Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et see koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Selleks, et kirjutada head kirjandit, peaksid sa õppima iseseisvalt hankima infot ja ideid, käsitlema neid arukalt ja omatahtsi, suutma hinnata nende väärtust ning vajalikkust oma töö seisukohalt. Ainestiku kogumine Vajaliku ainestiku kogumiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: loetelu, heuristilised küsimused, mandala. Loetelu Viies minuti jooksul kirjutatakse vaba mõttevooluna paberile kõik, mis pealkirjas olevate märksõnadega seoses meenub. Järgmine samm on saadud materjali liigendamine: tuleb otsustada, millised märksõnad, fraasid, mõisted, pealkirjad sobivad kokku, milline on nende ühine tähendus.Kui kirjapandud sõnad on väga erinevad või väga sarnased, peab millestki loobuma. Heuristilised küsimused Heade mõtete saamiseks võib kasutada küsimusi kes?, mis?, kus
tekkimine – klasside tekkest kuni sugulaste, naabrite, elukutsete, institutsionaalsete, seisuslike korporatsioonide tekkimiseni. Igaüks neist gruppidest näeb ennast võrdluses kõigi ülejäänud inimeste käitumist reguleeriva organisatsiooniga kui kõrgema korrastusastmega ühikut. Häbi abil reguleeritust tajutakse kui kõrgeima korrastatuse näitajat. Tuleb rõhutada, et nimetatud kolm etappi on eelkõige loogilis-heuristilised, kuna ajalooliste protsesside reaalne kulgemine toimus kahtlemata tunduvalt keerulisemaid ja mitmekesisemaid teid pidi. 7. Kolmandal etapil kujuneb häbi ja hirmu sfääride vahel välja komplementaarsussuhe. Eeldatakse, et see, kes juhindub häbist, ei tunne hirmu ja vastupidi. Seejuures on sfääride jaotus dünaamiline ja vastastikus võitluses. Nii elab Vene 18. saj aadlikultuur kahe süsteemi vastastikus pingeväljas: ühest vaatepunktist on iga aadlik riigialam, kuuludes
kasutamiseks korraldatud faktide, sündmuste ja tõdemuste kogu. 22. Teadmise liigitusi (vähemalt kaks). Kogemuslikud teadmised(ekspertteadmised). Inimteadmisi võib klassifitseerida: tehnilisteks (kehtivad "kindlasti" - neid saab esitada näiteks valemite või algoritmilise keele programmidega), raskelt formaliseeritavateks või mitteformaliseeritavateks (intuitsioon, üldised teadmised, oskused) ja kogemuslikeks (ekspert-, heuristilised teadmised - kehtivad enamasti, kuid mitte alati). 23. Programmides, andmebaasides, ekspertsüsteemides kasutatavaid teadmisi. 24. Teadmussüsteemi mõiste. Näited rakendustest. Realiseerimie ja testimine. Teadmussüsteem- Infotöötlussüsteem, mis aitab lahendada teatava ainevalla või rakendusala probleeme teadmusbaasist järelduste tegemisega. 25. Teadmiste esitamise formalisme. Teadmiste esitamiseks võib kasutada mitmesuguseid keeli ja formalisme,
Ei tasu valida teemat, kus on mõni sõna, mille tähendust sa päris täpselt ei tea. 7. Kirjandi kirjutamine kui protsess, protsessi etapid. Mõtete kogumine, mõtete korrastamine, mustandi kirjutamine, struktureerimie, viimistlemine ja toimetamine. 8. Mõtete kogumiseks on mitmeid võimalusi: a) Ajurünnak - kõik mõtted pannakse kirja b) Mõistekaart - sõsteemselt jaotatud mõtted. c) Küsimuste koostamine - (heuristilised)kes? kus? kuidas? miks? millal? d) Nimekiri - sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks, vastused probleemile: i. Tuleb endale selgeks teha nimekirja koostamise eesmärk. ii. Pealkirja võib sõnastada ümber. iii. Kõik ideed tuleb kirja panna. iv. Nüüd tuleb nimekirja analüüsida. v. Tuleb igavad ja ebaolulised mõtted välja praakida. Teema veeretamine-kontrollivaba kirjutamine.
