Henrik Visnapuu (0)

Copy of Henrik Visnapuu



Kool HENRIK VISNAPUU Referaat Koostaja: klass Juhendaja: 2022


Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Elukäik 4 Looming 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus 7 Lisad 8 2


Sissejuhatus Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, proosakirjanik ja kirjanduskriitik. Visnapuu kuulub kahtlemata meie luuleklassikute esiritta, seda mitte üksnes oma poeetilise pärandi ulatuse, vaid ka nende väärtuste tõttu, mis luuletudlikku lugejat võiksid veel nüüdki vapustada. Ta teoste peamiseks teemaks oli vabadus. Henrik Visnapuu tegeles ka lisaks Eesti poliitikaga ning soovis näha iseseisvat Eestit. 3


Elukäik Henrik Visnapuu (pseudonüümiga Tulihänd) sündis 2. jaanuaril 1890. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis Henrik Narva Gümnaasiumis algkooliõpetaja kutseeksami ning hakkas vallakooli õpetajaks. 1912 läks Henrik Tartusse, kus ta õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust, samal ajal õppis ta Tartu Ülikoolis filoloogiat, lisaks oli ta ülikoolis Korp! Sakala liige. Visnapuu oli argielus üsna saamatu inimene, kuid ta oli isegi püüdnud talu pidada. Olukordades, kus harjumuspärane elukorraldus üles ütles ja tuli päevast päeva ise enda eest võitlust pidada, polnud ta üldse teovõimeline. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu liige (1922) ja Eesti Näitekirjanike Liidu asutajaliige (1936). 1917. aastast töötas Henrik ajakirjanikuna Tallinna Teataja jaoks. 1935. aastast töötas Henrik iseseisva ajakirjanikuna ja kirjanikuna, lisaks ta töötas Riikliku Propaganda Talituses kultuurinõunikuna. Ta kasutas oma positsiooni ajakirjanikuna, et avaldada oma poliitiliseid soove rahvale. 1944. aastal põgenes Henrik Saksamaale, et vältida Nõukogude Liitu ning emigreerus sealt Ameerikasse.  Henrik Visnapuu asutas koos Kadi Tanilooga aastal 1950 New Yorgi Eesti teatri. Ta suri 3. aprillil 1951 New Yorgis ootamatult südamerabanduse tõttu 61-aastaselt. 26. juunil 2018 maeti ta ümber Tallinna Metsakalmistule. 4


Looming Henrik Visnapuu luuletusi hakati avaldama ajalehtedes alates 1908. aastast. Henriku luuletused olid peamiselt futuristlikud ja ekspressionistlikud. Tema teoste peamisteks teemadeks olid vabadus ja iseseisev Eesti. Henrik Visnapuu pööras eriti palju tähelepanu oma luuletuste meloodiatele ja kõlaseostele, kindlustades, et tema luuled kõlaksid hästi. Ta osales mitmetel kirjanduslikel koguteostel nagu näiteks "Moment : Esimene" (1913) ja "Roheline Moment" (1914). Henrik Visnapuu oli rühmituse Siuru üks kesksemaid luuletajaid. Tema luulekogu "Maarjamaa laulud" (1927)  peetakse tema 1920-ndate kõrge saavutuseks. Visnapuu 1920-ndate luuled sarnanevad vormiliselt Maria Underi luuletustega. Henrik Visnapuu armastusluulet "Talvist teekonda" peetakse tema kauneimaks luuletuseks. Henrik Visnapuu ja Jaan Ainelo avaldasid aastal 1932 raamatu "Poeetika põhijooni I", kus on uuritud ja kirjeldatud sadu märksõnu, poeetika, stilistika, retoorika jne. Erinevalt teistest tolleaegsetest kirjanduskriitikutest, üritas Visnapuu olla oma kirjanduskritiikas võimalikult objektiivne ning mitte oma isiklikku arvamust ega maitsemeelt avaldada. 1939 oli Henrik Visnapuu kirjutanud näidendi “Keisri usk” ning kuigi oli algselt plaanis Estonia teatril seda lavastada ja juba tehti proove selle näidendi jaoks, jäi see ikkagi lavastamata Vene hirmu tõttu. 15. juulil 2020 jõudis see näidend ikkagi Luunja kultuuri- ja vabaajakeskuse lavale, et tähistada Henrik Visnapuu 130. sünniaastapäeva. 5


Kokkuvõte Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg, proosakirjanik ja kirjanduskriitik. Ta töötas õpetajana, ajakirjanikuna, kultuurinõunikuna ja vabakutselise kirjanikuna. Kirjutas näidendeid, luuleteoreetilisi käsitlusi ja luulekogusid. Arendas edasi eesti luulevormi ja keelt. Elas sõjapõgenikuna Saksamaal kui ka Ameerikas. 6


Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Henrik_Visnapuu (15.01.2022) Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker. 2000. EESTI KIRJANDUSLUGU https://en.wikipedia.org/wiki/Henrik_Visnapuuhttps://en.wikipedia.org/wiki/Henrik_Visnapu u (31.01.2022) https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/oodata-on-visnapuu-maaniat/ (1.02.2022) http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/visnapuu_henrik2 (2.02.2022) Henrik Visnapuu, Hando Runnel Mõni nendest, muu kaasaeglastest https://luuleleid.wordpress.com/tag/henrik-visnapuu/page/2/ (12.02.2022) https://kesknadal.ee/2018/06/08/henrik-visnapuu-luurik-ja-poliitik/ (13.02.2022) Harald Peep Henrik Visnapuu: ühe elu- ja loometee piirjooni 7


Lisad Pärast Henrik Visnapuu surma otsustas Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts asutada fondi, mis annaks välja Henrik Visnapuu kirjanduspreemiat. Fond loodi 21. oktoobril 1952. Auhinda kavatseti välja anda igal aastal eesti kirjandusteose autorile proosa, luule või memuaristika kategoorias. Alates 1953. aastast antaksegi 2. jaanuaril välja Henrik Visnapuu preemiat. 8