rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu närve ja veresooni. Rasunäärmed avanevad karvanääpsu, eritades rasvarokast nõret. Higinääre koosneb pärisnahas asuvasttihedalt kokkukeerdunud torukesest Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval astesevates lamedatest surnud rakkudest. Sarvkihirakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Rakud on võimelised kiiresti paljunema ja totma uusi rakke. Moodustuvad mitmesugused naha tekised (karvad, küüned ja juuksed) LUUD Luud koosnevad : · Mineraalainetest annavad luudele kõvaduse. (kaltsium, fosfor, magneesium)
veresooni ja närve), Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas, veresoonte ja siseelundite seintes), Vöötlihaskude (e skeletilihasküde) skeletilihased, keelelihased), Südamelihaskude(südames), närvikude (närvikoes). 4. Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Eksokriinnäärmed on varustatud juhaga, mis suunavad nõre limaskestale, ehk väliskeskkonda (nääre moodustub epiteelkoe näol nt kõrv, higinääre). Endokriinnäärmed suunavad nõre vereringesse, ehk sisekeskkonda, puudub viimajuha. 5. Elundi ja elundkonna mõiste: a) Elund – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon (luud, lihased, süda, maks jt.). b) Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamis-, seede-, vereringe elundkond). 6. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad:
poolringkanalitel ja tähnielunditel . Karvarakud, mis asuvad vestibulaarses labürindis reageerivad endolümfi liikumisele, näiteks kui inimene rattaga sõidab ehk siis mehaanilisele ärritajale. Nahameel- Nahk, täpsemalt siis naha tundlikkus, mis on tingitud selles paiknevatest puutetundlikuse retseptoritest nagu Merkeli rakud (tekstuur, muster), vabad närvilõpmed (valu) Ruffini kehakesed, Meissneri kehakesed (puudutus), Vater-Pacini kehake (surve), Notsitseptor (valu), rasvarakud, higinääre. Haistmismeel- Ninaõõne ülaosas paiknevas haistmisregioonis reageerivad lõhnale haistmisepiteelis lõhnatundlikud retseptorrakud. See saab toimuda ainult siis kui on tagatud piisav niiskus, mis võimaldab aineosakestel lahustuda ning haisterakkudega kontakteeruda. Ninaõõne haistmisregioon, mis paikneb ninaõõne ülaosas - ülemise ninakarbiku serval. Haistmisepiteel - ninaõõne tipus asuv limaskest; sisaldab lõhnatundlikke retseptorrakke, mis
Vastuseks ärritajale lähevad neuronid erutusseisundisse ja annavad erutuse närviimpulssidena edasi. Neurogliiarakud täidavad tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Epiteelkoe lligid: a) Katteepiteelkude - naha pindmine kiht (epidermis) ja siseelundite pindmine kiht (sooleepiteel, hingamiselundite epiteel, neerutorukeste pindmine kiht). b) Näärmeepiteel - kõik keha näärmed (higinääre). c) Sensoorneepiteel ehk tundeepiteel - haistmisepiteel nina limaskestal. Sidekoe liigid: d) Veri - veresoontes. e) Lümf - lümfisõlmedes. f) Retikulaarne sidekude - luuüdis, lümfisõlmes, põrnas. g) Rasvkude - nahaaluskoes ja rasvikutes. h) Kohev sidekude - ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel. i) Tihe sidekude - Eristatakse paralleel- (kõõlused, sidemed, fastsiad) ja sassiskiulist tihedat
q Täitke tabel. Elundkond Osad, millest koosneb Ülesanded Nahk e. katteelundkond Tugi- e. liikumiselundkond Vereringeelundkond 9 Hingamiselundkond Seedeelundkond Erituselundkond Sigimiselundkond Närvisüsteem Meeleelundid Sisenõrenäärmed q Naha ehitus. Kandke joonisele: marrasknahk, pärisnahk, sarvkiht, rasvkude, verekapillaarid, karv, rasunääre, higinääre, närvid. 10 q Seedeelundkond. Kirjuta seedeelundkonna osadele nimetus juurde? q Luud. Kandke joonisele järgmised luud: kolju, selgroog, roie, abaluu, rangluu, rinnak, õlavarreluu, küünarluu, kodarluu, randmeluud, kämblaluud, sõrmeluud, puusaluu, ristluu, õndraluu, reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder, kannaluud, pöialuud, varbaluud. 11
füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest) - alumine kasvukiht (koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest, pigmenditerakesed) - Pärisnahk: - pindmine näsakiht (arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega) - alumine võrkkiht (asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka nahaaluskude) Organid: pigmenditerakesed, rasvkude, higinääre, karvapüstitajalihas, karvanääps, rasunääre, kapillaarid, naha komperetseptorid 182. Nahas paiknevad retseptorid Nahas leidub arvukalt sensoorseid retseptoreid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Erineva ehitusega naharetseptorid asuvad naha eri kihtides. -Valuretseptorid– epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis -Puuteretseptorid – pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades
füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest) - alumine kasvukiht (koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest, pigmenditerakesed) - Pärisnahk: - pindmine näsakiht (arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega) - alumine võrkkiht (asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka nahaaluskude) Organid: pigmenditerakesed, rasvkude, higinääre, karvapüstitajalihas, karvanääps, rasunääre, kapillaarid, naha komperetseptorid 182. Nahas paiknevad retseptorid Nahas leidub arvukalt sensoorseid retseptoreid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Erineva ehitusega naharetseptorid asuvad naha eri kihtides. -Valuretseptorid– epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis -Puuteretseptorid – pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades
annaabi.ee 