9. Keskkonnamure liigid ja nende levimus Ida-Euroopa riikide näitel 10. Lihtsustamine ja mõtteseosed keskkonnainfo seletamisel Tavainimese keskkonnaprobleemi tunnetamine ei lähtu teaduslikest kaalutlustest. Komplekssed keskkonnamõjud ja keerulised analüüsikäigud tõlgendatakse lihtsateks, endale mõistetavateks protsessideks (Fischhoff, 1982). Heuristilised mõtteseosed –tavaarusaamal põhinevad teadmised, “talupoja tarkus“, mis on kujunenud evolutsiooniliselt Universaalsed, kultuuriülesed Mõjutavad riskisignaalide valikulist töötlemist ja meelde jätmist 11. Keskkonnasõbraliku indiviidi sotsialiseerimine: vajalikkus indiviidi ja ühiskonna seisukohalt 12.Keskkonnahuvi äratamine ajakirjanduses: huvipakkuva loo omadused
Kes ei viitsi mõelda, neil jõuavad paberile ainult kulunud käibetõed. Kirjutamise eesmärk on pakkuda lugejale midagi uut ja kui seda ei ole, pole mõtet kirjutama hakatagi. Vajaliku ainestiku leidmiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid. * Loetelud 3-5 minuti jooksul kirjutatakse mõttevooluna paberile kõik, mis teema või probleemi kohta meenub, kasutades märksõnu. Mustandi kirjutamisel tuginetakse huvitavamatele märksõnadele. * Heuristilised küsimused kes?, mida?, kus?, millal?, kuidas?, miks? See meetod aitab jõuda uute mõtete ja ideedeni. Küsimuste vastustest nähtub, kas saadud ainestik on liiga ühekülgne ja vajaks uute küsimustega täiendamist või piisab sellest teema lahtikirjutamiseks. Ühe küsimuse vastus võib olla kogu lõigu peamõtteks. Küsimused ja vastused peavad olema korraga vaadeldavad. Jaga paberileht kuueks osaks ja kirjuta küsimus lahtri ülaserva, vastus selle alla.
Kes ei viitsi mõelda, neil jõuavad paberile ainult kulunud käibetõed. Kirjutamise eesmärk on pakkuda lugejale midagi uut ja kui seda ei ole, pole mõtet kirjutama hakatagi. Vajaliku ainestiku leidmiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: *Loetelud 3-5 minuti jooksul kirjutatakse mõttevooluna paberile kõik, mis teema või probleemi kohta meenub, kasutades märksõnu. Mustandi kirjutamisel tuginetakse huvitavamatele märksõnadele. *Heuristilised küsimused kes?, mida?, kus?, millal?, kuidas?, miks? See meetod aitab jõuda uute mõtete ja ideedeni. Küsimuste vastustest nähtub, kas saadud ainestik on liiga ühekülgne ja vajaks uute küsimustega täiendamist või piisab sellest teema lahtikirjutamiseks. Ühe küsimuse vastus võib olla kogu lõigu peamõtteks. Küsimused ja vastused peavad olema korraga vaadeldavad. Jaga paberileht kuueks osaks ja kirjuta küsimus lahtri ülaserva, vastus selle alla.
teksti eesmärk on edastada uuringuid/tulemusi. TEKSTI AINESTIK Teksti kirjutamine algab ainestiku ehk materjali kogumisest. 3 peamist ainestiku allikat on : 1. Autori teadmised, tundmused, kogemused, fantaasia; 2. Kirjalikud allikad teatmeteosed, ilukirjandus, massiteadus; 3. Teiste inimeste tähelepanekud, mõtted, arvamused. Eeltöö ainestiku kogumiseks : Kirjandi ainestiku kiireks ja süstemaatiliseks kogemuseks on mandala, inimsuhete kaart, loetelu, heuristilised küsimused ja klassikaline ülesehitus. Mandala tähendab sanskriti keeles keskust, s.o keskset mõistet, mille ümber märgitakse piltidena, sümbolitena või märksõnadena nähtused, tunded, iseloomuomadused vms, mis tulevad teemast ja ideest. 3 Moedisainer Naer Lõpueksamid
lahendamiseks. 4.Hüpoteesi kontrollimine- analüüsi iga lahendusvariandiga kaasnevais posit. ja negat. jooni. 5. Parima hüpoteesi välja valimine- vali lahendusvariant, mille on kõige rohkem posit. ja kõige vähem negat. külgi. Heuristikud on üldised soovitused, käsitlusviisid ja protseduurilised suunised info töötlemiseks ning ül-e lahendamiseks (hõlbustavad määratlemata struktuuriga probleemide lahendamist) Polya formuleeris heuristilised juhendid ülesannete lahendamiseks. 1. Saa ülesandest aru. Milline info on antud või teada ja mida on lahenduseks lisaks vaja. 2. Kavanda lahendusplaan- otsi olemasoleva info ja tundmatu seoseid. 3. Teosta planeeritu. kui tegevusplaan on formuleeritud vii täide, kontrolli, et ükski samm ei jääks vahele ja et iga samm oleks teostatud. 4. Vaata tagasi- veendu, et saadud tulemus oleks probl. lahendus ja vastavuses kogu olemasoleva infoga
Järelikult finantsstabiilust, kui ettevõte tasakaalustatud tegevuse tulemust, saab kasutada pankrotiohu prognoosimisel. 7 1.2 Meetodid pankrotistumiste prognoseerimiseks Ettevõtte pankrotiohu hindamiseks on viimastel aastakümnetel välja töötatud mitmesuguseid meetodeid. Tavaliselt tuuakse esile kaks pankroti prognoosimise lähenemist: heuristiline ja majandusmatemaatiline(13). Heuristilised meetodid eeldavad, et prognoosi väljatöötamisel domineerivad subjektiivsed alused (varasemad kogemused, loovuse ja kujutlusvõime, intuitsioon). Siia kuluvad erinevad eksperdi hinnangu meetodid: ekspert uurib erinevaid pankrotti viivaid iseloomustusi ja võrdleb neid analüseeritava ettevõtte vastava tunnusega. Ja kui antud ettevõttel on sellised tunnused olemas, siis ekspert annab subjektiivse eksperdi hinnangu pankroti suure tõenäosuse kohta
- Inimesed kasutavad oma teadmisi ja erinevaid heuristilisi meetodeid leidmaks lühimat teed algsest staadiumist eesmärgini - Kogu protsess toimub kognitiivse süsteemi raamides (töömälu maht, info hankimise ja talletamise kiirus pikaajalises mälus) Heuristik – algoritm - Algoritm – protseduur kui kõik operatsioonid mis sihi saavutamiseks on vajalikud läbitakse samm-sammult. Nende kasutamine võtab aega kuid tulemus on kindel - Heuristilised strateegiad ehk heuristikad – rusikareeglid, lihtsustatud mõtlemise skeemid mis on omandatud kogemuse teel. Heuristika ksautamine ei vii alati õige lahenduseni kuid tavaliselt kasutatakse just neid sest siis võtab ülesande lahendamine vähem aega - Vahendid-lõpp analüüsi kasutades tuleb otsida käike mis vähendavad vahet eesmärgi ja vahetulemuste vahel. See sisaldab samme: o pannakse tähele erinevust praeguse ja lõpp-staadiumi vahel
võimalik lahendada objektist eemaolevalt. loogilis-abstraktne – toetub abstraktsetele mõistetele ja loogilistele konstruktsioonidele. ülesannete alusel: teoreetiline ja praktiline. arendatuse ja teadvustatuse astme järgi: diskursiivne ja intuitiivne. originaalsuse järgi: reproduktiivne ja produktiivne. tahte osavõtu alusel: tahteline ja tahtmatu. Heuristilised, algoritmilised meetodid: Probleemi lahendamine teatud „rusikareeglite“ või üldistatud strateegiliste võtete abil tingimustes, kus lõpplahendus ei ole üheselt antud, kuulub heuristiliste meetodite valdkonda. Inimesed kalduvad sagedamini kasutama lahendusvõtteid või tõlgendusi, mis on käepärasemad ja tulevad esimesena pähe või siis kipuvad hindama nähtuseid näidete põhjal, mis esimesena meelde tulevad.
2.Probl. defineerimine- defineeri probl. Määratle lähteandmed ja lõppseis, kuhu välja jõuda 3. Hüpoteesi pakkumine- lähtudes probl. definitsioonist ja lahendamise tingimustest paku välja võimalikke lähenemisviise selle lahendamiseks. 4.Hüpoteesi kontrollimine- analüüsi iga lahendusvariandiga kaasnevais posit. ja negat. Jooni.5. Parima hüpoteesi välja valimine vali lahendusvariant, mille on kõige rohkem posit. ja kõige vähem negat. külgi. Polya formuleeris heuristilised juhendid ülesannete lahendamiseks. 1.Saa ülesandest aru. Milline info on antud või teada ja mida on lahenduseks lisaks vaja. 2 Kavanda lahendusplaan- otsi olemasoleva info ja tundmatu seoseid. 3. Teosta planeeritu. kui tegevusplaan on formuleeritud vii täide, kontrolli, et ükski samm ei jääks vahele ja et iga samm oleks teostatud. 4.Vaata tagasi- veendu, et saadud tulemus oleks probl. lahendus ja vastavuses kogu olemasoleva infoga
mõista? Et nt kui tahame uurida vett, siis uurime nt piisku, sest keemia/jne uurib vee keemilist koostist. 3) Kõnetegevus sõltub sotsiaalsetest tingimustest, Mida kellelegig räägime mingis olukorras. 4) Kõne on kogu psüühikat läbiv ja integreeriv protsess. Kõne abil seostame mälu mõtlemisega, tajumisega, emotsioonidega jne. 5) Kõneoperatsioonid sõltuvad keelest. Et lätlane, venelane ....erinevalt. 6) Loome ja taju idividuaalsed heuristilised protsessid. Stereotüüpsus on ohtlik asi. Kui erivajad. koolieelikule öeldi, et tõsta käsi üles, siis mõni tõstis teise käega kätt. PsL uurimismeetodid Suures osas võeti metoodikad üle sealt, (kust sealt??) Et samad meetmete puhul võib TP pöörata küll ühele ja teisele asjale(asjaolule). Uurimine tähendab materjali kogumist katsete teel ja modelleerist, et modelleerida katsetulemust.
otsustus(induktiivne/deduktiivne, tõene/väär) Mõtlemisliigid: tahteline/tahtmatu, diskursiivne/intuitiivne, teoreetiline/praktiline Diskursiivne mõtlemine on loogiline,arutlev,järelduslik,kõneline,järjekindlalt väitelt väitele tuginev. Inimesed kalduvad sagedamini kasutama selliseid lahendusvõtteid või tõlgendusi, mis on käepärasemad ja tulevad esimesena pähe või siis kipuvad hindama nähtusi näidete põhjal, mis esimesena meelde tulevad. Heuristilised meetodid on sellised, kus probleemi lahendamine toimub teatud ,,rusikareeglite" või üldistatud strateegiliste võtete abil tingimustes, kus lõpplahendus ei ole üheselt antud. Algoritmilised meetodid võimaldavad teatud kindla lahenduseni jõuda kindlalt fikseeritud lahenduskäikude ja vaheoperatsioonide kaudu. (kui>siis tüüpi otsustused) Insait on ootamatu, varasema täpselt samasuguse probleemsituatsiooni kogemuse puudumisel
töötleb ja kujundab ümber arvuti protsessor ning püsimälu arvuti välismäluga, milleks tänapäeva mõistes sobib kõige täiuslikumalt kõvaketas. Kontrolli- ja juhtimisprotsessid: Stiimulite analüüsimine, sensoorsete kanalite häälestamine, kordamismehhanismide käivitamine, infovoo reguleerimine SR ja LM vahel, info kodeerimine ja saatmine LM-st PM-i, otsing Pm-s, heuristilised operatsioonid salvestatud info kallal, otsustuskriteeriumide määramine, reaktsioonide genereerimise mehhanismi käivitamine Sensoorne Lühimälu ehk Püsimälu ehk Reaktsioonide Signaal register kordamis- pikaajaline mälu genereerimise SR puhver LM PM mehhanism
annaabi.ee 
